Eesti kirjandus

Kuusk, Marian

Eesti kirjandus (0)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

1 Hindamata

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel
Kultuuritaust

1905.aastal alustas oma I albumiga tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis esindab kõige selgemini 20.sajandi alguse eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundumisi.
1906.aastal hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja –kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus.
1906.aastal avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool- Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium.
1906- 1910 toimusid kolm esimest eesti kunstinäitust, millest kolmas, Noor-Eesti ettevõtmisel toimunud näitus, tähendas uue kunstnike põlve esiletõusu.
1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts; 1906 ilmuma hakanud kirjandusajakirjast Eesti Kirjandus sai EKSi väljaanne.

1909. aastal loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri.

Mitmekesistus eesti ajakirjandus : juba traditsioonidega rahvusmeelne Postimehe kõrvale loodi radikaalsed ajalehed Teataja( 1901-1905), Uudised(1903-1905) jt. Ajalehtede rolli oli tollases eesti ühiskonnas väga tähtis, neis avaldati ka uuemat ilukirjandust.

Kirjanduse üldilme

19.-20-saj. valitses kirjanduses realism ja rahvusromantika.
Proosas oli esikohal ühiskonnakriitiline realism.
20.saj. algul E. Vilde ajalooline triloogia ja A. Kitzbergi paremikku kuuluvad teosed.
Realistliku proosaga debüteeris A. H. Tammsaare , M. Metsanurk jt.
Luule järgis vanaromantilist 19.saj. ärkamisaja laadi .(A. Haava, K. E. Sööt, J. Liiv)
Sajandi alguses tõusis juhtkohale- Noor-Eesti rühmituse tegevuse tulemusena uusromantism.( Ridala ja Enno luulekogud , Tuglase ja Tammsaare proosaraamatukogud ning Noor-Eesti III)
1914.a alanud I Maailmasõda tähendas kultuurielule tagasilööki.
1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu .
1917- 1922 tegutsesid kaks suurt kirjanduses, Noor- Eesti kunstivaates ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat rühmitust- Tarapita ja Siuru
1920.aastate algus uusromantism, ekspressionism (modernsed võtted, vormiliselt mitmekesised )
Eesti kirjanduse uuenemist ei tinginud ainult ajaloolised sündmused kuid ka Euroopas levinud mõtted ning kunstivoolud.
Individualism , isikliku vabaduse ja sõltumatuse nõudlemine.
Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevaate ümberhinnangute keerisesse.

Noor-Eesti rühmitus

Uuenduslikud põhimõtted kujunesid välja mitme aasta jooksul, kuid siht Euroopasse seati juba Noor-Eesti I albumis 1905.aastal.
Rühmitusse kuulusid Suits, Tuglas , Ridala, Aavik, Linde
Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.
Noor-Eesti kahes esimeses albumis (1905, 1907) ilmus väga erineva laadi ja tasemega luuletusi ning proosapalu ( Sööt, Haava, Vilde jt)
Vilde parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormiskasutust
Novell „Jumala saar“ Tuglas kasutas eriti kujundlikku , romantilist stiili ning Vilde naeruvääristas seda.
Uued programmilised seisukohad, mis selgesti vastandusid varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, on sõnastatud Noor-Eesti III albumis, kõige selgemini Tuglase essees „ Eduard Vilde ja Ernst Peterson “
Tuglas arvustas teravalt ning heitis autoritele ette vähest tähelepanu teoste ülesehitusele ja stiililisele ühtsusele.
Estetism , kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ning iseseisva väärtuse rõhutamine.
Väljendasid selgesti ühiskondlikke, sealhulgas rahvuslikke ideid.
Uusromantism seadis esiplaanile kirjaniku subjektiivse, kujutuskiku nägemuse, vastandades nõnda realismi objektiivsele elukujutusele. Erines keerulisema maailmapildi ning modernsema väljendusviisi poolest.
Uueneva kirjandusega pidas sammu eesti kujutatav kunst . Nikolai Triik
Noor- Eesti oluliseks tegevusvaldkonnaks keeleuuendus.
Noor-Eesti IV albumis rõhutab Aavik vajadust puhastada eesti keel saksa mõjudest
Alates Noor-Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast.

