Olümpose jumalad (0)

Zeus
1 ÜLESANDED
Zeus ( Jupiter ) oli kreeka pea- ja taevajumal , jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Zeus oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Zeusil oli 25 last.
2 TÄHTSAMAD TEOD:
Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada . Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama .
(Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Maapinda ja jumalate kodu Olümpost peeti ühiseks valitsemise territooriumiks.)
3 ZEUSI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Jupiter oli iidses Rooma religioonis ja mütoloogias peajumal . Talle vastab kreeka mütoloogias Zeus. Arvatekse, et Jupiter on tulnud taevast. Tema kindlaks võitlemisriistaks on piksenool ja tema esmane püha loom on kotkas. Tema püha puu oli tamm. Roomlased pidasid Jupiteri Kreeks jumala Zeusile samaväärseks.
Hera
1 ÜLESANDED
Hera oli taevajumalanna , abielu ja abielunaiste kaitsja. Oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, taevakuninganna, Kronose ja Rhea tütar, Zeusi, Demeteri, Hadese, Hestia ja Poseidoni õde ning Zeusi naine.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Hera olevat olnud noor ja kaunis, aga mitte veetlev. Ta oli väga armukade , sest Zeusil oli palju armukesi. Hera kiivus ja raev jälitasid tema võistlejaid. Ta jälitas Letot, et see ei saaks sünnitada Apollonit ja Artemist. Tema viha alla langesid Io, Semele , Kallisto ja Alkmene . Ta kiusas ka Zeusi armukeste lapsi, näiteks Alkmene poega Heraklest. Armukadedusest takistas Hera Heraklese sündi ja kiirendas Eurystheuse sündi. Luhtus Zeusi plaan anda Heraklesele kui esmasündinule õigus saada valitsejaks. Kui Hera üritas Heraklest tappa, saates imikueas poisi juurde kaks madu, kägistas Herakles need surnuks.
3 HERA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Juno (Iuno) oli Vana-Itaalia, eriti vanarooma abielu ja sünnituse jumalanna.
Juba esiajal peeti teda suureks jumalannaks. Teda austati pulmade ja abielu jumalannana (Juno, Iuga, Pronuba) ja sünnituse jumalannana (Iuno Lucina).
Iga kuu esimene päev kalendid ( noorkuu päev) oli pühendatud Junole ning sel päeval lausuti noorkuud Junoga siduv vormel. Sel päeval pühitseti sisse kõik tema templid Roomas.
Juno atribuudiks on sageli paabulind, eriti barokk-kunstis. Nelja elemendi rühmas sümboliseerib Juno sageli õhku.
Poseidon
1 ÜLESANDED
Poseidon on vanakreeka mütoloogias mere- ja maavärinate jumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Teda kujutati kandmas võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.
Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena , ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas.
3 POSEIDONI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Neptunus (lad. Neptūnus) oli vanarooma mütoloogias ja usundis mere- ja jõgede jumal. Teda samastati varakult kreeka Poseidoniga. Neptunust peetakse üheks kõige iidsemaks jumalaks.
Nagu Poseidonit, seostati ka Neptunust hobustega . Lisanimega Equester (ladina sõnast equus 'hobune') oli ta hobuste võiduajamiste patroon .
23. juulil peeti Neptunuse pidustust, Neptunalia't.
Neptunus vääristas neid inimesi, kes olid seotud merega või kes olid minemas merereisidele. Neptunuse auks nimetati Päikesesüsteemi kaheksas ja kõige kaugem planeet- Neptuuniks.
Hades
1 ÜLESANDED
Hades on vanakreeka mütoloogias nii allilma ehk surnute kuningriigi kui ka selle valitseja ehk surnute jumala nimi.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Vanarooma mütoloogias samastatakse Hadest Pluto või Plutoniga. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus.
Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna hades tõlgendatud erinevalt. Erinevates kontekstides võib see märkida põrgut, surma või hauda.
3 HADESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Vana- Rooma mütoloogia järgi on Pluto üks mitmest allmaailma ja surma jumala nimedest. Plutot nimetati väga külalistelahkeks jumalaks. Kõik inimesed kartsid teda, sest Pluto oli ilmus maapinnale ainult selleks, et leida omale uus ohver ja viia ta oma pimedasse allmaailma.
Hestia
1 ÜLESANDED
Hestia oli vanakreeka mütoloogias koldetule - ja kodurahujumalanna.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Igal kodusel ohverdamisel ohverdati Hestiale esimesena. Linnade juhtimise Buleede juhtkonna prütaania kolle oli ka Hestia pühamu
3 HESTIA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta neitsid olid pärit Rooma kõrgseltskonnast ja pidid preestrinnana teenima umbes 30 aastat. Vesta neitside ülesanded olid templis põleva tule valvamine ja ohvrijahu valmistamine küpsetest viljapeadest, soolast ja Egeria allikast pärit veest.
Ares
1 ÜLESANDED
Ares oli vanakreeka mütoloogias sõjajumal, peajumal Zeusi ja tolle naise Hera poeg.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Ares oli julm hävingut ja kannatusi toov jumal, keda ei armastatud ega kummardatud. Isegi jumalad vihkasid teda. Kreekas ei olnud Arese kultust (erinevalt Marsist , kellega teda hiljem samastati).
3 ARESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Mars oli üks kõige iidsematest Itaalia ja Rooma jumalatest. Muistses Itaalias oli Mars viljakuse jumal, arvati, et ta võib tekitada põllukultuuri kahju või kaotust kariloomade seas. Algul peeti teda Rooma kaitsjaks . Hiljem, sai ta koos Aresega sõjajumalaks. Marsi sümboliks oli oda, pühaloomadeks olid hunt, rähn, hobune ja pull .
Athena
1 ÜLESANDED
Athena on vanakreeka mütoloogias tarkuse -, julguse-, õiguse- ja õiglusejumalanna.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Athena oli ka sõdalane ja kangelaslikkuse jumalanna. Ta on tuntud kui linnamüüride valvur . Lisaks kõigele on ta veel kudumise jumalanna, õpetades seda kunsti esimesele naisele, Pandorale. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Athena on isale eriti lähedane just seetõttu, et ta sündis Zeusi peast . Tal on ka prohvetlikud võimed, mida ta sai kinkida inimestele, nagu ka nooruslik välimus. Võitis Poseidoni ja rajas õlipuuviljeluse.
3 ATHENA VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Minerva vastab Kreeka jumalannale Athenale, Rooma mütoloogias peetakse teda tarkusejumalannaks. Veel eriti kummardasid teda Etruskid, kuna ta oli mägede, avastuste ja leiutiste jumalanna. Ta kaitseb kingseppasid, arste, õpetajaid, skulptoreid, luuletajaid ning eelkõige muusikuid, sest ta õpetab ja juhendab naisi nende töödes.
Apollon
1 ÜLESANDED
Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo ) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad . Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Apollon tappis Delphi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas . Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama.
Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas. Kord ketast heites viskas Apollon Hyakinthosele kogemata ketta vastu laupa ja purustas selle. Apollon ehmatas, kui nägi oma sõpra verisena maha varisemas. Apollon tõstis Hyakinthose kätele ja püüdis haava sulgeda, kuid kahjuks oli juba hilja. Apollon, põlvitades tema surnukeha juures, lausus: "Oh, kui võiksin anda oma elu sinu eest või surra koos sinuga!" Sedamaid muutus verine rohi taas roheliseks ning puhkesid õitsema imekaunid lilled – hüatsindid.
3 APOLLONI VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Apollo vaste Rooma mütoloogias on vaid ta nimi- Phoebus . Ta oli päikesejumal ning seda sümboliseerisid tema kuldsed nooled. Apollo/ Phoebus oli loomakarjade kaitsja, valguse-, teaduse- ja kunstijumal. Veel peeti teda arstinduse jumalaks. Teda nimetati ka Musageteks,, sest ta oskas ennustada tulevikku, puhastas inimesi pattudest ( põhiliselt mõrva sooritamisest) ning oli liidriks reisijatele ja meremeestele.
Aphrodite
1 ÜLESANDED
Aphrodite (varem eesti keeles Afrodite) oli vanakreeka mütoloogias armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna . Aphrodite annetab ilu ja on ka ise imeilus ja ihaldatud. Tal on "iluvöö" ja tema lisanimi on "magusalt naeratav".
Rahvaetümoloogia järgi tulenes Aphrodite nimi sõnast aphros ("merevaht"). Seepärast oli tal võim ka mere üle, ning ta võis kinkida head mereilma.
Hesiodose järgi oli Aphrodite üks ürgjumalusi, kes oli olemas enne Zeusi ja teiste Olympose jumalate võimuletulekut.
Hilisema versiooni esitab " Ilias ", mille järgi Aphrodite oli Zeusi ja Dione tütar.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Aphroditet peetakse ka üheks Trooja sõja põhjustajaks. Tagamaks seda, et Trooja kuningas Priamose poeg Paris nimetaks tema kolmest jumalannast (Hera, Athena ja Aphrodite) kõige kaunimaks, lubas Aphrodite talle maailma kõige ilusama naise armastuse. Õnnetul kombel osutus selleks naiseks Sparta kuninga Menelaose abikaasa Helena.
Trooja sõja ajal oli Aphrodite troojalaste poolel ning isegi võttis lahingust osa. Kui ta Diomedese käe läbi haavata sai, põgenes ta Arese vankril Olymposele.
3 APHRODITE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Venust teati Rooma mütoloogias eelkõige viljakuse ja looduse jumalannana. Väga tähtsaks olid talle lilleaiad, kevad, taimede kasv ja heaolu ning looduse jõud ja võimukus. Teda peeti ka armastuse jumalannaks. Venuse sümboliteks olid tuvi ja jänes, ning taimedest olis talle pühendatud moon, roos ja Myrtle. Jumalanna auks on nimetatud Päikesesüsteemi teine sisemine planeet- Veenuseks.
Hermes
1 ÜLESANDED
Hermes oli vanakreeka mütoloogias rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ja jumalate sõnumitooja inimestele. Hermes oli Zeusi ja nümf Maia poeg.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Hermes oli psühhopomp: ta viis äsja surnud hingi allilma Hadesesse. Samuti tõi ta elavatele surelikele unenägusid.
Hermes leiutas flöödi ja lüüra, mitmesugused võiduajamised ja poksi.
3 HERMESE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Mercurius on vanarooma kaubanduse-, kasu- ja ärijumal. Tema nimi on nähtavasti tuletatud ladinakeelsest sõnast merx 'kaup' või mercator ' kaupmees '. Ta on väga sarnane vanakreeka jumala Hermesega ja etruskide Turmsiga.
Mercuriuse tempel Aventinuse mäel rajati 495 eKr. 15. mail toimusid Mercuriuse auks merkuraalid (Mercuralia). Kaupmehed piserdasid tema pühast kaevust Porta Capena lähedal endale vett pähe.
Rooma impeeriumi vallutatud rahvaste seas sai Mercurius väga populaarseks. Keldid austasid teda ning germaanlased samastasid teda Wodaniga. Teda nimetati ka Alipes ('tiivuliste jalgadega '). Teda on tihti kujutatud caduceus'ega käes.
Artemis
1 ÜLESANDED
Artemis on vanakreeka mütoloogias jahi-, looduse- ja kuujumalanna ning neitsilikkuse kaitsja, üks Olümpose 12 jumalast. Artemis oli neitsilik jahi- ja loodusejumalanna. Teda peeti ka vooruse-, taimekasvu - ja viljakusjumalannaks. Lisaks peeti teda abielu sõlmimise ja sünnitusjumalannaks.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Apollon ja Artemis hukkasid nooltega ka hiiglase Tityose, kes jälitas nende ema Letot.
3 ARTEMISE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Diana oli vanarooma mütoloogias jahijumalanna, kreeka jumalanna Artemise Rooma vaste. Diana oli üks kolmest neitsilikust jumalannast koos Vesta ja Minervaga. Diana oli Apollo kaksikõde ning Jupiteri ja Latona tütar.
Erinevalt enamikust jumalatest, kes elasid Olümposel, elas Diana põhiliselt maa peal. Ta rändas mööda maad ja metsi ning tegeles küttimisega. Tema ümber oli kogunenud kaaskond, mis koosnes peamiselt nümfidest, aga nende seas oli ka surelikke. See oli puhtalt naistest koosnev seltskond, kus mehi ei sallitud. Kogu Diana kaaskond oli üldjuhul andnud vande, et ei käi meestega läbi, ei abiellu ega saa lapsi.
Diana kaitses oma kaaskondlasi, tehes seda vahel viisil, mis tänapäeval kummastav tundub. Kui Apollo hakkas jälitama Daphnet ja too Dianat appi kutsus, moondas Diana Daphne loorberipuuks. Analoogiliselt moondas Diana Arethusa, keda jälitas jõejumal Alpheus, allikaks ja viis selle ühtlasi Kreekast Sitsiilias Sürakuusas olevale Ortygia saarele[5].
Hephaistos
1 ÜLESANDED
Hephaistos on vanakreeka mütoloogias sepatöö, vulkaanilise tegevuse ja tulejumal .
Teiste ilusate surematute hulgas on Hephaistos ainuke inetu ja ka lombakas. Hephaistos oli lahke , rahuarmastav ja töökas tulejumal - jumalate kujutamine töötavana oli Kreekas haruldane.
2 TÄHTSAMAD TEOD
Hephaistos valmistas suure osa jumalatele ja ka legendaarsetele kuningatele kuulunud imeasjadest: Hermese tiivulise kiivri ja sandaalid, Athena rinnakaitse aigise, Aphrodite vöö, Agamemnoni valitsussaua, Heliose kaariku , Pelopsi õla, Erose vibu ja nooled, Achilleuse turvise jne. Samuti ehitas ta metallist automaate, sepistas kõik Olümpose troonid ning kingi , mille jumalad inimestele saatsid : naise nimega Pandora ja tema laeka. Töös abistasid teda ükssilmsed kükloobid.
3 HEPHAISTOSE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS
Vulcanus oli vanarooma mütoloogias tule ja sepistamise jumal, samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega ning etruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber.
Uskumuste kohaselt asus tema sepikoda Sitsiilias Etna mäe all ja teda seostati Maia ja Vestaga, kes olid Rooma kodukolde jumalannad. Tema püha, Vulcanalia festivali tähistati 23. augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Ühe tava kohaselt heideti tulle kalu ja väikesi loomi. Vulcanuse järgi on nimetatud Vulcano saar.