Moskva olümpiamängud 1980 (0)

Tori Põhikool
Moskva olümpiamängud 1980
Uurimistöö
Koostaja Ivo Leesar
Juhendaja Tiit Tammela
2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1. Moskva 1980 4
1.1. Tingimused 4
1.2. Tõrvikujooks 4
1.3. Boikott 4
1.4. Avatseremoonia 5
1.5. Majutus 5
1.6. Olümpia muusika 5
1.7. Olümpialipp 6
1.8. Autasud 6
1.9. Olümpiamaskott 7
2. Tallinna purjeregatt 1980 8
3. Suulised ütlused ja mälestused 10
3.1. Ema ja isa mälestused 10
3.2. Tädi mälestused 10
Kokkuvõte 12
Kasutatud allikad 13
Lisad 14

Sissejuhatus

Sain oma uurimistöö teemaks Moskva olümpiamängud 1980. aastal. Kõik materjali otsisin välja internetist. Niisiis , väike sissejuhatus uurimustööle.
1980. aasta Moskva suveolümpiamängude võistlused toimusid Nõukogude Liidus peale Moskva ka Leningradis (tänapäeval Peterburi) ja mitmete liiduvabariikide pealinnades: Minskis, Kiievis ja Tallinnas 19. juulist 3. augustini . Ainuke vastaskandidaat Moskvale oli Los Angeles . Otsus pidada olümpiamängud just seal langetati 23. oktoobril 1974. aastal. Moskva võitis häältega 39:22. Esimest korda toimusid mängud Ida-Euroopas, eriti tähelepanuväärne on fakt, et olümpiamängud leidsid aset sotsialistlikus riigis. Osales 81 riiki, mis oli vähim arv alates 1956. aastast, kuid maailmarekordeid püstitati rohkem, kui eelmistel Montrealis toimunud olümpiamängudel. Olümpiamängud avas riigipea Brežnev isiklikult.
Tallinnas toimus ka tuntud purjeregatt, mille peaareeniks oli Pirita Purjespordikeskus ja kus osales 23 riiki. Võistluse avaja oli Arnold Green .

1. Moskva 1980

1.1. Tingimused

Parima võistlemisaja leidmiseks viidi 1976-1977 aastatel läbi mitmeid uuringuid , mis hõlmasid Moskva suvekuude ilma 100 aasta jooksul. Selle järgi oli juuli lõpus ja augusti alguses keskmine õhutemperatuur 18° C ja õhuniiskus 40-68%. Kaks nädalat kestnud üritusel oligi ilm suhteliselt ilus, välja arvatud üks sajupäev, ning piisavalt soe – 20-24°C, kuid mõni päev oli ülemäära tuuline .

1.2. Tõrvikujooks

Moskva olümpiamängude tõrvik oli valmistatud hõbedaga kaetud alumiiniumist ning peal oli kaks kuldset ringi. Punase värviga oli peale trükitud vene keeles "Moskva Olümpia 1980". Kokku toodeti 6200 tõrvikut.
Tõrviku süütas 19. juunil 1980 kreeka näitlejanna Maria Moscholiou ning esimesena jooksis üks kreeka üliõpilane. Tõrvik läbis 4915 km pikkuse teekonna Kreekast läbi Bulgaaria , Rumeenia ja läbi NSVL -i Moskvasse 18. juuliks. Olümpiatule Lužniki staadionil süütas endine korvpallur Sergei Belov.
20. juulil, päev pärast avamitseremooniat saadeti olümpiatuli rongiga Leningradi , Tallinnasse, Kiievisse ja Minski.

1.3. Boikott

Pooled 1976. aasta olümpiamänge boikoteerinud riikidest osalesid seekordsetel Moskvas toimuvatel olümpiamängudel. Nõukogude Liidu vägede sissetungimise tõttu 1979. aasta detsembris lubas USA president Jimmy Carter võistlusi boikoteerida, kui NSVL ei vii oma vägesid Afganistanist 20. Veebruariks 1980 välja. NSVL seda nõudmist ei täitnud ning kuulutas 21. märtsil välja boikoti.
Veel mitmed riigid otsustasid käituda Ühendriikide eeskujul, seal hulgas Jaapan, Lääne-Saksamaa, Hiina, Kanada ja Filipiinid . Osa riike nagu Suurbritannia , Prantsusmaa ja Kreeka pooldasid boikotti, kuid lubasid oma sportlastel osaleda, kui nad just soovivad. Nende esindus oligi tavalisest väiksem.
Avamis- ja lõpetamistseremoonial ei olnud 16 riigi esindajad oma riigi lipu, vaid olümpia lipu all ning olümpiamängude hümn asendas autasutamistel riikide hümne, keda võistlejad esindasid. See boikott põhjustas omakorda järgmise boikoti, mille eesotsas oli NSVL.

1.4. Avatseremoonia

Avapidustuste uudsusena tervitasid olümplasi avakosmosest Saljut-6 pardalt juba kolm ja pool kuud maailmaruumi avaruses viibinud kosmonaudid Leonid Popov ja Valeri Rjumin, kelle suured kujutised ilmusid staadioni hiigeltabloole ja nende tervitus tõlgiti kõvahäälselt pealtvaatajaile. Peaareen oli Lenini nimeline, 103 000 pealtvaatajakohaga. Staadion valmis aasta enne 1957. aasta Moskva rahvusvahelise noorsoofestivali üritusi. Kompleksi kuulsid veel Lužniki Spordipalee, Družba spordihall, Väike areen ja ujumisstaadion. Võistluse avas NSVL Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Leonid Brežnev.

1.5. Majutus

Olümpiaküla (peaarhitekt Jevgeni Štamo) Mitšurini prospektil (107 ha), kokku 18 kuueteistkümne korruselist hoonet (12 000 voodikohta). Avamispäev 27. 06. 1980, sulgemine 10. 08. 1980. Külalistele oli Moskva hotellides kokku 27 000 voodikohta, neist suurim hotell Izmailovos. Ajakirjanikud elasid hotellis Rossija , raadio- ja telereporterid hotellis Kosmos ja kohtunikud hotellis Sport .

1.6. Olümpia muusika

Olümpiahümnideks olid Spiridon Samarase ROK-i ametlik olümpiahümn, Moskva olümpiamängude tunnushümn Fiesta Overture ( helilooja Dmitri Šostakovitš), Olümpiasümfoonia (helilooja Vladimir Komarov).
Olümpiaorkestriks oli 1000-liikmeline orkester N. Mihhailovi juhatusel , Moskva Filharmoonia sümfooniaorkester, Armee - ja Laevastiku trompetistid.
Olümpiakooriks oli 1000-liikmeline ühendkoor V. Sokolovi juhatusel.

1.7. Olümpialipp

Belgia Olümpiakomitee poolt 1920. aastal kingitud ametlik olümpialipp. Montreali esindajatena tõid lipu staadionile tookordsed olümpiatule süütajad Sandra Henderson ja Stephane Prefontaine. Tavaliselt teeb seda eelmise olümpialinna linnapea , kuid Kanada boikoti tõttu keeldus Montreali meer Jean Drapeau sellest ritualist. Kanadalased andsid lipu üle ROK-i presidendile lord M. Killaninile ja too omakorda Moskva linnapeale Vladimir Promõslovile nelja-aastaseks säilitamiseks.

1.8. Autasud

Kuld -, hõbe- ja pronksmedalid (Pilt 1 lk 12). Kullast ja hõbedast valmistatud kuldmedaleid (60×3 mm, kaal 134,1 grammi, kulda 6 grammi) valmistati kokku 483 ja neid anti 416 sportlasele. Medali avers - 1928. aasta olümpiamängudeks Giuseppe Cassioli loodud süžee, revers - olümpiatuli, jooksurada ja Moskva olümpiamängude tunnus (kavand Ilja Postola).
Olümpia mälestusmedali kavandi autor Angelina Leonova, valmistaja Leningradi Rahapada . Medalil oli kujutatud staadion, Moskva olümpiamängude embleem ja Punane väljak.
Olümpiaembleem on Rezeknest pärit kunstniku Vladimir Arsentjevi kavandatud puna-valge sümbol "Massispordist tippsportlaseks", mis võitis orgkomitee korraldatud konkursil 26 000 osavõtja seas esikoha.

1.9. Olümpiamaskott

Moskva kunstniku Viktor Tšižikovi loodud karupoeg Miška (Pilt 2 lk 12), kelle rahu ja sõbralikkust sümboliseeriv kuju on pärit vene muinasjuttudest

2. Tallinna purjeregatt 1980

Tallinna purjeregatt oli esimene kord, mil olümpiavõistlusi korraldati okupeeritud riigis. Vabariigi Valitsus eksiilis protesteeris olümpiaregati korraldamise vastu Tallinnas.
Tallinnas toimunud olümpiamängude korralduskomitee esimees oli Arnold Green. Võistlusalasid oli Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Osavõturohkeim jahiklass oli Finn - 21 jahti.
Võistlusrajad: Alpha (Finn, 470), Bravo (Lendav Hollandlane , Soling), Charlie (Star, Tornaado ).
Sportlasi osales 156.
Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri .
Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa.
Olümpiaorkestrid olid Ellerhein , Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia režii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika".
Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega. Jõe vastaskaldale monteeriti tribüünid 5000 pealtvaatajale. Veel ehitati Tallinna 314 meetri kõrgune Tallinna teletorn Kloostrimetsas, Tallinna Peapostkontor, Tallinna Lennujaam, 28-korruseline hotell Olümpia, Tallinna Linnahall. Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid ja Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks.

3. Suulised ütlused ja mälestused

3.1. Ema ja isa mälestused

10-12 aasta vanusena saab sellest suurest spordivõistlusest meenutada vaid mõnda lapsele meeldejäävat fakti. Olümpiamängude maskotiks oli karu Miša ja Tallinna purjeregati maskotiks hülgepoeg Vigri. Need vahtkummist mänguasjad olid laste hulgas ka väga nõutud ja popid. 1980. aasta olümpiamängudeks ehitati Tallinna ka mitmeid suuri ehitisi nagu Pirita Purjespordikeskus, Olümpia hotell, Tallinna Peapostkontor, Tallinna Lennujaam ja teletorn ka. Ehitati neljarealiseks ka Tallinna-Narva maantee.
Multifilmile " Oota sa" tehti uued osad - olümpiateemalised, milles muidugi võidutses jänes ja hundile tehti alati ära.
Meenub ka olümpiamängude lõpetamine ja väga ilusa meloodiaga laul, mille taustal tõusis taevasse õhupallide külge köidetud suur karu Miša.

3.2. Tädi mälestused

Kummalisel kombel on just need olümpiamängud mulle hästi meelde jäänud.Ma olin tol 1980 aastal 15 aastane ja lõpetasin kaheksanda klassi ehk siis tänapäeva mõiste järgi sain põhihariduse ja asusin õppima Tartusse algklasside õpetajaks.
Mäletan, et meil kodus ei olnud värvitelerit vaid mustvalge. Vaatamata sellele, jättis olümpiamängude avatseremoonia ja lõputseremoonia mulle väga võimsa ja kustumatu mulje. Sama võimas oli minu jaoks ka Tallinna regati avamine , kuigi neid regati võistlusi ma eriti ei vaadanud. Jälgisin huviga Moskvas toimunud võistlusi parasjagu niipalju kui oli võimalik. Kuna mulle on lapsest saadik meeldinud iluvõimlemine ja sportvõimlemine, siis neid võistlusi ma jälgisin hoolega. Aga loomulikult ka kergejõustikuvõistlusi, sest võistles ju kolmikhüppes eestlane Jaak Uudmäe, kes võitis ka kuldmedali. Tookord küll Nõukkogude Liidule. See kõik oli tore, aga mõned aastad hiljem kinnistusid need mängud mu mällu veel mõne seigaga minu elus. Nimelt kui asusin Tartusse õppima, siis minu ajaloo õpetajaks sai Jaak Uudmäe ema, kes oma tundides rääkis ka aeg-ajalt oma pojast. Teine mälestus seostub mul Tallinna olümpiaregati vägeva kompleksiga, mis selleks puhuks ju ehitatigi: toimusid Baltikumi pedagoogiliste koolide vahelised võistlused Tallinnas ja ööbimine oli selles uhkes spordihotellis. Tookord mulle tundus, et võimsamat ja vägevamat ja uhkema kohta pole olemaski, olin väga uhke selle üle, et sain seal olla. Saavutasin ka kuulitõukes esimese koha, sest rohkem võistlejaid sellel alal polnud peale minu. Ha, ha, ha...
Ja kolmas mälestus, mis seostub mul just nende mängudega on pärit Moskvast. Kui Tatru kooli lõpetasin,pidin asuma tööle, aga minu tubli kursusekaaslane, kes lõpetas punase diplomiga (st olid kõik viied hinnetelehel), asus õppima Moskva Pedagoogilisse Instituuti ja selle kooli ühikaks oli olümpiaküla üks kõrghoonetest .Ehk siis ta elas õppimise ajal Moskva olümpiakülas. Sel korral Moskva jättis mulle taas kustumatud mälestused, aga olümpiakülas pettusin küll: seisid võimsad kõrghooned, aga ümbrus oli räämas ja majade vahel olevad haljasalad oli kui niitmata heinamaad. Loomulikult olümpia ajal see nii ei olnud.
Aastaid hiljem aga on tehtud palju dokfilme sellest, mida kõik nõme nõukogude võim tegi selleks, et need mängud õnnestuksid. Tean, et kõik Moskva ja linna lähiümbrus "puhastati" asotsiaalidest ja kerjustest, kes oleksid jätnud välismaalastele halva mulje suure  ja võimsa riigi pealinnast. Inimesed, kes elasid Moskvas, polnud enne ega pärast olümpiamänge näinud poodidest nii palju kaupa kui siis. Valitses üleüldine harmoonia kogu Moskvas, mis kahjuks lõppes ka koos olümpiamängudega.

Kokkuvõte

Moskva olümpiamängud 1980. aastal olid ühed kõige suurema publikuhulgaga võistlused, osteti 5,5 miljonit piletit. Osalenud riike oli 81 ja võistlusalasid 203. Olümpiamängud avati ja lõpetati enneolematute tseremooniatega, mis jäid kõigile meelde. Edukaim riik medaliarvu poolest oli NSVL, sealt ka edukaim sportlane Aleksandr Ditjatin 8 medaliga. (Pilt 3 lk 12)
Tallinnas toimunud purjeregatt oli samuti enneolematu. Purjeregati ajal ärkas Tallinn ellu. Tallinnasse ehitati hulgaliselt uusi ehitisi.

Kasutatud allikad

1980. aasta suveolümpiamängud: http://et.wikipedia.org/wiki/1980._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud (30. jaanuar 2011)
MOSKVA 1980:
http://www.eok.ee/est/olympiamangud/moskva_1980 (30.jaanuar 2011)
Moskva olümpiamängud:
http://www.annaabi.com/materjal-3135-moskva-ol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud (30.jaanuar 2011)

Lisad

Pilt 1 - Olümpiamängude medali väljanägemine.
Pilt 2 - Moskva olümpiamängude maskott karupoeg Miška
Pilt 3 - Moskva mängude edukaim sportlane Aleksandr Ditjatin
14