II maailmasõda (2)

Virtsu Põhikool

Teine maailmasõda

Referaat

Koostas: Risto Kriik
9.klass

Juhendaja : Lembit Tammsalu

Virtsu 2007

Sisukord

Virtsu Põhikool 1
Teine maailmasõda 1
Referaat 1
Sisukord 2
2
2
1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA 3
2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 3
3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945 4
3.1 Saksamaa edasitung 5
3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine 5
4. HOLOKAUST 5
Lisa 1 Kronoloogia 6
Kasutatud allikad 11

1. OLUKORD ENNE II MAAILMASÕDA

Et Euroopas rahu säilitada, leppisid Suurbritannia ja Prantsusmaa Hitleri ekspansionistliku poliitikaga, lubades Saksamaal annekteerida Austria ja Tšehhoslovakkia.
Üks Adolf Hitleri ambitsioone oli ühendada Saksamaa ja Austria. See liit oli keelatud 1919. aasta versailles rahulepinguga, sest Prantsusmaa ja teisedki riigid leidsid, et nii muutuks Saksamaa liiga tugevaks. 1930. aastate alguses soovisid Saksamaal ja Austrias juba paljud, et nende riigid ühineksid, aga 1934. aastal toimunud natslik riigipöördekatse Austrias kukkus läbi. 1938. aastal kohtus Hitler Austria kantsleri Kurt von Schuschniggiga ja esitas talle uusi nõudmisi. Riiki haaranud kaose ja Saksamaa sõjalise ohu tõttu astus Schuschnigg Austria natside liidri Artur von SeyssInquarti kasuks tagasi. Viimane kutsus Saksa väed Austriasse ja kahe riigi ühinemine ehk anschluss kuulutatigi välja 13.märtsil 1938.
Hitler soovis tagasi ka teisi alasid, mis Versailles rahulepinguga olid läinud teistele riikidele ja kus elas palju saksa päritolu inimesi. Üks niisuguseid piirkondi oli Sudeedima Tšehhoslovakkias. Püüdes rahu Euroopas sälitada, sõlmiti septembris 1938 Saksamaaga nn Müncheni kokkulepe. Kokkuleppe kohaselt anti Sudeedima Saksamaale. Seda peeti mõistlikuks järelandmiseks Hitlerile, aga viimasele polnud sellelt küllalt ja märtsis 1939 okupeerisid Saksa väed kogu Tšehhoslovakkia. Selle peale kõlas palju protesti hääli, aga ette ei võetud midagi. (Lisa 1)

2. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS

Hitleri enesekindlus kasvas Müncheni sobingule järgnenud aastatel veelgi, aga kui ta tungis Poolasse, kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja.
Kolm nn teljeriiki – Saksamaa, Itaalia ning Jaapan – ihkasid kõik suuremat territooriumi. Pärast invasiooni Tšehhoslovakkiasse ei oodanud Hitler oma edasistele ekspansioonikavadele enam mingit rahvusvahelist sõjalist vastusseisu. Et ära hoida võimalik sõjaline oht idast, sõlmis ta augustis 1939 Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu ehk Molotovi-Ribbentropi pakti. Kaks riiki leppisid omavahel salaja kokku Ida-Euroopa jagamises. Hoolimata Neville Chamberlaini, president Roosevelti ja paavsti keelitustest ning kartmata mingit sõjalist sekkumist, tungis Hitler 1.septembril 1939 Poolasse. Kaks päeva hiljem kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. Saksamaaga mittekallaletungilepingu sõlminud Nõukogude Liidu väed tungisid ida poolt samuti Poolasse. Saksamaa ja NSV Liit jagab Poola omavahel ära. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taanisse ja Norrasse ning mais Belgiasse, Hollandisse ja Prantsusmaale.
Juunis kuulutas Itaalia liitlasriikidele sõja. Prantsusmaale saadetud Briti väed olid sunnitud taganema Dunkerque `i, kust mitusada tuhat sõdurit evakueeriti Suurbritanniasse. Kuna suurem osa Euroopast oli fašistide kontrolli all, hakkas Hitler kavandama sissetungi Suurbritanniasse. Juulis 1940 asus Saksa lennuvägi Suurbritannias asuvaid sihtmärke pommitama.

3. TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

Pärast sakslaste esialgset edu Euroopas ja Põhja-Aafrikas tõid liitlaste võidud El Alameini ja Stalingradi all sõtta pöörde ja viisid Saksamaa lüüasaamisele.
Lahing Suurbritannia pärast kestis 31.oktoobrini 1940 ja siis oli Hitler sunnitud loobuma plaanist tungida Briti saartele. Selle asemel asus ta nüüd öösiti pommitama Suurbritannia tööstusettevõtteid, linnu ja laevatehaseid. Pommitamine kestis 1941. aasta maikuuni, aga ei suutnud brittide võitlusvaimu murda, sest viimased said palju relvi ja muud sõjavarustust Ameerika Ühendriikidest.

3.1 Saksamaa edasitung

Vahepeal oli Itaalia tunginud Kreekasse ja Põhja-Aafrikasse. Briti väed lõid itaallased Põhja-Aafrikasse tagasi, aga aprillis 1941 okupeerisid Hitleri väed ise Kreeka ja Jugoslaavia, et abistada Mussolini sõdureid. Sakslased tõrjusid Briti väed Kreekast välja ning saatsid suure väekoondise kindral Rommeli juhtimisel Põhja-Aafrikasse. Rommeli ülekaalukatel jõududel läks korda suruda Briti väed tagasi Egiptusse.
Julgustatuna sõjalisest edust läänes ja vajadusest hankida täiendavaid naftavarusid, tungisid Hitleri armeed juunis 1941 laial rindel Venemaale. Sakslased paiskasid Vene väed tagasi Leningradi , Moskva ja Kiievini. Karmides talvetingimustes ei suutnud nad aga enam midagi korda saata.

3.2 Saksamaa lõplik lüüasaamine

Idarindel surusid Vene väed sakslasi pikkamisi Saksamaa poole. Teine rinne avati 6.juunil 1944 liitlasvägede dessandiga Normandiasse Prantsusmaal. Sakslased üritasid vasturünnakut, ent pidid jaanuaris 1945 taganema. Nõukogude armee aga hakkas lähenema Berliinile. Lääneliitlased jõudsid Saksamaa piirile detsembris. Märtsikuuks olid liitlased ületanud Reini ning nõukogulased jõudnud Berliini alla. Hitler sooritas 30. aprillil enesetapu. 7.mail kapituleerus Saksamaa tingimusteta.

4. HOLOKAUST

Peagi said liitlased tõendeid ajaloos enneolematust genotsiidist: oli hävitatud kaksteist miljonit juuti, mustlast, homoseksuaali ja muud Hitleri tagakiusamise ohvrit.Umbes pooled nendest olid juudid , ellujäänud siirdusid aga elama paljudesse maadesse.

Lisa 1 Kronoloogia

1938
13. märts - Austria Anschluß, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga.
29. september - Müncheni konverents . Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tšehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad.
15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa.
1939
15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tšehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik.
21 märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ja "Poola koridori " likvideerimist (loovutamist).
22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna.
7. aprill - Itaalia vallutab Albaania .
22. mai - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel.
23. august - Sõlmiti Molotov -Ribbentropi pakt, millel oli veel salaprotokoll, mille järgi jagati mõjusfäärid maailmas.
1. september - Saksamaa kallaletung Poolale: "Välksõda", algas Teine maailmasõda.
3. september - Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutasid Saksamaale sõja.
17. september - NSV Liidu kallaletung Poolale.
18. september - Tallinna sadamast põgenes Poola allveelaev Orzel.
27. september - Kogu Poola oli vallutatud. Sõlmiti NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikkuse abistamise pakt, mille alusel toodi Eestisse 25000 punaväelast.
28. september - Saksamaa - NSV Liidu piiri- ja sõpruse leping (uuendati MRP-d, Saksa huvisfääri Poolas nihutati ida poola, NSV Liit sai Leedu).
5. oktoober - NSV Liidu ja Läti vahelise vastastikkuse abistamise pakti sõlmimine, mille alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast.
10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast.
30. november - NSV Liit alustas sõjategevust Soome vastu (algab Talvesõda).
1940
12. märts - Lõppes Talvesõda, Soome loovutas Karjala kannasse.
9. aprill - Saksamaa tungib Norrasse ja Taani (plaan "Weserübung").
10. mai - Saksa väed tungisid Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchillist sai Suurbritannia pea- ja sõjaminister.
15. mai - Holland kapituleerus.
28. mai - Belgia kapituleerus.
29. mai-3. juuni - Britid, prantslased ja belglased evakueerisid oma vägede isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon ).
10. juuni - Itaalia kuulutas Prantsusmaale sõja.
14. juuni - Pariis oli Saksa vägede poolt ümber piiratud.
15. juuni - NSV Liit okupeeris Leedu.
17. juuni - NSV Liit okupeeris Eesti ja Läti, riigipööre Leedus.
21. juuni - kommunistlikud riigipöörded Eestis ja Lätis.
28. juuni - Punaarmee okupeeris Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina .
21. juuni - Prantsusmaa kapituleerus - Compiegne ' II vaherahu : Saksamaa okupeeris Põhja- ja Lääne-Prantsusmaa. Okupeerimata lõunaosas tegutses Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy ).
28. juuni - Kindral Charles de Gaulle pani Londonis aluse liikumisele "Vaba Prantsusmaa".
September - Peale Saksamaa kaotust Suurbritannia vallutamiseks (operatsioon "Merelõvi" ehk "Sealöwe") alustas Saksamaa õhurünnakud Suurbritannia linnadele ("Blitz"), mis kestsid 1941. aasta kevadeni.
3. august - Leedu Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.
5. august - Läti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.
6. august - Eesti Vabariik inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu.
27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmisid Kolmikpakti, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia , Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus
9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse.
18. detsember - Hitler kinnitas plaani " Barbarossa "
1941
11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend- Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.
Aprill-mai - Saksamaa ja Itaalia väeosad tungisid Kreekasse ja Jugoslaaviasse (operatsioon "Marita") .
10. mai - Rudolf Hess põgenes Šotimaale.
14 juuni - Massiline küüditamine Balti riikidest.
22. juuni - Saksamaa alustas koos Rumeenia ja Itaaliaga sõda NSV Liidu vastu ("Barbarossa plaan").
26. juuni - Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda).
14. august - Sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted pandi kirja Atlandi hartasse, millele kirjutasid alla Winston Churchill ja Franklin Delano Roosevelt .
8. september - Algas Leningradi blokaad .
2. detsember - Saksamaa väed tungisid Moskva eeslinnadeni, kuid löödi tagasi.
7. detsember - Jaapani rünnak USA mereväebaasile Pearl Harboris.
8. detsember - USA ja Suurbritannia kuulutasid Jaapanile sõja.
11. detsember - Saksamaa ja Itaalia kuulutasid USA-le sõja.
1942
26. mai - Suurbritannia ja NSV Liit sõlmisid sõjalise liidu lepingu.
3.-7. juuni - USA purustas Midway merelahingus jaapanlased, Vaikse-ookeani sõja pöördepunkt.
Juuli-november - Stalingradi lahingu esimene periood.
Oktoober-november - Briti väed (" Montgomery kõrberotid") alustavad Al-'Alamayni lähistel vastupealetungi Saksa-Itaalia ( Erwin Rommel) vägede vastu. Marokos ja Alzeerias algas USA ja Briti dessant.
November-veebruar 1943 - Stalingradi lahingu teine periood.
1943
2. veebruar - Saksamaa kaotas Stalingradi lahingu.
13. mai - Saksa-Itaalia väed kapituleerusid Põhja-Aafrikas.
9. juuli - Liitlasväed maabusid Sitsiilias.
12. juuli - NSV Liidu pealetung idarindel.
25. juuli - Benito Mussolini tagandati ja vangistati.
Juuli-august - Kurski lahing.
3. september - Itaalia kapituleerus.
28. november-1. detsember - Teherani konverents.
1944
27. jaanuar - Lõppes Leningradi blokaad.
6. juuni - Normandias avati teine rinne USA, Suurbritannia ja Kanada vägede poolt (ülemjuhataja Dwight Eisenhower ) Saksamaa vastu ("Overlord").
25. august - Pariisi vabastamine.
19. september - Vaherahu Soome ja NSVL vahel.
18.-21. september - Eesti Vabariigi taastamise katse, Otto Tiefi valitsus.
22. september - NSV Liidu väed jõudsid Tallinnasse.
20. oktoober - NSV Liidu väed ja Jugoslaavia rahvavabastusarmee (Josip Broz Tito) vabastasid Belgradi.
23.-26. oktoober - Jaapani laevastik sai Leyte merelahingus lüüa.
24. november - Kogu Eesti territoorium langes Punaarmee kontrolli alla.
25. detsember - Peatati Saksamaa pealetung Ardennides. See oli Saksamaa viimane pealetung.
1945
17. jaanuar - NSV Liidu väed vallutasid Varssavi.
4.-11. veebruar - Jalta konverents. Churchill, Roosevelt ja Stalin kavandasid sõja lõpetamist.
7. märts - USA väed liikusid üle Reini jõe.
Märts-aprill - Saksamaad ümbritsesid lääne poolt USA, Briti ja Prantsuse väeosad, idast NSVL väeosad.
21. aprill - NSV Liidu väed tungisid Berliini.
28. aprill - Itaalia vastupanuliikumine tappis Mussolini.
30. aprill - Hitler tegi Berliinis enesetapu.
8. mai - Saksamaa kapituleerus.
16. juuli - USA tegi esimese tuumapommi katsetuse.
17. juuli-2. august - Potsdami konverents.
6. august - USA heitis tuumapommi Hiroshimale .
8. august - NSV Liit kuulutas sõja Jaapanile.
9. august - USA heitis tuumapommi Nagasakile.
2. september – Teine maailmasõda lõppes Jaapani kapituleerumisega.

Kasutatud allikad

Õpilase Ajalooentsüklopeedia lk.274-277
http://iims.silver.pri.ee/index.php?leht=kronol
11