Siuru rühmitus

Jätkas Noor-Eesti uusromantilist stiili, järgiti ka estetismi põhimõtteid, taotleti vormitäiust ja kunstilist mõjukust, individualism- enesekesksus ja subjektiivsus väljendus kõige tugevamini.
Nad ei avaldanud programmilisi artikleid, kuid nende kunstivaated tulid kirjandusliku loomingu kaudu hästi esile.
Nad rõhutasid, et looming sünnib inimese sisemisest vajadusest, mitte väljastpoolt saadud missinooni või kaalutluse tulemusena.
Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeis ja elamusi.( pöörduti oma loomingus maiste ihade ja rõõmude poole)
Poeedi tundemaailm puutub kokku paljude nn lihtinimeste tunnetega.
Siurulaste impressionistlik luule annab tundeid ja elamusi edasi sisemises liikumises, varjundirikkana, ning need tunded ja elamused on seotud värvikate välismaailmapiltidega.
Eriti ilmekas ja visuaalne M. Underi „Sinine terrass “
Visnapuu annab edasi kuulamisaistinguid, loodushääli ning kasutab meeldejäävaid sõnu ja sõnavorme.
Kuulus ka kaks proosakirjanikku Tuglas ja Gaililt( talle oli omane mängulisem ja taltsutamatum kujutuslaad)
Siuru tegutses 1917-1919
Kuulusid Under, Visnapuu, Semper, Adson , Tuglas, Gailit

Tarapita rühmitus

Eelkõige kirjanduspoliitiline rühmitus, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kirjanike koha eest uues ühiskonnas.
Korduvalt olid kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku perspektiivid, nt. A. Adsoni artiklis „Noorsoo kriis“ ning A. Kivika „Kirjas noortele.“
Nii mõnedki süüdistasid Tarapitat iseseisvuse õõnestamises ja „punase hädaohu „ ülevõtmises idast.
Üks oluline mõjuallikas paiknes just läänes rahvusvaheline rühm, Clarte, mis koondas eri vägivalla- ja ebavõrdsusevastaseid manifeste.
Tarapita oli eesjoones seotud Eesti probleemidega, oli kohaliku kirjanduse ja kultuuri eest kõneleja ühiskonnas.
Tarapita esteetiline, kirjanduslik programm manifestides väljendunud, kuid suurem osa tarapitalastest olid seotus ekspressionistliku vooluga, poeedid ekspressionistliku ajaluulega, mida avaldati üsna palju just Tarapita ajakirjas.

Luule

Etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti autorid G. Suits, E. Enno ja V. Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.
Väljendati oma põlvkonna maailmakäsutust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi.
Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Silmapaistsid Marie Under ja Hendrik Visnapuu
Eeskujuks olid Gustav Suitsu armastulaulud.
Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelises luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägeduseta.
Teiste Siuru luuletajate elamused väljendusid vastuolulisemal, isegi traagilisel viisil.
Armuõnne ja pettumuse, musta ja valge naise vahel heitlesid Hendrik Visnapuu.
Johannes Semper lavastas Euroopa populaarse rahvakomöödia, tüüpiliste tegelastega tragikoomilisi stseene, mille peategelane Pierrot kannatas hüljatuse ning armastatud Colombina truudusetuse pärast.
Saab iseloomustada fraasiga „pidu katku ajal“

Ajaluule

1920. paika tekkinud ajaluule, 1920. aastate alguse eesti luule silmatorkav suund, mis järgis kindlat voolu ja stiili.
Ajaluulele andisid nimetuse luuletajad ise.
Globaalse katastroofi teema läbib selgelt luuletusi ( J. Barbaruse luulekogud, M. Underi“ Verivall“)
Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. ( Alle ja Barbaruse luuletustes kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja)
Ajaluule temaatika ja väljendusviis, eriti õuduskujundid on iseloomulikud ekspressionistlikule voolule, mis on pärit saksa kirjandusest ja kunstist. Ekspressionism on suguluses sümbolismiga ja kuulub uusromantiliste suundade hulka , kuid sel on selge eripära. Ekspressionistlik kujund on sümbolistlikust kujundist tähenduslikult mõneti lihtsam ja ühesem- see annab kohe kindlasuunalise üldistuse.
Kujundivõtte oli hüperbool ehk kunstiline liialdus, millega nägemust võimendatakse
Eesti luulesse tõi ekspressionism tõelise rütmilise vaheldusrikkuse, luuletuse värsi read pikenesid, muutusid korrapäratuks, kaldusid rohkem vabama rütmi poole kuni puhta vabavärsini ja isegi proosaluuleni.
Ajaluule on eesti ekspressionismi kõige silmatorkavam ilming, esileküündivam kui ekspressionistlik proosa või draama .
Ajalaulikute seas on siiski üks , kes suutis võõrapärased elemendid oma loomingus isikupäraseks ja äratuntavalt eestilikuks ilminguks kujundada. (August Alle)
Alle luuletused mõjuvad oma realistliku, maalähedase, isegi robustse väljendusega , millel on kohati tore koomiline värving.
Alle ajaluule parimaid näiteid on Tarapita hoiakute vaimus kirjutatud „Eesti päev“, mis lähtub Gustav Suitsu luuletusest „Laul Eestist“ „Eesti päeva“ korrastamata rütmid ja vabavärss sobivad hästi Alle omapärase väljenduslaadiga, tema ehtsa, näiliselt lihvimata jõulisusega. Alle luules on parimatel juhtudel õnnelikult ühinenud spontaansus ja kunstiteadlikkus.

Gustav Suits

„Elutuli“ „Vanad noored“ on kui tagasivaade Noor-Eesti aegadesse, mil rühmituse vaimne juht elas ja tegutses koos teistega .
Esikogu „ Elu tuli“ ongi läbi aegade eesti luule üks hoogsamaid ja optimistlikumaid raamatuid, milles kajastub sajandialguse ühiskondlik tõusumeeleolu, valitsevad nooruslikud jõud , usk paremasse tulevikku ning valmidus selle eest võidelda. Luuletaja enesekindlus toetab ka isiklik, armastusest sündinud õnnetunne.
Keskse osa moodustavad võitluslaulud, milles Suits esineb aatetiliste kuulutustega oma põlvkonna nimel. Luuletuste pealkirjad on iseloomulikud: „Noorte laulud“; „Kevade laul“; „Noored sepad “; „Mehed“; „Lõpp ja algus“
Ilmekamaid võitluslaule on „Noorte laul“, mis pealkirja „Noor-Eesti“ all avas rühmituse esimese albumi.
Raamatule nime andnud luuletus „Elu tuli“ on teistest võitluslauludest mitmeplaanilisem täna mõtteavarale sümbolile. Tule kujundit kasutama võis Suitsu inspireerida Soome luuletaja Eino Leino oma luuletusega „Hümn tulele“.
Tuli on võimas jõud, mis loob, võidab ja hävitab- lõpuks hukutab iseennastki.
Kõige laiemalt võib Suitsu tulesümbolis näha viidet inimelu ajalikkusele- lootusrikkale algusele ning paratamatule lõpule.
Luuletus on nii mõttearenduselt kui värsivormilt selge ja järjekindla ülesehitusega.
Põhistroofid algavad optimistlikult, tule- ja noorusepiltidega, mis kahes esimeses salmis hõlmavad suurema osa tekstist.
Alles mõlema stroofi viimases reas välgatab- otse kui juhuslikult- mõtte kaduvusest.
Positiivse häälestatusega on lõppriimilised, viimane värss on aga riimita ja teistest pausiga eraldatud.
Kolmas stroof algab samuti jõulise tule kujundiga, ent kohe peaaegu sünnivad ebakõlad.
Viimane kaherealine stroof otsekui ühendab, isegi tühistab senised vastandid, pühitsedes nii hästi tuhka kui tuld .
Riimikasutus on mitmekülgne, leidub nii ühe-, kahe- kui ka kolmesilbilisi riime.
Meesriim luuletuses „Mehed“
Suitsu tuntumaid noorusluuletusi on „Oma saar“, millele hiljem lõi Juhan Simm viisi,
Põhineb suurematest teemadest rännakul, meresõidul, oma koha otsingul.
Suitsu loomingus ühinevad elurõõm, igatsus , lootus, pettumus, nukrus, mõistmine.
„Elu tule“ armastuslüürika on niisama elujulge nagu võitluslauludki.
Nooreestilik kunstiideaal leiab kõige selgema väljenduse Suitsu kogus „ Tuulemaa “ See sisaldab sümbolistlikku luulet, mis on vormitud estetistliku hoolega.
Süngetooniline maailmapilt
„Tuulemaa“ peab otsekui dialoogi „Elu tulega“
Inimese kaitsetus ja ebakindlust väljendavad ilmekalt „Tuulemaa“ looduskujundid- tuulised lagendikud ja kõikuva pinnaga sood
„Tuulemaa“, „Soolaugastel“, „Sügise laul“, „Varajane lumi“
Kui erinevalt on kujutatud näiteks rändaja teekonda „Elu tule“ „Oma saares “ ja „Tuulemaa“ „Sügise laulus“
Neljaosaline nimitsükkel „Tuulemaa“ on luulekogus kesksel kohal . See on kirjutatud nõudlikkus klassikalises luulevormis- tertsiinis.
Tuulemaa kujund on eesti kirjandus tugevalt mõjutanud. „Värisevate haabade all“ See on kirjutatud vabavärsis, mis mõjub õhulise ja haprana ning sobib hästi kokku põhikujundiga- haabade värinaga- sellest hargnevate peente mõtte- ja meeleoluseostusega. Nukra häälestusega luuletus
„Ühele lapsele“ „ Kerkokell “
„Kõik on kokku unenägu“ on omamoodi ajakroonika või poeetiline päevik, mis hõlmab pikka ja sündmuste rohket ajavahemikku ning on häälestuselt ja väljenduslaadilt vaheldusrikas .
Esimese maailmasõja aegset loomingut esindab tsükkel „Maailma vari“
Luuletus „ Sapine kuu“ annab edasi ängistavat ja halvaendelist meeleolu.
Uudsema vormiga katkendlikud mõtteseosed, vabamad rütmis, harjumatu keelekasitus, kus argikõne on ühendatud võõr- ja uudissõnadega.
„Rängast ringist“ 1917. revolutsioone ja iseseisva Eesti algusaega.
Proosaluuletus „Pööripäevad“ „Vabaduse tulijak“
Luuletuse „Tõsta lipp !“ tervitab Eesti iseseisvust
„ Lippude vahetusel“ kahtleb , kas uus omariiklus on ikka eelnenud võimudest parem.
Kriitiline pilk Eesti iseseisvumisest luuletustes „Iseseisev kevadõhtu“; „ Aja laulik “; „Vana Tühi“
„Kõik on kokku unenägu“ luulelaadi muutumine modernistlikumaks, järsemaks, ebakõlalisemaks, raskepärasemaks ning keeleliselt argisemaks. Sageli kohati irooniat. Asetatud sümbolistlikku raami, millele osutab pealkiri.
Aastail 1944-1956 elas ta Rootsis

Ernst Enno

Sümbolistlik luuletaja, kelle loomingus on kõlaline külg, musikaalsus tähtsam kui värsside silmale nähtav korrastatus või eriline kuju.
Luule on saanud mõjutusi Ida religioonidest.
Tema jaoks on kõik võrdsed.
Nõnda on mõistetav kodu kui sümboli ja koduigatsuse teema kordumine Enno lüürikas, nt. „Kojuigatsus“; „Igatseja kodu“; „Õhtu kodutalus“
Mitte üksnes usundiline ja filosoofiline , vaid ka realistlik ja luuletaja jaoks autobiograafiline tähendus.
Tähtsaks sümboliks on ka tee- elutee , liikumist ja rändamist märgistav kujund, mille tähendus asetab ta samasse ritta Suitsu-Ridala merega .
„Rändaja õhtulaul“ „Toomas Nipernaadi “
Just epiteet hall kuulub Enno maise elu piiratus -ja ahistustunde juurde , vastandub päikese, taeva jt.“ Hall laul“
„Rändaja õhtulaul“, mis on nii eluvaate kui kujundlikkuse seisukohalt Enno ilmekamaid luuletusi, avanevad halli argielu kaunid ja üllatavad küljed.
Spontaanne tundeluule , elamusväljendusega, milles selgem mõttelõng tuleb ainult aeg-ajalt ja katkendlikult nähtavale.
Tuntud lasteluuletaja.
Lasteluule on konkreetsem , lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga varjundatud. „Üks rohutirts läks kõndima“
„ Juss oli väike peremees “; „Heinaaeg on ikka nii“; „ Patsu, patsu kooki“ „Hilissuvi“
Vormiliselt lihtsam kui Suitsul ja Ridalal.
Neljarealine stroof- katrään
Enno luuletusi on palju viisistatud

Villem Ridala

On omapärane looduslüürik, kes oma isikut tagaplaanil hoides on siiski tähelepanelik vaatleja.
Impressionismile omased jooned.
Ridala uudne ja isikupärane laad tuleb ilmsiks juba tema kõige varasemates luuletustes, mis on meeleolult elavamad ja ilmekamad kui tema hilisem looming.
„Talvine õhtu“ laktooniline, valitud sõnastuses, ilmeka, avatusele osutava graafilise kujutusega loodusluuletus .
Ridala lüürikas on keskne koht rannaloodusel.
„Kevade tunne“; „Luitel“ „Sügistalvisel ööl“
Tähtis osa varjunditel.
Mitte ainult impressionistlikud meeleolupildid, vaid annavad edasi ka avarat kõiksustunnet, märgistavad sümbolistliku „teise maailma“ olemasolu.
„Talvises õhtus“; „Kevadetundes“; „ Rahus “ viimase on kasutatud eriliselt meeleolukat võrdlust ning palju ja mitmelaadseid epiteete.
Väljendab üksik inimese suhet maailmaga - inimese üksiolekut, eraldustunnet ja soovi seda ületada.
Inimene kuulub oma aega. Ta tajub oma piiratust, igatsusi, lootusi ning jõuab aeg-ajalt ka sisemise vabanemistundeni.
Omaette tähelepanu pälvib Ridala uuenduslik keelekasutus

Friedebert Tuglas

Teda on nimetatud kirjandusepaavstiks.
Ta on kirjutanud uurimusi, kriitikat, reisikirju, memuaare.
Tal on kaks omapärast novellilikku ülesehitusega romaani: „Felix Ormusson“ ja „ Väike Illimar “
Tuglas on viljelenud proosa pisivorme, laaste.
Tuglase loomingus leiame mitmesuguseid kombinatsioone, segavorme. Marginaalid, miniatuurid
Novellistika
Järgis klassikalise novelli põhimõtteid.
Teemad- inimesele mõistetamatu elusaatus, armastuse jõud ja traagika , kättesaamatu vabadus, paheline ja priiskav nauding, lõbujanu Analoogilised sõlmsündmused: astumine tundmatusse maailma, vastuhakk isandale, ajutiselt saavutatud võim, lüüasaamine, katastroofid, õudused
Tüüpilised tegelased: täiskasvanute maailmaga kokkupuutuvad lapsed, agressiivsed valitsejad , passiivsed lihtinimesed, mitmesuguseid inimlikke omadusi kehastavad loomad. Iseloomulikud loodu-ja miljöökujutused: reaalsuse ja fantastika põimumine, korduvad värvid, loodusdetailid ja esemed.
Kogu Tuglase ilukirjanduslik looming on meie kirjandusloo seisukohalt märkimisväärne, samas laadis esinduslik ja heatasemeline.
Novellid : „“Hingemaa“ ; „Saatus“ ; „Raskuse vaim“
Kunstilised reisikirjad „Teekond Hispaania “; „Teekond Põhja-Aafrika“ „ Ühe Norra reisikroonika“
Tähtis on Tuglase tegevus kriitikuna, samuti eesti kirjanduselu eestvedajana ja korraldajana
Kirjutas Juhan Liivist monograafia
Tuglase novelliauhind

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 69 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-02-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

69 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Marian Kuusk Õppematerjali autor

Eesti kirjandus 20.saj

eesti kirjandus 20 saj eesti kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu. 1906 - Rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid Vanemuine ja Estonia. 1909 Loodi Eesti Rahvamuuseum, mille eesmärk oli talletada rahva kultuuri. NOOR-EESTI 1905-1915(tinglik) Aastail 190-1902 ilmus Tartu Gümnaasiumis õpilase Gustav Suitsu 3 kirjanduslikku albimit ,,Kiired". 1904

Kirjandus

docx

Eesti kirjandus 1905-1922

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid. 1909 loodi Eesti Rahva Muuseum, mille eesmärgiks oli talletada rahvakultuuri. ' NOOR-EESTI 1905-1915 1901 1902 ilmus tartu gümnaasiumiõpilaste Gustav Suitsu kolm kirjanduslikku albumit ,,Kiired" 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album uue pealkirjaga ,,Noor-Eesti" see aga

Kirjandus

odt

Eesti kirjandus 20.sajandi 1 poolel

Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri

Kirjandus

pdf

Eesti aja rühmitused

BRENDA HOLT 11 E-ÕPE 2. arvestustöö Noor-Eesti, Siuru, Tarapita 1.Rühmitus Noor-Eesti – millal tegutses, liikmed, põhimõtted, tähtsus Tegutses 20. aastate alguses. Loodi 1903.aastal Tartus ja tegutses kuni 1914 aastani. Noore-Eesti liikmed leidsid, et Eesti kirjandus on vanamoeline ja väsinud ning kipub ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas

Eesti keel

doc

20.sajandi luule Eestis

20. sajandi luule Eestis 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjuvat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal.

Keemia

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

Kirjandus

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (19101919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti

Kirjandus

docx

Eesti rühmitused

noor-eesti- (gustav suits, friedebert tuglas, villem grünthal-ridala, johannes aavik, bernhard linde). Sündis 1905 kevadel esimese albumiga, tegevus lõppes 1916. uuenduslikud põhimõtted, väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning eesmärgiks olukorda muuta. Eduard vilde(parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust. Novellis ,,jumala saar" on tuglas kasutanud väga kujundlikku ja romantilist stiili, miga vilde naeruvääristad). Uued programmilised seisukohad Noor-Eesti III albumis. Tuglas(arvustas teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. Esindasid uusromantismi

Kirjandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk