Poks (0)

POKS
Referaat
Juhendaja :

Sisukord

1. Ajalugu 3
2. Poksi taassünd 4
3. Kaasaegne poks 5
3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel 5
3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid 6
3.3 Uued määrused 6
4. Reeglid 7
4.1 Eesti poks 100 8
4.2 Poksi kants on Ida-Viru 9

1. Ajalugu

http://www.eok.ee/poks
Poks kuulub maailma vanimate spordialade hulka. Muinas-Egiptuse hieroglüüfid kujutavad rusikavõitlejaid juba 3500 aastat enne Kristuse sundi. Rusikavõitlust harrastati ka Mesopotaamias, eriti aga paikkonnas, kus praegu asub Etioopia riik. Rusikavõitluse kohta on leitud andmeid Lähis-Aasiast, praeguse Iraagi ja selle pealinna Bagdadi lähistelt. Nendelt aladelt levis poks rusikavõitluse näol aegamööda Kreekasse ja Kreeta saarele, kus paralleelselt härjavõitlusega korraldati noorte meeste rusikavõistlusi. Vanas-Kreekas kuulus rusikavõitlus kohustusliku alana noorte meeste ja poiste kasvatusse.
Pilt 1 „AncientFrescoalatesKreeta saarelkujutisegapoksteismelised“
Antiik-olümpiamängude kavva võeti poks 23. mängudel 688.a. enne Kristuse sündi ja oli kavas 293.a. peale Kristuse sündi. Algul võisteldi paljaste kätega, rusikatega, hiljem kasutati käte kaitseks aga ka rusikalöögi tugevdamiseks nahkrihmu, sidudes need ümber kämbla ja randme. Hiljem tulid kasutusele ca ühe kilogrammi raskused metallplaadid käerandmel. Võistlus kestis niikaua , kui üks vastastest oli võitlusvõimetu või alistus.Peagi kadusid metallplaadid kätelt ja 648.a. e. Kristuse sündi (33. mängudel) võeti kavasse ka pankration, mis sisaldas nii poksi kui ka maadluse võtteid. Vana-Kreekast levis rusikavõitlus Rooma , kus arenes rusikavõitlus, mida nimetati pugilatus ´eks. Siit ka nimetus – pugilistid e. rusikavõitlejad. Pugilistide matšid olid vigastusterohked, eriti gladiaatorite turniiride ajal, kui rusikaid tugevdati teravate oradega varustatud “nukkidega” e. cestus´tega. Siit ka nimetus – kasteet , mis on mõeldud tugeva ja ohtliku löögi sooritamiseks. Rahvale sellised vaatemängud, mida Rooma patriitsid korraldasid oma orjade vahel, meeldisid väga. Võitlus kestis niikaua, kuni üks vastastest oli pikali maas. Maaslamajat võis lüüa! Võit saavutati, kui vastane oli uimaselt maas või tõstis alistumise märgiks käe üles.
Pilt 2 „Rusikavõistlejapuhkepaigapärastvõistlusi(pronksskulptuur, Isajandil eKr)“
Rooma keiser Theodosius keelas 393.a m.a.j. olümpiamängud kui paganlike uskumuste kandja. Rooma riigi langusajal hääbus rusikavõitlus peaaegu täiesti. Keskajal oli rusikavõitlus juba unustatud.

2. Poksi taassünd

Kaasaegse poksi sünnimaaks kujunes Inglismaa, kus peale sünget keskaega 1681.a. mainitakse poksiga tegelemist “Protestant Mercury ” lehes ilmunud esimeses reportaažis poksivõistlusest. 1700-ndal aastal koostab James Figg moodsa poksi määrused, mis lõpetas matši kui üks vastastest oli võitlusvõimetu, lööke sooritati paljaste kätega, raundide arv oli 30-60. Kui poksija kukkus või puudutas maad mingi kehaosaga peale jalgade, siis seda loeti raundiks. Abistajad e. sekundandid tõstsid “mahalöödu” põlvili või püsti ja üritasid teda ergutada massaažiga ja viskiga!
Moodsa poksi algusaastaks peeti 1719.a., mil James Figg avas Londonis Oxford Street´il vehklemise- ja poksikooli ning kuulutas ennast Inglismaa meistriks.
Poksimist nimetati ka “rusikatega vehklemiseks” ja relvastamata enesekaitseks. Poks oli sellal “moodne enesekaitse kunst” : A modern art of Defence.
Teine Inglise härrasmees - Jack Broughton oli esimeste poksimääruste autoriks , mis avaldati 17. augustil 1743 .a. ;olles ühtlasi poksiringi ja - kinnaste leiutajaks. Tõsi, võistlustel võeti kindad kasutusele märksa hiljem – 19. sajandil, kuid treeningutel kasutati neid käte kaitseks. Broughton kasutas lööke solaari (solarplexus) piirkonda, pidades seda kohta eriti löögitundlikuks.
Šotimaa aristokraat John Sholto Douglas Queensberry VIII Markii ja Londoni amatöörklubi poksija John GrahamChambers avaldasid määrused, mis sisaldasid 12 reeglit. 1867. avaldas ta oma “Queensberry määruste” nime all tuntuks saanud reeglid.
1. Raundi pikkuseks määrati 3 minutit
2. Vaheaeg raundide vahel kestis 1 minut
3. Poksikindad olid kohustuslikud. Pikkade vaidluste lõpuks leiti nüüdsetele kinnastele sarnased, 6-8 untsi raskused kindad.
4. Keelatud oli maadlemine ja vastase peksmine vastu ringiposte
5. Abistajad said raundi vaheajal tulla ringi
6. Poksijad pidid võistluste ajal kandma pehmeid jalanõusid, millel ei tohtinud olla teravaid naelu ega naaste.
Queensberry markii teeneks on ka esimeste amatöörpoksi määruste väljatöötamine 1890-ndatel aastatel. Nendes oli 11 punkti. Tähtsaim punkt seisnes selles, et raundide arv määrati kolmele.

3. Kaasaegne poks

3.1 Poks kaasaegsetel olümpiamängudel

Käesolevate olümpiamängude kavva võeti poks 1904 .a. St. Louis ´is. Võisteldi kuues kehakaalus ja osavõtjateks olid peamiselt ameeriklased , ka mõni kanadalane. Pronksmedali eest tuli võistelda. Oma kehakaalu võitja sai võistelda ka järgmises kaalus. Nii tuli Oliver Kirk kahekordseks Kullavõitjaks.
Kavas oli ka naiste poks demonstratsioonalana. 1924. a. Pariisi olümpial võis riik viimast korda välja panna igas kaalus 3 poksijat. Eestist võistles Valter Palm. Startis 27 riiki. 182 osavõtjaga.
1936. a. Berliini mängudel oli 32 riiki 242 poksijaga. Eestlane Nikolai Stepulov saavutas hõbemedali, olles ühtlasi viimaseks eestlaseks, kes olümpiamängudel on osalenud.2004.a ja 2008.a oli tallinlane Aleksandr Rubjuk väga lähedal olümpiakoha võitmisele, jõudes mõlemal korral kvalifikatsioonimatšidele, kus paraku pidi vastu võtma kaotuse.

3.2 2012.a Londoni olümpiamängud ning kvalifikatsiooniturniirid

2012.a Londoni olümpiamängudel on kavas meeste 10 kehakaalu -49 kg, -52 kg, -56 kg, -60 kg, -64 kg, -69 kg, -75 kg, -81 kg, -91 kg ja + 91 kg. Esimest korda poksivad olümpiamängudel ametlikult ka naised: -51 kg, -60 kg, -75 kg kehakaalu kategooriates. Kaasaegse poksi sünnimaale on poksijatel võimalik kvalifitseeruda 2011.aasta Bakuu maailmameistrivõistlustel ja maailmajagudes toimuvatel kvalifikatsiooniturniiridel.
Maailmameistrivõistlustelt pääseb olümpiale kehakaalude 10 parimat , raskekaalus (-91 kg) ja superraskekaalus (+91 kg) 6 parimat. Alles jäänud olümpiakohad mängitakse välja kvalifikatsiooniturniiril. Euroopast pääseb kaheksas kehakaalus kaheksa poksijat, raskekaalus ja superraskekaalus seitse poksijat. Kvalifikatsiooniturniir toimub 14.-21.aprillini 2012 Istanbulis, kus Eesti poksisõbrad loodavad eelkõige poolraskekaallase Ainar Karlsoni kvalifitseerumisele.

