Pühvlite liha- ja piimajõudlus (0)

02.05.2012
Pühvlite piima-ja lihajõudlus
Kedy Sünter
Heli Kiiman
Loomakasvatus II
Tartu
2012
Sisukord
Lk
3. Sissejuhatus
5. Lihajõudlus
5. Piimajõudlus
5. Pühvli piim
6. Piirangud pühvlipiima tootmisesl
7. Aretus
7. Tänapäeva avastused pühvli tootlikuses
8. Kokkuvõte
10. Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Maailma piimatoodang on kahekordistunud viimaste aastakümnete jooksul. Viimased aastad on kasvanud ka organiseeritud pühvli kasvatus liha ja piima saamise eesmärgil. Pühvli piim, sellest saadud tooted ning liha, on hinnatud ning pühvlipidamine on saanud peaaegu, et ülemaailmseks nähtuseks. Peale vanade, traditsiooniliste paikade, on see levinud ka teistesse maailmajagudesse, kus pühvlikasvatus ei ole kunagi olnud traditsiooniks.
Hoolimata pühvlite laialdasest pidamisest, ei ole paljud kursis nende loomade produktiivsusvõimekusest ega selle piiridest. Vesipühvel on aastaid moodustanud 10% maailma piimatoodangust, ent siiski on harva nende võimeid tunnustatud. Põhiliseks selle põhjuseks võib pidada pühvlikasvatajate vaest või väheste õigustega olekut, tänu millele, ei ole neil piisavalt mõjuvõimu, et antud looma toimetulekut tootmisalal propageerida.
Senini on pühvlit peetud peamiselt loomaaia- või metsikuks loomaks , kuigi tegelikult on tegemist ääretult rahumeelse loomaga, keda karjatavad päritolumaades põhiliselt lapsed. Pühvlipidamine on muutunud aktuaalsemaks teemaks ning nende liha-ja piimaomadusi on hakatud laialdasemalt kasutama. Soovides saada optimaalseid tulemusi intensiivses toodangusüsteemis, on vajalik arendada pühvli tõuge kindlatel tootmissuundadel, mida ei ole kahjuks siiani veel tehtud. Kuigi pühvel on sobiv nii piima kui ka lihaloomaks, on aretus soiku jäänud põhiliselt tänu vähestele teadmistele nende söötmise-, aretuse-, taltsutamise- ja heaolutingimustest.
Ajaloolised uurimised näitavad, et pühvel kodustati umbes 2 500a e.m.a Induse piirkonnas, ehk tänapäeva India ja Pakistani aladel. Umbes 600.a. tõid araabia kaupmehed vesipühvli Mesopotaamia aladelt Lähis- Itta - tänapäeva Süüria, Iisraeli ja Türgi aladele . Keskajal toodi loomad Euroopasse palverändurite ja ristirüütlite poolt. Pühvleid võib nüüd leida nii Itaaliast , Ungarist, Rumeeniast, mõnedest Balkanimadest, Kreekast ja Bulgaariast . Lisaks on kodustatud vesipühvel levinud ka Lõuna- Ameerikasse, Ühendriikidesse ja Austaaliasse.
Viimaste aastate jooksul on pühvlipiim moodustanud 12% maailma piimatoodangust. India ja Pakistan vastavalt 60% ja 30% maailma pühvlipiimast. Indias moodustab pühvlipiim veidi üle poole- 55% kogutoodangust ja Pakistanis lausa 75%. Pühvlipiim on traditsiooniks Kaukaasiamaades, Aasias ja Egiptuses, kus värskest pühvlipiimast tehtud dahi, ghee ja jogurt on laialdaselt kasutatud. Itaalias on pühvlite osatähtsus tõusnud tänu pühvli- mozzarella juustu populaarsusele , tänu millele on arenenud ka pühvlite organiseeritud pidamine ka pühvlivõõramates riikides.
Maailmas on umbes 170 miljonit pühvlit: 97% Aasias, 2% Aafrikas (põhiliselt Egiptuses) ning 0,2% Euroopas (põhiliselt Itaalias). India omab 56%, Pakistan 14% ja Hiina 13% kogupühvlite arvust. Ligi 98% Aasia ja Vaikse ookeani aladel elavatest pühvlitest on karjatatud väikefarmerite poolt, kellele kuulub vähem, kui 2ha maad ja vähem, kui 5 pühvlit. Pühvlid toodavad aastas keskmiselt 72 miljonit tonni piima ja 3 miljonit tonni liha, ning suurem jagu sellest maades, kus on kehvad toitumisvõimalused.
Pühvleid on 2 liiki- Aafrika pühvel S.caffer, kes ei ole kodustatud ning Aasia pühvel Bubalus, kes jaguneb B.anoa, B. Tamarao (mõlemad metsikud ) ning B. arnee , mis on ainsana kodustatud, ning jaguneb Bubalus bubalis (ehk jõetüüp) ja Bubalis carabenesis (sootüüp).
Soo tüüpi pühvel on levinud Hiinas, Tais, Filipiinides , Indoneesias, Vietnamis, Burmas, Laoses, Sri Lankal , Kamputseal ja Malaisias . Nad on põhiliselt kasutatud veoloomadena, eriti riisikasvandustes. Nende piimajõudlus on väike- 1-1,5 l päevas, see-eest on nad kasutusel lihaloomadena. Soo-tüüpi pühvlid eelistavad püherdada seisvates veealades ning mudas.
Jõe tüüpi pühvlid on peamiselt India aladel, ning neid kasutatakse põhiliselt piima tootmiseks. Piimajõudlus on neil umbes 6-7 l päevas.12 tõugu 18st on kasutusel piimatootmisel. Põhilised piimatõud Indias ja Pakistanis on murrah, nili-ravi, surti, mehsana, nagpuri ja jaffrabadi. Jõe- tüüpi pühvlid eelistavad, nagu nimestki aimata võib, püherdada selges , voolavas vees.
Enimkasutatud piimapühvel Indias on murrah. Ta pärineb Delhi piirkonnast , kust tõug on levinud ka teistesse Indi aladele. Surti, nili-ravi arvatakse olevat pärinenud murrahist läbi geograafilise isolatsiooni. Algselt oli nili-ravi kaks erinevat tõugu, kuid nüüd loetakse ühe tõu alla. Põhiliseimaks piimapühvliks Euroopas on kohalik vahemere-tüüp, kelle erinevaid tüüpe on erinevates riikides ristandatud India murrahiga.
Lihajõudlus
Pühvleid peetud veoloomadena aastasadu. Tänu sellele on neil eriliselt arenenud lihastik - nimelt võivad mõned loomad kaaluda koguni üle 1000kg ehk üle tonni. Kuigi pühvlid on suuresti kasutatud lihasaaduste pärast, ei ole neid siiski kasutatud ainul sel eesmärgil, enne nüüdset. Kuna varem tehti lihaks peamiselt vanu loomi, ei ole imestada, et pühvli liha peeti nõrga kvaliteediga lihaks. See aga ei pea paika noorloomade liha kohta. Loomad, kelle pidamis- ja söötmistingimused on head, omavad pehmet ning hästi vastuvõetavat liha. Pühvlite lihakeha on rohkem musklilisem ning nende luu- ning rasvasuhe on madalam võrreldes laialdaselt levinud koduveisega. Kuna pühvli liha sisaldab vähem küllastunud rasvaineid, peetakse seda heaks dieedi osaks.
Kuna inimarvukus suureneb, on ka suurem nõudlus liha järele. Tänu sellele on hakatud kasutama ka rohkem pühvliliha. Kuna pühvlilihal on head omadused, ei tohiks seda võtta kui nn lihapalli liha, vaid tuleks liigitada kõrgema kvaliteediga lihade hulka, eriti noorloomade lihasaadused. Lisaks on pühvlilihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu.
Piimajõudlus
Pühvlid on maailmas teisel kohal piimatootmises. 2004. Aasta andmetetel, FAO statistikajärgselt, oli pühvlite piimatoodang 75,8 miljonit tonni. Piimatootmise trendi kohaselt on viie aasta jooksul kuni 2004. a pühvlipiima tootmine tõusnud umbes kolm protsenti aastas. Samal ajal, kui lehmapiim on 84% kogupiimatoodangust, ning selle keskmine rasvasisaldus on 4% ning proteiinisisaldus 3,5%, on pühvlipiim keskmiselt 7 kuni 8% rasvasisaldusega ja proteiini on 4,2 kuni 4,5%. Sellest lähtuvalt on pühvlipiim suurema energiasisaldusega ning annab suurema panuse selle tarbimisele . India on suurim pühvlipiima tootja, ent erinevalt teistest piima tootvatest maadest , toodetakse seal paljude farmerite poolt ( u 70 milj), kes asuvad ligikaudu 500 000 eemalasuvates külades. Kuna sealsed farmerid on suhtleiselt vaesed, on nende piima müük eluliselt oluline perede ülalpidamseks ning sotsiaalseks kindlustamiseks.
Jõe tüüpi loomad toodavad rohkem piima, kui soo tüüpi, kuna nende aretus on suunatud spetsiaalselt piimatootmisele. Keskmine piimajõudlus murrahi tõul on 2 000 kuni 2 100, nili-ravil 1 800 kuni 2 000 ja surtil 1 600 kuni 1 800 kg laktatsiooniperioodil. Märkimisväärne oleks see, et ka kõrgemad näitajad ei ole, eriti murrahi tõul, eriti ebatavalised. 3 777kg piimatootlikkusega pühvel registreeriti Basus. Tänapäeval võivad olla isegi kõrgemad näitajad.
Pühvli piim
Pühvli piim sisaldab rohkem tahkeid aineid ning kaks korda rohkem rasvaineid, mis teevad piima kreemjamaks ning tihedamaks. peroksiidi aktiivsus on 2-4 korda kõrgem võrreldes lehmapiimaga, tänu sellele säilib pühvlipiim kauem. Lisaks sisaldab see umbes 58% rohkem kaltsiumi, 43% rohkem proteiini ning 43% vähem kolesterooli. Veel sisaldab rohkesti rauda, fosfori ning vitamiini A. Pühvli piim on valgem võrreldes lehma piimaga, sest ei sisalda palju karotiini, millel on kollane pigment . Samuti sisaldab see looduslikku antioksüdanti fokoferooli (vit E). Positiivne on veel see, et kuigi üha rohkem inimesi ei kannata lehma piima, on paljud neist vastuvõtlikud pühvlipiimale. Lisaks on pühvlipiim energiarikkam.
Pühvli piimast toodetakse kreemjaid, põhiliselt India piimatooteid , nagu näiteks khoa, dahi, paneer ja ghee. Lääneriikides kasutatakse pühvlipiima laialdaselt pühvli mozzarella juustu tegemiseks.
Piirangud pühvlipiima tootmisel
Peamiseks pühvlite tootmisaretuse alustalaks on piiratud ning raskendatud oludes süstematiseeritud paaridevalik küla tasemel, mis ei ole andnud väga selgeid ja mõjuvõimsaid tulemusi. Üldiselt peetakse lüpsilehma vanusteks esmapoegimisel 24 kuni 30 kuud, ning poegimisvahemik 12 kuni 13 kuud. Laktatsiooniperiood on umbers 300 päeva 60-90 päevase kinnisperioodiga ning piimatootlikkus on 6 000 kuni 7 000 kg aastas, siis pühvli esmapoegimise vanuseks arvatakse tavaliselt 40- 60 kuud (kuigi on kõikumisi, nt vahemere-ja soo-tüüpi loomad poegisid varem, kui India omad). Poegimisvahemik on pühvlitel 15- 18 kuud. Kinnisperiood on 90-150 päeva nili-ravi tõul, kuigi murrahil võib see olla isegi 60st päevast 200 päevani. Keskmine laktatsiooniperiood varieerub 252 kuni 270 päevani. Sellest lähtuvalt, on pühvli produtseeruv eluiga kõigest 39% tema tervest elueast, võrdluseks- 52% on see arenenud lüpsilehmadel. Ligi 80% pühvlitest Indias ja Pakistanis poegib juunis ja detsembris, põhjustades puudujäägi piimatööstuses märtsist juunini . On märgitud, et varajane suvine puudujääk võib olla tingitud stressist liigse soojuse või rohusööda puudumise tõttu. Pühvlite instinkt on küll arenenud leidma vett keerulistes olukordades , kuid ekstreemne kuumus või külmus mõjutavad tugevalt nende piimatootlikkust.
Aretus
Udaratüübilt püütakse aretuse teel saada tihedamat lüpsmist kannatavat udarat, mis sobiks automaatlüpsiga, eriti Euroopas, Austraalias ja Uus- Meremaal , kus loomad on karjamaadel, selekteeritakse suurema mahuga udarad, mis peaksid vastu pikemale lüpsmiste intervallile. Kuigi Indias on pühvlid aretatud vastavalt lüpsiomadustele, ei ole suunatud tähelepanu masinlüpsile. Põhiliselt, kuna kitsendatud oludes on tulemuslikud aretusmeetodid, nagu näiteks kunstlik seemendamine takistatud ning erilist progressi pühvlite aretuses ei toimu.
Tänapäeva avastused pühvli tootlikkuses

• Muutused aretuses, söötmises ning kasutusalades on toonud kaasa märkimisväärsed muutused pühvlite toodangus. On selgitatud välja, miks nende esmapoegimine toimub alles nii hilja . Nimelt on sellega seotud loomade suurus. Tasakaalustatud söötmisega on võimalik saada mullikad poegima 330kg kehamassi juures. Samuti on juhtumeid, mil mullikad on poegind ka 20 kuni 24 kuu vanuselt. Pühvleid ei ole kasutatud tänapäeva aretuses, tootlikuse ja viljakuse parandamiseks, sest sellega kaasnevad paljud probleemid juurdekasvuga. Näiteks hiline küpsusiga, suur hooajaline kõikuvus viljakuses, kehv innakäitumise väljendamine ning hilinenud ovulatsioon. Praegused uuringud on keskendunud mõningate nende probleemide vältimiseks või nendega paremaks toimetulekuks. -„Efficient dairy buffalo production” – C.Santosh Thomas
  

Kokkuvõte
Pühvel on olnud kodustatud loomaks väga palju aastaid, ent siiani on ta olnud põhiliselt veoloomaks ja mõningates regioonides kasutatud ka kui piimalooma. Viimastel aastatel on lõpuks hakatud tähelepanu pöörama pühvli, kui piima- ja lihaloomale. Keeruline on viia läbi aretusprogramme, kuna peamised pühvlifarmid asuvad arengumaades ning sealsetel farmeritel ei ole rahaliselt see võimalik. Kuigi järjest rohkem hakkab pühvlipidamisega tegelema ka Euroopa ning Põhja-Ameerika riikides, kus pühvel pole kunagi olnud osa kultuurist, on vajalik teha kindlaks, kuidas saada maksimaalne toodang, ning, et see päranduks ka järglastele. Hetkel küll pühvlit aretustöös ei kasutata, tänu mõningatele ebasoovitud muutustele, kuid ma usun, et tulevikus areneb see tööstussuund päris jõudsalt.
Referaadis olevad numbrilised arvud võivad veidi kõikuda võrreldes tänapäeva andmetega , kuna kõik kasutatud materjalid olid vähemalt kolm- neli aastat vanad. Kuid pühvlikasvatus on siiski kindlalt tõusuteel, ning selle lünkasid ning madalpunkte hakatakse kindlasti peagi rohkem uurima ning leidma kompromisse ning võimalik, et tulevikus, kui on suudetud tuua pühvlimullikad varem esmapoegimisele ning pikendada nende laktatsioonipäevi, võib pühvel toota praeguse 12% asemel ligi 30%. Siiski, kahtlen, kas pühvel niipea suurt konkurentsi lehmale pakkuma hakkab, sest füsioloogiliselt on nad ikkagi erinevad ning lüpsilehmade aretus on neist loomadest aegade jooksul voolinud tipptootjad. Muidugi oleks see võimalik, ent ma usun, et aega läheks selle jaoks meeletult, samuti raha ning katseid. Võimalik, et peamine tegur, mis võib pühvlipiima lehmapiimast rohkem esile tõsta on see, et seda saavad juua ka paljud need, kes ei talu lehmapiima.
Rohkem usku on mul pühvli liha turustamisesse. Kui reklaamida selle tervislikkust ning positiivset mõju organismile, valitaks kindlasti pühvli liha. Ainuüksi nende lihaskude on aegade jooksul väga hästi välja arenendus, ning kui võtta arvesse, et tema lihakeha on paremate näitajatega, kui lehma oma, usun, et võime peagi näha pühvliliha laialdasemat turustamist.
Leian, et kui tahetakse arendada pühvlit tootmisloomana, oleks parem neid kasvatada arenenumates maades, sest esiteks oleksid seal söötmistingimused paremad, kuigi pühvel suudab väga kehva toiduga anda samuti suhteliselt palju piima, ning teiseks, oleks kohapeal ka asjatundjate meeskond, kellel oleksid võimalused antud looma arengut analüüsida, hinnata ning soovitud suunas mõjutada.
Kasutatud kirjandus

• „Oestrous behaviour, ovarian morphology and cyclical variation on follicular system and endocrine pattern in water buffalo heifers”- Börje Danell
  
• „Reproduction in cattle and buffaloes”- Ian Gordon
  
• http://www.buffalodairy.co.uk/ - The Buffalo Dairy Limited
  
• http://www.theclays.com/buffalo/ - Water buffalo list
  
• http://www.buffalomilk.co.uk/id20.ht m -Buffalo milk from Britain
  
• „Efficient dairy buffalo production” – C.Santosh Thomas
  
• „Buffalo vs. cow milk fat globules: Size distribution, zeta-potential, compositions in total fatty acids and in polar lipids from the milk fat globule membrane”- Olivia Ménard, Sarfraz Ahmad,  Florence Rousseau, Valérie Briard-Bion, Frédéric Gaucheron,Christelle Lopez
  
• „Effects of acidification on physico-chemical characteristics ofbuffalomilk: A comparison with cow’s milk”- S.Ahmad, I. Gaucher jt
  
• „Food Chemistry”
  
• „Encyclopedia of Dairy Sciences” (2.osa)
  
• „ Animals that Produce Dairy Foods | Water Buffalo” - M. S. Khan
  
• „Agricultural Systems” - Berentsen, Stöckle, Walker
  

Page 12