Kallavere Keskkool Rebecca Lopez FOOBIAD JA HIRMUD Psühholoogia referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS e. Mida me kardame ......................................................................................3 2. MIS ON FOOBIA..............................................................................................................4 3. FOOBIATE LIIGID...........................................................................................................5 4. PÕHJUSED JA KÄITUMINE...........................................................................................6 5. KUIDAS FOOBIAID RAVIDA.........................................................................................7 6. ENAMLEVINUD FOOBIAD..........................................
Tallinna Nõmme Gümnaasium Kaspar-Eerik Maarand Eesti mehe tantsulisus Juhendaja: Sulev Siider Tallinn 2016 1 Resümee Eesti mehe tantsulisus Kuu ja aasta: June.2017 Lehekülgede arv:14 Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja Eesti mehe tantsulisuse, kuna tänapäeval on tantsimine palju populaarsemaks muutunud igas valdkonnas. Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees. Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus? Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile. Hüpoteesi tõestamiseks viidi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017. Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal. Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsin...
Ta kaldad pole igal pool ühesugused. Kreeka idarannik on maakera üks lõhestatumaid ja laherikkamaid. Meri on seal vaikne ja suure hulga sobivate ja ohutute sadamatega. Kreeklased võisid siit rannikult varakult teostada kaugeid merereise. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres
Dodekapolis. Etruskidel oli kõrgelt arenenud tehnika. Olid suured kaupmehed, meresõitjad ja piraadid. Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud. Arhitektuur: haudehitised; kindlustusehitised; tõid endaga kaasa poolringkaare. Kunst: skulptuur; terrakotast sarkofaagid; terrakotast skulptuuris; pronkskujud: Capitoliumi hunt kõige tuntum; savinõud ja freskod; 4) Etruskide vaimne kultuur 5) Etruskide usundist; ennustuskunst
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti...
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud olukorras ebameeldiv sellisel määral, et kokkupuudet selle situatsiooniga välditakse iga hinna eest. Vältimine aga omakorda võimendab hirmu. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreeka keelsest sõnast ...
Pommitamine kestis 1941. aasta maikuuni, aga ei suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest. 4 3.1 Saksamaa edasitung Vahepeal oli Itaalia tunginud Kreekasse ja Põhja-Aafrikasse. Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse. Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi, Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata. 3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine
Pileteid ei olnud, uksel võeti üleüldist maksu, ja peale selle veel sees koha järele. Etendus algas punkt kell kolm, mida pasunaga teatati ja näidendit etendati ilma vaheajata. Nagu teater üleüldse, nii läks lavakujundus praegusest suurelt lahku. Mingisugust näidendikohast sisseseadet nimelt ei olnudki; dekoratsioonid tänapäevases mõistes puudusid. See asjaolu seletab mõndagi tolleaegsete näidendite kokkuseades. Sellepärast oli nii kerge heita tegevust Roomast Kreekasse, Kreekast Egiptusesse; oli lihtne esitada nõidade ja vaimude lendu õhus või suuri võitlusi, kus oleks muidu vaja läinud tuhandeid osavõtjaid. Kõigeks selleks polnud muud tarvis, kui mõne näitleja suusõnalist teadet või tahvlit vastava kirjutisega, kuna muu osa vaatajate fantaasia pidi täiendama. Sinine vaip laes tähistas päeva, must ööd. Ainus materiaalne kultus laval olid näitlejate kostüümid. Nende peale kulutati harukordseid
Ka kunsti, eriti just ehituskunsti abil püüti vallutatud rahvastele näidata riigivõimu vankumatut tugevust. Siiski olid roomlased väga vastuvõtlikud teiste rahvaste mõjudele. Riigi südamik praegune Itaalia oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. Palju omandati etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Sellega puutusid roomlased juba varakult kokku Lõuna-Itaaliasse rajatud kreeka asundustes. Isegi oma usundi ja müüdid laenasid roomlased Kreekast, ainult, et nad andsid jumalatele ja kangelastele uued nimed. Veel suuremaks paisus kreeka mõju pärast Kreeka emamaa vallutamist 2. sajandil e.m.a. Võib lausa väita, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. Roomlaste üks teeneid ajaloos on just kreeka kunstipärane säilitamine. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed. Kunstitegemine jäi rohkem muudest rahvastest pärit kunstnike hooleks
Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad huvitavalt, kuna sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. Kokkuvõte Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal.
Zeusi ja Hera pojad, mis on iseenesest tühisuse tunnus, sest tähtsaimateks sigitusteks valis Zeus tavaliselt abieluväliseid partnereid. Nad osalesid tumedates müüdivihjetes. Aresel kui sõjajumalal on üldiselt vähe isikupärast peale metsikuse. Hephaistos lonkurist sepp, oskuslik ja enamasti heatahtlik, töötas maa- võir merealuses sepikojas, abilisteks Rhodose telhiinid või Samothrake kabeirid. Mõlema peakorter oli Kreekast kirdes, Aresel Traakias ja Hephaistosel Lemnose saarel Egeuse mere põhjaosas. Homeros seob mõlemaid Aphroditega, Ares kui armastaja ja Hephaistos kui sarvekandja abielumees. Ares on tüüpiliselt sõjas Trooja poolel nagu teisedki ,,idapoolsed" jumalused (Apollon, Aphrodite, Artemis). Athena: Zeusi valutavast peast sündinu Hephaistose akusöörlike vasarahoopide abil, pärast seda kui Zeus oli alla neelanud tema raseda ema Metis´e ,,Nõu". Athena oli neitsilik ja sõjakas, kandes
Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid. Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid. Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. . Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks. Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine. Kokkuvõte: (Liis Leemet)
Maja taga asus sammasõu taimede ning purskkaevuga. Et kõrvuti ehitatud majadel oli aknaid vaid esiseinas ning enamik ruume sai valgust aatriumi kaudu, maaliti toaseinte elustamiseks sinna vahel aknaid-uksi koos neist paistvate vaadetega. Skulptuur Rooma noorukid unistasid sõduriametist, kunstiga tegelemine jäi seetõttu allutatud rahvastele, eriti kreeklaste osaks. Nii juhtuski, et kui Rooma riik alistas Kreeka, vallutas kreeka kunst omakorda Rooma. Tervete laevalaadungite viisi toodi Kreekast skulptuure. Kui nende tagavarad lõppesid, hakati tegelema kopeerimisega. Just koopiate järgi tunnemegi paljusid tänaseks hävinud töid. Siiski loodi kaks iseseisvat ja kõrgetasemelist ala rooma skulptuuris: portreed ja ajaloolised reljeefid. Rooma skulptuurportree õitsengu aluseks on esivanemate austamine. Eriti ülikute hulgas oli kombeks, et eelmiste põlvkondade esindajate portreepüste hoiti koduses
Samal ajal võitlesid ateenlased paremal tiival teebalastega, kes ainsana Kreeka linnriikidest, kes Pärsiale alistati ei andnud alla, enne kui olid kõik surnud. 300 000 pärslasest pääses vaid 43 000 elusana, kes põgenesid Väike Aasia poole, sattudes vahepeal lahingusse Makedoonia Aleksandriga, kes hävitas need riismedki kunagisest miljonisest Pärsia väest. Mardonius sai spartalase käe läbi surma. Pärast Plataia lahingut taandusid pärslased kõikjalt Kreekast ning ei naasnud enam. Samaaegselt Plataiaga toimus Mükaia merelahing, kus hävis ka järgi jäänud Pärsia merelaevastik. Sellega lõppes Pärsia sõdade kaitsev positsioon ning kreeklased vabastasid ka oma linnad Väike Aasia läänerannikul. Kuid Pärsia jäi mõjutama kogu Kreeka elu kuni Aleksander Suure ajani sajandi pärast. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka-P%C3%A4rsia_s%C3¤B5jad http://www.verska.ee/kool/Opetus/Ajalugu/Ajalugu%2010.%20kl./Kreeka-Parsia %20sojad
Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poolel toimunute paljude sõdade tõttu süvenes rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga. Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid.
24°C, kuid mõni päev oli ülemäära tuuline. 1.2. Tõrvikujooks Moskva olümpiamängude tõrvik oli valmistatud hõbedaga kaetud alumiiniumist ning peal oli kaks kuldset ringi. Punase värviga oli peale trükitud vene keeles "Moskva Olümpia 1980". Kokku toodeti 6200 tõrvikut. Tõrviku süütas 19. juunil 1980 kreeka näitlejanna Maria Moscholiou ning esimesena jooksis üks kreeka üliõpilane. Tõrvik läbis 4915 km pikkuse teekonna Kreekast läbi Bulgaaria, Rumeenia ja läbi NSVL-i Moskvasse 18. juuliks. Olümpiatule Luzniki staadionil süütas endine korvpallur Sergei Belov. 20. juulil, päev pärast avamitseremooniat saadeti olümpiatuli rongiga Leningradi, Tallinnasse, Kiievisse ja Minski. 1.3. Boikott Pooled 1976. aasta olümpiamänge boikoteerinud riikidest osalesid seekordsetel Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979
POKS Referaat Juhendaja: Sisukord 1. Ajalugu............................................................................................................... 3 2. Poksi taassünd.................................................................................................... 4 3. Kaasaegne poks................................................................................................. 5 3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel............................................................5 3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid......................6 3.3 Uued määrused............................................................................................. 6 4. Reeglid............................................................................................................... 7 4.1 Eesti poks 100..........................................................................................
Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka-Pärsia sõjad 490-479 eKr 494 eKr – surusid pärslased maha Väike-Aasia kreeka linnade ülestõusu 490 ekr – Maratoni lahing, ateenlased lõid pärslaste sissetungi tagasi (Dareios I) 480 eKr – pärslaste suur sissetung Kreekasse kuningas Xerxese juhtimisel (Termopüülide lahing, Salamise merelahing) 479 eKr – Plataia lahing, pärslased tõrjuti kreekast välja, algas ka nende tagasitõrjumine Väike-Aasia rannikult 478 eKr – loodi Ateena mereliit edasiseks võitluseks pärslaste vastu 4. Klassikaline ajajärk u 500 – 338 eKr 7 Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltumatuid linnriike. Hellenite ühtsus kujunes keele, kommete ja usundi alusel. Poliitilised arengud - valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub periklese valitsusaega
Hariduse andmine oli ikkagi veel kaunikesti seisusepõhine kuid siiski peab ütlema ka vanas roomas tegeldi mõttetõõga just selle kallal, milline õpetaja peaks olema oma metoodikas, kuidas käituma distsiplineerivana ja kuidas leida ülesse õpilase individuaalsed omadused, et tagada tema saamine normaalseks kodanikuks. Kokkuvõtvalt võib õelda seda, et praeguse lääneliku haridusmudeli päritolu tuleb otsida vanast kreekast ja roomast. Tahaksin lõpetuseks õelda, et - 2000 aastat tagasi sünteesis inimene omale teoreetilise baasi, et mida ja kuidas õpetada. Idealiseeriti õpetuse tähtsust ja idealiseeriti õpetajaid kuni kõige kõrgema ühiskondliku astmeni- riigijuhini- välja. Kas sealt edasi saame rääkida progressidest või regressidest - seda mina ei tea. Küll aga julgeksin õelda, et õpetaja arenguks võib lugeda seda, et karunaha asemele on tulnud selga ülikond või kostüüm.
väljapaistmissoov sagedasi konflikte. Kujunesid omavahel võistlevad aristokraatlikud sõpruskonnad, mille liikmed veetsid koos aega ja toetasid üksteist ka poliitikas. Suurel määral aitasid sõpruskonda liita ühised kodused pidusöögid sümpoosionid. Sümpoosion oli meeste omavaheline koosviibimine, naised selles enamasti ei osalenud Olümpiamängud: traditsioon algas 776. eKr. Toimusid iga 4 aasta tagant ja olid ühtlasi Zeusi auks peetud pidustused. Võistlejaid kogunes nii Kreekast kui ka kolooniatest. Osaleda võisid vaid hellenid barbaritele olid olümpiamängud keelatud. Naised ei tohtinud pidustustel osaleda. Jooksudistantsid (staadionijooks 192m, sirge), maadlus, rusikavõitlus, 2 viimase kombineeritud võitlus, viievõistlus(jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus), nelja hobusekaarikute võidusõitu. Olümpiarahu oli kehtestatud et hellenite suurt kokkusaamist ja üksteiselt mõõduvõtmist miski ei häiriks
· Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid. · Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud. · Kreeklaste usund oli polüteistlik. · Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes. · Kreeklastel oli kõrge enesehinnang väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks. Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid. · Kreekast on pärit sportimise, sh ka olümpiamängude traditsioon. · Sündisid filosoofia ja teaduse alged. Kultuuris arenes tööjaotus. · Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest. · Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr. · Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
Kogudustega liitumiseks ei olnud rahalisi piiranguid ega polnud olulised ka filosoofilised teadmised. Sellegipoolest moodustasid ristiusku inimesed vaevalt 1% kogu Rooma riigi rahvastikust. 2. ja 3. sajandil see arv aga oluliselt kasvas. Esimese reisi tegi Paulus Küprosele ja teel läbi Galaatia püüdis jutlustada ka juutidele, kuid need olid tema suhtes tõrjuvad. Ka kristlikud juudid Jeruusalemmas, eriti Peetrus, ei nõustunud Paulusega. Teist misjonireisi alustas Paulus Kreekast Makedoodiast, kuhu juhatas teda unenägu. Sellega toodi Uus Testament esmakordselt Euroopasse. Unes nägi ta ühte meest teda sinna kutsuvat ja abi paluvat (Ap 16:9). Ta arvas, et Issand on kutsunud neid sinna evangeeliumi kuulutama. Seal aga heideti ta segaduste tekitamise eest vangi, kuid samal ööl toimunud maavärin avas kõik vangla uksed ja ahelad. Seal edasi viis ta tee Ateenasse, kust Paulus leidis
alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi. 2) Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus. 3) Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada endale ratsahobuse hankimist. 4) Käsitöölised, talupojad, proletarid moodustasid madala ühiskonna kihi. Rooma kodanikud. 5) Orjad ja vabakslastud ei olnud ainult lihttöölised vaid ka Kreekast toodud õpetajad ja kõrgelt haritud inimesed, nagu näiteks arstid, majateenijad ja oskustöölised. Mõned orjad lasti vabaks, kuna nad olid olnud nii ustavad. Mõned peremehed lasid oma orjadel ka endale elatist teenida. 6) Perekond ehk familia oli mehekeskne. Mehele kuulus võim kogu pere üle ja tal oli õigus tappa. Pereema siiski osales õhtusöökidel, viibis seltskonnas mehe kõrval aukohal ning tegi koos abikaasaga vastuvisiite.
andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasid Teebat peamise tugipunktina. Augustis purustasid kreeka liiduväed spartalase Pausaniase juhtimisel Teeba lähedal Plataia lahingus Pärsia armee. Mardonios langes ja Pärsia väed taganesid Kreekast.
Herodotos soovitas kasutada allikkriitikat (suhtuda igasse allikasse kriitiliselt). · Thukydides pärit Ateenast, 8-köiteline ,,Peloponnesose sõja", lühike ülevaade Ateenast enne sõda. Soovitas allikkriitika kõrval ka analüüsi, võrdlust. Arvas, et midagi ei tule seletada jumalast lähtudes. · Xenophor 7-köiteline ,,Kreeka ajalugu", ulatub aastani 361 ning räägib nii Kreekast kui Pärsiast, on rohkem seiklusjutt. Võrreldes eelnevatega on usaldusväärsus nõrk. Tema tuntuim teos on ,,Anabasis", mis kirjeldab Pärsia teenistuses olnud Kreeka palgasõdurite matka koju. · Polybias elas algul Makedoonias, hiljem Roomas. 40-köiteline ,,Ajalugu", mis kujutab kogu Vahemere ümbruskonna riike kuni Puunia sõdade lõpuni. Teos õigustab roomlaste tegevust.
sajandil, kuid mis oli vahepeal unustusse vajunud. Günekoloogina töötades tõi Pare praktikasse ka loote pöörde jalale ning väljutamise, mida kasutatakse sünnitusabis tänaseni. Suureks pöördeks kogu meditsiini edasises arengus oli vereringe avastamine William Harvey (1578-1657) poolt. Harvey tõestas, et süda kujutab endast imevat ja suurt pumpa, kirjeldas südame ehitust ning näitas väikese ja suure vereringe osatähtsust. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja Roomast pärinevad ekslikud ettekujutused vereringest kummutati täielikult. Harvey õpetus vereringest avaldas määravat mõju kõigi meditsiini harude edasisele arengule. Vereringe on vere pidev ringlemine organismis. Kõik varasemad, vanast Kreekast ja Roomast pärinevad ekslikud ettekujutused vereringest kummutati täielikult. Alamail loomadel on lahtine vereringe, mis tähendab, et veri voolab paiguti veresoontes, paiguti kudede vahel. Verd panevad liikuma soonte kokkutõmbed
pigmendid, mille kasutamine ulatub kaugetesse eelajaloolistesse aegadesse, olnud kunstnikele ja kujundajatele üheks vanimaks värvisaamisviisiks. Olles vastupidavad lubjale, kasutati neid anorgaanilisi muldpigmente buon´is (või tõelises) freskomaalis, mis on kõige kestvam seinamaalinguviis. Pigmendid, segunedes täielikult märja krohvipinnaga, muutuvad seinapinna lahutamatuks osaks. Kuna antiiksest Kreekast pole säilinud ühtki buon freskot, võib ajaloolise tähtsusega näidiseid näha väljakaevatud 1. sajandi Pompeji villades, varasemates Hiina Liao-yangi hauakambrites Manzuurias ja 6. sajandil maalitud Ajanta koobastes Indias. Mõned kaunimatest buon freskodest valmistasid renessansiajastul ltaalias Michelangelo ja Rafael, vastavalt Roomas Vatikani Sixtuse kabelis ja stanzades. Lisaks neile ülivärvikatele näidistele on muldpigmendid
Kas foobia pärsib elukvaliteeti? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Sind haarab kõikehõlmav hirm mingi objekti, looma, situatsiooni või sündmuse ees. Elukvaliteet on inimese subjektiivne hinnang oma positsioonile elus, inimese väärtussüsteemi ja kultuurikeskkonna kontekstis, kus hinnangud on seotud inimese eesmärkide, ootuste, elustandardite ja tajutud probleemidega. Elukvaliteedi mudel koosneb kümnetest näitajatest, mis koonduvad selliste valdkondade alla nagu tervis, töökeskkond, rahanduslik seisund, haridus, perekond, osavõtt ühiskonnaelust, elamistingimused, ümbritsev keskkond, transport, turvalisus ja kindlustunne, vaba aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb ju...
Umbes 4 aastat tagasi hakkasin tänu oma onule põhjalikumalt vaatama jalgpallimatše. Eriti olen jälginud just Real Madridi mänge ning Cristiano Ronaldo suurepärast mängutehnikat. Teema sissejuhatamiseks räägin ka natukene jalgpalli algusest ja Hispaania jalgpalli ajaloost. Laiemalt räägin Real Madridist ja Cristiano Ronaldost. Selle referaadi koostamisel tuginesin oma 8. klassi lõputööle. Jalgpalli algus Jalgpalli juuri on leitud 2500 aasta tagusest Hiinast, Jaapanist, Iraanist, Kreekast, vanast Roomast, Egiptusest, Iirimaalt, Shotimaalt, Islandilt ning Kesk- ja Põhja- Ameerika indiaanlaste ja keskaegsete Saksi talumeeste juurest. Kaasaegse jalgpalli sünnimaa on Inglismaa, kes suudab oma emarolli tõestada. Jalgpalli areng inglastest meremeeste kaudu oli Euroopas üldse tüüpiline – samal viisil jõudis ka jalgpall Eestisse. 1863. Aastal loodi Inglismaa jalgpalliliit, mis samal aastal kehtestas suures osas tänaseni püsivad mängureeglid. 30
Siserände põhjuseks on Ida-Saksamaa tööpuudus. II maailmasõja jäljed ja 4 aastakümment Saksa Demokraatliku Vabariigi diktatuuri on idapoolsetes liidumaades ikka veel nähtavad. Kuigi taasühinemine toimus 1990. aastal, pole ida ja lääne sulandumine veel täielikult õnnestunud. Toimub ka suur sisseränne. Saksamaal on 16 miljonit mittesakslast. Sisse rännatakse peamiselt Türgist. Üha enam on immigrante sisserännanud ka endisest Jugoslaaviast, Itaaliast ja Kreekast. Sisserände põhjuseks on parem elukvaliteet. Saksamaa palgad ja sellest tulenevalt elustandard on üks maailma kõrgemaid ja erinevus Ida-Saksamaagagi väheneb, kusjuures idasakslaste palgad on samuti suuremad kui enamus Euroopa riikides. Vaatamata majanduskriisile on Saksamaa SKP kasvanud kolmandas kvartalis 0,7%. Majanduskasvu on hoogustanud ekspordinõudluse paranemine, investeeringud seadmetesse a ehitusse ning eratarbimise elavnemine.
Nad tegid vahast ja sulgedest endale tiivad, kuid Ikaros lendas päikesele liiga lähedale, ta tiivad sulasid ning ta kukkus end surnuks. Müüt Adriane hõbelõngast Mükeene: kükloobid Daidalos ja Ikarus Minotauruse labürint Kükloob Vanakreeka 6. saj-1.saj eKr Kreeka oli killustatud mitmete väikeste riikide vahel, nt Ateena (Atika) ja Sparta (Lakoonia) Delfi oraakel - vanakreeka pühamu Delfis Parnassose mäe lõunanõlval, kust käidi kogu Kreekast ja mujaltki jumal Apollonilt saamas vastusi neid vaevavaile küsimustele Usund Vanakreeka usund oli polüteistlik - mitu jumalat Zeus (Jupiter) - taeva- ja äikesejumal Poseidon (Neptun) - merede ja muude vete, maavärinate ja hobuste jumal Aphrodite (Veenus) - armastuse ja ilu jumalanna Nike (Victoria) - võidujumalanna Ateena (Minerva) - tarkuse, julguse, tsivilisatsiooni jpm jumalanna Arhitektuur ja kunst Templid - jumalale pühendatud eraldatud koht
TEATRITEADUSE ALUSED, MÕISTED 1. Theatron – Vana-Kreeka keeles vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid – performing arts – laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat jne Näidend – draamavormis kirjanduslik tekst, teatris edastamiseks mõeldud Lavastus – koostöös kirjaniku, lavastaja, näitlejate, helilooja jne loodud teos, mida esitatakse teatris Etendus – lavastuse ühekordne esitamine, variant Näitleja – reaalne inimene, kes kehastab tegelast Tegelane – fiktsionaalne olend draamatekstis Roll – tegelane näitlejana kehastatuna, näitleja + tegelane = roll 2. Teatriuurimise perspektiivid (kuidas uuritakse): Ajalooline teatriuurimise perspektiiv – alates Vana-Kreekast, kuidas teater kultuurides välja kasvas, Roomas, Euroopas jne Esteetiline ja teoreetiline teatriuurimise perspektiiv – kunstiküsimused, mis toimub laval, publikus, erinevad vaatepunktid Sotsiaalne ja kultuuriline teatriuurimise perspekt...
Kordamisküsimused 1. Maastikuarhitektuuri mõistest (iseseisvalt) Maastikuarhitektuur on kujunduseriala, mis pühendub maastiku kujundamisele.Kaasaegne maastikuarhitektuur pärineb 19.sajandi keskelt ning on end üles ehitanud muistele kujundustraditsioonidele: arhitektuuriline kujundus, ajakujundus, pargiarhitektuur, linnakujundus jne. Maastikuarhitektuur hõlmas töid, mis loodi planeerijate, arhidektide, aednike ja taimekasvatajate koostööna. Esimese proffesionaalina kasutas maastikuarhitektuuri mõistet tänapäeva tähenduses Frederick Law Olmsted 2. Aed kui inimese looming (iseseisvalt) Aed on inimese piiritletud ja aianduslikult kasutatav maa-ala ja sellel kujundatud elukeskkond koos selle elustikuga. Aiad luuakse sinna loodud maastiku ilu pärast ja taimede kasvatamiseks. Aia kujundamise otsustab aia omanik, kes tellib projektsiooni. Aedniku tööks on aia eest hoolistemine ning a...
arendamiseks. Lisaks sellele on viimaste aastakümnete uurimused näidanud, et Isadora ulatus koreograafina on olnud väga avar. Nooruse lüüriliste (rõõmsad, kurvad, igatsevad, tulised, mänglevad), religioossete ning meditatiivsete tantsude kõrval on ta küpsemal perioodil loonud ka heroilisi tantse, mille kontekst on enamasti poliitiline või sotsiaalne, ning tööliigutusi kasutavaid tantse. Duncani tantsud olid sageli inspireeritud vanast Kreekast või renessansist - ning väljendasid inimvaimu kogu selle ulatuses. Duncani zhestid nagu ideedki olid monumentaalsed ja meenutasid Michelangelo Viimset kohtupäeva. Isadora Duncani mõju oma ajastule, sh ka tantsule on olnud suur, kuigi mitte ehk sel viisil, nagu ta ise arvas või soovis. Balletis avaldus tema mõju süzheetute ehk "puhaste" tantsude loomises ja sümfoonilise muusika kasutamises. Võime tõmmata sirgjoone Isadora Chopini-tõlgendusest
mehaaniline kordus on eemale lükatud elastsema terviktunnetuse nimel. Palju on kasutatud optilisust, et jätta huvitavaid muljeid. Samuti on muljetavaldav kullast tehtud Athena kuju. Templitele andis värvi kivi ning palju detaile on ka värvitud. Sambad mõjuvad nii, et oleks nagu kergelt põlv kronksus, mis näeb mugav välja. Kusjuures sambad pole kunagi päris otse vaid natukene kummis keskpunkti suunas. Samba tüübid: Dooria Joonia Korintos 7 Vana Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad. Karütiite kasutati ka Erecheioni templis, nimelt selle lõunaküljel asub karüatiitide koda, kus 6 naisekujulist sammast kannavad tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline. Linnarahva jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk turuplats, mille ümber paiknesid mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid
saadeti koore, pulmi ja matuseid, kus seda mängiti rongkäigus. Seda mängiti ka kuulsate inimeste ja võidukate sportlaste auks, samuti muusikute võistlustel, näiteks Delfis Püütia mängudel. Põispilli tuntakse 9. sajandist. Seda mängiti puhudes läbi lühikese toru loomapõide, mille külge oli kinnitatud roog. Põis oli õhureservuaar nagu torupillikott. Põiest väljuva pilliroo sees olid sõrmeavad. Torupill Torupill pärineb tõenäoliselt Sumerist ja võib-olla ka Kreekast. Neid tunti Roomas ning Araabia kirjalikes allikates mainitakse 11. sajandil. Nende peamine iseloomulik omadus on pidev heli, mida tekitatakse tuulekotti reserveeritud õhu abil. Tuulekott puhutakse täis suu abil või kasutades lõõtsa, mida mängija liigutab käega. Koti külgedest on läbi pistetud putk (õhupuhumistoru), lesthuulikuga puhumispulk, bassitorud, mis annavad kogu aeg ühesugust tooni (burdoonid) ning mis on häälestatud oktaveis ja kvintides.
Traakia Bosporuse kaudu koguni Musta mere põhjarannikuni. Kreeka lääne- ja lõunarannik on vähe lõhestatud, kaljune ja rohkete leetseljakutega. Sadamate ehitamiseks sobivaid lahti esineb seal harva. Kreeka manner jaguneb oma looduselt kolme ossa: Põhja-, Kesk- ja Lõuna- Kreekaks. Põhja- Kreeka just nagu lõigatakse Pindose mäeseljandikuga kaheks suureks piirkonnaks: lääne pool asuvaks Epeiroseks ja idapoolseks Tessaaliaks. Põhja- Kreekast käis tee Kesk- Kreekasse läbi Thermopylai kitsuse. See oli kitsas rajakene kõrgete mägede ja jääraku merekalda vahel. Kesk- Kreeka jaotub mägedest mitmeks iseseisvaks maakonnaks. Tuntuimad neist olid antiikajal Boiootia ja Atika. Mägine Korintose maakitsus ühendab Kesk- Kreekat Lõuna- Kreekaga. Lõuna- Kreekat nimetati Peloponnesoseks. Selles osas asusid viljarikkad maakonnad: Messenia, Lakoonia ja Argolis. Tähtsamad saared asetsevad Kreekast ida pool Egeuse meres
tohterdamist. Isegi rohkem kui kõigi nende heade ja meeldivate väärtuste poolest austatakse teda valgusjumalana, kelles pole mingit varju, ja seega on ta ka tõejumal. Ükski vale sõna ei tule iial üle tema huulte. Apollon oli üheksa muusa juhiks. Mütoloogias etendab tähtsat osa Delfi Parnassose mäe jalamil, kus asus Apolloni oraakel. Kastaleia oli Apolloni püha allikas; Kephissos tema jõgi. Seda paika peeti maailma keskpunktiks, nii et seda käis vaatamas palju palverändureid nii Kreekast kui välismaalt. Ükski teine pühamu ei saanud sellega võistelda. Apollonit kutsuti deloslaseks tema sünnisaare järgi ja püütialaseks, kuna ta tappis mao Pythoni. Tema teine sageli esinev nimi oli Lykios s.t. lüükialane, mida sageli seletatakse tähendusega "huntide jumal", "valgusejumal" ja "Lüükia jumal". Sageli kutsuti teda ka päikesejumalaks. Tema nimi Phoibos tähendab särav, hiilgav. Kuid päikesejumalaks oli tegelikult Helios, titaan Hyperioni laps.
Aladeks olid jooks, odavise, maadlus, viievõistlus. Akropol-müüriga ümbritsetud kõrglinn. Agoraa-turuplats. Philippos II ja Makedoonia: Makedoonia tõuis eriti Philippos II valitsuse ajal, kui ta kasutas ära poliste vastasseisu ja taotles Makedoonia ülemvõimu. Faalanks-Kreekas kasutatud lahingurivistus, mille arendasid täiuslikkuseini makedoonlased. Aleksander Suure vallutused: Pärsia, Kesk-Aasia, Ees-Aasia, Kreeka, Kreeta ehk läänest itta Kreekast Indiani. Aleksandri impeerium lagunes tema surmaga: Makedooniaks, Seleukiidide maaks ja Ptolemaioste maaks. Hellenism-polnud enam poliseid, suurriigid, mida valitsesid monarhia, ajajärk, mil kreeklased valitsesid idamaade üle kuni Rooma võimu kehtestamiseni. Alexandria-Tähtsaim ja suurim uus linn, sellest sai vahemeremaade suurim keskus. VANA-ROOMA Geograafilised olud: Seotud Apenniini poolsaarega. Etruskid: Esimese
,,MÄÄRAVAD HETKED" Joseph L. Badaracco, Jr. Valisin raamatu ,,Määravad hetked" kuna see põhineb nii filosoofial kui ka kirjandusel ning kirjeldab kolme juhtumit, mis loovad kujutluse olukordade keerulisusest, millega juhid karjääri tehes silmitsi seisavad. Raamat pakub elulisi näiteid, rakendatavaid juhiseid ning paindlikku raamistikku, mida saab iseloomu ja karjääri kujundavate otsuste tegemisel kasutada. Läbi filosoofilise vaatenurga seletatakse juhtide käitumist nende ametipositsioonil ning annab erinevaid näpunäiteid karjääriredelil edukamalt ülespoole ronimiseks Joseph L. Badaracco jun on ärieetika professor Harvardi Ülikoolis. Ta on viinud läbi strateegia, üldjuhtimise, äriühingute ja valitsuse suhete ning ärieetika kursusi ärijuhtimise magistriõppe tudengitele. Badaracco on lõpetanud St. Louise'i Ülikooli, Oxfordi Ülikooli ning Harvardi Ülikooli. Badaracc...
loomulik. 9 Turism Kreeka on kahtlemata üks Euroopa tuntumatest turismiriikidest. Teavad ju kõik juba koolipõlvest Olümpose jumalate perekonda ning kuulsaid antiik-Kreeka kangelasi. Lisaks eelpooltoodule veel kreeklaste toidu- ja veinikultuur, helesinine meri ja võrratud päikesepaistelised ilmad ning mitte miski ei suuda Kreeka külgetõmbejõule vastu panna! Igasuguses eas ning erineva kultuurilise taustaga reisijad leiavad Kreekast palju huvipakkuvat. Kes soovib, võib enda jaoks avastada tänaseni säilinud Vana-Kreeka iidsete ehitiste varemeid ning nautida nende sajanditevanust hõngu, kel aga soov rannamõnusid nautida, võib leida meeldivat lõõgastust Vahemere lainetes, kirkalt sinise ning päikeselise taeva all. Matkahuvilised võivad end proovile panna mööda vulkaanilisi mäeharju ronides, rahulikuma meelega puhkajatele on varjulised oliivisalud suurepäraseks lõõgastuskohaks
U 13 saj. S Etruskid tutvusid vatakult kreeka E e.m.a. kunstiga. Nende linnades töötasid Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde I 12 saj. saadeti õppima noori etruske. Kreeka E T e.m.a. algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude
See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi. Diana kaitses oma kaaskondlasi, tehes seda vahel viisil, mis tänapäeval kummastav tundub. Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus, allikaks ja viis selle ühtlasi Kreekast Sitsiilias Sürakuusas olevale Ortygia saarele[5]. Hephaistos 1 ÜLESANDED Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal. Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke, rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane. 2 TÄHTSAMAD TEOD Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud
heaolutingimustest. Ajaloolised uurimised näitavad, et pühvel kodustati umbes 2 500a e.m.a Induse piirkonnas, ehk tänapäeva India ja Pakistani aladel. Umbes 600.a. tõid araabia kaupmehed vesipühvli Mesopotaamia aladelt Lähis-Itta - tänapäeva Süüria, Iisraeli ja Türgi aladele. Keskajal toodi loomad Euroopasse palverändurite ja ristirüütlite poolt. Pühvleid võib nüüd leida nii Itaaliast, Ungarist, Rumeeniast, mõnedest Balkanimadest, Kreekast ja Bulgaariast. Lisaks on kodustatud vesipühvel levinud ka Lõuna- Ameerikasse, Ühendriikidesse ja Austaaliasse. Viimaste aastate jooksul on pühvlipiim moodustanud 12% maailma piimatoodangust. India ja Pakistan vastavalt 60% ja 30% maailma pühvlipiimast. Indias moodustab pühvlipiim veidi üle poole- 55% kogutoodangust ja Pakistanis lausa 75%. Pühvlipiim on traditsiooniks Kaukaasiamaades, Aasias ja Egiptuses, kus värskest pühvlipiimast tehtud dahi, ghee ja jogurt
figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega. Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid. Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks. Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt. 10 Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer Tänapäevast leitud sarnasused Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel:
Kreeka ajaloo periodiseerimine: 1. Tume ajajärk( u 1100-800 eKr) * Kreeta-Mükeene kultuuri põhjalik häving. * Osa kreeklasi rändasid segasel ajal üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Ja see piirkond muutus siis püsivaks asulaks ja Egeuse meri muutus Kreeka sisemereks * Samal ajal võeti seal ka raud kasutusele. * Kreeka oli tol perioodil nii Idamaade kui ka eelnenud Kreeta-Mükeene ajajärguga võrreldes üsna vaene ja mahajäätud maa. Ka välissuhted olid 2. Tsivilisatsiooni uus tõus ( u 8.-6. Saj eKr) * Uuteks keskusteks said linnad * Kerkis esile aristokraatia- rikas ja mõjukas ülemkiht * Hakati seadusi üleskirjutama * Tekkisid taas tihedad välissidemed, eriti Idamaadega. Eelkõige foiniiklastega. * U 800 eKr loodi tähestik foiniikia tähestiku põhjal * Iilias ja Odüsseia * Suur kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd * 7 saj lõp eKr hõberaha * Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa. * 776 eKr hakati pidama Olümpiamäng...
Selle aja kultuuri nimetatakse ka lossi kultuuriks. Lossides olid valitsemis, usu ja majandus keskused. Nende ümbert puudusid kaitse ehitised. See näitab, et tegemist oli rahumeelse kultuuriga. Nendest lossidest on leitud ka rahumeelseid maale. Knossose tempel - kuulsaim tempel sellest ajast. Valitsejaks Minos. Legendi järgi elanud seal pühvli peaga inimene, kuid tänapäeval on selle lossi labürintidest leitud suure pühvli skelet. Legendi järgi viidi iga seitsme aasta tagant kreekast koletisele seitse noormest ja neidu söögiks. Ühel aastal valiti liisuga minejate noormeeste hulka ka kuningas Egeuse poeg. Viimane võttis laevale topelt purjed, mustad ja punased, mis pidavat vastavalt heisatama, kas tal õnnestub koletis tappa või mitte. Kui Egeuse poeg Kreetale viidi armus seal temasse Kreeta kuninga tütar Adriane, kes andis Egeuse pojale labürinti minnes kaasa noa ja lõnga (Adrianne lõng - nöör, millega saab labürindist hiljem välja)
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Niccolo Machiavelli ,,Il Principe" Referaat Õppeaine: Filosoofia Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12 Üliõpilane: Madis Arula Juhendaja: E. Mesimaa Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................3 NICCOLO MACHIAVELLI...................................................................................................... 4 NICCOLO MACHIAVELLI MAAILMAVAADE....................................................................5 KOKKUVÕTE............................................................................................................................9 KASUTATUD ALLIKAD....................................................................................................... 11 1http://www.hot.ee/maclap/principe/val00_03.html#ptk_1......
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka · Monumentaalplastika suur, liigutatav kraanaga, u 4-5 m · Vabaplastika inimjõul liigutatav, 2-3 m · Ehitusplastika ...
muude alguste puhul. Ta esindas vaheastet barbaarsuse ja tsivilisatsiooni, maa ja linna ning noorukiea ja täiskasvanuea vahel. Janus oli olemas enne Saturnust ja Jupiteri. Teda austati iga ukse või värava kaitsevaimuna. Arvati, et ta avab ja suleb kõiki väravaid, põhiliselt sümboolselt.Palvetes ja ohverduste puhul pöörduti Januse poole enne kõiki teisi jumalusi. Janus oli kõikide põlluharijate ning kõikide avajate ja sulgejate hoidja ja kaitsja. Ta olevat olnud pärit Kreekast Tessaaliast ning olnud koos Camesega Latiumis kuningas. Neil oli palju lapsi, kellest üks oli Tiberinus. Janusel ja tema hilisemal abikaasal Juturnal oli poeg Fontus. Ka Jana oli Januse abikaasa. Latiumi ainuvalitsejana kuulutas Janus kuldaega, võttes tarvitusele raha, seadused ja põlluharimise. Seetõttu on ta kultuuriheeros. APOLLON Apollon vanakreeka mütoloogias oli Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Sümboliteks oli vibu ja nool, lüüra. Apollon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
