Uus maailmapilt (0)

Uus maailmapilt
Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised . Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid .Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga.
Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati Vana- Rooma ja Vana-Kreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast .See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat.
Euroopas 19.sajandi esimesel poolel toimunute paljude sõdade tõttu süvenes rahulolematus ja pettumus oma kaasajaga . Vastukaaluks hakkati rohkem hindama vabadust, isikupära ja tundeid.
Vana- Rooma antiikkunst
Pantheon (üleval)
Pantheoni sisevaade(all)
Vana-Kreeka antiikkunst
,, Leda ja luik’’
3.
Teadussaavutused
Esimene teleskoop leiutatu Hollandis.Kirjelduse järgi suutis Galileo Galilei (1564-1642) valmistada veel parema teleskoobimudeli. Teleskoobi leiutamine lubas pilku heita seni inimsilmale varjatud sügavustesse ja kaugustesse. Galileo Galilei sai tõestada, et Mikolaj Kopernikul oli õigus, Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese.Kuid Galileo Galilei kutsuti inkvisitsiooni ette, et ta ütleks lahti oma õpetusest Maa liikumise kohta, sest Katolik kirik hakkas kartma , et avastused õõnestavad usutõdesid.
Selle sündmuse järel hakkati tegema katiseid, mitte toetuma vanade teadlaste autoriteetidele.
Galileo Galilei
Galileo Galilei teleskoop 4.
Inglise teadlane Isaac Newton ( 1643 - 1727 ) oli väga tubli õpilane ülikoolis.Ta tegi iseseisvaid uurimistöid, ühendas tervikuks varasemad teadmistekillud.Isaac Newton arvutas Maa õiged mõõtmed, seletas tõusu ja mõõna.Ta leidis seletuse ka jõule, mis Maad ning teisi planeete ja taevakehi orbiidil hoiab.
Päikesesüsteem
Isaac Newton
Inimkeha hakkati paremini tunda õppima.17. sajandi esimesel poolel aitas seda paremini mõista vereringe avastamine.Mõisteti, et arstid aitavad haigust ravida, mitte nõiad.
Rootsi teadlane Karl von Linné (1707-1778) jagas loomad ja taimed seltsidesse, liikidessse ja sugukondadesse ja andis neile ka ladinakeelsed nimetused.Nii püüdis ta looduses süsteemi luua.
Karl von Linné
5.
19. sajandil muutis ühiskondlike suhteid ja majandusolusid uute masinate ulatuslik kasutuselevõtt. Aurumasina kasutuselevõtt oli 18. sajandi lõpul ja 19.sajandi alguses.Suurt muutust transpordi arengus tegi aurulaeva ja –veduri leiutamine.
Aurumasin
Kõige suurem tehniline leiutis oli elekter , mille heaks töötasid paljud teadlased.Michael Faraday avastused on aluseks tänapäeva elektrotehnikale.
Michael Faraday
1830. aastal tehti olulisi avastusi fotograafias.Telegraafiaparaadi leiutas ameeriklane Samuel Morse 1837 . aastal.Peale seda edastati teateid morsetähestiku abil.
Samuel Morse
Telegraafiaparaat 6.
Barokk
Barokk on 17. - 18.sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund , mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded.
Baroki muusika on eredate kõla- ja tempokontrastidega.Kirjandusteostes on rasked sõnastused.Kirjandusteoste kangelased pöörduvad tavaliselt harmoonia otsingul läbi religioossete tunnete Jumala ja igaviku poole.
Barokk- kunst armastab välist hiilgust ja suuri mõõtmeid, hoogsa liikumise ja tugevate tunnete väljendamist.
Barokk oli eelkõige õukondade ja kuningate kunst .Baroki eesmärk oli väljendada absolutismi ja katoliku kiriku vägevust.Sellepärast võib barokk-kunsti teoseid leida sellistes maades, kus oli katoliiklus ja tugev kuningvõim.Sellised maad on Itaalia, Hispaania , Portugal , Flandria , osalt Prantsusmaa.Rahulikum ja tasakaalukam barokk oli maades, kus oli tugev kodanlus – Holland ja Inglismaa.Barokk ulatus ka Ameerikasse.
Arhitektuur
Barokkarhitektuur sai alguse Itaalias. Ehitisi kaunistasid keerdsambad, ovaalsed aknad, spiraalitaolised kaunistused.Ruumides oli palju skulptuure, maale ja peegleid.Versaulles’e lossi Peegligalleriis paiknesid peeglid akende vastas.See oli väga ilus eriti siis, kui pandi põlema tuled.Oli valgem kui päeval.Mööbel oli toretsev , kuid raskepärane. Losse ümbritsesid pargid, lillepeenrad, ilusad puud ja põõsad, purskaevud ning tasane muru.
Piltidel on Versailles ’e loss ja selle ümbrus
7.
Maalikunst ja skulptuur
Barokk-kunst väljendab usulisi tundeid.Seepärast kujutati maalikunstis ja skulptuuris sageli piiblitegelasi ja –sündmusi.Maalid koosnesid ka paljudest erinevatest detailidest, millepärats olid raskesti mõistetavad.
Diego Vela´zquez(1599-1660) oli üks tuntumaid Hispaania kunstnike.Tema teostest paistavad kõige rohkem silma portreed, eriti kuningast , kuninga pereliikmetest ja õukonnaelust.Tema kunstiteosed on väga sügavad ja tõepärased.
D. Velazquez ’i maal
Peter Paul Rubens (1577-1640) oli väga tuntud kunstnik.Hoogne liikumine, rahutud poosid, tugevad erksad värvid, kõik barokse maalikunsti iseloomulikud jooned olid Rubensi maalidel.Ta sai väga palju tellimustöid.Tema töökojas oli palju abilisi.
Rubensi maal
8.
Rembrandt (1606-1669) oli kuulus hollandi kunstnik.Tema maalid on väga sügavad ja hingestatud, kuldpruunide toonidega ja peente värvivarjunditega.Talle meeldis maalida endaealisi inimesi.Rembrandi elukäik oli traagiline.Tema paremad tööd on need , mida ta tegi kui tema naine oli juba surnud, üksinduses ja unustuses.
Saskia portree
Rõivastus
Louis XIV valitsemisajal kandsid mehed mundrikuube, vesti ja põlvpükse.Kuid sellegipoolest oli rõivastus väga uhke ja ülekuhjatud.Kaunistusteks olid väga uhkeb häbe- ja kuldtikandid ning kaunistuspaelad.Mehelikust rõhutas vägev parukas.Naistel olid kitsad pihikud ja lohisevate sabaotstega kleidid.Kõrged ja uhked soengud püsisid paelte ja traadi abil.Tähtsal kohal olid kindad ,lehvikud ja siidsukad.
Piltidel barokkaja
krged soengud
9.
Rokokoo
Rõivastus ja arhitektuur
Rokokoo kujunes välja barokk-kunstist 18. sajandi keskel.Rokokoo on kergem, õrnem, mänglevam barokkist.Rokokoo sündis Prantsusmaal ja levis Saksamaale.Mujal Euroopas levis vähem.
Rokokoo stiilis ruumid on kaunistatud peente väänlevate mustritega ja kergesisulike maalingutega.Mööbel oli palju kergem ja mugavam,kui baroki ajal
Rokokoo stiilis ruumides võib leida väikseid, kergesti ümberpaigutavaid lauakesi, erinevate kujudega sohvasid, kummuteid ja veel palju muud.Värvidest eelistati helesinist , õrnroosat ja sidrunkollast.
Rokokoo on iseloomulik Louis XV ning tema õukonnaelule.Meeste mood muutus naiselikumaks, sest rõhutas pihakohta.Parukad muutusid madalamaks, kuid neid kaunistati veel uhkemalt.Kleitide materjaliks võeti siidi õrnades pastelltoonides, ning neid kaunistasid lindid , lilled ja lehvid.Ehtedeks võeti rohkesti pärle ja kalliskive.
Piltidel rokokoo aja ruumid ja nasterõvastus.
10.
Klassitsism
Klassitsism valitses Euroopas 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Klassitsism on kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas.Taotleti selgust ja lihtsust, lihtsat rütmi ning puhtaid riime.
Klassistism sai alguse Prantsusmaal.Levis aga nendesse maadesse, kus valitses absoluutne monarhia .Näiteks klassistism oli veel Venemaal.
Klassistismi kunstiteoste abil pööti inimesi õpetada. Kunstnikud pisasid kinni kindlatest normidest.Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku.
Arhitektuur
Klassitismi ehitiste eeskujuks olid antiikaja templid.Hoone sissepääs oli sageli nagu kreeka templis .Ehitised olid lihtsa ehitusega paljude sammaste, kuplite ja viilkatustega..Seinad olid siledad ja väheste kaunistustega.Klassitismi stiilis ehitisi võib näha Prantsusmaal, Peterburis ning ka Eestis.Parimaid näiteid Eestis on Tartu ülikooli peahoone.
Sisekujundus hakkas välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme.Kaunistusteks olid reljeefsed lehtedest ja lilledest girlandid ning relvadest kokkuseotud trafeekimbud.Hiljem muutus kõik veel lihtsamaks ja rangemaks.
Tartu ülikool
11.
Maalikunst
Maaidel olid õpetlikud teemad.Maalid ja skulptuurid olid selgete vormide ja rõhutatud piirjoontega.Värvidele ei pööratud erilist tähelepanu, seepärast olid need tuhmad. Ja varjunditeta.
Klassitismile kõige iseloomulikumad maalid olid Jacques Louis Davidi ( 1748 -1825) omad.Ta oli osav ka portreemaalis.Davidist sai Napoleoni õuekunstnik.Tema tehtud on hiigelsuur maal ,,Napoleoni koonimine’’
J.L.Davidist silmapaistvam oli tema õpilane Jean Auguste Dominique Ingres(1780-1867), kelle maalidel naisi selgete ja lihtsate kontuuridega ilusates riietes .
12.
Historitism
Historitism on peamiselt ehituskunsti suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme.Historitism tekkis romantismi mõjul.Historitismiks nimetatakse romaani, gooti , renessansi ja barokkstiili jäljendamist arhitektuuris.Kirikud tehti gooti ja romaani stiilis.Eestis võib näiteid näha Tallinnas( Kaarli ja Jaani kirikud)
Panke, teatreid ja teisi esindushooneid tehti sageli baroki stiilis.
Kaarli kirik
Tallinna Jaani kirik 13.
Romantism
Märksõnad:fantasia, tunne, elamus , konflikt, igatsus , kontrastsus , sümbolism, individualism, kangelaslikkus .
Romantism on eelkõige kunstisuund.Romantism järgnes klassitsismile. Selle tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine , rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes.Romantism oli viimane terviklik ajastu.
Romantismiajal muutus naiste rõivastus jälle rikkalikumaks.Taas võeti kasutusele laia seelikuosaga kleit ja kehavormiv korsett.
Maalikunst
Romantismi ajal hakkati jälle joonistama maastikumaale, õitsele puhkes ajaloomaal .Kunstnikud võitsid eeskujuks kirjandust.Kesksel kohal romantismiajastu maalikunstis oli portree.Maalikunst võttis eeskuju idamaa müstikast, keskajast ja vabadusvõitlusest mida võib näha näiteks värvide kontrastis.
Üks romantismi maalikunstnike on hispaanlane Francisco Goya( 1746 -1828).Enamikul tema töödest on kujutatud nõiad ja muud fantastilised nägemused kentsakatest olenditest.Halastamatult inimlikud on tema portreed kuninga õukonnast.Inimeste näojoontes peegeldub inetus , edevus, ahnus ja tühisus.Niisugusi male pole keegi enne ega pärast Goyat teinud.
Piltidel on Francisco Goya maalid 14.
Tähtsaim romantismi esindaja oli Eugéne Delacroix ( 1798 -1863).Tema teosed on täis tugevaid tundeid, rahutud ning maalilised.Liikumismuljet teostes tõid esile lehvivad lipud, taevas tormivad pilved ,suitsujaod jne.Pärast reisi hakkas Delacroix maalima värvikaid elulaade, valguse ja varju kontraste,võõrapäraseid inimesi ja riideid .Ta hakkas maalima ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremitrellide taga.Delacroix oli eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoolsetele maalijatele.
Piltidel Eugéne Delacroix teosed
Skulptuurides ei loodud kõrgetasemelisi romantilisi teoseid.Esile võib tuua ainult Francois Rude tema ,,sõdalaste reljeefiga’’.
15.
Kirjandus
Kirjanduses oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine , fragmentaarsus ja iroonia .Eriti suur romantismi mõju oli lüürika arengus.
Prantsusmaal peetakse romantilise liikumise sümboliks Victor Hugod(1802-1885).Ta oli tugev nii poeesias, proosas, kui dramaturgias.Hugo romaanides pole tegu ajalooliste isikutega.Oma teostes kutsub Hugo źanpiire lõhkuma, loobuma klassikalisest ühtsuse taotlusest.Tema teosed on näiteks ’’Hüljatud’’, ’’Mees, kes naerab ’’ ja ’’Jumalaema kirik Pariisis’’.
Vennad Grimmid kirjutasid peamiselt rahva- ja muinasjutukogusid.Muinasjuttude kirjutamine andis kirjanikel võimaluse fantaseerida. Muinasjutud olid väga populaarsed .
Vennad Grimmide
kirjandusteosed
Lumivalgeke (vasakul)
Vahva rätsep(paremal)
16.
Muusika
Romantism avardas muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.Romantiliselt meelestatud muusikud kogusid folkloori , rahvajutte, rahvalaule, rahvatantse ja ballade .Romantiline ooper on küllastunud kirglikust dramatismist, energiast, eredatest muusikalistest kontrastidest ja vastandamistest, mis nõudsid lauljalt kõrget meisterlikkust.
Carl Maria von Weberit peetakse romantismi teerajajaks ja saksa rahvusliku ooperi loojaks.Tema tähtsamad ooperid , mis põhinevad suures osas rahvajuttudel on ‘’Nõidkütt’’ , ‘’ Oberon ’’ ja ‘’Euryanthe’’.Saksa ooperi eripära seisnes orkestri erilises tähtsustamises.
Pjotr Tśaikovski(1820-1893) on kõige kuulsam vene muusikaklassik.Looming on ta stiilil romantiline.Tema meloodiad mõjutasid tundeid. Paljud Tšaikovski teosed põhinevad õnneunistuste vastuolul ja vapustavatel elamustel.
Balletid : Luikede järv" ," Uinuv kaunitar " ,"Pähklipureja"-
Ooperid:"Vojevood" ,"Opritšnikul" , Sepp Vakula" (hiljem "Kuldkingakesed") ," Jevgeni Onegin" ," Padaemand " "Jolanthe"
Sümfooniad:
1. sümfoonia g-moll "Talveunelmad"
4. sümfoonia f-moll
5. sümfoonia e-moll
6. sümfoonia h-moll "Pateetiline"
Klaveripalade tsükkel " Aastaajad ":Aprill - "Lumikelluke" November - "Troikal" Detsember - "Jõulud" Märts - "Lõokese laul"
Klaverikontserdid:Klaverikontsert nr 1 b-moll 17.
Sisukord
Uus maailmapilt ....................................................................................3
Teadussaavutused...............................................................................4-6
Barokk...................................................................................................7-9

• Arhitektuur...............................................................................................7
  
• Maalikunst ja skulptuur......................................................................8-9
  
• Rõivastus..................................................................................................9
  

Rokokoo................................................................................................10

• Rõivastus ja arhitektuur......................................................................10
  

Klassitsism.......................................................................................11-12

• Arhitektuur............................................................................................11
  
• Maalikunst.............................................................................................12
  

Historism ...............................................................................................13
Romantism.......................................................................................14-17

• Maalikunst........................................................................................14-15
  
• Kirjandus...............................................................................................16
  
• Muusika.................................................................................................17
  

Tarti Kivilinna Gümnaasium
Teadus ja kultuur
uusaja I perioodil
Referaat
Koostaja : Nika Davõdk
Juhendaja :Piia Jullinen
Tartu 2009
Kasutatud kirjandus
Uusaeg I osa (õpik 8. klassile)
Eneke
Kunstiraamat noortele
Kultuurilugu II
Uusaeg 2
Rõivas & mood arengulugu
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/tshaikovski_merlereinojaan.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantis m
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aikovsk i