Eesti mehe tantsulisus (0)

Tallinna Nõmme Gümnaasium
Kaspar-Eerik Maarand
Eesti mehe tantsulisus
Juhendaja : Sulev Siider
Tallinn 2016

Resümee

Eesti mehe tantsulisus
Kuu ja aasta: June. 2017
Lehekülgede arv:14
Käesoleva uurimistöö eesmärgiks on selgitada välja Eesti mehe tantsulisuse, kuna tänapäeval on tantsimine palju populaarsemaks muutunud igas valdkonnas. Sellelt lähtuvalt püstitati ka hüpotees . Milliseks rolliks on kujunenud tants Eesti mehe elus?
Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile.
Hüpoteesi tõestamiseks viidi Tallinna Nõmme Gümnaasiumi, Saku Gümnaasiumi, Tallinna 32.keskkooli ja Tallinna Polütehnikumi 16-19 aastaste noormeeste seas läbi 30.märts 2017 . Anonüümne ankeetküsimustik paberkandjal . Vastamine toimus 7st kuni 30nda märtsini 2017. Vastanuid oli kokku 107, kes kõik olid poisid.
Tulemustest saab järeldada, et küsimustikus osalenud koolide noormehed, siiski oskavad tantsida vähemalt ühte tantsuliiki.
Uurimistöö tulemustega saab näidata ka Noormeeste varieeruvaid tantsu oskusi ning noormeeste enesekindlust seda tehes.

Resume

Title:Estonian man’s dancing ability
Month and year : June.2017
Number of pages:14
The goal of this reasearch is to find out the dancing ability of the Estonian men, because in today’s world, dancing has evolved to be much more popular in every domain. Using this the hypothesis was raised. What roll has dancing become in an Estonian mens life? The goal of this research is to find out the Estonian mens ability to dance according to the age and dance style.
For students to have a good dancing skill and ability in dancing, it is important to have a high self esteem and the patience to learn the art of dancing.
For the results there was compiled a inquiry that was submitted to Tallinn’s Nõmme Gymnasiums, Saku Gymnasiums, Tallinn’s 32.highschool ja Tallinn’s Polütehnikums 16-19 year old students on paper. The answering was from the 7th until the 30th of march 2017. There were 107 answers submitted of which all of them were answered by male stundents.
From the results, we can conclude that all the men that participated in the inquiry could dance at least on type of dances.

Sisukord

Resümee 2
Resume 3
Sissejuhatus 5
1.Kirjandus ülevaade 6
1.1 Tantsu mõiste 6
1.2 Tantsu liigitus 6
2.Metoodika/ eksperiment 7
2.1. Uuringu ülesehitus 7
2.2. Küsimustik 7
2.3. Andmeanalüüs 7
3.Tulemused ja arutelu 8
Kokkuvõte 13
Kasutatud kirjandus 14
Küsimustik 15

Sissejuhatus

Uurimustöö eesmärgiks on selgitada välja, Eesti mehe tantsulisus vastavalt vanusele ja tantsustiilile. Küsimustik esitati paberkandjal ja interneti vahendusel õpilastele vanuses 16-19. Tantsu oskus on Eesti meestel siiski olemas ja on ka erinevaid kogemusi seda tehes. Meeldiva uudisena tuli see et tantsust arvatakse hästi ja peetakse väga vajalikuks inimese elus. Olenemata sellest kui enesekindel või tagasihoidlik too individuaal on, suudavad kõik tantsuga tegeleda ja sellega oma tuju, meelerahu ja oskuseid paljudes erinevates aspektides tõsta. Küsimustik tõestab ka kuidas suhtuvad Eesti mehed ise tantsu, tantsulisusse ja selle tähtsusesse iga mehe elus. Kõigil on eri arvamus tantsust, kuid paljud suurkujud usuvad samuti, et tants on väga oluline aspekt igapäeva elus. Kuulsad ütlused näiteks: „Do it big, do it right, and do it with style.“- Fried Astaire; „Let us read, and let us dance; these two amusements will never do any harm to the world.“- Voltaire; Every day brings a chance for you to draw in a breath, kick off your shoes, and dance.“- Oprah Winfrey; „We should consider every day lost on which we have not danced at least once .“- Friedrich Nietzsche .

Kirjandus ülevaade

1.1 Tantsu mõiste

Tants on kunstiliik , milles tundeid, elamusi ja suhtumist väljendatakse liigutuste ja poosidega. Tantsu saatmiseks mõeldud muusika on tantsumuusika . Tants on vanimaid kunstiliike, see kuulus algselt maagiliste kombetalituste juurde. Praeguseni on tantsul tihe seos rütmimuusika, laulu, pantomiimi ja teatrikunstiga. Tantsude ja tantsijate suurtest kogustest on välja kujunenud ka elukutselised tantsijad . (Laird, 2016 )
Euroopa varaseim tantsukunst on teada Vana- Kreekast , kus see kaasnes jumalakultusega, näiteks Apolloni pidustustega. Keskajal kirik põlgas tantsu, kuid ei suutnud selle arengut pidurdada , õitsele puhkes rahvatants . 15. sajandil tekkis rahvatantsu kõrvale seltskonnatants. See oli algul kõrgseltskonna harrastus , arenes 19. sajandil rahvalikumaks ( kadrill , polka, valss ) ja on 20. sajandil üldrahvalikuks muutudes jätnud rahvatantsu varju. (Tants, 2015)
Praegu on rahvatants taandunud peamiselt tantsuringide harrastuseks. Klassikaline tants kujunes 16.–17. sajandil. 19. ja 20. sajandi vahetuses sündinud vabavormilisem plastika on mõjutanud ka klassikalist balletti. (Laird, 2016)

1.2 Tantsu liigitus

Tantsitakse üksi, paaris või hulgakesi.
Eristatakse rahvatantsu, seltskonna- ehk peotantsu ja lavatantsu.
Euroopa lavatants jaguneb klassikaliseks ja balletiks, karaktertantsuks ehk lava-rahvatantsuks, plastiliseks tantsuks ja estraaditantsuks.
Peotantsust on väljakujunenud kindlatele reeglitele vastav võistlustants . Võisteldakse Standardtantse ja Ladina-Ameerika
Standardtantsud: Aeglane valss, tango , viini valss, slow foxtrot, quickstep.
Ladina-Ameerika tantsud: samba, cha-cha, rumba , paso doble , jaiv.
Eesti rahvatantsu saab jagada folkloorseks (näiteks tantsuansambli Leigarid repertuaar ) ja folklooril põhinevaks autoritantsuks (näiteks tantsuansambel Sõprus repertuaar).
Kujunenud on ka palju vähem tuntud tantsu stiile, nimelt neid kokku on 144 liiki. (Dancing world…, 2011)

2.Metoodika/eksperiment

2.1. Uuringu ülesehitus

Käesolev uuring viidi läbi ühes osas: 2017 märtsis viidi läbi küsitlus Eesti mehe tantsulisuse kohta.

2.2. Küsimustik

Küsimustik esitati paberkandjal ja internetivahendusel õpilastele vanuses 16-19. Peale küsimustiku kokku korjamist, koguti vastused ja tehti kokkuvõte.

2.3. Andmeanalüüs

Numbrilised andmed kanti MS Exceli tabelarvutusprogrammi, korrastati, töödeldi ning analüüsiti. Tabelite koostamiseks kasutati MS Excel tabelarvutusprogrammi.
Küsimustikule vastati kümnepallisüsteemis, kui ka valik vastustega.

3.Tulemused ja arutelu

Uuring toimus 16-19 aastaste meesterahvaste seas. (Joonis 1.1)
Joonis 1.1
Enamjaolt tegelevad kõik mingi spordialaga ja väga meeldiv oli näha ka, et tantsuga tegeleb 14% küsimustikus osalenutest. (Joonis 2.1)
Joonis 2.1
Subjektiivne enesehinnang tantsulisuses oli äärmusest äärmuseni. Mõningad individuaalid arvasid endast vähe sellel alal ja hindasid enese tantsulisuseks 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim) 1-2 enamjaolt, kuid oli ka individuaale kes arvasid et tants pole probleem ja hindasid oma võimeid 10 või isegi barjääre ületades 11ga. Kuid enamuselt jäi see arv 8 palli juurde. (Joonis 3.1)
Joonis 3.1
Rütmi taju ja muusikasse tantsimise osas oli jällegi enesekindlaid, kui ka tagasihoidlikemaid individuaale. Samas jällegi hindasid julgemad oma rütmitajuks 10, väikseimateks osutus seekord 1 ja 3 enamjaolt. Kuid enamuselt jäi see arv kõrge 8-9 palli juurde. (Joonis 4.1)
Joonis 4.1
Kui muusikasse tantsida, siis oli nii mõnegi jaoks oluline rütm , mõne arvates jällegi muusikast pole võimalik mööda tantsida ja too individuaal alati on rütmis. Mis on tegelikult äärmiselt väär arusaam, kuna kõik tegevused tantsus on määratud mõnda kindlasse takti.
Tantsutrenni ennast polnud enamuses teinud. Põhilisteks vastusteks osutus „ei“ või oli oldud osaletud põhikooli tantsuõpetuses, kuid oli ka mõni tähelepanuväärne individuaal kes oli tegelenud isegi väga graatsilise ja ilusa alaga, nimelt võistlustantsuga. (Joonis 5.1)
Joonis 5.1
Meeldiv oli näha ja kuulda uuringutest, et Eesti mees siiski peab vajalikuks tantsu oskust. Samuti sai hinnata selle olulisust 10 palli süsteemil (1 olles väikseim ja 10 suurim). Madalaimaks osutus 2, kuid kõige rohkemalt hinnati selle vajalikust 10 palliga . Keskmiseks hindeks osutus 8.7 palli. (Joonis 6.1)
Joonis 6.1
Joonis 7.1
49.5% vastajatest oskasid nii nimetatud klubi tantsu nimega „ rave “, ehk 53 inimest.
14% vastajatest oskasid kaerajaani, ehk 15 inimest.
19.6% vastajatest oskasid erinevaid rahvatantsustiile, ehk 21 inimest.
5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest.
11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. (Joonis 7.1)
Tantsu oskus on Eesti meestel siiski olemas ja on ka erinevaid kogemusi seda tehes. Meeldiva uudisena tuli see et tantsust arvatakse hästi ja peetakse väga vajalikuks inimese elus. Olenemata sellest kui enesekindel või tagasihoidlik too individuaal on, suudavad kõik tantsuga tegeleda ja sellega oma tuju, meelerahu ja oskuseid paljudes erinevates aspektides tõsta.

Kokkuvõte

Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli koostada uurimuslikul õppel põhinev õppematerjal ning uurida välja õpilaste ettekujutlus, arvamus ning hinnang Eesti mehe tantsulisuse kohta.
Uurimistöö eesmärkide täitmiseks koostati paberkandjal ja interneti vahendusel küsimustik kus osales 107 inimest. Esimese uurimisküsimusega selgitati välja vanus. 43õpilast olid 16 aastased, 47 õpilast olid 17 aastased, 15 õpilast olid 18 aastased ja 2 õpilast olid 19 aastased. Sellele järgnevalt uuriti inimese poolt tegeletava spordiala kohta. Kolmandaks uuriti juba milline on õpilaste subjektiivne enese hinnang enda tantsulisuses. Järgnevalt küsiti tantsuliikide oskuse kohta (millist? mitut?). Küsimustik jätkus uurides rütmi taju kohta (Kas ja kui hästi mõistetakse rütmi). Kuuendaks küsiti varasema tantsutrenni kogemuse kohta. 49.5% vastajatest oskasid nii nimetatud klubi tantsu nimega „rave“, ehk 53 inimest. 14% vastajatest oskasid kaerajaani, ehk 15 inimest. 19.6% vastajatest oskasid erinevaid rahvatantsustiile, ehk 21 inimest. 5.6% vastajatest oskasid võistlustantsu, ehk 6 inimest. 11.2% vastajatest oskasid hip hop’i, ehk 12 inimest. Kõige viimaseks küsiti siis ka isiku arvamust Eesti mehe elus tantsu vajalikkuse kohta. Kõikide küsimuste puhul oli muutusi ühest äärest-teise, kuid oli näha et õpilased jäid siiski endale kindlaks küsimustiku täites ja sellest tulenevalt võib järeldada, et tervikuna meeldis see kenasti õpilastele. Positiivsetest tulemustest ja hinnangutest lähtuvalt võiks loodud õppematerjali rakendada ka edaspidi. Käesolevas uurimistöös esitatud tulemused on kvalitatiivse loomuga ja neid saab üldistada esitatud küsimustiku piires.

Kasutatud kirjandus

Internetiallikad
1.Vikipeedia Vaba entsüklopeedia : Portaal: Tants
https://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tants (01.27.2017)
2.Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Tants
https://et.wikipedia.org/wiki/Tants (01.27.2017)
3.Wikipedia The Free Encyclopedia: Dance
https://en.wikipedia.org/wiki/Dance (02.09.2017)

Küsimustik

1) Vanus …..
2) Spordiala millega tegeled ……………………………………………………………
3) Subjektiivne hinnang enese tantsulisuses 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim) ……...
4) Milliseid tantsuliike oskate? …………………………………………………………………………………………………………….
5) Rütmi taju 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim) Kas tantsid muusikasse ja rütmi järgi või õõtsud lihtsalt muusika saatel?.................................................................................................................
6) Kas olete käinud varem mõningas tantsutrennis? Kui jah, siis millises?........................................................................................
7) Tantsu vajalikkus Eesti mehe elus 10 palli skaalal(1 olles väikseim ja 10 suurim)……..
15