Vana Rooma - ajalugu

Jürissaar, Maria

Vana Rooma - ajalugu (1)

Keskkool - Ajalugu - Vana-Rooma

5 VÄGA HEA

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist

VANA – ROOMA

Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus:

Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega.

Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks . Laatiumi maakonnas elasid latiinid , nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst : ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi.

Rooma linn asub Kesk – Itaalias Tiberi jõe alamjooksul . Palatiumi küngas .Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu – ja koosolekuplats – foorum . Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Roomlased kinnitasid, et Rooma linn on asutatud 21. Aprillil 753. Aastal eKr. Tiberi suudmes asus Ostia sadam

Rooma linna tekkimine legendi järgi on, et kaksikud Romulus ja Remus visati korviga jõkke, kuid nad uhtusid kaldale ja emahunt imetas neid, üles kasvatas nad kohalik karjus. Suurena kukutasid nad oma vanaisa võimult ja asusid endale uut linna rajama. Töö käigus puhkes tüli ning Romulus tappis Remuse, ning lõpetas töö üksi.

Kuningate aeg (753 – 510 eKr) Esimene kuningas Romulus. Kokku 7 kuningat.

Rahvakoosolekul seises eesotsas kinnitatud kuningas. Ta valitses koos senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamati sugukondade vanemad. 1. Kuningas 2. Senat 3. Rahvakoosolek

Populus Romanus – rooma rahvas

Patriitsid – rikkamad ja mõjuvõimsamad inimesed, neil on põline suguvõsa , riigiametnikud , preestrid jne, õigus kuuluda senatisse. Pleibeid – vaesed, pole mõjuvõimu, ei ole ori on vaba, ei ole poliitilisi õigusi. Patrooni-kliendi suhe – rikas kaitseb vaesemat.

Proletaarlased – töölisklass; ainus varandus lapsed; sõjaväekohustusest vabastatud;

Rooma vabariik:

Kestis 510 ekr – 30 ekr.

Seisused : senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud (1a) Igas ametis oli korraga kaks inimest.
- kaks konsulit (sõjaväe juhtimine)
- preetorid ( õigusemõistmine )
- tsensorid (5a)(kodanike loendus)
- rahvakoosolek (kutsuti kokku, et magistraadi ostuste üle hääletada, neil polnud õigust ettepanekuid teha;

Rooma linn riik kuni 5. Sajandini eKr lõpp tugevaim Kesk – Itaalia riik.

Aastaks 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.

Võitlused Kreeklastega – Phyrrhose võit.

Sõjad Kartaagoga ( Puunia sõjad) – Põhjus kolmeks sõjaks: Ülemvõim Vahemerel.
1. Sõda Roomlaste võit; Kartaagolased kaotasid alad Sitsiaalias.
2. Sõda Roomlaste võit; Kartaagol väejuht Hannibal
3. Sõda Kartaago vallutati ja hävitati aastal 146 eKr

149 eKr liideti Rooma vabariigiga ka Kreeka ja Makedoonia

„Jaota ja valitse“ põhimõte divide et impera
ITAALIAS
1) mutsiipium – säilis oma valitsus ja kodanikuõigused > kõik said Rooma kodanikuks
2) liitlased > sõjavägi läks Roomale > ei maksnud makse
VÄLJASPOOL ITAALIAT
1) provints > vallutatud maa Itaaliast väljas > elanikud maksavad makse > asehaldur > linnades säilis oma valitsus

Rooma kodakondsuse jagamine: Kõik Itaalia elanikud said Rooma kodanikeks.

Provints on vallutatud maa Itaaliast väljas: idaprovintsid ja lääneprovintsid.

Plebeide õigused
1) Rahvatribuun kaitses plebeide huve.
2) 12 tahvli seadused – rooma esimesed seadused, mis olid plebeidele üsnagi karmid.
3) Nobiliteet – „suursugune“ kitsas ring patriitse ja tuntumaid plebeide perekondi, kellel pärines põlvest põlve riigiametnikke ja senaatoreid.

Res Publica (ühiskondlik asi):
1) Magistraadid ehk riigiametnikud, valiti üheks aastaks ja neid oli korraga vähemalt kaks.
2) Senat oli valitsev riiginõukogu. Senaator ametis eluaegselt. Koosnes endistest ja tegevates riigiametnikest, neid oli kuni 600, valitsemisalad: välispoliitika, rahaasjad ja sõjandus.
3) Rahvakoosolek kutsuti kokku, et magistraadi otsuste üle hääletada, ettepanekuid nad teha ei saanud.
4) Diktaator valiti vaid siis kui riiki ähvardas tõsine oht ning ta valiti vaid kuueks kuuks.

Talupoegade laostumine : talupojad pidid vaesus oma maad maha müüma ja linna kolima , linnad täitusid talupoegadega, rikkad said maid juurde.

Kaitsevõime langus:

Rooma vabariigi langus, varane keisririik :

Vabariigi languse põhjused: Kodusõjad , Mariuse sõjaväereform .

Julius Caesari diktatuur 45-44 eKr.

Antonius – Caesari sõber, võitles Octavianusega, tappis ennast Kleopatra pärast.

Octavianus – Caesari poeg, võitles Antoniusega Rooma pärast, nimetas ennast hiljem võites ümber Keiser Augustuseks („auväärne“)

Imperaator – („käskija“) ainuvalitsejate edaspidine peamine nimetus

Kleopatra – Egiptuse riigi valitsejanna.

Keiser – tuleb Caesarist. Ainuvalitseja tiitel

Leegion – peamine väeüksus Rooma sõjaväes, mis koosnes umbes 5000 mehest. Raskerelvastuses jalaväelased ja ratsaväelased.

Õigusteaduse sünd – elukutselised õigusteadlased moodustasid terviklikud seadustekogud jne.

Romaniseerumine – poliitiliseks karjääriks arendati ladina keelt ja rooma tavade tundmist, mis tõi kaasa roomapärastumise.

Idaprovintsid jõukad alad; kreeka keel; kõrge kultuur (Kreeka, Väike- Aasia , Süüria ja Egiptus )

Lääneprovintsid: põllumajandus üldine; vähem arenenud maad; Põhja-Aafrika erandlikult rikas; (Gallia, Britannia , Hispaania ja Põhja-Aafrika)

Latifundium – orjatööl põhinevad suurmaavaldused.

Hiline Rooma keisririik

Germaanlased – indoeuroopa hõimud

Diocletianus – Imperator, keiser. Suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi suur ümberkorraldusi .

Constantinus Suur – Rooma imperaator. Tema valitsemis ajal tekkis üldine usuvabadus aastal 313 eKr. Hakati Kristlasi soosima. Ka tehti Konstantinoopol pealinnaks.

395 eKr jagunes rooma lõplikult kaheks osaks, Ida ja Lääne-Roomaks.

Suur rahvasteränne: tänu hunnidele hakkasid rahvad liikuma.

476. eKr Lääne-Rooma keisririigi langus ja vanaaja lõpp.

Constantinus Suur

Ühiskond ja eluolu

Kreeklaste mõju – pärast vallutussõdasid satuti kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombeid ja uskumusi.

Senatiaristokraatia – ühiskonna kõige kõrgemal astmel pärilik seisus.

Ratsanikuseisuses oli samuti rikkad ja mõjukad inimesed, kes said lubada endale ratsahobuse hankimist.

Käsitöölised, talupojad, proletarid moodustasid madala ühiskonna kihi. Rooma kodanikud.

Orjad ja vabakslastud ei olnud ainult lihttöölised vaid ka Kreekast toodud õpetajad ja kõrgelt haritud inimesed, nagu näiteks arstid, majateenijad ja oskustöölised. Mõned orjad lasti vabaks, kuna nad olid olnud nii ustavad. Mõned peremehed lasid oma orjadel ka endale elatist teenida.

Perekond ehk familia oli mehekeskne. Mehele kuulus võim kogu pere üle ja tal oli õigus tappa. Pereema siiski osales õhtusöökidel, viibis seltskonnas mehe kõrval aukohal ning tegi koos abikaasaga vastuvisiite.

Laste kasvatamine ja õpetamine toimus kodus pereisa käe all, hiljem ka koduõpetajad rikastel, tavalised lapsed 7-aastaselt kooli.

Juuliuse kalender Caesari nime järgi, see mis meil praegu kehtib.

Tuunika – igapäeva alusrõivas, kujutas endas üle õlgade heidetud ja vööga kinnitatud põlvini riidetükki.

Tooga – meeste pidulik pealisrõivas. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi.

Peamiseks toiduks vaesematele oli leib ja jahust valmistatud puder, sekka ka kala, juur ja puuviljad. Jõukamad sõid lihatoite. Veega lahjendatud vein.

Aatrium oli maja keskel asub lahtise katusega ruum, kus oli sees bassein vihma vee jaoks. Seda ümbritsesid magamistoad.

Rooma elanike arv oli arvatavasti peaaegu miljon.

Foorum – linna keskus, turg

Panteon – kõigi jumalate tempel

Akveduktid – veejuhtmed

Termid – avalikud saunad

Circus maximus ehk suur ring oli hipodroom .

Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad.

Colosseum oli Rooma suurim amfiteater .

Kirjasõna ja kultuur:

Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad . Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid.

Kõnekunst , Cicero : Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati õiguste ja vabariikliku korra pooldaja.

Kuldne aeg kultuuris: Toimus Augustuse ajal. Maecenas võttis oma hoole alla noori lootustandvaid kirjamehi. Tema nimest tuleb rikka kultuurisoosija üldnimetus metseen.

Verigilius: Peateos, eepos : „Aeneis“ kirjeldab Trooja hävimist, Aenease põgenemist koos oma perega , tema eksirännakuid merel, Aafrikasse saabumist ning Aenease ja Kartaago imekauni kuninganna Dido armastust, mis viis Dido enesetapuni.

Titus Livius : mitmeosaline teos „Linna asutamisest alates“, milles esitab Rooma ajaloo Romulusest ja Rooma rajamisest kuni Augustuseni. Pigem legendid .

Ptolemaios – astronoom , astroloog, matemaatik ja geograaf. Lõi geotsentrilise (maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis oli kerakujuline Maa, kõik teavad kehad keerlesid selle ümber.

Usk Rooma riigis:

Nuumen – iga looduse asi või elusolend oli hingestatud ja sisaldas jõudu. Kividel, puudel jne olid nuumenid.

Laarid – kehastasid esivanemate hingi.

Janus – antropomorfne jumal, uste, piiride ning lõpu ja alguse jumal. Kahe näoga kujutati.

Jupiter – taeva, pikse ja tormi jumal.

Juno – Hera (abielukaitseja)

Neptunus – Poseidon ( merejumal )

Venus – Aphrodite (armastusjumalanna)

Diana – Artemis

Mars – Ares

Vesta – kodukoldejumalanna

Pontifexid – „sillaehitajad“ või „teeehitajad“ Kandsid hoolt üleriigiliste pidustuste eest, hoidsid korrast kalendrit ja pidid arvestust riiklike tähtpäevade üle.

Pontifex maxiums – riigi ülempreester .

Ennustamise võtsid Roomlased üle etruskidelt.

Augurid – vastav preester ennustamiseks.

Sibülliraamatud – (sibüll on naisennustaja) raamat, milles on ennustatud Rooma tulevikku.

Kristlus

Palestiina alade hõivamine:

Jeesuse sünd:

Jeesuse surm: Juuda prokuraator Pontius Pilatus lasi 30. pKr Jeesuse vahistada ning seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel risti lüüa.

Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis.

Juadismi sekt: - oodati messia sündi.

Kristluse kiire areng: sarnanes idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Üks jumal. Surmajärgne õndsus. Polnud tähtis mis ühiskonna kihti kuulusid, mees või naine. Rändjutlustajad (apostlid, tähtsaim Peetrus ja Paulus ).

Konfliktid: Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid ja näitasid oma pahameelt teiste uskude vastu välja, mis tekitas konflikte Rooma võimu ja teiste usklikega.

Tagakiusamine : Kristlasi kiusati taga kuna teistele usklikele tekitas pahameelt, et kristlased nende jumalaid ei austa.

Kristlus arenes juutide usundist.

Vana testament on kristliku piibli esimene osa, mis on kirjutatud enne Jeesuse sündi.

Uus testament on kristliku piibli teine osa, mis on kirjutatud pärast Jeesuse sündi.

Piibel : Vana testament ja uus testament koos kristliku pühakirjana.

Milano edikt – kehtestas usu sallituks.

Hieronymus – Kristlik õpetlane. Ladinakeelne piibel – Vulgata .

Augustinus – kristlik õpetlane.

Ortodoksne usutunnistus – õige uskumine. Kirikukogudel asetleidnud vaidluste vähemusse jäänud seisukohad keelati kui väärõpetused.

Askees – lihasuretamine (harjutus)

Eremiit – erak või munk.
I kuningate aeg 753 – 510 eKr (753 rooma riigi algus)
II vabariik 509 – 30 eKr
III keisririik 30ekr – 476pKr (476pkr Vana-aja lõpp)

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-02-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Jürissaar Õppematerjali autor

VANA – ROOMA
1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus:
1) Itaalia geograafiline asend ja olud: Apenniini poolsaar, põlluharimiseks sobilikum, vähem looduslikult killustatud, ümbritsetud kolmest küljest merega.
2) Itaalikud – poolsaare kesk – ja lõuna osas. Põhja poolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Laatiumi maakonnas elasid latiinid, nendest pärinevad eeskätt hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel( Ladina keel). Harisid põldu ja kasvatasid karja. Eluviis lihtne ja karm. Hindasid sõjas vajalikke oskusi kõrgelt. Etruskid – apenniini ps loodeosas Etuurias. Võtsid üle kreeka tähestiku, kohandasid oma keelele. 12 suuremat linnriiki: aristokraatia. Uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Avaldasid austust ka kreeka jumalatele. Surmajärgne elu. Ennustuskunst: ohvrilooma maksa, linnu lennu ning välgu ja müristamise järgi.
3) Rooma linn asub Kesk – Itaalias Tiberi jõe alamjooksul. Palatiumi küngas.Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu – ja koosolekuplats – foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik

rooma kartaago romulus rooma linn testament keisririik orjad roomlased sõjad keiser

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma 2000 eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. 1000 eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal 800-500 eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruskite linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. Kuningate aeg Roomas Langeb kokku etrusikite hiigelajaga Itaalia. 753-509 eKr Pärimuse järi oli Rooma esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat. Rooma valdused ulatusid Tiberi suudmeni, kus oli Ostia sadam. Viimased 3 kuningat olid etrusikid. Sel ajal muutus rooma linnaks.

Ajalugu

rtf

Vana-Rooma riigi konspekt

Rooma konspekt 1. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus. Apenniini poolsaar - Itaalia (ka vanaajal). Hõimud tegelesid peamiselt põlluharimisega. Merd sõitsid vähem kui kreeklased. Ühtne riik, kuid mitte etniliselt - itaalikud (kesk- ja lõunaosa). Kesk- Itaalias latiinid (itaalikute haru), neist pärinesid hilisemad roomalsed ja nende keel. Eluviis lihtne ja karm - palju sõdu, hinnasti vaprust jms. Eriti suur oli kreeklaste mõju. Rajasid hulga linnu - Taras, Sürakuusa. Kreeklaste tulekuga astus Itaalia ajaloo valgusesse.

Ajalugu

odt

Vana-Rooma küsimused

KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.

Ajalugu

docx

VANA-ROOMA ülevaade

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509  Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr  6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265  Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus.  4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia.  265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Vanaaeg

docx

Vana-Rooma

1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

Eesti ajalugu

pdf

Antiik-Rooma konspekt

suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist kasvas tähelepanu pööramine vaimsele haridusele: enamik poistest omandas hariduse tasulistes koolides. Rikaste perekondade pojad õppisid tavaliselt kreeklastest koduõpetajate järelvalve all kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu. Tihti saadeti ülikute järeltulijaud Kreekasse, et nad õpiksid seal mõne tuntud õpetlase juures retoorikat (kõnekunsti), et ette valmistuda riigiteenistuseks. ÜLDAJALUGU. 1. KURSUS. II. Antiik-Rooma. 10 . klass 6 3.5. Rooma õigus:

Ajalugu

docx

Vana-Rooma

II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule.

11.klassi ajalugu

doc

Referaat Vana-Rooma kohta

arutama ja koostööd kordineerima. Etruskite võim ulatus sel perioodil ka Etruuriaast väljaspoole, Kreeklastega võideldes said nad endale maagirikka Korsika saare. Paljud roomlaste hilisemad kombed, eriti religioossed tavad, olid etruski päritoludega. Kesk-Itaalias Tiberi jõe vasakkaldal 25 km kaugusel suudmest oli vanaajal soine ala, kus asus 7 küngast. Soo kuivendati, rajati sillad. 10.sajandil eKr rajati Platinuse künkale asula, millest kasvas välja Rooma. 600.a. eKr oli Rooma juba linnaline asula. Asula keskel oli sillutatud turu- ja koosolekuplats foorum, künkal asus kindlus. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. Legendi järgi asutasid Rooma linna 753.a. eKr kaksikvennad Romulus ja Remus, sõjajumal Marsi pojad, kelle vanaisa nad lastena Tiberisse viskas ja kelle algul emahunt ning hiljem karjuse pere üles kasvatas. Täiskasvanuna tõukasid vennad vanaisa troonilt, hakkasid ise valitsema, linna rajades läksid

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (1)

Eriives: Väga kasulik!

22:45 24-01-2024

Kõik kommentaarid

Vana Rooma - ajalugu (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Vana-Rooma 10. klass täielik kokkuvõte

Vana-Rooma riigi konspekt

Vana-Rooma küsimused

VANA-ROOMA ülevaade

Vana-Rooma

Antiik-Rooma konspekt

Vana-Rooma

Referaat Vana-Rooma kohta

Kommentaarid (1)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti