Leebusprogramm (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Õigus - Äriõigus

1 Hindamata

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ
Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus
Aleksandra Lobanina
LEEBUSPROGRAMM
Referaat
Õppejõud: Enno Oidermaa
Tallinn 2011

SISUKORD

SISUKORD 1
SISSEJUHATUS 3
1.LEEBUSPROGRAMMI OLEMUS JA EESMÄRK 4
2.leebusprogrammi rakendamine eestis 5
3.eUROOPA ÜHENDUSE LEEBUSPROGRAMM 7
4.LEEBUSPROGRAMM KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIKU PARAGRAHVI 205¹ ALUSEL 10
KOKKUVÕTTE 14
KASUTATUD KIRJANDUS 16

SISSEJUHATUS

Millisel kaalutlusel peaks olema leebe ettevõtja suhtes,kes on osalenud kartellis ja pannud teadlikult toime jämeda konkurentsiõiguse rikkumise? Komisjon peab kartellis osalemist väga tõsiseks,kuna tegemist on tõsisema konkurentsipiiranguga,millega kaaneb hinnatõus,tarbija valikuvõimaluste vähenemine ja kahju tööstusele.Ennetutegevus on võtmeks rikkumiste arvu vähendamisel.Selle põhjuseks on eelkõige asjaolu ,et loomuliku konkurentsi kunstlikult piirates väldivad ettevõtjad survet uuenduste tegemiseks nii tootearenduses kui ka tõhusamate tootmismeetodite kasutusele võtmise osas.Pikemas perspektiivis on eespool mainitud tegevuse tulemuseks konkurentsivõime kadumine ning tegutsemisvõimaluse vähenemine.Nimetatud põhjustel on konkurentsialaste õigusrikkumiste avastamine riigi seisukohalt oluline tegevus ning selle nimel ollakse valmis tegema isikutele soodustusi,et tagada nende koostöö konkurentsialaseid õigusrikkumisi menetlevate ametiisikutega.Üheks olulisemaks koostöö tagamise viisiks on nn leebusprogramm.
Edaspidi tahaksin kirjutada mis kujutab endast leebusprogramm,kuidas rakendatakse seda Eestis ja Euroopa Liidus ning leebusprogrammi põhimõtetest.

LEEBUSPROGRAMMI OLEMUS JA EESMÄRK

Leebusprogramm hõlmab endas tingimusi,mille täitmisel on füüsilistel ja/või juriidilistel isikutel ehk ettevõtjatel õigus kahjustava koostöö uurimise menetluses taotleda ja saada enda suhtes soodsamat või leebemat kohtlemist,võrreldes nende isikutega,kes õigusrikkumise uurijaga koostööd ei tee.Isik,kes täidab leebusse kohaldamise tingimusi,võib saada kas täielikku immuunsust karistuse eest või siis karistuse olulisust (kuni 50 % võrra) vähendamist.Leebuse kohaldamiseks peab isik tavaliselt esimesena teavitama õiguskaitseorganit oma osalusest keelatud kokkulepes ning esitama olulise tähtsusega tõendeid või muul viisil määraval kaasa aitama keelatud kokkulepete uurimisele,milles ta ise osaline oli.Leebusprogrammi tulemusena suudetakse lõppkokkuvõtte avastada keelatud kokkuleppeid,mis muidu jääksid avastamata.
Konkurentsiametkonnad on teadlikud, et mõned ebaseaduslike kokkulepetega seotud ettevõtjad ,eelkõige need,kes ei asunud keelatud koostööle vabatahtlikult,soovivad oma osaluse neiskokkulepetes lõpetada ja on põhimõteliselt valmis konkurentsiametil selliste kokkulepete olemasolust teavitama, kuid neid hoiavad tagasi võimalikud ranged karistused.Vältimaks olukorda ,kus ettevõtjatel ,kes on sõlminud konkurentsi kahjustava kokkulepe,võib küll olla soov oma osalus selles kokkulepes lõpetada,kuid ta ei tee seda seetõttu,et sellega kaasnevad tagajärjed on ettevõtja jaoks äärmiselt kahjulikud,on mitmete liikmesriikide konkurentsiametid ja Euroopa Komisjon hakanud kasutama nn leniency- ehk leebusprogramme.Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu ,et ühiskonna huvi keelatud kokkulepete tuvastamise ja koostöö lõpetamise vastu on oluliselt suurema tähtsusega kui üksiku ettevõtja karistamine .

leebusprogrammi rakendamine eestis

Eesti Vabariigis sisaldab õiguslikku raamistikku immuniteedi- ja leebuspõhimõtete rakendamiseks kriminaalmenetluse seadustik.Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205 sätestab kriminaalmenetluse lõpetamise seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.Antud menetluse peatamise etapid on järgmised:

riigi peaprokurör võtab vastu otsuse,et menetluse võib lõpetada
menetluse lõpetamiseks peab olema kahtlustatava või süüditatava nõusolek
riigi peaprokurör väljastab määruse menetluse lõpetamiseks

Antud juhul lõpetatakse kriminaalmenetlus täielikult ning mingeid sanktsioone ei järgne –täielik immuniteet.Samas võimaldab kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205 lg 2 riigiprokuratuuril menetlust uuendada juhul,kui isik loobub koostööst või kui ta kolme aasta jooksul paneb toime uue tahtlikult kuriteo,ükskõik millise kuriteo.
Isegi kui isiku suhtes ei lõpetata eeltoodud alusel kriminaalmenetlust,on siiski võimalik talle karistuse määramisel arvestada isiku koostööd ( näiteks süüteo avastamisel aktiivne kaasaaitamine) karistust kergendava asjaoluna.
Kuigi teoreetiliselt peaks leniency-programm tulenema kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvist 205,on praktikas pigem suundumus kasutada selleks kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 202.Riigi peaprokurör on 20.detsembril 2005. aastal andnud välja juhise ( nn oportuniteedijuhise) nr RP-1-4/05/8 eesmärgiga määrata ühtsed põhimõtted isikute võrdse kohtlemise ja avaliku menetlushuvi järgimise tagamiseks KrMSi paragrahvide 202 ja 203 kohaldamisel.Leebuspõhimõte on leidnud kajastamist opurtuniteedijuhise punktis 64,mis võimaldab prokuröril KarSi paragrahvis 400 sätestatud kuriteo menetlemist isiku suhtes loobuda kui:

isik on teavitanud menetlejat kartelliosalistest esimesena

teavitamise hetkel puudusid menetlejal andmed teavitatavat kartelli kohta muudest allikatest

isik lõpetab koheselt osalemise kartellis ( v.a kui see on vajalik menetlue huvides)

isik tagab kogu temale teadeoleva informatsiooni edastamise menetlejale ja koostöö kuni menetluse lõpuni

isik ei olnud ise kartelli algataja või liider
Enamik teatme teoste autorid,kes kirjuatvad leebusprogrammide olemusest, on seikohal oportuniteedijuhis ei taga isikutele piisavat kaitset ega õiguslikke garantiisid menetluse lõpetamise kohta.Euroopa Liidu praktikas on leniency-avalduste kaudu avastatud enamik kartelle,mistõttu on leebuspõhimõtete rakendamine õks olulisemaid vahendeid konkurentsijärelvalveks ning kartellide vastu võitlemiseks.
Kuivõrd ei kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvides 202 ega 205 ei sisaldanud leebusprogrammidega sarnase põhjalikkusega tingimusi leebuse kohaldamiseks,töötasid justiitsministeerium koostöö riigiprokuratuuri ja konkurentsiametiga välja seaduste muudatusettepanekud ametliku leebusprogrammi jõustamiseks Eestis.Selleks algatati 2009.aasta algul karistusseadustiku , kriminaal seadustiku ja konkurentsiseadustiku muudatused,milles seaduse tasandil määrati kindlaks leebuse kohaldamise tingimused karistusseadustiku paragrahvis 400 sätestatud konkurentsialasekuritoe puhul.2010.aasta alguses võeti eelnõu seadusena vastu.

eUROOPA ÜHENDUSE LEEBUSPROGRAMM

Euroopa Komisjon on välja andnud teatise 2002/C45/03,mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul.Antud teatise kohaselt võib Euroopa Komisjon, õltuvalt asjaoludest ,kas vähendada ettevõtjale,kes oli keelatud kokkuleppe osaline,määratava trahvi suurust või vabastada ta üldse trahvi maksmise kohustusest.
Euroopa Komisjon tagab ettevõtjale kaitse kehtestatava trahvi eest juhul kui:

ettevõtja esitab esimesena tõendid,mis Euroopa Komisjoni arvates võimaldavad tuvastada asutamislepingu artikli 81 rikkumise seoses ühendust mõjutava väidetava keelatud kokkuleppe olemasoluga. Immuunsus trahvi eest antakse juhul kui Euroopa Komisjonil puudusid andmete esitamise ajal piisavad tõendid,selleks et tuvastada autamislepimgu artikli 81 rikkumine seoses väidetava kartelli olemasoluga ning juhul kui ühelegi ettevõtjale ei ole antud tingimuslikku kaitset trahvi eest seoses väidetava kartelli olemas oluga

ettevõtja esitab esimesena tõendid,mis Euroopa Komisjoni arvates võimaldavad tal teha Euroopa Nõukogu määruse nr 17 artikli 14 lõikes 3 nimetatud otsuse ühendust mõjutava väidetava karetlli tuvastamisega seotud uurimise läbiviimise kohta.Antud kaitse antakse üksnes juhul,kui Euroopa Komisjonil puudusid andmete esitamise ajal piisavd tõendid selleks,et võtta vastu otsus Euroopa Nõukogu määruse nr 17 artikli 14 lõikse 3 nimetatud uurimise läbiviimiseks seoses väidetava kartelli olemasoluga.
Lisaks eespool toodud tingimustele peavad trahvi eest kaitse saamiseks olema samaaegselt täidetud järgmised tunnused:

ettevõtja teeb komisjoniga haldusmenetluse kestel pidevalt tihedat ja tõhusat koostööd ning esitab komisjonile kõik tema valdusesse sattuvad või talle kättesaadavad tõendid,mis käsitlevad võimalikku õigusrikkumist.Ettevõtja peab olema komisjonile pidevalt kättesaadav,et vastata kiiresti kõikidele küsimustele,mis võivad kaasa aidata asjaomaste faktide kindlakstegemisele

ettevõtja lõpetab oma osaluse võimalikus keelatud kokkuleppes hiljemalt tõendite esitamie ajal

ettevõtja ei ole sundinud teisi ettevõtjaid õigusrikkumises osalema
Juhul kui ettevõtja ei täida kõiki eespool nimetatud tingimusi,ei ole antud ettevõtjal võimalik konkurentsiõiguse rikkumise korral vabaneda trahvi maksmisest,küll aga on võimalik vähendada ettevõtjale määratava trahvi suurust.Trahvi vähendamist taotlev ettevõtja peab esitama Euroopa Komisjonile tõendid kõnealuse kartelli kohta.Sama selleks,et ettevõtjale määratava trahvi saaks vähendada,peab ettevõtja esitama komisjoni valduses olevate tõenditega võrreldes oluline lisaväärtus ning lõpetama oma osaluse õigusrikkumises hiljemalt tõendite esitamise ajal
Lisavääruse mõiste väljendab seda,mil määral esitatud tõendite laad ja,või üksikajalikkus aitavad komisjonil kõnealuseid fakte tõendada.Hindamisel peab komisjon hiljem esitatavatest tõenditest üldjuhul väärtuslikumaks neid kirjalikke tõendeid,mis pärinevad sellest ajavahemikust,mida faktid puudutavad.Samamoodi peetake üldjuhul rikkumisega otseselt seotud tõendeid kaudselt seotud tõenditest väärtuslikumaks.
Komisjon määrab menetluse lõpus vastu võetavas lõplikusotsuses kindlaks:

kas ettevõtja esitatud tõenditel oli samal ajal komisjoni valduses olevate tõenditega võrrelde oluline lisaväärtus

mil määral ettevõtjale määratud trahvi vähendatakse
Trahvi määramisel juhindutakse allajärgnevatest põhimõtetest:

esimesel ettevõtjal,kes esitab tõendid,millel on oluline lisaväärtus,vähendatakse trahvisummat 30-50%
teisel ettevõtjal,kes esitab tõendid,millel on oluline liaväärtus,vähendatakse trahvisummat 20-30%
järgmistel ettevõtjatel,kellel esitatud tõendid täidavad oluline lisaväärtuse kriteeriumi,vähendatakse trahvisummat kuni 20%

Peale selle võib komisjon arvesse võtta ettevõtja poolt pärast andmete esitamist tehtud koostöö ulatust ja järjepidevust.Kui ettevõtja esitab muu hulgas tõendid elliste faktide kohta,millest komisjon ei olnud eelnevalt teadlik ja mis mõjutavad otseselt kahtlustatava kartelli tähtsust või ketust,ei võta komisjon neid andmeid arvesse kõnealuseid tõendeid eitanud ettevõtjale võimalike trahvide määramisel.

LEEBUSPROGRAMM KRIMINAALMENETLUSE SEADUSTIKU PARAGRAHVI 205¹ ALUSEL

2010.aastal 20,jaanuaril võtti riigikogu vastu karistusseadustiku,kriminaalmenetluse seadustikku ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse.Seaduseelnõu seletuskirja kohaselt on Eesti leebusprogrammi eeskujudeks nii näidiprogramm kui ka teiste liikmesriikide leebusrogrammid.
Leebusprogramm on üles ehitatud kahetasandilisena.Teatud tingimuste täitmise korral on isikul võimalik seda leebusprogrammi abil täielik immuunsus kriminaalmenetluse suhtes.Isegi kui isik ei saa täielikku immuunsust,on leebuspõhimõtete kohaldamise korral võimalik isikule mõistetava karistuse vähendamine.
Leebuse kohaldamise taotluse esitamine on võimalik nii olukorras kus juba on alustatud kriminaalmenetlust,kui ka enne seda.
Kriminaalmenetluse seadustikku paragrahv 205¹ lg 1 näeb ette riigiprokuratuuri kohustuse lõpetada kriminaalmenetlus isiku suhtes,kes esimesena esitab leebustaotluse,milles sisalduv teave konkurentsialase kuriteo kohta esimesena leebustaotluse esitamine ja leebustaotluses sisalduvad andmed peavad olema piisavad kriminaalmenetluse alustamiseks – täitmise korral on isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine kohustuslik.Seega ei ole riigiprokuratuuril mingit kaalutlusõigust,vaid tingimuste täitmise korral on leebustaotlejal seadusest tuleneva garantii tema suhtes menetluse lõpetamise kohta.
Juhul kui kriminaalmenetlus on juba algatatud,on isikul võimalik leebusetaotluse alusel saada immuunsus üksnes juhul,kui urimisasutustel ei ole piisavalt tõendeid süüdistuste esitamiseks ning leebusetaotleja taotluse ja sellele lisatud tõendite abil on prokuratuuri hinnangul võimalik jõuda süüdistuse esitamiseni.Eelnimetatud põhimõte tuleneb kriminaalmenetluse seadustiku paragrahv 205¹ lõikest 2.Ka selle põhimõtte rakendamise eeltingimusek on ,et isik oleks esitamine leebusetaotluse esitaja ning et isik ei oleks leebusetaotlusega hõlmatud kuritegude toimepanemise algataja.
Oluline on tähele panna,et erinevalt 1.lõikes sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise kohustuslikkusest on 2.lõike rakendamisel prokuratuuril märkimisväärselt suurem kaalutlusruum.
Juhul kui isiku leebusetaotlus ei ole süüdistuste esitamiseks piisav või ei olnud isik esimene leebustaotluse esitaja,ei ole isikul võimalik kriminaalmenetluse suhtes immuunsust anda.Küll aga on võimalik sellisel juhul isikule mõistetavat karistust vähendada proportsionaalselt isiklikult kriminaalmenetluses saadud abiga.
Tagamaks seda et leebust kohaldatakse isiku suhtes,kes ka faktiliselt esimesena taotluse esitas,näeb seadus ette leebusetaotluse kuupäeva ja kellaaja fikseerimise.Varasema kellajaga leebustaotlus loetakse esimesena esitanuks.
Leebusetaotluse esitamisel peab isik arvestama seda,et see peab olema nõutekohaselt põhistatud,samuti peab isik sellele lisama kõik tema valduses olevad tõendid või vähemalt viited tõendite sisule ja asukohale.Isik peab arvestama ka sellega,et tal tuleb ka edaspidi teha uurimisasutustega koostööd.
Leebuse kohaldamise taotluse sisu seadus väga detailselt ei reguleeri.Leebuse kohaldamise taotlus peab sisaldama eelkõige:

taotleja nimi, isikukood ,sünniaeg,või registrikood,aadress ja muud kontaktandmeid

identifitseerimist võimaldavad andmed teiste isikute kohta,kes osalevad keelatud kokkuleppes,koostöö või otsuse vastuvõtmisel

keelatud koostöö põhjalik kirjeldus,sealhulgas andmed mõjutatud kaupade kohta,rikkumise geograafiline ulatus nin rikkumise viis ja aeg

kõik leebusetaotlejate kättesaadavad ja teadaolevad tõendid keelatud koostöö kohta.Kui tõendite esitamine koos taotlusega ei ole tehniliselt võimalik ,loetakse külaldaseks tõendite kirjelduse esitamine koos tõendite asukoha teatamisega

andmed teiste konkurentsiasutuste või muude asutuste kohta,kellele leebustaotleja on esitanud leebuse kohaldamise taotluse või kellele ta kavatseb selle esitada(eelkõige kui neil juhtudel õigusrikkumine puudutab mitut liikmesriiki või kuulub Euroopa Komisjoni pädevusse)
Lisaks eeltoodule võib juriidiliselt isikust leebuse taotleja märkida oma taotluses,millisele temaga seotud füüsilistele isikutele leebuse kohaldamise taotlus laieneb .Juriidilise isikuga seotud füüsiliste isikute ringi kuuluvad juriidilise isiku esindaja,liige ,osanik,aktsionär, juhtimis- järelvalveorgani liige ja töötaja,sealhulgas juhul,kui füüsilise isiku suhe juriidilise isikuga on lõppenud.Üldreeglina loetakse leebusetaotleja juriidiline isik koos kõikide selle isikuga seotud füüsiliste isikutega.Leebust siiski ei kohaldata juriidilise isikuga seotud füüsilisele iskule,kes ei täida leebuse kohaldamise tingimusi või kellele leebue kohaldamise on leebusetaotlejaks oleb juriidiline isik ise põhjendatult välistatud leebuse kohaldamise taotluses.Välistatakse tavaliselt füüsilised isikud ,keson vahetult ise konkurentsikuritoe sooritamises osalenud,näiteks endine juhatuse liige,tegevjuht jne.
Leebuse kohaldamise taotlus esitatakse konkurentsiametile,kes teostab leebuse tingimustele vastavuse väljaselgitamiseks esmased toimingud ja edastab selle seejärel prokuratuurile. Prokuratuur ,olles saanud konkurentsiametilt teate leebuse kohaldamise taotluse kohta,kooskõlastab leebusetaotleja ja edasise tegevuse uurimisasutuse ja leebustaotlejaga.Ilmselt toimub selles staadiumis ka leebusetaotleja kaasamine jälitustegevusse või muul viil isiku kasutamine tõendite kogumiseks ja õiguserikkujate ringi kindlaks määramiseks.
Kui leebuse kohaldamise taotluse ei ole lisatud piisaval hulgal tõendeid,või prokuratuur anda leebusetaotlejale kuni ühekuulise tähtaja tõendite saamiseks.Kui uurimisasutus ja prokuratuur on pärast leebustaotlejalt saadud tõendite hindamist leidnud,et ei ole alust isiku suhtes leebust kohaldada , teatab prokuratuur leebusetaotlejale taotluse tagasilükkamisest.
