Vana-Kreeka

K, Maarja

Vana-Kreeka (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunst

1 HALB

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium
Vana - Kreeka
Uurimustöö
Tartu 2008
Sisukord

Sissejuhatus…………………………………………………........ 3

Ülevaade Vana – Kreeka perioodidest………………………… 4

Elust – olust ……………………............................................... 5

Kunst

Arhitektuur …………………………………………………….. 6

Skulptuur ……………………………………………………….7

Vaasimaal ……………………………………………………...9

Tänapäevast leitud sarnasused…………………………………10

Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs………………………..11

Kasutatud kirjandus………………………………………………12

Sissejuhatus
See uurimustöö sisaldab ülevaadet Vana – Kreeka perioodidest, selle aja inimeste elust – olust, kunstist ( arhitektuur, skulptuur, vaasimaal ) ja tänapäevast leitud sarnasustest ning selle analüüsist.
Sellest ajastust on pärit kuulsad filosoofid Phytagoras , Mileetos, Demokriitos, Platon ja Aristoteles . Samuti kuulsad Homerose eeposed “ Ilias “ ja “ Odüsseia “ ja Zeusi kuju Olümpias, mis on üks seitsmest maailmaimest.
Mina arvan, et on Vana – Kreeka üks huvitavamaid ja põnevamaid, nii oma ajaloo kui ka arhitektuuri poolest.
Ülevaade Vana – Kreeka perioodidest
Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta -Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood .
Kreeta-Mükeene – Kujunes umbes 2000 – 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellele kultuurile olid väga iseloomulikud laburünditaolised lossid. Korrused hoone eri osades eri kõrgustel, laiad trepid, iseloomulikud ülalt jämenevad värvilised sambad. Lossi keskmes piklik õu, ilmselt härjakultuse vaatemängudeks. Lossides olid veejuhtmed, vesikäimlad ja vannitoad (Kreetal on kuumaveeallikad ). Omane sellele ajastule oli ornamentaalne vaasimaal, fajanss - ja vandliskulptuur, pronksrelvad ja tööriistad, hõbe- ja kullassepakunst, kivilõikekunst, laevaehitus.
Tume ajajärk kujunes umbes 1100 – 800 e.Kr. Iseloomulik oli eraldatus, madal tsivilisatsioonitase, kiri unustati sootuks ning algasid suured väljaränded Kreeka aladelt . Tumeda ajajärgu alguse põhjuseks võib pidada hiidlainet, mis hävitas tollase ühiskonna. Ainus teadaolev kultuurisaavutus oli raua kasutuselevõtmine.
Tsivilisatsiooni uus tõus toimus aastatel 800 – 500 e.Kr. mida nimetatakse arhailiseks ajajärguks. Sel ajal tekkis varanduslik kihistumine ning riiklus. Taas hakkas aset leidma vaimne tegevus. Hõberaha hakati kasutama väärtusmõõduna. Kasutusele võeti tähestik, üles hakati kirjutama olümpiavõitjaid, sündisid Homerose eeposed.
Umbes 500 – 338 kujunes Kreekas välja klassikaline ajajärk. Ühiskonda iseloomustasid Ateena demokraadid. Ateena muutus Kreeka majandus – ja kultuurikeskuseks.
Hellenismiperiood oli Kreekas 338 – 30 e.Kr. Just sellel ajal valitses Aleksander Suur, kes oli piiramatu võimuga monarh . Valitsejad muutusid jumalusteks ning talupojad allutati. Linnades kujunes formaalselt polislik korraldus. Sõjavägi koosnes palgasõduritest. Just sellel ajal alistus Kreeka Rooma ülemvõimule. Aleksandrias rajati Museion. Luules seati esikohale stiil ning vaba kodaniku asemel sai kirjanduses arutlusteemaks riigialam. Hellenismiperioodil oli filosoofia peamiseks teemaks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest . Kujunesid kolm koolkonda: küünikud (tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid võimetes neist asjadest mitte sõltuda).
Teaduskeskuseks sai Aleksandria. Hellenismiajastul lahutati üksteisest filosoofia ja teadus.
Elust - olust
Sparta linnriik oli Kreekes üks suuremaid ja tugevamaid. Sealseid orje rõhuti enam, kui kusagil mujal. Vastsündinutest jäeti ellu üksnes täiesti terved ja tugevad, ülejäänud hukati. Otsuse viis täide vastsündinu isa. Kasvatuse eesmärgiks oli füüsiliselt tugevate ja osavate sõjameeste ning julmade orjapidajate kujundamine. Sparta noorukid võeti 7.eluaastast ja vanemate juurest ära ja paigutati riiklikesse koolidesse, kus nad viibisid 20. eluaastani.Õpetus sealsetes koolides oli äärmiselt julm, sest eesmärk oli kasvatada sõjamehi.
Ateena koolides oli kooliharidus tasuline, seega said seal õppida ainult orjapidajate ja jõukamate elanike lapsed. Koolis õppisid nad lugemist, kirjutamist, kombeid, muusikat ja kehalist osavust, sest said ju neist sõjamehed ja sõjaväe juhid. Vaesemate ateenlaste lapsed said vähe haridust ja õppisid varakult mingit käsitööd.Korra päevas käisid ateenlased agoraal , mis asendas tänapäeva raadiot , televisiooni ja ajalehti.
Ateenlaste eluolu olenes sellest kas ta oli mees või naine, vaba inimene või ori.Enamasti ei peetud vajalikuks tütarlastele anda kooliharidust. Ema õpetas neid kodust majapidamist juhtima ja 16 – 20. aastaselt nad abiellusid. Pärast abiellumist olid nad kodused vangid, nad võisid kodust lahkuda vaid mehe loal ja koos saatjaga. Üldiselt olid ateena majad nii ehitatud (majadel puudusid aknad) , et naised ei näeks võõraid mehi. Isegi turu käimine oli meeste ülesanne.Naiste abielu eesmärk oli tugevate ja tervete järglaste saamine.
Mehed seevastu viibisid vähe kodus. Hommikul ajasid nad ametiasju, pärastlõunal lugesid haritumad raamaturulle ja hiljem läksid gümnaasiumisse kehalisi harjutusi tegema. Õhtupoolikul viibisid nad sõprade seltskonnas ja lasid hea maitsta pidulikul söömaajal.
Orjde elu oli mõnevõrra kergem kui teistes tolleaegsetes orjanduslikes riikides.
Kreeklaste suhtumine oma jumalatesse oli samuti oma ajastu kohta erandlik : neid ei tunnetatud millegi tohut kõrge, eemalseisva ja ülimuslikuna, jumalikku kohalolu tunnetati igal pool viibides ja kõigis eluvaldkondades.Nii jumalad kui inimesed on siia ilma loodud ning seega on mõlemad selle vajalikud osad.
Zeus oli vanakreeka mütoloogias peajumal ning taeva ja äikesejumal
Kunst
Arenes välja umbes aastaks 600 e.m.a. ja jagatakse järgnevateks perioodideks:

arhailine e.vana aeg – 600 – 480 e.m.a.

klassikaline e. õitseaeg – 480 – 323 e.m.a

hiline e. hellenistlik aeg – 323 e.m.a. – 30 m.a.j.
Arhitektuur
Kunstiliikidest olulisemal kohal on arhitektuur, märkimisväärsed on skulptuur ja vaasimaal.
Kreeka arhitektuuris tähtsaim ülesanne oli ehitada templeid.Tavaline tempel oli ristkülikukujuline ja ehitusmaterjaliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti üks kaunimaid kiviliike – marmor .Templit ümbritsesid tiheda reana sambad, mis asetsesid seal kindla reegli alusel: pikiküljel oli sambaid kaks korda rohkem, kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas jagunes kolmeks põhiosaks: baas, süves ja kapiteel .
Kreeka templites avalduvad kõik need jooned , mida tavaliselt omistatakse antiikkultuurile – mõõdukuse nn kuldse kesktee taotlus ja äärmuste või liialduste vältimine.Kogu hoone väljendab ülevat pidulikku rahu ja tagasihoitud suursugusust. Kreeka arhitektid austasid ja imetlesid süsteemikindlust, mida õppisid matemaatika ja muusikateooriast.Tempel ei olnud kunagi jäigalt reeglipärane, vaid jäeti võimalus väikeseks improvisatsiooniks ja vabaduseks.Arhitektid oskasid harmooniliselt ühendada üksikut ja üldist suurte ehituskomplekside loomisel. Kuulsaimaks on Ateena Akropol, mille põhilised osad pärinevad 5 saj.e.m.a. ja millest on saanud Vana-Kreeka sümbol.
Müüriga ümbritsetud Kreeka akropoli rekostruktsioon.
Kuna sammas oli kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, siis jaguneb arhitektuur:

Dooria stiil on vanim, ta on lihtne ja range.Sambad on madalad ja jässakad, seetõttu mõjub ehitis raskepärasena.Samba ülaosa – kapiteeli moodustavad kaks plaati , millest alumine on ümmargune, ülemine nelinurkne. Sambaile toetuva talastiku ülemises osas käib ümber kogu templi kaunistusriba – friis.Selle stiili täiuslikem teos on Akropolil asuv Parthenoni tempel.

Joonia stiilis sammas on peenem, elegantsem ja kogumulje ehitisest kergem.Kapiteeli ülaosas on padjakujuline kivi, mille otsad oleksid nagu rulli keeratud.Need keerud on nn. Voluudid. Iga sammas tõuseb eriliselt aluselt – baasilt. Seda stiili esindas Nike tempel Akropolil.

Korintose stiil on kõige hilisem ja iseloomulik hellenistlikule ajale.Sambad on eriti saledad ja kõrged. Kapiteeli ülaosas on taimemotiivid , sageli akantuselehtede kujutised.Alaosa on karika või vaasikujuline.Parimaks näiteks on 2 saj. m.a.j. lõpetatud Olümpieion Ateenas.
Dooria stiil Joonia stiil Korintose stiil
Skulptuur
Arhailise perioodi skulptuurid mõjuvad veel ebaloomulike ja egiptusepärastena. Neid iseloomustab sirge, tihedalt vastu külgi surutud käed ja grimassitaoline naeratus. Arhailisel ajal loodud kujud on alasti meesfiguurid – kouros-ed ja riietatud naisfiguurid – kore -d.
Klassikalisel perioodil (5. saj. eKr.) toimus skulptuuris murrang – inimkeha kujutamises saavutati täielik kindlus ja vabadus. Loodi vabalt seisvaid figuure .Sünnivad kujud , kus keharaskus on kantud ühele jalale, teine jalg on aga lõdvaks jäetud. Tulemuseks oli ennenägematu looduslähedus ja väljenduse veenvus. Polykleitose “ Odakandjas “on arvesse võetud lihaste liikumist naha all ja nende mõju vormide ja silueti kujunemisele.Üks kuulsaimaid skulptore oli Myron ja tema pronksist kuju “ Kettaheitja “.
Kettaheitja Odakandja
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata .
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud.
Laokoon
Vaasimaal
Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil.
Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid. Nende peale kraabiti nõelaga üksikasjad- need jäid näha peenikeste punaste joontena. Selline võte oli aga ebamugav ning hiljem jäeti figuurid punaseks ja vahed värviti mustaks. Siis oli hea punaseid figuure täiendada mustade pintslijoontega.
Vaasimaalidele pakkusid ainet Homerose eeposed, arvukad müüdid jumalatest ja kangelastest, samuti ka tolleaegsed peod ning spordivõistlused. Vaasimaalid mõjuvad selles mõttes huvitavalt, et sealt saab näha muistsete kreeklaste elu, nende välimust, rõivaid, tarbeesemeid, kombeid ning palju muud. Selles mõttes pakuvad nad enam kui skulptuurid.
Vana- Kreekast pärinevad ka mitmed ornamendid, mida siis ja ka hilisematel aegadel on palju kasutatud ehitiste, tarbekunstiteoste jms. kaunistamiseks . Tuntuim neist on meander, mis oma nime on saanud väga käänuliselt Maiandrose jõelt.
Mustafiguuriline amfora Punasefiguuriline krateer
Tänapäevast leitud sarnasused
Kõige rohkem on tänapäevast leida sambaid. Dooria stiilis sambad on järgmistel hoonetel :
Braidwoodi kohtuhoone Uus-Lõuna-Walesis Austraalias, Brandenburgi värav Berliinis, Lincolni memoriaal Washingtonis, Õigeusu kirik Turus , Soomes.
Joonia stiilis :
Altes Museumi hoone , Raikküla mõisahoone, Berliini Schauspielhaus (ooperimaja).
Korintose stiilis:
Austria parlamendihoone, Kapitoolium Ameerika Ühendriikides, Mihhaili lossPeterburis, Peastaabi kaarhoone Peterburis, Senatihoone Helsingis, Suurkirik Helsingis, Virginia Ülikooli hoone Ameerika Ühendriikides.
Veel üks leid on Trooja hobune, millega kreeklased troojalaste üle võidu saavutasid. Seda on peetud kõigi aegade kavalamaks sõjakavaluseks.Tänapäeval kasutatakse sama nime tuntud arvutiviirusel ja see nimi õigustab ennast .
Olümpiamängud – tõenäoliselt 776.a e.Kr. toimusid esimesed olümpiamängud peajumal Zeusi auks.Tänapäeval toimuvad olümpiamängud iga nelja aasta järel ja on üks oodatuimaid sündmusi.
Silmapaistev sarnasus on tänapäeva lauluväljakul ja kreeka teatril. Mõlemad on ehitatud kaarekujuliselt ja astmeliselt tõusvad istekohad paiknevad mäeküljel.
Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs
Nagu ma eelnevalt mainisin on tänapäeva ühiskonnas kõige rohkem märgata sambaid. Vanad kreeklased hakkasid neid esimestena kasutama ja lisasid need templitele ning altaritele, mis olid tähtsad paigad . Liikudes läbi ajaloo on sambaid kogu aeg kasutatud ja alati hoonetel, mis ei olnud lihtsalt tavalised elumajad. Need olid kas kirikud, kohtuhooned, ooperimajad jne.Vaadates sammastega maju jätavad need endast suursuguse, aukartust äratava ja väärika mulje.Näiteks võib tuua minu kodulinnast Tartu Ülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse Riia tänaval. Sama on mõisahoonetega, kunagi ei ehitatud sambaid tähtsusetule hoonele, ikka sellele, mis oli oluline ja andis juba peale vaadates teada , et siin elavad tähtsad ja lugupeetud inimesed. Tänapäeval on hakatud sambaid lisama ka tavalistele elumajadele ja ikka sellepärast, et samba olemasolu muudab maja väärikaks ja silmapaisvaks.
Kreeklased nähes, et nad ei suuda vallutada Troojat, otsustasid teha seda kavalusega.Nad ehitasid suure puuhobuse, kuhu peitsid sisse oma sõjamehed ja jätsid selle Trooja müüride taha kingituseks. Troojalased viisid selle oma linna ning said tapetud ja orjastatud.Tänapäeva Trooja hobune on salakaval arvuti viirus , kus hobune esindab programmi ja sõjamehed viirusi.Sarnasus on üks ühele, kui võtta vastu saadetis (kingitus) ja viia see oma linna (arvutisse) ning avastada, et kingitus sisaldas sõjamehi (viirusi).
Olümpia mängud on tänapäeval rahvusvahelise spordi suurvõistlus ja spordipidu, mis on mõeldud jätkama antiikolümpiamänge.Algselt toimus võistlus viiel spordi alal, mida nimetati viievõistluseks. Aegade jooksul on lisandunud palju uusi spordialasid ja võistlused on jagunenud tali – ja suveolümpiamängudeks. Olümpiamängudele tulid sportlased ennast näitama ja parimat välja selgitama. Ajast aega on inimesed soovinud olla üksteisest paremad ja kuulsamad ning võistlemine spordis on üks võimalus neist. Kaasneb ju võiduga au ja kuulsus.Pealtvaatajateks tohtisid vanasti olla täisvabad mehed ja vallalised naised, tänapäeval võib sellel üritusel käia igaüks, kes ainult soovib.Lisaks võistlemisele oli ja on see meelelahutusüritus ja meelelahutust on inimesed vajanud läbi sajandite.
Vaadates kohta kus vanad kreeklased etendasid teatrit, näeme hämmastavat sarnasust tänapäeva lauluväljakuga.Pealtvaatajad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi ning istusid astmeliselt tõusvatel istekohtadel mäeküljel, just nagu tänapäevastel lauluväljakutel. Koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel väljakul ja heligi levis seal ringikujuliselt. Sellepärast on ka tänapäevased lauluväljakud ehitatud samasuguselt, sest eesmärk on ju heli edasi andmine ja selle mõtlesid kreeklased suurepäraselt välja.Tänapäeval on võimalik kasutada igasuguseid abivahendeid heli edastamiseks, aga ikka on jäädud sellise ehituse juurde nagu seda on vana – kreeka teatrid.
Kasutatud kirjandus
Hillar Palamets “ Vanaaja kultuurist ja olustikust ”
Lauri Leesi “ Kunstilugu koolidele “
Dalia Dilyte “ Hellase valgus “
Jaak Kangilaski “Üldine kunstiajalugu “
http://web.zone.ee/marjukodukas/VanaKreekakunst.pdf
www. pelgulinna .tln.edu.ee/pelgukool/kuajalugu/Kreeka.ppt
http://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka
13

.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 37 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

37 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja K Õppematerjali autor

*Sissejuhatus .... 3

*Ülevaade Vana.Kreeka perioodidest ..... 4

*Elust-olust .... 5

*Kunst
1)Arhitektuur.... 6
2)Skulptuur...... 7
3)Vaasimaal..... 8

*Tänapäevast leitud sarnasused ..... 10

*Tänapäevast leitud sarnasuste analüüs .... 11

*Kasutatud kirjandus .... 12

vana-kreeka skulptuur vaasimaal arhitektuur

Kasutatud allikad

https://et.wikipedia.org/wiki/Vana-Kreeka

Sarnased õppematerjalid

doc

Vana-Kreeka

Parthenoni naose friis. u. 438-432 naose friis. u. 438-432 Pheidias. Athena kuju e.m.a. e.m.a. Parthenonis. Rekonstruktsioon. Pheidias. Zeusi kuju Olümpia templis. 440-430 e.m.a. Hävinud tulekahjus 462 m.a.j. Arvutirekonstruktsioon. Vana-Kreeka seitse maailmaimet. Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) Artemise tempel püramiid, taga Cheopsi Efesoses. 550 e.m.a. (algselt 146 m, praegu Semiramise aiad Herostratose poolt 136 m).püramiid. 27.- Babülonis. u. 600 maha põletatud 365 26. sajand e.m.a. e.m.a. Hävinud. e.m.a., peale taastamist

Kunstiajalugu

docx

Egeuse kunst ja Kreeka kunst

EGEUSE KUNST Juba ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida mere järgi on nimetatud egeuse, tähtsamate keskuste järgi aga kreeta-mükeene kultuuriks. Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Haaravad ning üllatavalt peenemaitselised on sellest ajast pärinevad kunstimälestused Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline koletis Mi

Kunst

docx

Vanakreeka kunst

Vanakreeka kunst  Kunsti kiiret arengut soodustas demokraatlik ühiskonnakord  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks  Kreeklased olid meresõitjad ja neil olid tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel  Kreeklastel oli kõrge enesehinnang  Teisi inimesi nimetati barbariteks  Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid)  Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks  Sealt pärit sportimine  Olümpiamängud (776 eKr)  Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid  Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast  Templi

Kunstiajalugu

doc

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a

Kunstiajalugu

pdf

Vana Kreeka

Vana Kreeka Vaieldamutlult kõige suuremat mõju on kogu tulevasele kultuurile ja kunstile jätnud Vana-Kreeka. 8.-5. saj. e.Kr. väljakujunenud orjanduslik demokraatia andis vabadele ühiskonnaliikmetele õigused ja võimalused tegeleda vaimsete väärtustega. Kreekas pandi alus filosoofiale (maailma nähtuste üle juurdlemine, võttes aluseks loodust ja inimmõistust) Tuntumad filosoofid Sokrates, Aritoteles ja Platon. Arenes meditsiin ja matemaatika. Näiteks tänapäevalgi on kasutatav arstide tõotus Hippokratese vanne, mis on pärit 5-4. saj eKr. elanud kuulsa arsti Hippokratese

Ajalugu

pptx

Vana-Kreeka kunst

Vana-Kreeka Kreeka kunst  Eristatakse kolme perioodi:  Arhailine e. varajane ajajärk 8-6 saj. eKr.  Klassikaline e. kõrgaeg 5-4 saj. eKr.  Hellenistlik e. hiline ajajärk 323-33 a. eKr. Kreeka kultuur  Idamaade kunsti langusega kerkis esile elujõuline Kreeka kultuur.  Kreeklased pidasid oma jumalaid endasarnasteks, sellest tulenevalt on ka nende kultuur ja kunst väga inimesekeskne. Kreeka kultuur  Kunsti kiiret arengut soodustas ka demokraatlik ühiskonnakord.  Samuti tuli Kreeka geograafiline asend kunsti õitsengule kasuks.  Kreeklased olid meresõitjad ja neil oli sellest tulenevalt ka tunduvalt laiem silmaring, kui paiksetel põlluharijatel. Arhitektuur  Esimesed suuremad ehitised templid.  Ehitati kivist (marmorist), sidumiseks klambrid.  Rahvas nägi pühakoda ainult väljast.  Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu.  Tähtis ilu ja harmooni

Kunstiajalugu

208

pdf

Vana-Kreeka kunst.

Vana-Kreeka kunst Vana-Kreeka kaart. 8-5. saj. eKr. kujunes välja Vana-Kreekale tüüpiline ühiskonnakord – orjanduslik demokraatia. Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreeka linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus. Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed “Ilias” ja “Odüsseia”) ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas.

Kunsti ajalugu

docx

Vana-Kreeka arhitektuur

13. sajandil e.m.a tungisid Lõuna-ja Kesk-Kreekasse doorlaste hõimud. Doorlased olid madala arengutasemega ja nende vallutamis retked andsid viimase hoobi kreeta-mükeene kultuurile. Sellest ajast hakkabki tõeline Kreeka ajalugu. 11.-8. sajandil e.m.a oli kreekaste elu looduslähedane. Läbimurdeks ostutus raua kasutusele võtmine põllutööriistade ning relvade valmistamisel. See oma järel aitas kaasa majanduse arengule, ühiskonna kihtide tekkimisele. 8.-5. Saj. e.m.a kujunes välja Vana-Kreeka ühiskonnakord ehk orjanduslik demokraaatia. Orjadeks olid mittekreeklased ehk barbarid. Orje kasutati kõikides töödes. Tänu sellele oli vabadel kodanikel võimalus tegeleda rohkem vaimse kultuuriga. Vana-Kreeka kunst Kreeka kunst arenes välja umbes 600 e.m.a. Kreeklaste kunst on seotud nende religioonidega ja müütidega. Jumalate auks peeti pidustusi, ehitati templeid ja skulptuure tehti enamjaolt jumalatest

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid