Pühvlite liha- ja piimajõudlus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

14

pptx

PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS

Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks  Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu.  Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600...1800kg lakt.perioodil  Pühvli piim Rohkesti tahkeid aineid, 2x rohkem rasvaineid- piim kreemjam ning tihedam Peroksiidi aktiivsus 2-4 korda kõrgem- säilib kauem 58% rohkem Ca ja 43% proteiini, Fe, P, vit A ; 43% vähem kolesterooli

Loodusõpetus

14

docx

Veisekasvatuse kokkuvõte

*infantilism-lapse kehaga täiskasvanu VEISTE PRAKTILINE VALIK 1) Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita. 2) Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust. 3) 15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte. 4) Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta PIIMAJÕUDLUS 1L Piima seedimiseks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd Kui udarale toimib meeldiv ärritus, vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja

Loomakasvatus

14

doc

Veisekasvatus

Tiineltlüpsiperiood on ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood on ajavahemik poegimisest tiinestumiseni(45-90 päeva). Laktatsiooni kuutoodangute või keskmiste ööpäevaste toodangute graafikut nimetatakse laktatsioonikõveraks. 26. Piimajõudluse arvestus. Piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus (kui laktatsiooniperioodi pikkus on pikem kui 305 päeva, siis enampäevi arvesse ei võeta. Kui laktatsiooniperioodi pikkus on vähem kui 305 päeva, siis arvesse võetakse tegelik päevade arv ) 3) tegeliku laktatsiooni toodang 4) kontrollaasta toodang 5) eluaja toodang Lehmade piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva- ja valgusisalduse ning rasva- ja valgutoodangu alusel. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast

Loomakasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

Piison Jakk Aasia vesipühvel Aafrika pühvel 6  VEISEKASVATUS Gaur Gajaal Banteng (emasloomad heledad, isasloomad tumedad) 7  VEISEKASVATUS Seebud on põhiliselt levinud Lõuna-ja Kesk-Aasias, Aafrikas, Madagaskaril ja Ameerikas. Kasutatakse töö-, liha- ja piimaloomana. Nad on kohanenud kuiva ja kuuma kliimaga ning on eriti vastupidavad parasitaarhaigustele. Jakk on lähedane veistele ja annab hübridiseerimisel järglasi. Ulukjakk on levinud Tiibetis mäestikus. Jakkide alamperekonnas esineb ulukvormina Kesk-Aasias üks liik, kes on andnud kodustatud vorme. Kodustatud jakid on levinud Mongoolias, Pamiiris, Mandzuurias, Nepaalis, Kõrgõstanis ja Tadzikistanis

Põllumajandus

9

docx

Loomakasvatuse konspekt

piima eritamise perioodi poegimisest kuni kinnijäämiseni. Kinnisperiood- ajavahemik kinnijätmisest poegimiseni. Uuslüpsi- ehk servisperiood- ajavahemik poegimisest tiinestumiseni. Tiineltlüpsiperiood- ajavahemik tiinestumisest kinni jätmiseni. 26)Piimajõudluse arvestus- võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: a) 1 laktatsiooni 100 päeva toodang, vajalik , et saada kiiresti infot pullide tütarde piimajõudluse kohta. b) 305 päevase või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus. 27)Kontroll-lüps- lehmade piimajõudluse kindlakstegemine. Tehakse üks kord kuus ja tehakse 24 tunni jooksul toimuvatel kõigil lüpsikordadel. Piimaproovide võtmine- toimub igal lüpsikorral, kus võetakse iga lehma piimakogusest 20ml piima, et määrata rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu. 28)Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. Lk 42

Loomakasvatus

45

doc

Veisekasvatuse arvestus

nuumale või realiseeritakse kohe lihaks. 15...18 kuu vanuselt. Teine otsustav hindamine ja valik toimub seemendusealiste mullikate hulgas 15...16 kuu vanuselt. Parimad seemendatakse, halvemad realiseerit.lihaks või müüakse teistesse ettevõtetesse karja täienduseks. sel perioodil hindamiskriteeriumiks lehmikute kasv, areng, välimikutunnused ja põlvnemisandmed. Järgmine valik tehakse noorlehmade hulgas pärast I laktatsiooni lõppemist, kui on selgunud nende piimajõudlus. Hinnatakse nende piimajõudlus ja välimik. Parimad noorlehmad jäetakse aretusrühma, halvemad praagitakse. Soodsa turusituatsiooni korral seemendatakse madalama aretusväärtusega lehmi lihatõugu pullide spermaga. Sündinud ristandjärglased nuumatakse ja realiseeritakse lihaks. Seemenduspullide esmane valik toimub 3-kuuselt. Hinnatakse nende kasvu, arengut ja põlvnemist. millised müüki, millised suguloomadeks ja millised nuumale. Teine valik toimub 12 kuu vanuselt, kontrollit

Loomakasvatus

13

pdf

Juustud

TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Liis Kasemaa T11HT JUUSTUD Referaat Juhendaja: Küllike Varik Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 3 Ajaloost............................................................................................................................................... 4 Juustutootmisest Eestis.................................................................................................................. 4 Mis on juust? ...................................................................................................................................... 6 Mida juustu juurde juua? ............................................................................................................... 7 Mida kasulikku annab juust? ...............................................

Toiduhügieen

22

docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

sarnasust. Isendi X inbriidingukoefitsient (Fx) näitab tema vanemate geneetilisest sugulusest tingitud homosügootsuse suurenemise tõenäosust ehk samade alleelide kohtumise tõenäosust. 21. kehaehituse põhiregioonid Pea,kael,turi, selg, rind, kõht,jäsemed, sõrad,udar,nisad 22. eri tootmistüübile omane kehaehitus Veised:piimaveis, lihaveis, tööveis. Hobused: veo-, universaalne, kiirus- (traavi- või ratsa) hobune, poni. Sead: liha-, rasvasiga. Lambad: villa-, liha-, liharasva-, karusnaha-, piimalammas. Kanad: muna-, lihakana (broiler), võitlus(kanad)kuked, dekoratiivlinnud. 23. Konstitutsioonitüübid Õrn konstitutsioon · Nahk on õhuke ja liikuv, mistõttu võib moodustada kurdusid kaelal. · Luustik on peen, lihastik kuiv ja vähearenenud. · Pea kerge ja sageli nõgusa profiiliga. Veistel on sarved peened. · Karvastik on hõre. Väga hästi on arenenud piimanäärmed.

Aretusõpetus

Kommentaarid (0)