Kunstiajalugu 10. klass (0)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 Hindamata

Egeuse e. Kreeta -Mükeene Kunst
Sai alguse u 3000 a eKr.
Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud.

Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst ).
Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad – kalandus , kaubandus ja mererööv
Religioonis elukohal viljakuse kultus .
Polnud suuri templeid.
Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos , Phaistos , Hagia Triada )
20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti.
Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks.
Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng.
Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte.
Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelisi muljeid .
Seinamaalidel ja reljeefidel hoiduti stiliseerimisest ja sümeetriataotlusest.
Populaarne motiiv on viljakus ja elujõudu kujutav sõnn.
Kreeta kunsti hiilgavaimaid osi on keraamika .
Kunsti põhiliseks sisuks on pulbitsev elurüüm, muretu kergus ning kiidulaul ilule ja loodisele.
Maavärin purustas lossid umbes 1700eKr. Need taastatu, kuid vulkaani purse muutis nad jälle varemeteks.
Ahhailased hävitasid saare omapärast kunstikultuuri, kuid säilitasid mälestuse sellest oma legendides, kus räägitakse Kreeta kuningast Minosest. Minose järgi on unstiajaloolased nimetanud Kreeta saare kunsti ka minoiliseks kunstiks.
Peloponnesose poolsaare ehitusmäletistest on kõige silmapaistvamad kindlustatud lossid ja linnamüürid.
Tirynsi linnust ümbritseb võimas , suurtest kiviplokkidest laotud ringmüür. Selle siseruumide paigutus oli korrapärasem kui Kreetal .
Agamemnoni kodupaik oli Mükeene linn.
Mükeene Lõvivärav koosneb kolmest suurest kivimürakast ja nendele toetuvast kiviplaadist.
Mükeene ümbrusest on leitud ka kuppelhaudu.
Mükeene kujutav kunst jäi põhijoontes sarnaseks Kreeta kunstiga. Väga kõrgel oli sealne tarbekunst.

Megraon – pikerkune saal
Tarbekunst – nt kullasepatöö ja keraamika
Vanakreeka kunst

Vana ajastu -600eKr

Arhailine e. Vana aeg 600-480 eKr

Klassikaline e. Õitseaeg 480-323 eKr

Hiline e hellenistlik aeg – 323eKr- 30 pKr

Laialdane raua kasutuselevõtt põllutööriistade ja relvade valmistamisel.
Kogukonnast eraldusid ülikud ja kujunesid esimesed riigid.
Linnriigid võitlesid ja sõdisid omavahel. Ühtset kreekariiki ei kujunenud.
Kreeklaste usund oli polüteistlik.
Jumalad elasid nagu inimesed- vahel sõpruses, vahel tülitsedes.
Kreeklastel oli kõrge enesehinnang – väljendus ka nende suhtumises teistesse rahvastesse. Neid nimetasid nad barbariteks . Kreekas kujunes välja orjapidamine, aga orjadeks võisid olla ainult barbarid .
Kreekast on pärit sportimise , sh ka olümpiamängude traditsioon.
Sündisid filosoofia ja teaduse alged . Kultuuris arenes tööjaotus.
Teatrikunst kasvas välja Dionysuse pidustustest.
Kreeka kunst arenes välja umbes 600 aeKr.
Kreeka arhidektuuris oli tähtsaimaks ülesandeks ehitada templeid. Tempel oli ristküllikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi – marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid.
Tempel seisab alusel, mis on maapinnast kahe-kolme astme võrra kõrgem. Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17
Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel .
Tüvesel on keskel väike paisutus . Tüvest liigendavad kitsad püstvaod.
Kapiteel koosneb kahest osast – alumine on ehhiin ja ülemine abakus . Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule
Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis .
Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega.
Naoses paiknesid jumalakujud
Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili – diiroa, joonia ja korintose.
Kõige vanem neist oli dooria : madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil.
Joonia sammas on peenem ja elegantsem . Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõppeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Joonia stiili friis on tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega.
Korintose stiil erineb joonia stiilist põhimõtteliselt ainult sambakapiteeli poolest. Kapiteeli alaosa on karika - või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid.
Kreeka arhidektuuis vaimustab eelkõige kontsruktiivne loogika .
Dooria stiilis tempel püstitati Apollonile Korinthoses; Hera tempel Paestumis. Poseidoni tempel.
Joonia stiilis Artemise dipteer Efesoses.
Kreeklased pidasid kõige väärtulsikumaks nn krüselefantiinitehnikas skulptuure. Selles tehnikas on nt Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias.
Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid ( kore )
Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaagu valvelseisaus, rusikas käed kõrval, kuid vasak jalg veidi eespool . Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised.
Kreeklased olid esimesed, kes tegid vabalt , toeta seisvaid suuri inimfiguure. Kourosed tähistavad kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Kouroste loomine levis Mandri- Kreekas aga korede traditsioon lähtus Väike- Aastast, joonia maakonnast.
Kouroste ja korede erinev kujutamisviis peegeldab mehe ja naise erinevaid rolle Kreeka ühiskonnas. Meheideaali kehastas alasti atleet, aga naise ilu seostus rohkem riietuse , ehete ja soenguga.
Klassikalisel ajajärgul toimub suur muutus vabafiguurides. Kaob tardunud poos, hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalise ajastu kujud on ilmekad igast küljest. Kaob grimassitaoline naeratus ning nende näod on tõsised ja rahulikud.
Kreeklased eelistasid kõrgreljeefi.
Dooria stiilis templitel olid reljeefid metoopidel, joonia templitel katsid reljeefid katkematu lindina kogu friisi .
Reljeefidel kujutatakse enamasti võitlusstseene. Võitlused olid tasavägised ja rasked
4. sajandil eKr taandub skulptuuris pidlik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat vormi, teised lisasid inimlikku , maist ilu.
Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena aga, 5. sajandil eKr rõhuti tohkem jumalikkust, 4 sajandil inimlikkust. Aktina hakati kujutama ka naisi.
Skulptuurid muutusid saledamaks, kergemas ja graatsilisemaks. Seiskas õõtsuvamaks.
4.sajandil e Kr Hakkas levima portreekunst, mille abil jäädvustati inimeste isikupäraseid näojooni.
Kreeka kunstiajalugu algabki keraamiliste nõude ja kujukestega. Alates 8 saj eKr on leitud geomeetriliste ornamentidega keraamikat.
Keraamikat valmistati pöörleval kedral ja sellel oli lihtne joonistada jooni, mis jagasid pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti lihtsaid nurgelisest joontest koosnevaid korduvaid kujundeid, näitek kolmnurki, rombe ja meandreid.
8.sajandi lõpus eKr hakas abstraktete kujundite sekka ilmuma inimeste ja loodame skemaatilisi kujutisi.
Peamiseks teemaks oli võitlus koletistega. Arhailise aja anumatel on elusoleneid kujutatud kohmakate mustade siluettidena.
6 sajandi alguses eKr asendus eelkirjeldatu mustafiguurilise stiiliga, millel olid kujutatud mustad ja siluetitaolised, kuid oluliselt suuremad. Mustad figuurid maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni mis piiritlesid detaile.
6 sajandi lõpus võeti kasutusele punasefiguuriline stiil. Hakati musta krundiga katma kujutiste tausta . Figuurid jäid aga savikarva. Punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Kujutised muutusid ruumilisemaks
5sajadni algul eKr hakasid sina ja tahvlimaalijad veenvamalt looma kolmemõtlelisi illusioone tasapinnal .

Theatron- vaatajate pingiread
Orkestra – hobuserauakujuliselt asuv ümmarguneväljak orus, kus esinesid koor ja tantsijad .
Skeene – ehitis, kust ilmusid välja näitlejad
Krepidoma – maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel.
Stülobaad – krepidoma ülemine aste.
Entaas – paisutus tüves.
Kannelüürid – kitsad püstvaod
Naos – sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum
Kassetid – nelinurksed süvendid naose laes .
Krüselefantiintehnika – tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest.
Kaanon – kehtiv mõõtmetenorm.
Hüdria – kolme käepidemega veenu .
Amfora – kahe sangaga nõu veinihoidmiseks
Krateer – lai nõu, milles segati vett ja veini.
Etruski kunst

Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas.
Etruskid olid osavad pronksi, kulla ja rauakasutajad.
Nad võtsid vastu mõjusid kreeka mütoloogiast ja kunstist
Enamik haudu asub suute rühmadena , surnutelinnadena.
Etruskid lasid end tuhastada. Tuhk pandi savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surno portree. Tähtsamate inimeste tuhk savist või kivist sakrofaagides, millel kujutati lahunud pooleldi istuvas asendis.
Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, mille seintel on kujutatud illusoorseid uksi , aknaid jne. Seinamaalidel on hooglsad tantsijad, pidusöögid, musitseerijad.
Surmajärgne olek ei pidanud olema parem ega halvem , kui miane elu, vaid sellega võimalikult sarnane.
Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.
Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi.
Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist , mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud
Etruski templeid pole säilinud, ent on teada, et nad olid sarnased kreeka templitega. Nende templid avaldasid mõju hilisemale rooma arhidektuurile.

Nekropol – surnutelinn, kus asub suur rühm haudu
Roooooma

Arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone – kaari , võlve ja kupleid.
Silinder ja ristvõlv. Ristvlvi raskus langeb nelja nurka. Ümmargude ruumi katmiseks ehitati kupleid.
Roomaslte tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel . Betoon oli tugev ja suhteliselt odav.
Roomlased hindlasid puhast vett. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati veejuhtmeid.
Ühiskondlikest ruumidest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid .
Roomlased armastasid vaatemänge (veriseid) nt gladiaatorite võitlused.
Suurim amfiteater on Colosseum, mis mahutas üle 50 000 vaataja. Alumisel korrusel on dooria, keskmisel joonia ja kolmandal korintose stiilis sambad.
Rooma templitele andisd eeskuju kreeka ja etruski templid.
Vabariigiaegsele peaväljakule, foorumine oli peaaegu iga põlvkond lisanud mõne ehitise ja need paiknesid suhteliselt korrapäratult. Keisrite ajal lammutati vanu ehitisi ja rajati uusi rande planeeringuga, sümmeetrilise ülesehitusega foorumeid. Ühkem neist – Trajanuse foorum. Basiilikat kasutati seal raamatukoguna. Basiilikas peeti kohut , tehti tehinguid , korraldati poliitilisi koosolekuid.
Monumentidega austati sõjapealikuid, riigimehi ja tublisid kodanikke ninde kujude paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks.
Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest.
Riigile teeneid osutanud inimesi austat mitte ainult monumentide püstitamisega vaid ka neist portreede valmistamisega. Portreedest valmistati palju koopiaid ja neid toimetati laiali üle riigi.
Keisirite portreede ees sooritati tseremooniaid ja ohverdamisi. Neist keeldumine võrdus riigireetmisega. Kehalist ebatäiuslikkust ei varjatud.
Võrreldes kreeka portreedega olid rooma omad palju tõelisemad ja individuaalsemad. Väljendati nii, kehalis , hingelist kui ka vaimset omapära. Eriti oluline oli kreeka ja hellenistliku kunsti mõju.
Kreeka kunsti mõjul levis Rooma skulptuuris lisaks realismile ka idealiseerivam laad .
Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri.
Seinamaalidele iseloomulik: Illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus . Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi.
Maalid temaatika on mitmekesine . – mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus .
Suurim kunstivaramu on Fauni majas .
Pompeij majad.
Levis ka tahvelmaalikunst . Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära.

Termid – sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid.
Triumfikaar – ühe või kolme õrge kaarvaga massiivne kivisein , mida püstitati suurte sõjaliste võitude puhul.
Atika – poolkorrus
Foorum- teede ristumiskohas kujunenud väljakud, mida ümbritsesid esinduslikud hooned.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 15 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

home123 Õppematerjali autor

Egeuse, ehk Kreeka-Mükeene kunst
Vanakreeka kunst
Etruski kunst
Rooma

Täpselt konspekt, mida oleksin mina omal ajal vajanud. Nüüd on see Sinul olemas :)

egeuse kunst kreeka-mükeene kunst vanakreeka kunst etruski kunst rooma kunstiajalugu

Sarnased õppematerjalid

odt

Kreeka & Rooma kunst

KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole

Kunstiajalugu

doc

Vanaaeg

Kunstiajaloo konspekt 1.Esiaja kunst. Paleoliitikum - 30 000-80 000 a eKr (e vanem kiviaeg) · Statuetid - Väikesed naise kujutised/skulptuurid. (Willendorfi Veenus) · Koopamaalid - Altamira, Lascaux. Korrrapärased, tõetruud, iseloomuliku poosiga.Figuurid suured (ca 4-5 m), tugev kontuur, värvid, loomad. Mesoliitikum - 8000-6000 eKr (keskmine kiviaeg) · Inimese kujutamine - Addadura koobas. Looma kujutamine pole enam nii tähtis. · Tööriistad välja kujunenud.

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu- Kreeka ja Rooma

Jagatakse kaheks: ehitusplastika ja vabafiguurid (hiljem ka portreepüst). Arhailisel perioodil kujutati peamiselt alasti mees figuuri- kourus ja riides naine- kore. Tajutav egiptuse mõju. Näos puuduvad emotsioonid, tajutav arhailine naeratus. Kreeklased esimesed, kes hakkavad tegema skulptuure ilma toeta. Kourus ja kore näitavad välja kujunenud ideaale. Mees ilus ja lihases; kore puhul alati rõhutatud ilus soeng ja riietus. 5.saj reljeef- aphrodite seind. Klassikalisel perioodil teeb kunst läbi muutuse ja keha pannakse liikuma. Säilinud pronksskulptuur- Poseidon Artemisioni neemelt. Selleks, et kujud liikuvamad oleksid, kasutati kontraposte ehk tugijalga, et luustik ja lihased mängiksid. Perikles 425 eKr- portreepüst. Kole peakuju, oli sibula pea ja see pärast kujutati teda alati kiivriga. 5.sajandi skulpturid: Polykleitos, pärit Spartast. (Odakandija u.450-430 eKr). Pani paika 1/7 proportsioonid, mis jäävad kehtima kauaks. Mooduliks oli pea.

Kunstiajalugu

doc

Kunsti arvestus

· seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Realism- iseloomustab jäljendlikkus ja tegelikkus Naturalism- realismi pahupool, mis kujutab üsna valimatult Stilisatsioon- muudetakse looduslikke vorme nii, et nad sobiksid mõnda süsteemi Idealiseerimine- muudetakse loodusvorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile Kaanon- püsivad kindlad reeglid kunstis, mille järgi peab kujutama

Kunstiajalugu

doc

Paeloliitikumi kunst - Vana - Kreeka arhitektuurini

paeloliitikumi nooremal ajal tekkisid tööriistad, tekib ka sugukond. Venus of Willendorf, 11.1 cm. vormide rõhutamine, esiema kultus. statuett - puust, luust, kivist kujuke. joonistuste ja maalingute peamine aine on loomad - mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved. Hästi edasi antud loomade liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Koopamaalingud tugeva kontuuriga ja värvitud mineraalsete muldadega. Põhitoonid: must, valge, kollane. Lascaux koppad, Altamira. NEOLIITIKUM´i KUNST (6000 - 2000 eKr) tähtis põlluharimine ja loomakasvatus, tekivad võitlusedmaade ja söögi pärast, levinud ornamentika (loodusvormid, loomade väljendamine). Ornamentika oli seotud uskumisega vaimudemaailma ja maagiasse. Neoliitikumi alguses ilmusid esimesed suuremad kivist ehitised ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee.

Kunstiajalugu

doc

Egeus - hellenistlik

ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju väikseid eriilmelisi ruume, mis paiknesid korrapäratult ümber keskõu, seinad olid mitmekordsed ja kivist, laed puust, palju sambaid. Sambad olid allapoole peenenevad, värviti punase,

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

sajandil kujutati nii realistlikke kui ka kauneid kunste. · Realism tegelikkus, püüab jäljendada midagi olulist või tüüpilist · Naturalism jäljendab väga püüdlikult, aga valimatult. · Stilisatsioon muudetakse looduslikke vorme, et nad sobiksid paremini mõnda süsteemi. · Idealiseerimine parandatakse loodusevorme, et nad vastaksid mõistuse poolt loodud ideaalile · Stiil teatud ajastu käekiri, tuleb vanarooma sõnast stilus-kirjapulk 2. Esiaja kunst Esiaeg: * kõige varasem arenguperiood, kui polnud veel riike ja linnu * algab kahel jalal kõndinud olevuste tekkega (7 miljonit aastat tagasi); 200 000 aastat tagasi tekivad esimesed inimeed Kunsti tekke teooria: * maagilised üritused seostatakse usuga (jahimaagia kujutatakse kütitavaid loomi; viljakusmaagia kujutatakse naisi) * toteism (inimesed avastasid, et pärinevad loomadest kujutatakse mittekütitavaid loomi)

Kunstiajalugu

docx

Kunsti 10. klassi materjal

Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332.aastal eKr vallutas selle Aleksander Suur. Peale tema surma sai valitsejaks Ptolemaias. Tem dünastia järel sai Egiptusest Rooma riigi koloonia. Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vana-Mesopotaamia kunst Mesopotaamia asus Tigrise ja Eufrati vahel (tänapäeva Süüria, Iraak) Paremini arenesid piirkonnad, mis asusid veekogude ääres.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid