Itaalia (7)

Itaalia
Asukoht: (Anna-Margarita Nukk )
Itaalia on vabariik, mille pindala on 301 245 km2. Riigi rahvaarv seisuga 2008 aastal on 59,8 miljonit inimest. Itaalia pealinn on Rooma (rahvaarv 3,8 miljonit). Teised suuremad linnad on Milano , Napoli , Torino, Genova , Palermo, Firenze ning Veneetsia .
Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid . Itaaliale kuuluvad Sitsiilia , Sardiinia ja hulk väiksemaid saari . Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Šveitsiga (740 km). Rannajoone pikkus on 7600 km. Enklaavina (riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult teise riigi territoorium) asuvad Itaalia territooriumil iseseisvad San Marino ja Vatikani riigid.
Loodus: (Anna-Margarita Nukk)
Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõunasse jäävad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved (Garda järv, Como järv, Lago Maggiore). Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on Dolomiidid. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid . Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Etna mägi on Euroopa kõrgeim vulkaan , mis on tänini aktiivne (viimane purse 2002. A. okt.). Sageli esineb maavärinaid. Põhja-Itaaliat iseloomustavad külmad Alpi talved ja sajused suved , Po madalikul valitseb parasvöötme mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk : 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse. Peamised loodusvarad on kivisüsi, elavhõbe, tsink , potas , marmor , asbest , pimss, püriit, maagaas. Peamised kaubanduspartnerid on Saksamaa, Prantsusmaa, USA, Suurbritannia , Holland ja Belgia.

Poliitika: (Anna-Margarita Nukk)
Presidendi valib 7-ks aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet , mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia poliitikud käituvad enamasti nii nagu nende esivanemad . Märksõnad, millega võib Itaaliat iseloomustada on siiani võimuvõitlused, poliitiline korruptsioon ja onupojapoliitika . Aeg-ajalt kutsutakse kokku referendumil hääletama, et otsustada tähtsate asjade üle, nagu abielulahutus, abort , tuumaenergia , mitu TV kanalit tohib üks Itaalia kodanik omada. Nii jääb inimestele mulje, et ka nemad võtavad osa poliitiliste otsuste tegemisel. Et referendum arvesse läheks, on vajalik 50%-line osavõtt. Nii otsustasid itaallased üksmeelselt näiteks selle poolt, mis lubab tele- ja dokumentaalfilmide vahele rohkelt reklaame lisada.
Maffia : (Anna-Margarita Nukk)
Mõiste „maffia“ on käibel üle kogu maailma, tähistamaks nii kriminaalseid organisatsioone kui ka võimu kildkondi. Räägitakse erinevate valdkondade maffiatest, kuid kõige aluseks on alati Itaalia maffia. Itaalias on maffia all mitmed erinevad alad, kuid igalpool on tegemist kuritegelike organisatsioonidega. Maffia on spetsialiseerunud pakkumisele, millest ei saa ära öelda – kõigil ja kõigel on oma hind. Maffiat peetakse nö. vähiks, mis aeglaselt hävitab Itaalia riiki. Itaallastel tuleb elada selle sees ja selle kõrval. Maffia sees käivad omad võitlused, perekonnad õiendavad arveid nagu on tehtud juba ammustest aegadest peale. Loodetakse vaikselt , et leitakse varem või hiljem mingi vahend, mis suudab otsa peale teha maffiale.

Religioon : (Liis Leemet )
87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma -katoliiklastena. Itaallastele meeldib, kui religioon on silmaga nähtav ja käega katsutav, sellepärast on ka kõik kohad nii kodus kui tänavatel täis kleebitud madonnade, paavstide ning kohalike pühakute pilte. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 1,4%-ni elanikkonnast.
Jumalad: (Liis Leemet)
Itaalias olevat etruskite usundeid tunneme puudulikult, põhiliselt mälestiste ja Rooma autorite kaudu. Tuntud on jumalad Tin ( Jupiter ), Turam ( Venus ), Nethums ( Neptunus ), Maris ( Mars ). Tuntud oli etruskide ennustuskunst ( haruspeksid ). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum.

Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid , umbrid). Kesk- ja Lõuna- Itaalias elasid itaalikud, kes jagunesid mitmeks keeleliselt lähedaseks rühmaks. Itaalikutest elasid: Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul latiinid ja nende asuala nimetati Latiumiks (loe: laatsium). Veel rohkem lõuna pool elasid samniidid.
 Teised itaalikute hõimud olid neist kultuuriliselt mahajäänumad. Itaalia lõunarannikul ja Sitsiilias moodustasid põhiosa elanikest Kreekast pärit kolonistid . Suurimad kolooniad olid Taras (Tarentum) ja Sürakuusa. Kreeklaste kaudu jõudsid Itaalia rahvad maailma ajaloo lehekülgedele. .
Itaalia austatumad jumalad on Venus, Mars, Quirinus. Viimane oli algselt viljakusjumalus, kelle auks korraldati suuri fallosepidustusi ja keda peeti Rooma kaitsjaks . Muistse Rooma ja Itaalia jumalad on suuresti ühed-samad ning ega ka tänapäeva uskumused palju ei erine.
Kokkuvõte: (Liis Leemet)
Itaalia ajalugu on täis vastuolusid, sõdasid ja lõhenemisi. Itaalia uskumused, traditsioonid ja suur osa kultuurist on väga tugevalt mõjutatud etruskides ja Roomast . Selles töös üritasin ära tuua erinevused Itaalia ja teiste kultuuride jumalate vahel. Suuri erinevusi loomulikult ei ole kuna Itaalias valitsevaks usundiks on ikkagi Rooma katoliikus. Ka ajaloolidelt on vähe leida Itaalia oma muistendeid , suuri eeposeid, sõjamehi jne. Kõik selline on ikkagi mõjutatud Roomast.
Kultuurihoiakud : (Kersti Vellearu )
Perekond on itaallaste elus tugipunkt , millest nenede vastuvaidlematu ühtsus ja traditsioon alguse saab. Perekonnatundest on välja kasvanud campanilismo (sõna - sõnalt „lojaalsus oma kellatornile“) idee – usk, et kodulinn või laiemalt oma paikkond on see kõige parem. Igaühe staatus ühiskonnas sõltub pigem päritolust, perekondlikust taustast ja klassiseisusest kui rikkusest. Endast lugupidavad Itaalia perekonnad kannavad hoolt selle eest, et ükski nende veresugulane ei peaks lonkima piazzal, väljakul, ega kerjama raha. Isegi otsuste langetamisel tihtilugu oodatakse , et üksikisik alluks ka perekonna või organisatsiooni algrakukese huvidele.
Paljudele välismaalastele on jäänud mulje, et Itaalia mehed on kurikuulsad liiderdajad. Giovanni Giacomo Casanova (1725 – 1798) imago on sööbinud paljude Itaalia meeste mällu ja nad elavad 18. sajandi seikleja romantiliste vägitegude järgi. Ent mõnedele tundub, et ̏suure itaallasest armastaja “ müüt loob ebarealistlikke ootusi. Suur osa Itaalia mehi ütleb, et nende käitumine naiste suhtes on põhjustatud mitte labasest suhtumisest või üleolevast armulikkusest, vaid kõikumatust aukartusest vastassoo vastu. Itaalia mehi kasvatatakse tõekspidamises, et nad vastutavad oma abielu naiste heaolu ja eriti rahalise poole eest. Itaalia mehed arvavad , et nende tähelepanuavaldused on terved ja normaalsed ning itaalia naised on sellest meelitatud . Põhja – Itaalias võib üksik naisterahvas restoranis keha kinnitada, ilma et keegi talle ligi tikuks. Aga kui ta peaks ringi vahtima, siis äratab see tähelepanu ning mehed jäävad talle otsa jõllitama, näod naerul. Lõuna – Itaalias ei tule meestel pähegi, et naine võiks üksinda lõunastada, üsna tõenäoliselt tulevad nad enda seltskonda pakkuma. Seepärast tuleks võtta üksi restorani minnes lugemist või näputööd kaasa. Sellega annate märku, et tahate üksi olla.
Toit, kombed ja traditsioonid: (Kersti Vellearu)
Itaalia külalislahkusel on ärielus tähtis koht. Enamasti tähendab see sööminguid restoranides. Kui te ei taha võõrustajaid solvata, võtke kutse vastu isegi siis, kui te end halvasti tunnete. Söögi ajal hoiab itaallane mõlemad käed laua peal, sest käsi ei sobi sülle panna. Teie ees laual võib olla kolm taldrikut: kõige peal väike antipasto (eelroa jaoks) taldrik, selle all on supitaldrik pasta või supi tarbeks, kõige all on suur praetaldrik põhiroa söömiseks. Juustu võtke liualt noaga, mitte näppudega. Ärge sööge käega ühtki puuvilja, kui need just viinamarjad ega kirsid pole. Itaallaste meelest pole vein mingi lõõgastav mõnuaine, vaid vedelik, mis aitab toidu alla uhtuda. Seepärast peetakse liigjoomist vägagi häbiväärseks. Hommikusööki süüakse tavaliselt kell kaheksa ja see koosneb kuklitest, võist, võib – olla ka mõnest grammist džemmist selle juurde juuakse kanget kohvi (ekspresso) või šokolaadi. Lõunasöök on kõhtutäitev põhisöömaaeg ja seda pakutakse alates kella ühest. Õhtusöök on kergem söömaaeg. Seda serveeritakse kella seitsme paiku ja pakutakse kuni kella kümneni.
Töönädal on üldjuhul itaallastel 40 – tunnine, kestes esmaspäevast reedeni . Kaupmehed hoiavad oma kauplusi ka laupäeviti lahti. Väljakujunenud tööaeg kestab kella üheksast hommikul üheni pärastlõunal ja kolmest – neljast kella seitsmeni õhtul. Paari – kolmetunnine lõunapuhkus, siesta, algab kella poole kahe paiku. Siesta, kahe – kolmetunnine uinak pärast keskpäeva, on igivana Rooma – aegne tava – roomlased püsisid keskpäeval ohtlikke ringiuitavate viirastuste vältimiseks kodus. See on tänapäevani jäänud itaallaste elu osaks. See on puhkepaus pärast tõhusat lõunasööki. Iga töölkäija peab augustis 5 – 6 nädalat kestvat suvepuhkust. Ehhki enamik ärisid ja vabrikuid on sel ajal suletud, lülitub turismitööstus ja reisimine tipphooaja tõttu kiirematele tuuridele.
Iga Itaalia linn ja küla tähistab oma pühaku päeva või püha: Rooma pühade apostlite Peetruse ja Pauluse päeva, Napoli – Püha Januarise (Gennaro) päeva. Eraldi pühad on pühendatud samuti kohalikele silmapaistvatele isikutele, sealhulgas poliitikutele, pühakutele, maalikunstnikele ja poeetidele. Neil puhkudel kogunevad itaallased väljakutel ja tänavatel küllusliku toidu ja veiniga pidustustele. Piirkonnad, linnad ja külad peavad ka oma iga – aastasi kultuuripidustusi. Nende hulka kuuluvad Veneetsia filmifestival , Spoleto avangarditeatri ja muusika festival ning Veneetsia biennaal, kus pannakse välja rahvusvaheliselt tunnustatud nüüdisaja kunstnike töid.
Keel ja žestid: (Kersti Vellearu)
16. sajandil võeti kasutusele itaalia keele toskaana murre kui ametlik kirja– ja riigikeel . Riigi mägine maastik dikteeris eraldi piirkondade tekke, igaüks neist oma erilise dialekti, poliitika ja kultuuriga – Piemontest ja Ventost põhjas Calabria ja Sitsiiliani lõunaosas. Kuigi televisoon on teataval määral ühtlustanud itaalia keelt, jätkab umbes 60 % elanikkonnast murde rääkimist ja osa neist kõneleb üksnes oma dialekti. Kaasaaegne itaalia keel pärineb rahvaladina keelest, ehhki mõned murded tekkisid enne roomlasi.
Seltskonnas tutvustatakse külalist kõige esimesena. Juhul kui teid pole keegi ametlikult tutvustanud, sobib suuremal koosviibimisel kõigiga kätelda ja ise end tutvustada. Kõige tähtsamat ja vanemat isikut koheldatakse erilise lugupidamisega. Nii tulles kui ka minnes surutakse igal ruumisviibjal kätt. Naised võivad häid sõpru mõlemale põsele suudelda (pigem seisneb see suudlus kord ühe, kord teise põse surumise vastu tervitatava isiku põski). Lähedased sõbrad ja meessoost sugulased embavad tihtipeale ja patsutavad teineteist turjale.
Ladinlased kõnelevad kätega. Suurem osa žeste on tavaliselt küll väljendusrikkad, aga ohtud . Võib näha pilti, kus pahur mees tõmbab nobedasti sõrmeotstega lõua alt läbi ja lükkab sõrmed siis lõua alt välja. See on trotsi ja/või põlguse märk.
Kasutatud kirjandus:
Liis Leemet
1. et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
Anna-Margarita Nukk
1. http://et.wikipedia.org/wiki/Itaalia
2. Solly, M. 2000 „Sellised nad on. . . ITAALLASED“
Kersti Vellearu
1. 1999 „Maailma reisipass. Itaalia“
2. 2002 „Maailma äri- ja kultuuri käsiraamat“