Eeltoodust on ilmne et leebuse kohaldamise taotluse kvaliteet ja sellele lisatavad tõendid on leebuse saamiseks ääretult olulised.Pealiskaudselt või puudulikult koostatud leebuse kohaldamise taotlus või leebustaotlusega kaasnevate tõendite ringi ebapiisab piiritlemine,või suure tõenäosusega tuua kaasa leebuse kohaldamise tagajärgedega.Leebuse kohaldamise taotluse tagasilükkamine toob ju kaasa selle,et isik on sisuliselt korraldanud ja aindanud kaasa enda suhtes kriminaalmenetluse alustamisele,läbiviimisele ja õigusrikkumie toimepanemise tõendamisele.
Asjatundlikku nõustamist ei vaja isik mitte üksnes leebu kohaldamise taotluse koostamisel,vaid ka pärast seda.Nimelt kui pärast leebuse kohaldamist ilmnevad asjaolud ,mis ei võimalda leebust kohaldada,võib riigiprokuratuur oma määrusega menetluse leebusetaotleja suhtes uuendada.
Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 205¹ kohaldamine on välistatud,kui isik on kallutanud teisi isikuid leebustaotlusega hõlmatud konkurentsialase kuriteo toimepanemisele või olnud toe toimepanemise algatajaks .
Juhul kui isiku leebustaotlus ei ole süüdistuste esitamseks piisav või ei olnud isik esimene taotluse esitaja,ei ole isikule võimalik kriminaalmenetluse suhtes immuunsust anda.Küll aga on võimalik sellisel juhul siiski isikule mõistetava karistust vähendada proportsionaalselt isiku kriminaalmenetluses saadud abiga.

KOKKUVÕTTE

Kokkuvõtliklt võttaks kokku olusi mida tuleks meelsel pidada leebusprogrammi kohta

Leebusprogramm on oluline konkurentsi kahjustava koostöö avastamise vahend,mistõttu on riik valmis tegema keelatud koostöö osalisele soodustusi,kui ta aitab kaasa kuirteo avastamisele
Leebusprogramm võimaldab keelatud koostöö osalisel saada täielik või osaline immuunsus karistue eest,vaatamata sellele,et ettevõtja on toime pannud kuriteo.Karistusest täielik vabastamine eeldab kriminaalmenetluse alustamiseks või süüdlase kohtu alla andmiseks piisava teabe esitamist ning ka edaspidi pidevat koostöö uurimisasutustega
Keelatud koostöö initsiaatorile leebusprogrammi soodustus ei laiene
Leebuse kohaldamine eeldab koostöö prokuratuuri ja uurimisasutustega,sh osalemist jälitustegevuses,osalemine tunnistajana kohtumenetluses jne.Ebapiisav koostöö prokurtatuuri või muu uurimisasutustega võib kaasa tuua leebuse kohaldamisel lõpetatud kriminaalmenetlust uuendamise
Leebuse kohaldamise taotluse puudulikkus või piisavate tõendite mittepuudumine võib tuua kaasa leebuse kohaldamise taotluse tagasilükkamise ja immuunsusest ilmajäämise.

Oluline on tähele panna, et kuigi isiku olukorda raskendava seaduse tagasiulatuv kehtima hakkamine on välistatud, kaasneb seadusemuudatusega siiski ilmselt hulk komplitseeritud vaidluseid seoses kohaldamisele kuuluva seaduseredaktsiooniga ja karistusmääradega.
Osalemine konkurentsi kahjustavas koostöös on tihti vältav tegevus, mis kestab kuni selle tegevuse lõpetamiseni. Näiteks, kuigi kokkulepe ettevõtjate vahel teatud kauplemistingimuste ühtlustamise osas võis olla saavutatud mingil ajal minevikus, siis sisuliselt kestab konkurentsi kahjustav koostöö seni, kuni ettevõtjad sellest kokkuleppest kinni peavad ja neid tingimusi kolmandate isikute (oma klientide) suhtes rakendavad.

KASUTATUD KIRJANDUS

.Konkurentsiõigus ettevõtjale,kirjastus Äripäev,autor Hangström Mariana (leebusprogramm kriminaalmenetluse seadustikute alusel,leebusprogrammi põhimõte ja olemus)

Euroopa Liidu ja konkurentsiõigus, kirjastus Äripäev,autor Hangström Mariana (leebusprogramm Euroopa Liidus)

Leebusprogrammi meelespea http://www.e24.ee/?id=217232 ,

.DOCX Laadi alla originaalfail 15 lk · .docx · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-04-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

aleksa189 Õppematerjali autor

Lühi ülevaade leebusprogrammist

teoreetiline tõlgendamine leebusprogramm

Sarnased õppematerjalid

doc

Süüteomenetluse kordamisküsimused

Süüteomenetluse kordamisküsimused ÜLDOSA 1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleermisala ning ülesanded Mõiste - Kriminaalmenetlus on karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad on: 1) Eesti Vabariigi põhiseadus; 2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud; 3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid; 4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse ülesanded on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlaste väljaselgitamine ja seaduse õiguspärase kohaldamise tagamine eesmärgiga, et igaüks, kes on toime pannud kuriteo, saaks õiglase karistuse, ning et kedagi ei võetaks süütuna kriminaalvastutusele ega mõistetaks süüdi

Süütegude menetlus

pdf

Süütegudemenetluse arvestuse kysimused

1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami

Õiguse alused

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu võimalust vabastada karistusest kuni vi

Kriminaalmenetlus

rtf

Prokurör kriminaalmenetluses kordamine

1. Süütuse presumptsioon § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. (2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust. (3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. 2. Legaliteedi- ja oportuniteediprintsiip kriminaalmenetluses Legaliteet (koik peab uurida) - absoluutsed alused KriM § 199 (1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui: 1) puudub kriminaalmenetluse alus; 2) kuriteo aegumistahtaeg on moodunud; 3) amnestiaakt valistab karistuse kohaldamise; 4) kahtlustatav voi süüdistatav on surnud voi juriidilisest isikust kahtlustatav voi süüdistatav on lopp enud; Oportuniteet on otstarbekohustus. Oportuniteedi printsiip - otstarbekuse printsiip, mille kohaselt on prokuroril oigus lopetada kriminaa lasja. Kriminaalmenetluse lopetamine oportuniteedi pohimottel (prokurori poolt). Aluseks on prok

Prokurör kriminaalmenetluses

docx

Kriminaalmenetlus

- Lõpetamine – materiaalõiguslikult perspektiivitu (aegunud, süüdistatav surnud või võimetu karistust kandma (näiteks on süüdistatav väga vana, nagu küüditajate puhul), koosseisu ei ole). Vastu süüdistatava tahtmist ei ole lubatud menetlust lõpetada ilma lõplikku otsust tegemata. Võib olla ka õiguspoliitiliselt soovimatu (relva ja lõhkeaine loovutamise kampaania, uurimisele osutatud abi (§ 205), leebusprogramm (§ 2051), näiteks kartelli loomise juhtumid, Liviko ja Tere, leebusprogrammist saab osa ainult see, kes esimesena rääkima hakkab ja kaebab. Leebusprogrammid just konkurentsi alaste süütegude puhul). Või on menetlus menetlusökonoomiliselt mõttetu – saaksime menetleda aga ressursside kulutamine on liiga suur (välismaine element, kus tunnistajad ja kannatanud on välismaal (§ 204), ei õnnestu süüdlast tuvastada (§

Õigus

doc

Õiguskatse asutuste süsteem

1. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitletavate printsiipide arv sõltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelda soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Samuti ei ole võimalik anda mingit printsiipide hierarhiat nende tähtsuse järjekorras. Kui teatud situatsioonis erinevad printsiibid on konfliktis siis küsimus sellest, et kumba printsiipi järgides situatsioon lahendada, sõltub väga paljus konkreetse situatsiooni tüübist ning erinevates situatsiooni tüüpides võib peale jääda ükskord üks kuid teine kord hoopis teine printsiip. 1) Legaalsuse e seaduslikkuse printsiip Legaalsuse printsiip õiguskaitsesüsteemi ülesehituses ja tegutsemises tähendab seda, et õiguskaitseasutuste moodustamine, ülesehitus ning tegutsemine peab

Õigus

docx

Euroopa Liidu kriminaalõigus

Euroopa Liidu kriminaalõigus Miks EL kriminaalõigus on tekkinud? Koos kaubandus- ja äritegevusega muutus ka kuritegevus piiriülesemaks (sh inimkaubandus). Eriti teravaks muutusid probleemid 70ndatel ja 80ndatel. Ühistururegulatsioon EL kohtupraktika seadis kriminaalõigusele piiranguid, keelustasid liigsed piirangud kodanikele. Schengeni ala loomine – tekkis koostöö tolli ja politsei ja muudes piiriküsimustes. Ida ja lääne suhete tihenemine eriti pärast Berliini müüri langemist. Koostöö ka poliitilisel tasandil. Kuni Maastrichti lepingu sõlmimiseni võtsid riigid vabatahtlikult kohustusi ja sõlmisid lepinguid. Selle lepinguga sai EL pädevuse ise lepinguid sõlmida ja seda korraldada. III sammas – erinevad meetmed ja õigusnormid, mis justiits- ja siseasju puudutasid. Kui I sambasse kuulusid EL traditsioonilised valdkonnad, siis III sambas oli mitmeid erisusi, kõik põhimõtted seal esialgu ei toiminud, see polnud EL traditsiooniline valdkond, vaid pigem riigi

Õigus

doc

Kursusetöö: KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS

TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond Õigusteenistus xxxx xxxx KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE INSTITUUT EESTI (KARISTUS)ÕIGUSSÜSTEEMIS Kursusetöö Juhendaja: xxxxxx Tallinn 2009 SISUKORD: SISSEJUHATUS:....................................................................................................................... 3 1.VABADUSKAOTUSLIKE MÕJUTUSVAHENDITE OLEMUS ........................................6 1.1. Mittekaristusliku sunnivahendi mõiste õigusteoreetiline käsitlus................................... 6 1.2. Karistusjärgse kinnipidamise olemus ja kohaldamise tingimused Eesti karistusõiguses 7 1.3. Karistusjärgse kinnipidamise regulatsioonis esinevad kitsaskohad...............................11 2.KARISTUSJÄRGSE KINNIPIDAMISE SOBI

Õigusteadus

Rohkem sarnaseid