3.3 Uued määrused

Rahvusvaheline amatöörpoksiliit AIBA on viimastel aastatel viinud amatöörpoksis läbi suured muudatused nii reeglites , kui poksi arendamisel. Tähtsamad muudatused:
-2010.aastast taastati võistlusajaks 3x3 minutit üheminutiliste puhkepausidega (vahepeal poksiti 4x2 min.
-2010.aastal hakkas toimima AIBA profipoksi liiga WSB (WorldSeries of Boxing), kus võistlusajaks on 5x3 minutit ning poksitakse ilma särgi ja peakaitseta profipoksihindamissüsteemi järgi. Liigas osalevad poksijad säilitavad olümpiapoksija staatuse.
-2010.aastal otsustas rahvusvaheline olümpiakomitee kaasata olümpiaprogrammi naiste poksi.
-2011.aastal muudeti elektroonilist hindamissüsteemi. Poksijate punktide registreerumisel raundis kõrvaldati ajalimiit. Siiani registreerus poksijale punkt, kui viiest punktikohtunikust kolm vajutas punktinuppu 1 sekundi ajalimiidi jooksul.
-2011.aastast kannavad kõik kohtunikud musti pükse ja valget särki kikilipsuga.

4. Reeglid

Pilt 3 „Poksija pikalijakohtunikhoiabskoor10“
Kuna selle avaldamist 1867 Marquis of Queensberry eeskirjad on peamine määrus poks sobib.
Tavaliselt see kestab vooru 3 minutit (kuigi Ühendkuningriigis ja kasutada 2 -minutilise raundi). Iga poksija siseneb sõrmusetõmmatud oma nurgas ja pärast iga vooru, siis ta tuleb siia, lõõgastuda, saada nõu ja abi vaja treener arstiga. Kohtunik jälgib võitlus: on ring, ta jälgib käitumist võitlejad loeb knockdowns ja karistused eeskirjade rikkumise. Kuni kolm kohtunikku ei või olla ümber ringi, et anda osalejatele prillid .
Liige lahing saab olema võitja, saates oma vastase nokauti . Kui poksija kukub maapinnale ja kick puudutab põrandat iga kehaosa väljaarvatud jalad, kohtunik hakkab lugedes. Kui 10 sekundi jooksul ta tõuseb - võitlus jätkub - kui ei, siis leitakse, koputasin välja ja tema vastane on võitja. Samuti on võimalik tehnilise nokaudiga: ta tunnistab, kohtunik arsti või nurga poksija kui ta on vigastatud või ei saa end kaitsta. Mõnikord õigusriigi kolm knockdowns (pealkiri võitleb egiidi all WBA), kui summa on võrdneTKO . Kui mängus on möödas, ja mitte üks osalejatest viskas varakult võidu tulemuse otsustab kohtunik. Võitja on sportlasele kõige rohkem punkte, kuid mõnikord ja joonistada.
Bokserid on keelatud streikida allapoole vööd , hoidke üksteist, tõukamine , hammustamine, sülitamine ja võidelda. Sa ei saa ka võitasuu, pea-, põlve- ja muu osa käe peale kokkusurutud rusikas (küünarnuki, õla-, küünarvarre -, randme-, lahtise käega). Keelatud teha backstabbing,kaela ja pea ja neerud . Te ei saa kinni hoidaköiest võivastase streigi ajal, ja teha sukeldub allapoole vööd. Kui kallistus - katkine Kohtunik mõlemad võitlejad ennestreik tuleb tehatäielik samm tagasi. Kuipoksija on koputasin sätestatakse, teine on liikudaneutraalne nurgas ja oodata kohtuniku otsus.
Kohtunik võib karistada rikkumise hoiatust punktide mahaarvamine või isegi diskvalifitseerimise. Tahtliku reeglite vastu, tekitades kahjuvastane ja lõpetasvõitlema, reeglina viib viimase ja kõige rangem meede. Boxer saab juhuslik löök allapoole vööd saab kosuma 5 minutit. Kui pärastjagatud aega ta ei ole valmis jätkama võitlust, tunnistab ta knockout. Special lõikes reeglid on juhusliku kokkupõrkega pead. Kui sündmus toimus aasta esimese nelja ringi, võitlus loetakse tühiseks või kehtetuks (täpselt tulemus lepitakse enne võitlust). Kui sündmus toimus pärast neljandat vooru, võitlus on peatunud ja kohtunikud leiavad hääletamine täielikku laengut. Tahtlik peapekk loetakserikkumine ja trahvida.

4.1 Eesti poks 100

Igatahes tähistatakse tänavu Eesti poksi 100. aastapäeva. Tallinnas sai see avalöögi 9. jaanuaril Kolme Muusiku poksiturniiriga, st muusikamaailmas tuntud poksiveteranide Eri Klasi, Uno Loobi ja Peeter Sauli auks korraldatud võistlusega.
Tartus tuleb tõsisem mõõduvõtmine – homsest pühapäevani peetakse siin Eesti meistrivõistlusi.
Kohal on 80 sportlast kõigist kehakaaludest alates 48 kg. Võistluste määruste järgi valvavad peale Eesti kohtunike nende ametivennad Soomest, Lätist ja Leedust . Poksiliidu presidendi Vello Kade sõnul püütakse nii välistada igasugune koduvile.
Esimesed mõõduvõtud on neljapäeval Tartu Ülikooli poksisaalis, reedest kolitakse A. Le Coqi spordimajja.
Nimekaimad medalinõudlejad on aprillis Bakuusse juunioride MMile sõitvad Nikolai Tšaškin (48 kg), Grigori Ilkevitš (69 kg) ja Rain Karlson (81 kg). Kade sõnul on nende jaoks nädalavahetuse võistlus viimane vormi testimine enne maailmameistrivõistlusi.
Täiskasvanute hulgas saavad oma taset kontrollida ja lih­­vida juunis Moskvasse EMile minevad Kaupo Arro (75 kg), Artjom Fjodorov (75 kg) ja Ainar Karlson (81 kg).
«Eks tahaks rohkem saata, võib-olla on esmaspäeval juba pilt teine, sõltub nendest võistlustest,» ütleb Kade, «kui poisid hästi võistlevad, saadame suurema delegatsiooni.»

4.2 Poksi kants on Ida-Viru

Poksi kandepind Eestis on Kade sõnul 30 klubi ringis. Enim harrastatakse seda spordiala Ida-Virumaal. Väga tugev on Narva, samuti Sillamäe, Kohtla-Järve ja Jõhvi. «Tallinn ei saa kuidagi jalgu alla,» nendib Kade, «Tartu on edenenud tänu ülikooli poksisaalile.»
Sajandivanuseks saanud Eesti poksis ei ole praegu just parimad ajad. «Tippaeg oli Eesti poksis 1936. aastal,» ütleb Kade, «ja oli seitsmekümnendatel, kui Gennadi Tolmatšov võistles Nõukogude Liidu meistrivõistlustel ja tõi sealt kaks medalit.»
Noorte hulgas on Eestis edukaim olnud Vello Kade ise, kes alustas poksiga 1953. aastal. Tollal oli poks väga populaarne . Ülikooli Jakobi tänava saal oli puupüsti rahvast täis ja osa publikut pidi akende taga redelitel võistlust jälgima.