Propaganda konspekt (0)

1. PROPAGANDA
1.1 PROPAGANDA ALUS on mõjusa propaganda esmaseks tingivuseks olev põhimõte.
Propaganda aluseid võib eritleda kümme:
1.monoloogsus 2.enesestmõistetavus 3.autoriteetsus 4.eskalatiivsus 5.lihtsus 6. kontrastsus
7.lühisus 8.initsiatiivsus(õige ajastus, agressiivsus)
9.intensiivsus 10.propaganda peab olema TÕELISUS(mitte tõde) lisaks: emotsionaalsus, kampaanialikkus, massilisus, isetus) PROPAGANDA ülesanne on esineda õigluse allikana.
1.2 Propaganda reklaamiliigina
4 reklaami põhiliiki:
Kommertsreklaam imidzi- ehk kuvandireklaam
Sotsiaalreklaam PROPAGANDA
Reklaami põhiliik on reklaami põhivalemi realiseerimise viis vastavalt problemi ja lahenduse üldistusele (kollektiivsusele) või eraviisilisusele (personaalsusele)
Täiendavalt erinevad reklaami põhiliigid üksteisest kolmel alusel.
1.kampaanialikkus (kohustuslik propagandas, fakultatiivne kommR ja sotsR, VÄLISTATUD – kuvandiR)
2. kaubamärgi eksponeerimine (kohustuslik propagandas ja kommR, fakulatatiivne imidzireklaamis, VÄLISTATUD-sotsR)
3. levitaja KASU laad (otsene kommR, kaudne propagandas ja sotsR, kummatki imidzireklaamis)
(Isiklik enesemääratlus – kuvandireklaami abil?)
1.3 Propaganda põhiliigid
Propaganda põhiliik on propagandategevuse ERINEVUS kommunikatsioonimudeli alusel.
Kommunikatsiooni mudeli alusel eristub kaks propaganda põhiliiki:

Proaktiivne propaganda ( suhtekorraldus ning agitatsioon ) INITSIATIIVNE REKLAAMITEGEVUS

Reaktiivne propaganda (propagnadasõda) MAJANUDSLIK vm REKLAAM KONKURENTSIVÕITLUSES
1.4 Propagandategevuse liigid
Propagandategevus(kihutustöö)-vastab prop.põhivalemile- ilmneb 2 järgus: nõustumine, käitumise muutus( mobilisatsioon ).
Propagandategevuse liik on propaganda erinevus intentsiooni avalikkuse alusel:
Avalik propaganda
Varjatud propaganda
Mõlemad propagandategevuse liigid on rakendatavad kummaski propaganda põhiliigis:
Avalik agitatsioon
Varjatud agitatsioon(kosjamoor)
Avalik propagandasõda
Varjatud propagandasõda( infiltratsioon 5.kolonn vastaslleri juhtpositsioonidele, õõnestustegevus, intriig konflikti esilekutsumisviis, mis seisneb vastasleeri esindajate isiklikus psühholoogilises mõjustamises.)
ÕIGSUS – on propagandasõnumi vastavus propaganda subjekti tegelikele teadmistele (tema käsutuses olevale ratsionaalsele, mõistuspärasle informatsioonile. Õigsus propagandas on propaganda subjekti ausus, millele tugineb veenvus .
Õigsuse/ebaõigsuse kriteerium ei laiene astsinatsioonile, mille tegelikkusele vastavust mõõdab tõelisus. Propagandasõnum võib olla õige, olemata tõeline, ja tõeline, olemta õige.
ÕIGSUSE RELATIIVSUS – on propaganda printsiip, mille kohaselt publikuga tuleb rääkida tema arusaamade paradigmas – ka siis, kui need arusamad on väärad.
Õiglus – on käitumise (teo) ja tasu ekvivalentsus mingi normi pinnal.
Õiglustunne – kui avalikkuse väärtushinnangus väljenduv moraali norm.
Süüme – normide hulka kuuluv suuremeelsus , andestus (karistuse ärajätt) on moraalinormide seisukohalt amoraalne .
1.5 KOMMUNIKATSIOONIMUDEL
Kommunikatsioonimudel on propaganda subjekti vahekord propaganda objektiga (PUBLIKUGA).
Kommunikatsiooni mudel erineb, sõltuvalt propaganda põhiliigist.
Proaktiivses propagandas (agitatsioonis) toimib kolmikmudel autoriteet – propagandist – publik
Reaktiivses propagandas –propagandasõjas- toimib nelikmudel. Autoriteet – propagandist-vastane-publik 4- mudelis vastane kui konteksti osaline!! Etenduse kommunikatsioonitüüp.
Propagandist kui kanal
Kontekst(sh keskkond ning müra)
Sõnum ja kood ühendavad kaht kommunikatsiooniakti osalist: adressanti ja adresaati.
Sõnumi saatja –autoriteet Sõnumi saaja –publik
KOMPETENTSUS – on autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus.
KONFLIKT – on intriigi abil vastasleeris esilekutsutud lahkarvamustel püsiv lahendusteta pingeseisund, mida saab lahendada vaid väljaspoolt tulija (rahuvahendaja)
INFORMATSIOON
Informatsioon on propagandasõnumi konkreetne sisu.
Eristada võib kaht liiki informatsiooni:
1. Ratsionaalne (mõistuspärane) informatsioon,
2.Emotsionaalne informatsioon (fastsinatsioon)
Fastsinatsioon ei ole informatsiooniteooriaga hõlmatav, mistõttu oleks õigem komplementaarsete terminitena kasutada „informatsiooni” ja „fastsinatsiooni”.
Informatsiooni töötleb inimpsüühika assotsiatsioonide (kujutluste-, mõistetevaheline seos), fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal.
Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon)
Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest( SEADUMUS -(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju.
Seadumusel on kaht liiki näitajad:

Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE

Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA
Meelsus – on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale.
Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki:
1.individuaalne meelsus,
2. kollektiivne meelsus.
Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti:
1.positiivselt, meelekinnitusena (õppejõu arvates jumalateenistused . Ta ei tea veel, et inimene saab oma meelele/hingele ja vaimule tõelise kindluse ja kinnituse alles siis, kui tunda isiklikult Jumalat läbi Jeesuse Kristuse- see tähendab - olla vastu võtnud armu Jumalalt. Eristama peab man-made religiooni ja tegelikku - tõelist isiklikku suhet ja osadust oma Loojaga. Religioon on surnud ja pime usk täis kartust. Jeesus teeb aga vabaks täielikult kõigest  see on jah ja aamen , ettevõtte suvepäevad, parteikongress, meeleavaldus)
2. negatiivselt, meeleparandusena ( kahetsus , vabandus)
Meelekinnitus ja meeleparandus tuginevad kuuluvusvajadusele.
Kvaliteedi alusel eristub meelelaad.
Meelelaad on meelsuse kvalitatiivne liik.
Meelelaade võib süstematiseerida mitmel alusel.
Jaatuse/eituse ja kriitilisuse/ebakriitilisuse alusel ehitatud paradigmas lahutab distantseeritud kriitilisust ning ebakriitilist fanatismi neutraalne liberaalsus (ela ise ja lase teistel elada, laissez faire ), kusjuures jaatusest eitusesse viivad järjestikku
1.positiivne tolerantsus (sallivus)
2. neutraalne liberaalsus
3. negatiivne skeptilisus
Sellises mudelis ilmnevad nende kombinatsioonidena
4. distantseeritud jaatus ( aukartus )
5. ebakriitiline, fanaatiline jaatus (pime armastus-ahviarmastus)
6. ebakriitiline, fanaatiline eitus ( VIHKAMINE , HÄVITUS, IKONOKLASM-pildirüüstaja Bütsantsis)
7.kriitiline eitus (maailmavaade)
ebakriitilisus
EITUS vihkamine fanatism entusiasm JAATUS
skeptilisus
liberaalsus
tolerantsus
Maailmavaade aukartus
Kriitilisus
Kriitilisuse/ebakriitilisuse ning aktiivsuse/passiivsuse alusel võib meelelaade süstematiseerida ka teisiti:

Aktiivne ebakriitilisus on fanatism - niihästi andunult jaatavas kui ka jäägitult vihkavas vormis,

Passiivne ebakriitilisus ilmneb tolerantsusena(sallivusena) ja liberaalsusena (mööndusteta heatahtlik hoiak: ela ise ja lase teistel elada, laissez faire, tehtagu mis tahes, peaasi, et mind ei häititaks)

Passiivne kriitilisus on skeptitsism

Aktiivse kriitilisuse meelelaad on maailmavaade.
Täielikku ükskõiksust, nullseisu mõlemal teljel kujutab endast fatalismi.
Kriitilisus
Skeptitsism maailmavaade
Passiivsus fatalism Aktiivsus
Liberaalsus entusiasm
Fanatism
Ebakriitilisus
Konkreetse meelelaadi muutus on meeleolu muutusega võrreldes aeganõudvam ja vaevalisem, tuginedes sugestioonile ning autosugestioonile. (sugestioon- publiku meelelaadi muutust taotlev fastsinatsioon ; autosugestioon – on iseenese meelelaadi mõjutus sugestiooni teel)
3.5 MEELEOLU TELJESTIK
MEELEOLU - on seadumuse näitaja, mis iseloomustab emotsionaalse seisundi ja ratsionaalse aktiivsuse muutlikku vahekorda .
Meeleolu on mudeldatav koordinaatteljestikus, mille abstsisstelg mõõdab emotsionaalset toonust suurimast kurbusest suurima rõõmuni ja ordinaattelg mõõdab ratsionaalse aktiivsuse määra.
Ordinaatmõõtme (ratsionaalsest informatiivsusest sõltuva psüühilise aktiivsuse telje) võib liigendada terve mõistuse kvaliteedi järgi.
Telje positiivses osas jaguneb see nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks :
1.ilu
2. headus (kasu)
3.”tõde”, s.t õigsus (usutavus)
Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet:
1a. Imetlus
1b imestus
2a.uudishimu
2b.huvi
3a kahtlus
3b uuring
Telje negatiivses osas jaguneb ordinaatmõõde (informatiivsuse kahanemise määral) samadel alustel nullist alates kolmeks järjestikuseks vahemikuks:
-1 koledus( inetus )
-2 kurjus (kahjustus)
-3 vale
Igaühes neist vahemikest saab eristada kaht astet:
-1a. pettumus
-1b petetus
-2a.kahjutunne
-2b. Meeleolu rikutus
-3a segadus , hirm
-3b meeleheide
2.PROPAGANDIST
2.1 Väärtused –
Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks.
Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalusena ajend publiku käitumiseks. Väärtus on vajaduse rahuldamise võimalus, mitte vabanduse rahuldamise viis ( võitlus „ameerikalike väärtuste” eest).
Väärtused jagatakse kujundlikult kaheks:
1. pehmed mamma-väärtused, mis tuginevad madalamatele, füsioloogilistele vajadustele( hoolitsus , hoolivus)
2. kõvad, papa -väärtused, mis tuginevad kõrgematele, sotsiaalsetele vajadustele (kuuluvus rikaste sekka, eneseteostus ettevõtluses)
Väärtused ilmnevad väärtushinnangutena
VÄÄRTUSHINNANG - stiihiline nivelleering ühiskonnas levinud väärtuste (meie-normide) alusel stereotüüpseks käitumise ajendina.
2.2 Autoriteetsus
Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit.
Autoriteetsus võib olla kahetine:
1.formaalne
2. miteformaalne
Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri )
Mitteformaalse autoriteetsuse omistab propaganda subjektile publik.
Autoriteetsus ei saa pärineda sõnumi edastajalt endalt ( olla omistatud, usurpeeritud), vaid peab olema saadud mingilt kõrgemalt instantsilt, autoriteedilt (ideelt, valitsejalt, rahvalt, Jumalalt).
Nõnda välditakse monoloogsuse printsiibi rikkumist ja publikuga dialoogi sattumist propaganda subjekti isikliku volituse teemal (argumentum ad hominem - Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.)
Autoriteet on propaganda subjekti propagandasõnumit edastama volitanud kõrgem instants ( idee, valitseja, Jumal), kes oma volitusega on sõnumi edastajale andnud autoriteetsuse.
Autoriteet on alati personifitseeritud. Autoriteedi nimel antakse vandetõotus.
Autoriteeti eitab anarhism.
Propagandasõjas kehtib autoriteedi relatiivsuse printsiip.
AUTORITEEDI RELATIIVSUS on propagandasõja printsiip, mille kohaselt igast autoriteedist leidub ikka ning alati veel üks suurem autoriteet. Se järeldub asjaolust, et ka autoriteedi autoriteetsus peab olema kelleltki saadud.AUTORITAARSUS- on autoriteedi vaidlustamatu ilming
AUTORIKUJUND – on publiku personifitseeritud kontsept propaganda subjektist.
See kontsept võib personifitseeruda kaheti:
1 kollektiivina (ametiühing)
2 isikuna (Anton Hansen kui Tammsaare ja Marie-Henri Beyle kui Stendhal )
AUTORIKUJUNDI ALUSEL eristatakse kolme propaganda liiki:

Valge propaganda( läbipaistev autorlus)

Must propaganda(vastase silt sõnumile)

Hall propaganda (autorlus segane)
2.3 Teokraatia ja demokraatia
Sõna "teokraatia" pärineb kreeka keelest: θεοκρατία (theokratia) tuleb sõnadest θεός (theos "jumal") ja κρατεῖν (kratein " valitsema ").
Teokraatia puhul on valitsusel (riigil) on religioosne legitiimsus, sest riik on üles ehitatud ja toimib vastavalt jumalikule tahtele. Religioon annab kuninga või poliitilise eliidi võimule religioosse legitiimsuse.
Tänapäeval on teokraatia kehtiv riigivalitsemise vorm ainult  Vatikanis , mida juhib  paavst . Varem on teokraatia olnud näiteks  Tiibetis  17. sajandistkuni  1959 . aastani.
Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu  konsensuse , otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia).
Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus').
"Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people)." (Abraham Lincoln )
Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule (st puuduvad valimistsensused) ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Riigi korral on demokraatiale omane võimude lahusus, st valitsuse volitused on piiratud seadustega ja kohtumõistmisega tegelevad selleks loodud organid.
Eelarvamus
Emotsionaalne kujutluslik tunnetusfilter, mis reguleerib mõistete teket. Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid.
Emotsionaalsus
Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust.
Ennetus
Vastase initsiatiivi ülevõtt, mis muudab selle oma aktsiooniks publiku silmis .
Ideoloogia
SULETUD PARADIGMA , kus iga idee välistab iga sellest ideest erineva idee.
Isolatsionism
Keskendumine ainuüksi vastusele arvestamata publikuga.
Kujutlus
Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena.
Kuuldus
Sündmuste edasise arengu tõlgendus
Maagiline ruut
Propaganda mudel, kus tegelikkus jaotatakse kaheks vastandite paariks. 
1) Meie-nemad
2) Enne/praegu-pärast
Maine
Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang.
Manipulatsioon
Kaitsev kontseptsioon , et publik on vastane.
Meelelaad
Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp.
1) Salliv ja kriitline - skeptitsism
2) Salliv ning anduv - tolerantsus
3) Sallimatu ning anduv- fanatism
4) Sallimatu ning kriitiline – maailmavaade
Meie-tunne
Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus .
Oportunism
Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel.
Objektiveering
Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju.
Aforism
Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne.
Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator
1) Negatiivsed
2) Positiivsed
3) Õilsad
Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund.
1)Esmane
2)Teisene
3) KaudneÜhe 
Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum
3.PUBLIK
3.1 PUBLIKU TEKITUS –
Publik on see osa auditooriumist, kes on pertseptiivse tähelepanu seisundist virgunud apertseptiivse tähelepanu seisundisse.
Publik liigendub publiku neljanduse kohaselt sektoriteks,
Publik ei ole vastane. Vastase käsitus publikuna on antipropaganda.
PUBLIKU NELJANDUS – on seaduspära, mille kohaselt suhtumises propagandasõnumisse jaguneb publik seadumuselt neljaks ebavõrdseks sektoriks:

A- sektor (always +) need, kes juba ette on nõus, kellele propaganda subjekt niikuinii meeldib („meie)

B-sektor (bi:+/-): need, kes on kahevahel, kas nõustuda, propaganda subjekt omaks võtta või mitte)

C-sektor ( contra : - ): need, kes niikuinii ei nõustu, kellele propaganda subjekt tülgastust tekitab,

D- sektor (don’t: 0): need, kellel on ükspuha, kes on mängust väljas.
Propaganda tänuväärseima publiku moodustavad kõige soodsamas seadumuses A- ja B-sektor.
Järgmise sihtrühma moodustab publiku C-sekto, kes – erinevalt D-ehk 0-sektorisy - propagandasõnumiga suhestub.
Publikuspekter D hoiab kriitilist distantsi ja vajab äratust. Vastasleeris moodustub publikusektor A – viienda kolonni., keda saab kasutada primaarse sihtrühma laiendamiseks seal.
Puliku neljandusest hoopis välja jääb Q-rühm rahu-kvietism, täielik leppimus Jumala tahtega, kes passiivselt jaatab ühtviisi kõikide sektorite seisukohti )eitades ka sektori D eitust, jaatades seda).???nope
PUBLIKUSPEKTER on publiku osa, kes propagandasõnumit tõsiselt võtab. Publiku neljanduses katab publikuspekter sektoreid A – C. Publikuspekter jaguneb nõustumise alusel kaheks.
3.3 NÕUSTUMISPÜRAMIID - kommunikatsioonipüramiid on mitmetasandiline publiku mudel, kus tasandid pealduvad üksteisele nõustumise proportsionaalse kasvu või kahanemise astmete järjekorras ning iga tasand saab dissotsiatsiooni põhjustamata kommunitseerida üksnes lähima alumise ja lähima ülemise tasandiga.
Dissotsiatsioon on seda suurem, mida kaugema tasandiga üritatakse kommunitseerida.
Vaimustus - poolehoid- sallivus- taluvus -võõristus -vihkamine
Aktiivne nõustumus (vaimustus)– passiivne nõustumus(poolehoid) –positiivne nõustumus/otsustamatus(sallivus)
Negatiivne neutraliteet/otsustamatus(taluvus )– passiivne mittenõustumus(võõristus) – aktiivne mittenõustumine (vihkamine)
Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne.
Ajend Väärtuspõhine käitumise motivaator
1) Negatiivsed
2) Positiivsed
3) Õilsad
Allikas Propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund.
1)Esmane
2)Teisene
3) KaudneÜhe
Allikas ununeb kiiremini kui tema Propagandasõnum
Analoogia Ühe eelduslik järeldus, mis seisneb tähenduse ülekandes üksikult üksikule.
Apellatsioon Propaganda subjekti pöördumine väärtuste poole
1) Apelleering publiku väärtusele
2) Apelleering PS väärtustele
Argumentum ad hominem Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla PS autoriteetsus. Apelleerib vastase varasematele vastupidistele väidetele.
Arvamuskujundus Kollektiivse arvamuse suunamine uudise abil. Taotleb avalikkuse lühiajalist meelemuutust.
Auditoorium Inimhulk propagandakanali mõjuväljas.
1) Potentsiaalne
2) Reaalne
Auditooriumi potentsiaali piiravad rahvaarv ja keeleoskus.
Autorikujund Publiku personifitseeritud kujutlus PS-ist. Võib teha kaheti- 1) kollektiivina 2) Isikuna
Avalik Propaganda On propaganda TEGEVUSE liik, mis jaatab või eitab midagi auditooriumile ilmselt.
Demonisatsioon Protektsionistlik (kaitsev) arusaam propagandast kui petmisest ja hullutamisest, milel vastu inimene on võimetu.
Disputatsioon Publiku mõjutamise võtete ÕPETUS
1) Üldpsühholoogilised
2) Loogilised
3) Puhtretoorilised
4) Puhtpropagandistlikud
Eelarvamus Emotsionaalne kujutluslik tunnetusfilter, mis reguleerib mõistete teket. Propaganda lähtub eelarvamustest, kasutab neid.
Eeskuju Autoriteetsusel põhinev käitumismudel.
1) Individuaalne
2) Kollektiivne
Eetos Sotsiaalse süsteemi stabilisatsioonile suunatud meelsus.
Emotsionaalsus Psüühika omadus, mis kujutab endast propaganda alust.
Enesestmõistetavus PS peab apelleerima väärtustele, et säilitada monoloogsus.
Ennetus Vastase initsiatiivi ülevõtt, mis muudab selle oma aktsiooniks publiku silmis.
Evidentsus Ilma põhjenduseta võetakse mingi väärtus omaks.
Fastsinatsioon Sõnumis sisalduv emotsionaalne info, mis või anda kuni 90% propaganda mõjust.
Hall Propaganda PS pole objekti poolt tuvastatav. Näide: kuulujutt
Hirm Suur emotsionaalne pinge. Ratsionaalne info puudulik.
Ideoloogia SULETUD PARADIGMA, kus iga idee välistab iga sellest ideest erineva idee.
Infosulg Infomahtu reguleeriv propagandavõta, mis on soodne kuulujutu tekkeks.
Initsiatiiv Esmarünnak, mis surub vastase kaitsepositsioone. Saavutatakse äratades avalikkuse tähelepanu.
Intriig Konflikti esilekutsumine mõjutades vastasleeri esindajaid psühholoogiliselt.
Isolatsionism Keskendumine ainuüksi vastusele arvestamata publikuga.
Kompetentsus Autoriteetsus, mille annab tunnustatud asjatundlikkus.
Konflikt Lahenduseta pingeseisund vastasleeris.
Kujutlus Tunnetusprotsessi lüli, mis tekib taju ning mõiste tulemusena.
Kuuldus Sündmuste edasise arengu tõlgendus
Maagiline ruut Propaganda mudel, kus tegelikkus jaotatakse kaheks vastandite paariks.
1) Meie-nemad
2) Enne/praegu-pärast
Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang.
Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane.
Massipsühhoos Kollektiivne hüsteeria
Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp.
1) Salliv ja kriitline - skeptitsism
2) Salliv ning anduv - tolerantsus
3) Sallimatu ning anduv- fanatism
4) Sallimatu ning kriitiline - maailmavaade
Meelsus Eelarvamuslik ent püsiv psüühiline seadumus.
Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus.
Must propaganda PS ühitab oma Propagandasõnumi vastase autorikujundiga.
Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel.
Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju.