Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Poks (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


POKS
Referaat
Juhendaja :

Sisukord


1. Ajalugu 3
2. Poksi taassünd 4
3. Kaasaegne poks 5
3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel 5
3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid 6
3.3 Uued määrused 6
4. Reeglid 7
4.1 Eesti poks 100 8
4.2 Poksi kants on Ida-Viru 9

1. Ajalugu


http://www.eok.ee/poks
Poks kuulub maailma vanimate spordialade hulka. Muinas-Egiptuse hieroglüüfid kujutavad rusikavõitlejaid juba 3500 aastat enne Kristuse sundi. Rusikavõitlust harrastati ka Mesopotaamias, eriti aga paikkonnas, kus praegu asub Etioopia riik. Rusikavõitluse kohta on leitud andmeid Lähis-Aasiast, praeguse Iraagi ja selle pealinna Bagdadi lähistelt. Nendelt aladelt levis poks rusikavõitluse näol aegamööda Kreekasse ja Kreeta saarele, kus paralleelselt härjavõitlusega korraldati noorte meeste rusikavõistlusi. Vanas-Kreekas kuulus rusikavõitlus kohustusliku alana noorte meeste ja poiste kasvatusse.
Pilt 1 „AncientFrescoalatesKreeta saarelkujutisegapoksteismelised“
Antiik-olümpiamängude kavva võeti poks 23. mängudel 688.a. enne Kristuse sündi ja oli kavas 293.a. peale Kristuse sündi. Algul võisteldi paljaste kätega, rusikatega, hiljem kasutati käte kaitseks aga ka rusikalöögi tugevdamiseks nahkrihmu, sidudes need ümber kämbla ja randme.
Vasakule Paremale
Poks #1 Poks #2 Poks #3 Poks #4 Poks #5 Poks #6 Poks #7 Poks #8 Poks #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor artlev89 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
31
docx

KickBoxing

Continental Cup, meistrivõistlustel riigi ja rahvusvahelistel võistlustel. 2.KICKBOXINGI ARENGU SUUNAD 2.1. Prantsusmaa Prantsusmaa kickboxingi pioneer oli Dominique Valera. Pärast konflikti WUKO juhtimisega, mis diskvalifitseeris sportlast, Valerie otsustas ehitada oma karjääri ringis. Aastal 1978 asutas ta Comite National du Full-Contact (riiklik komitee täis- kontakt) mis hiljem kujunes riiklikku föderatsiooni Ameerika Poks Assotsiatsiooni (Full-Contact Karate »(FNBA). Varsti Valera ebaõnnestunud lüüa maailma tiitli WKA versiooni lahingus vastu Jeff Smith. FNBA reeglid peaaegu samad reeglid nagu kui WKA-l ja suurim erinevus oli see, et miinimum jalgade peksade arv raundis oli suurendanud kümneni. 1981.aastal, organisatsiooni esindajad, kes hakkas juhtima DanielRenesson, ilmusid peaaegu kõigis linnades Prantsusmaal. Täiendava tõuke arengule kickboxingis oli Prantsuse Föderatsiooni poks ja Savate loomine

Kehaline kasvatus
thumbnail
22
doc

Olümpiamängud

Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Kristina Smigun- suusatamine Torino 2006 Andrus Veerpalu- suusatamine Torino 2006 Gerd Kanter- kergejõustik Peking 2008 Kokku on Eesti sportlased olümpiamängudelt võitnud 20 hõbemedalit: Martin Klein- Kreeka-rooma maadlus Stockholm 1912 Jüri Lossmann- kergejõustik Antverpen 1920 Alfred Schmidt- tõstmine Antverpen 1920 Alfred Neuland- tõstmine Pariis 1924 Arnold Luhaäär- tõstmine Amsterdam 1928 Nikolai Stepulov- poks Berliin 1936 August Neo- vabamaadlus Berliin 1936 Ilmar Kullam- korvpall Helsingi 1952 Heino Kruus- korvpall Helsingi 1952 Joann Lõssov- korvpall Helsingi 1952 Hanno Selg- moodne viievõistlus Rooma 1960 Aleksander Tsutselov- purjetamine Rooma 1960 Jaak Lipso- korvpall Tokyo 1964 Rein Aun- kergejõustik Tokyo 1964 Jaan Talts- tõstmine Mexico 1968 Nikolai Poljakov- purjetamine Moskva 1980 Toomas Tõniste ja Tõnu Tõniste purjetamine Soul 1988 Hanno Selg Rooma 1960

Kehaline kasvatus
thumbnail
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel. Maailmas enim harrastavate spordialade seas on kergejõustik, jalgpall, korvpall, poks, võrkpall ja ujumine. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. Ajalugu Spordi algeid võib leida muistest igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.

Kehaline kasvatus
thumbnail
168
doc

Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi

Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt

Ajalugu
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
thumbnail
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun