nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB! Nimeliitumitest saadud käändumatud omadussõnad kirjutatakse väikese algustähega ja ilma sidekriipsuta. nt. vanaarmeeina kirjakeel, ladinaameerika tants, kreekakatoliku kirik, idaslaavi keeled. Sidekriipsulistest nimedest saadud tuletised on ilma sidekriipsuta. nt. põhjaeestlane, idasakslane, lõunaeestilik, tagakaukaaslane, kohtlajärvelane. Liitsõnade korduva osa asemel. nt. sünniaasta, -kuu ja -päev. NB! Ühe mõiste korral võib sidesõna ja ka ära jääda. nt. liha-villa-lammas (üks lambatõug annab nii villa kui ka liha) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev. nt
1828. aastal rajati elementaarkooliõpetajate seminar Tartusse 1806. aastal esimene ajaleht ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" 1857. aastal J.V Jannsen andis välja Pärnu Postimehe 1843. aastal andis E.Ahrens välja eesti keele grammatika Luteri uks oli 19. saj algul valitsemaks, millel oli oma valitsemiskorraldus. 1832. a vastu võetud kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisuse Ametlikuks riigusuks sai kreekakatoliku õigeusk Hoogu sai vennasteliikumine Maltsveti liikumine Edendati kunstielu, taasavati ülikool, asutati joonistuskool, arhitektuuris valitses klassitsism, kirjandusteosed käsitlesid kohalikke olusid Estofiilid baltisakslastest eestihuvilised Faehlmann ülikooli eesti keele lektor J.Köler maalikunstnik P.Karell arst 1838. aastal loodi Õpetatud Eesti Selts, mis seadis eesmärgiks edendada eesti rahva ajaloo ja tänapäeva,
äranägemist mööda ning mille osa saagist läks peremehele. Keisrile ehk basileusele kuulus väga suur võim ja aupaiste. Ametlikes paberites mainis keiser ennast üksnes mitmuses. Tähtsamatest ametnikest ja vaimulikest oli koostatud eriline paraadnõukogu, kelle peamiseks ülesandeks oli vaimustuse väljendamine keisri tarkade tegude üle. Keisri suhtes seadused ei kehtinud ning käis suur võitlus troonipärast. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Arhitektuur: Kujuneb lõplikult välja alles 6. sajandiks. Selle aja kunstis, ülistati ühelt poolt ristiusu kangelast, teiselt poolt tuli aga meeles pidada ka ristiusu koguduse nõudmisi. Nendel kahel põhiteemal arendati välja kaks selajal valitsenud kirikutüüpi- tsentraalehitis, mille põhiplaan on kreeka risti kujuline ja kõik hoone üksikud osad on üksteisest ühekaugusel nt.
• Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehitus. 4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid. GOOTI STIIL - teravkaarsed aknad - roosaknad - põhiplaaniks ladina rist - kaks suurt torni peafassaadi kõrval
Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarhi vahel Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, Karl Suure ajast süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes, oluliseks kujunes vaidlus selle üle, millest lähtub Püha Kolmainu üks osa – Püha Vaim Nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele, esimene oli paavsti võimu all ja oli tuntud kui katoliku kirik ja teine, mis kuulus patriarhile oli õigeusu ehk kreekakatoliku kirik Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras, tavaliselt määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud, IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima, hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea
· Vorm nõuab kokkukirjutamist mispärast, seepärast, mispeale, seepeale Mööda · Käändsõnast harilikult lahku teed mööda, serva mööda · Eritähenduslikud väljendid kokku aegamööda, kordamööda, pikkamööda · Kaheti võib kirjutada meelt mööda-meeltmööda, jõudu mööda-jõudumööda, konti mööda-konimööda IX. VEEL SÕNU lõunaeesti keel, kreekakatoliku kirik, baltisaksa kirjanik, kohtlajärvelane, lõunaeestilik, muna-lihatõug, õuna-marjaaed, samm-sammult, sammsammuline, järk-järgult, järkjärguline
1. Mis iseloomustab keskaega üldiselt (algus, lõpp, nime päritolu, iseloomulikud jooned)? 5.-15-sajand. "Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. Sellest ajast on pärit ka mõiste "pime keskaeg". Iseloomulikud jooned: Feodaalkorra kujunemine ja selle võidukäik, naturaalmajandus, linnade kujunemine, kaubanduse areng, tsunftikäsitöö õitseaeg, areneb rahamajandus, feodaalne killustatus. 2. Ülevaade Frangi riigi ajaloost varakeskajal. V saj lõpul tungis Chlodovech vägedega Galliasse, tõrjuti läänegoodid Hispaaniasse. 495 lasi Chlod. end ristida ja sundis oma rahvast usku vastu võtma. Ühines katoliku kirikuga, lähendas teda Rooma vaimulikkonnaga, kes nägi koos aristokraatiaga frankides liitlast ariaanlikku ristiusku pooldavate germaanide vastu. VI ja VII ühtsus kadus ja võim nõrgenes....
Varakeskaeg V sajandiks oli Lääne-Rooma impeerium lagunenud ning selle aladele tekkis mitu omavahel rivaalitsevat germaanlaste riiki. Ajapikku võtsid germaanlased vastu ristiusu(496). VIII sajandiks oli Lääne-Euroopas hakanud domineerima Frangi riik, mille valitsejad tõrjusid Pürenee poolsaarelt lähtuva moslemite ekspansiooni (732 Karl Martelli võit Poitiersi lahingus) ning Itaalia allutamise järel panid aluse paavstiriigile (756.a). Aastal 800 kroonis paavst Leo III Frangi kuninga Karl Suure keisriks. Seega peti Karli riiki Vana- Rooma keisririigi järglaseks. Ka kultuurivallas soodustas Karl antiikpärandi uurimist ja jäljendamist. Karli järglaste ajal riik lagunes ning Lääne- Euroopat tabas IX X sajandil poliitilise killustatuse periood. Muistse Rooma impeeriumi lagunemise tulemusena hääbus Lääne- Euroopas sajanditeks ka kaubandus ning linnaelu. Kujunes naturaalmajandus. (nimetatakse sellist majandust, mille puhul kaubalis-rahalised...
· ,,Tarto maa rahwa NäddaliLeht" (1806) · Masingu ,,Maarahwa NädalaLeht" (18211823, 1825) · Kreutzwaldi ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (18481849) · Jannseni ,,Perno Postimees" (1857) · 1843.a. Ahrensi uus eesti keele grammatika Usuelu 19. saj. · Vaimuelu oluliseks kijundajaks jäi luteri usu kirik · 1832.a. ülemaailmne luteriusu seadus, millega luterlik kirik kaotas siin oma senise priviligeeritud seisundi · Ametlikuks riigiusuks jäi kreekakatoliku õigeusk · Endiselt levis vennastekoguduste liikumine (uueks liikumiseks veel Maltsvetiliikumine) Isikud: · Karl XII rootsi kuningas. Tõusis troonile 15aastaselt. Juhtis Põhjasõja aastatel rootsi vägesid ja riiki · August II Tugev Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst. · Peeter I Venemaa valitseja. Rajas Peterburi linna. Juhtis Põhjasõjas vene vägerid · Frederik IV Taani kuningas Põhjasõja aastatel · B. Seremetjev Venemaa väepealik
1. Kuidas jaguneb hilis-ja kõrgkeskaeg? Kõrgkeskaeg 11.-13. sajand. Hiliskeskaeg 14.-15. sajand. Kõrgkeskaeg: valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg: kõrgkeskajale omased tunnused asenduvad uusaja tunnustega kapitalistliku majanduse teke 2. Iseloomusta kõrgkeskaja tehnloogia arengut. Kõrgkeskajal tõstis mitu tehnoloogilist uuendust tööviljakust põllumajanduses. Kasutusele võeti raske ratasader, millega kündes saadi paks ja viljakas mullakiht. Rangide leiutamine lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuul...
Sissejuhatus 12. sajandi lõpul tekkisid suuremad Saksa kaubakirikud Novgorodis, Visbys ja ka Tallinnas. Põhjuseks oli saksa kaubandusmonopol, mis tekkis Venemaal. Paljud kaupmehed olid sunnitud talved veetma just suuremates kaubakirikutes. Peale kaupmehi tulid ka misjonärid, kes tulid siia poole usku levitama ja rahvast usku vahetama suunata ja seda just poliitilistel põhjustel. 12.-13. sajandil arenes roomakatuliku ja kreekakatoliku kiriku võitlus. Peale jäid Rooma paavstid ning peale seda vallutasid nad teist usku riigid ja sundisid enda usku peale. Baltimaade rahvad ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel rohkem peale suruda. 3 1. Mõõgavendade ordu Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres
(Renessansiajal tõestati, et see oli võltsing.) Seega seisis paavsti võim keisrist kõrgemal. Võimu ja maade jagamine põhjustas pidevaid sõdu Saksa-Rooma keisritega. Paavstid liikusid oma valdustes palju ringi, resideerusid paljudes linnades ning osalesid kohapeal valitsemis- ning usuasjade korraldamises. See aitas valdusi konsolideerida. Sardiinia seisis 11. sajandi algul edukalt vastu moslemite rünnakutele. Endise Bütsantsi valdusena domineeris seal kreekakatoliku usk, järgnevate sajandite jooksul muutus valitsevaks roomakatoliiklu.s Poliitiliselt läks Sardiinia 12. sajandil Pisa mõju alla kuni aragonlaste vallutuseni 1323-1325. Saar oli Pisa linnale väga oluline sissetulekuallikas: enne aragonlaste sissetungi täitis maa kuni kolmandiku linna eelarvest. Tänu kaubandusele arenesid kiiresti linnad. 14. sajandi algul oli Cagliaris 10 000 elanikku. Põhja-Itaalia 11. sajandil kaotas Põhja-Itaalias asuv Itaalia kuningriik praktiliselt igasuguse
kaunistava eseme pinna. O ning nagu pikaks venitatud. K Bütsans oli risti usuline maa ning ta ka keerulise U M kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile N omad nõuded. 9 saj. S Erilisel kohal oli raamatumaal.Kloostrites A m.a.j. T tegelesid mungad piibli ja teiste usuliste
Kadrioru Saksa Gümnaasium Homoseksuaalsus Õpilane: Anna Haritonova 12a klass Tallinn 2013 Sõna homoseksuaal võttis 1869. aastal kasutusele Austria-Ungari kirjanik ja tõlkija Karl Maria Benkert von Kertbeny. Inglise keelde tõi selle Havelock Ellis, kes 1890. aastail uuris inimese seksuaalsust. See omast soost inimeste vastu füüsilist ja emotsionaalset tõmmet kirjeldav mõiste tuleneb kreekakeelsest sõnast homos (mis tähendab 'sarnane' ; mitte ladina sõnast homo 'inimene, mees') ja ladinakeelsest sõnast sexus (sugu). Võib-olla just esimesest sõnapoolest johtuvalt kaldutakse seda terminit kasutama peamiselt meeste kohta. Selle vastandmõiste heteroseksuaal, mis tuleneb kreekakeelsest sõnast heteros ('erinev') tuli käibele hoopis hiljem. Von Kertbeny pidas heteroseksuaalset käitumist "normaalseks seksuaalsuseks". Psühholoogide silmis jagunevad homoseksuaalid ...
moodustasid soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled. Keskmine kuupalk kuus kõigub sõltuvalt majandusvaldkonnast 16 000 ja 22 000 SEK-i vahel
Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep. pluviale--vaimulike kapuutsiga mantel, mida algselt kanti ainult protsessioonidel väljaspool kirikut. Alates13.saj. on piiskoppide ja teiste kõrgete vaimulike missariietuseks. piiskopikepp--piiskopisau--hinnalisest materjalist ja rikkalikult kaunistatud kepp, piiskopi ametitunnus. Kreekakatoliku kirikus kargukujuline, roomakatoliku ja protestantlikus kirikus kõvera või spiraalselt keerduva ülaosaga. Sirge ülaosaga piiskopisau on eelkõige paavstil. piiskopisõrmus--kaunilt kujundatud hõbesõrmus, üks piiskopi ametitunnuseid.
Bütsantsi arhitektuur Sissejuhatus Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Konstantinoopoli õukond oli kuulus oma välise hiilguse, ülikeeruka kombestiku ja pimeda alandlikkuse poolest. See on andnud põhjust rääkida ,,bütsantslikust" toredusest. Ka bütsantsi kunstil on suurel määral õukondliku kunsti iseloom. Ma arvan, et kõik kunstisuunad on referaadiväärilised nagu ka bütsantsi arhitektuur. Kuna Bütsants paistis välja oma toredusega, siis see on huvitav. Nende kirikud on huvitavad ja üleüldse tegumood, kuidas nad midagi ehitasid ja miks nad need kirikud üldse tegid. Bütsantsi arhitektuur Justinianuse ajast on säilinud kirikuid ka Itaalias, eriti sadamalinnas Ravennas vahepeal oli ...
romealasteks, rääkisid aga kreeka keeles. Selle riigi koosseisu kuulusid kõige arenenumad alad Rooma riigist, sealhulgas ka Kreeka. Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded. Oma 1000-aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ja langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus I ajal. Siis loodi ka kuulsaim bütsantsi ehitusmälestis- Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis. Peale suuruse ja ilu köidab selle ehitise juures tähelepanu see, et siin on kupliga kaetud piklik nelinurkne ruum - varem osati kupliga katta vaid ümmargust ruumi
PÕHIVOOLUDE KUJUNEMINE JA KIRIKU AJALOO Kristlusel on palju voole ehk konfessioone. Algkatoliikliku kristliku kiriku usutunnistuse konsensusliku variandi määras Nikaia kirikukogu 325. a ja teoloogia peasuunad Halkedoni kirikukogu 451. a. Vanadest 16 kirikutest on veel nestoriaanid (431) ja monofüsiitlikud (kopti, etioopia, süüria ja armeenia) kirikud, kes ei tunnistanud Chalkedoni otsuseid. Hiljemalt 1054. a oli kirik jagunenud kreekakatoliku (autokefaalseid kirikuid juhivad patriarhid) ja roomakatoliku (kirikupea on Rooma paavst) kirikuteks. Nende vahel on uniaadid, kelle traditsioon on õigeusklik, kuid kes tunnistavad paavsti ülimuslikkust. Roomakatoliku kirikust kasvasid välja protestantlikud kirikud: luterlased 1517, anglikaanid 1536 ja kalvinistid 1566. Anglikaani kirikust eraldusid 16., 17. ja 18. saj omakorda kongregatsionalistid, kveekerid, presbüterlased, baptistid, metodistid ja paljud teised.
Läänes nõuti, et vaimulik ei abielluks, idas oli see lubatud. Vaieldi Püha Kolmainsuse ülegi. Idas usuti, et Püha Vaim lähtub ainult Isast e Jumalast. Läänes usuti, et Isast ja Pojast. 1054 saatis paavst oma saadiku Konstantinoopolisse vaidlust lahendama. Tulemuseks panid paavst ja patriarh üksteist kirikuvande alla ehk nn suur kirikulõhe. Läänes on katoliku e roomakatoliku kirik ja idas õigeusu e kreekakatoliku kirik. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal. Algselt valisid paavsti rahvas ja vaimulikud, seejärel aadlisuguvõsad. Otto I pani aluse 962a Püha Rooma keisririigile, keiser valis paavsti. 1059a reformi järgi valisid piiskopkonna tähtsamad vaimulikud e kardinalid paavsti. Paavstid taotlesid kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Gregorius VII sõnastas need nõuded. Kuna Püha Rooma keiser Heinrich IV tahtis ise oma alal piiskoppe määrata, siis puhkes nende vahel tüli
Kirik hakkas suure ilmaliku võimu sekkumise tõttu alla käima 9.-10. saj ja kirik sees tekkis uuendusliikumine, eesmärk oli vabastada kirik ilmaliku võimu mõju alt ja vähendada vaimulike ilmalikke huve. Keelates Vaimulike- kohtade raha eest müügi ja vaimulike perekonnaelu. Taotleti distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Reformid pidid hõlmama kogu kirikut. Taheti tugevdada paavsti ilmalikku võimu Itaalias ja kehtestada paavsti ülevõimu kreekakatoliku kiriku üle. Oli vaja ka sätestada täpne paavsti valmise kord. Paavstivõimu ja ilmaliõimu tülid peegeldusid selgemini investitülis. Nõuti, et Saksa-Rooma keiser loobuks vaimulikele nende ametitunnuste jagamise õigusest. Paavst Gregorius koostas paavsti diktaadi (mis ütles, ainult paavst võib vaimulikke ametisse seada ja vabastada, ainult paavst võis kätte anda keisri võimutunnuseid, ainult paavst võib temalt
Kristusest, on kõikides kirikutes. Patukahtsus koos pattude andeksandmisega salvimine abielu surmaeelne võidmine ja vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes, näiteks roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetud. Luterliku kiriku saksamendid on ristimine ja armulaud. Kirikupühad Kristlik ajaarvamine tekkis 5. sajandil ja sai üldkasutatavaks 8. sajandil. Läänes mindi 16. - 18. sajandil üle gregooriuse kalendrile, paljudes kreekakatoliku ja testes Ida kirikutes kasutatakse veel praegugi juuliuse kalendrit. Kirikupühad on: · Jõulud (Jeesuse sünnipäev) · 25.dets · epifaania (kolmekuningapäev) 12 päeva pärast jõule · ülestõusmispüha (23. märtsi ja 24.aprilli vahel), millele eelnevad 6-nädalane paastuaeg ja Vaikne nädal (palmipuudepüha, suur neljapäev, suur reede (Jeesuse ristisurma päev) ja vaikne laupäev) · 40 päeva pärast ülestõusmispüha on taevaminemispüha · 7
). Gniezno piiskopkonna ja Esztergomi piiskopkonna asutamisega eemaldusid poola ja ungari kirik saksa mõju alt. Slaavlaste riigid üritasid luua oma iseseisvat kirikut (autokefaalne peapiiskopkond e patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel
kohta õhkkond on rahulik; mõnikord kutsuvad poodnikud koguni möödakõndivaid turisti hetkeks sisse, pakkuvad kohvi, teed ja õdusat vestlust. Nad armastavad kasutada inglise keelt ja veedavad kogu päeva külastajate seltsis. Kuivõrd ilm on enamasti ilus, viibivad küproslased palju väljas. Nädalalõppudeks sõidetakse perekonniti randa. Üldse on küprosel perekonnasidemed väga tihedad. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunapiirkonnas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on üks idakiriku denominatsioone ja samas iseseisev. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne juht kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on kloostrid väga tähtsad ja need on ammusest ajast olnud Küprose usuelu kantsiks. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest pole praeguseks jäänud midagi
sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054. a pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla. See omakorda oani paavsti legaadi kirikuvande alla. Lõplikku lahkulöömise põhjustasid ristisõjad. 26) Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel? Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid
Küprosel aga nii ei ole, mõnikord kutsuvad poodnikud isegi möödakõndiva turisti hetkeks sisse, pakuvad kohvi, teed ja meeldivat vestlust. Nad armastavad rääkida inglise keeles ja veedavad enamuse päevast külastajate seltsis. Kuna ilm on enamasti ilus veedavad küproslased palju aega väljas. Kuna Küprosel on perekonnasidemed väga tihedad, siis sõidetakse nädalalõppudes perekonnaga tihti randa. 4.2. Usundid Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunaosas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on iseseisev, see tegutseb isehaldamise alusel. Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne justh kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on väga tähtsad kloostrid. Kuigi paljudest iidsetest rajatistest on jäänud ainult varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit. Küprose türklased saare põhjaosas on moslemid ja islami usu reeglite järgijad. Saare
Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega. Tähtsad kuupäevad: 962. a Saksa kuningas Otto I lasi end keisriks kroonida, taastades Lääne-Euroopas keisrivõimu, pani aluse Pühale Rooma riigile. 1066. a Normandia hertsog William Vallutaja hõivas Hastingsi lahingu järel Inglismaa, pani aluse tugevale kuningavõimule. 1054. a Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarh panid teineteise kirikuvande alla, millega algas suur kirikulõhe roomakatoliku ja kreekakatoliku kiriku vahel. 1096. a paavst Urbanus II kuulutas välja ristisõja Kristuse püha haua vabastamiseks. 1337 1453. a 100-aastane sõda Inglismaa taotlus saada kogu Prantsusmaa territoorium, lõppeb Prantsusmaa võiduga. --------------------------------------------------- Katoliku kiriku rikkused: · kirikukümnis · sakramendid (igaühe eest sai raha) · simoonia e. kiriku ametikohtade müük · reliikviate puutumine/külastamine · indulgentsid e. patukahetsuskirjad
sajandil, nõudes vaimuliku võimu sõltumatust ilmalikust ja rõhutades selle ülimuslikkust. Õigeusu ja katoliku kiriku õpetuste areng kulges järjest enam eri suundades. Oluliseks erinevuseks oli ka vahekord ilmaliku võimuga. Cluny liikumine oli suunatud ilmalikule võimule allumise vastu. Seega ei sobinud ka läänekirikule allumine Konstantinoopoli patriarhile, vaid tugevnes paavstide püüd allutada endale kreekakatoliku kirik. 1054. a pani paavsti legaat Konstantinoopolis patriarhi kirikuvande alla. See omakorda oani paavsti legaadi kirikuvande alla. Lõplikku lahkulöömise põhjustasid ristisõjad. 26) Milleni viis konflikt katoliku ja õigeusu kiriku vahel? Suure kirikulõheni 1054. aastal ja ka 14.sajandi lõpul toimuvatele konfliktidele ning lõhenemisele. 9. sajandil hakkasid ida- ja läänekirik üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma
1030 arvatakse, et asustas Tartu linna. Tegelikult tema seda ei teinud. Pärast tema surma riik jagunes väikesteks vürtsiriigideks. Kõrg-ja hiliskeskaeg 9-10 sajand tabas roomakatoliku kirikut langust. Ilmalikud valitsejad hakkasid sekkuma kiriku asjadesse. Allakäigu vastu hakkas kiriku sees tegutsema uuendusliikumine, mille eesotsas oli Gregorius VII. Tema uuendusi nimetatakse Gregoriuse uuenduseks. 1. Püüti kehtestada paavsti ülemvõim ka kreekakatoliku kiriku üle. See tekitas suure tüüli, mis viis suure kirikulõheni aastal 1054. Selle tulemusena eraldusid lõpplikult kaks erinevat suunda roomakatoliku kirik ja kreekakatoliku kirik. 2. Tugevnes paavsti ilmalik võim Itaalias ja aastal 1059 Lateran'i kirikukogul pandi kirja uue paavsti valimise kord. See otsus oli suunatud Saksa-Rooma keisrite vastu, kes mõjutasid paavsti võimu ja valimist. a
soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43
VAHEKESKAEG (11. saj. II p. – 14. saj.) I KATOLIIKLUS ja VAIMULIKE SEISUS PALVETAJAD (oratores) Kristliku keskaja põhiideeks jäid: Jumal on kõige looja ja kõige kontrollija, tema teab nii minevikku, olevikiku kui ka tulevikku. Jumala tahtmise järgi süõnnib kõik. Keskaja inimese mõistes oli maine elu lühike ja ajutine, hauatagune elu igavene. Selleks tuli valmistuda ja igavene õndsus ära teenida. Maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude järelekatsumine. Siit tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus, kaastunne alandatute, vaeste vigaste vastu oli Jumalale meelepärane. Igaüks peab oma kohaga siin ilmas rahul olema. Jumal näeb kõike, seega karistamatust olla ei saa. Inimest s...
ilmalike huve, keelates eelkõige simoonia ja perekonnaelu. Taotleti ka distsipliini tugevdamist ja jumalateenistuse tähtsuse tõstmist. Muutuste järjekindla eestvõitleja Gregorius VII (paavstitroonil 1073- 1085) järgi nimetatakse kogu uuendusliikumist Gregoriuse reformideks. Reformidega taheti tugevdada paavsti vaimulikku võimu Euroopas ja ilmalikku võimu Itaalias ning kehtestada paavsti ülemvõim kreekakatoliku kiriku üle. Lisaks muudeti paavsti valimise korda. Kui senini valisid paavsti Rooma vaimulikud ja rahvas, siis nüüdsest Rooma peapiiskopkonna kardinalid. INVESTITUURITÜLI By Oll©®TM 2004 Investituuritüli oli tüli paavstivõimu ja ilmaliku võimu vahel. Selle põhjustas paavsti nõudmine, et Saksa- Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist, st vaimulikele nende vaimuliku võimu ametitunnuste jagamise õigusest
vallutas langobardid ja andis paavstile maad 756. aastat moodustati neil maadel Paavstirii ehk Kirikuriik Pippin sai ametlikult kuninga tiitli ja paavst sai enda riigi, kus oli tal ka ilmalik võim Kreeka katoliku ja Rooma kiriku lõhenemine 1054. aastal varem ei olnud erilisi vastuseise üksteise suhtes, kuigi kombestik erines mitmes suhtes paavstide võimu laiendamisega Euroopas tekkis tahtmine allutada ka kreekakatoliku kirik sel teel oleks saavutatud ka kreekakatolikes maades poliitiline mõju 1054. aastal heidsid mõlemate kirikute juhid teineteist kirikutest välja Bütsantsi õigeusk ja Lääne-Euroopa katoliiklus jaotas kristliku maailma kahte vaenulikku leeri mõlemad on küll ristiusu kirikud, kuid nad ei suutnud jõuda kokkuleppele liturgilistes küsimustes kuni 20.sajandini ei saa läbi
· 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk metropoliidid, kuid tegelikkuses jäi viimane sõna siiski keisrile. Kujunes välja eremiitlus (usueluvorm, mis põhineb askeetlikul ilmalikust elust eraldumisel, abielutusel ja võimalikult intensiivselt kultusetoiminguis osalemisel), sellest edasi esimesed kristlikud kloostrid. Bütsantsi kirik oli agar misjonitöödes- · 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria,
soomlased (100 000). Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma- ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. Rannar Jantson RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS KOK NAISE VANUS KU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99
raamatumaal. Miniatuurid olid usuga seotud raamatutesse joonistatud väikesed pildid, mis olid sinna maalitud munkade poolt. Kaunistati ka initsiaale. (Kunstiabi: ,,Varakristlik ja Bütsantsi kunst") 2.2. Bütsantsi kunst 395. aastal jagunes Rooma keisririik kaheks: Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimast hakati kutsuma Bütsantsiks Konstantinoopoli kreeka keelse nime järgi, see oli ristiusuline riik ning kunsti mõjutas väga palju kreekakatoliku kirik. Bütsantsi ajal oli kunst kiriku poolt väga karmilt kontrollitud. Läbi kaupmeeste ja üldise sõjalise tegevuse ning ka kiriku enda kaudu levis Bütsants väga laialdaselt. (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") Bütsantsi kunsti õitsenguperioodid: 1) Keiser Justianus I valitsemine 6. sajand 2) Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. sajandil 3) Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. sajandil (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst")
kindluses koduarestis kuni surmani. Kindluse akendest nägi ta oma abikaasale pühendatud Tadz Mahali, kuhu ta ise ka hiljem maeti. Tadz Mahali on rünnatud hauaröövlite poolt. Tadz Mahali ümber on suured pargid. *Mogul Põhja-India vallutaja, türgi rahva liige. * Mausoleum suuremõõtmeline haudehitis TÜRGI, Istanbul (Konstantinoopol). PÜHA SOPHIA - ,,Püha Tarkus" ehk Aya/Hagia Sophia. Kunagi kristliku maailma kõige suurem kirik 8. maailma ime. Olnud kreekakatoliku kirikute keskus. Minevikus kuppel ja lagi olid kaetud kuldmosaiikidega. Sambad marmorist. Tänaseks on kuld tuhmunud. 10.sajandil Kiievi vürsti saadikud:"Me ei teadnud, kas olime taevas või maa peal". Täna asub seal muuseum, mis avati 1935. 527 m.a.j. anti käsk keiser Justinianuse poolt ehitada kirik. Ehitusmaterjal laevatati kohale. Maavärinate tõttu kuppel varisenud. 1204 ristisõdijate rüüsted. 1453 türklased vallutavad Konstantinoopoli ja kirik sai moseeks
1 ISLAMI JA RISTIUSUGA SEOTUD SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: Saj SÜNDMUSED 5.saj Püha Patricku misjoni tulemusena viidi lõpule Iirimaa ristiusustamine. Sajandi lõpul võtsid frangid kuningas Clodovechi juhtimisel vastu ristiusu. 6.saj 529 – Monte Cassino benediktlaste kloostri rajamine Kesk-Itaalias. Gregorius Suure ajal (590 – 604) hakati paavsti tunnistama kõigi kristlaste vaimulikuks juhiks. 7.saj 622 – islami usu rajanud prohvet Muhamed sunniti Mekast lahkuma Mediinasse; islami ajaarvamise algus. 630 – Muhamed naaseb koos oma pooldajatega Mekasse; araablased võtsid vastu islami usu. Muhamedi surma järel alustavad araablased naabermaade vallutamist, hõivates Põhja-Aafrika, Süüria, Palestiina, ...
ursuliinide ordu; 1540. aastal jesuiitide ordu. Jesuiitide osa vastureformatsioonis. Jesuiitidele toetus ka 1587. aastal Poola kuningaks valitud Sigismund III, alustades Poola-Leedu tagasipööramist katoliku usku. Kui veel 1586. aastal olid Leedu senati kahekümne kolmest liikmest kolmteist protestandid, siis 1632. aastal olid juba kõik kakskümmend viis senaatorit roomakatoliku usku. Bresti kirikuuniooniga (1596) allutati paavstivõimule koguni suur osa kreekakatoliku kirikust Poola alal. Kavatsus rekatoliseerida ka Rootsi ala kukkus siiski läbi. Trento kirikukogu otsused. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu (Tridentinum) (1545–1563, istungjärkudega 1545–1549, 1551–1552 ja 1562–1563). Kuigi kirikukogu leidis aset keisririigi pinnal, andsid seal tooni itaallased – ultramontaanid (mäetagused), kes olid vastu mis tahes kompromissidele. Kirikukogu päevakorras
Reformatsiooni põhjused ja eeldused Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole oli kirikus juba selle kujunemisest peale. Katoliku kiriku väidetav kaugenemine algkristluse põhimõttetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Selles tähendused ei olnud ka reformatsioon e usupuhastusliikumine mingi erand. Küll aga otsutusid tavatuks reformatsiooni ulatus ning selle tagajärjed:pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikus oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused reformatsiooniks kujunesid juba keskajalõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt.Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbuline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekaristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha
Teenistus ladina keeles. veini. Ristimärk 3 sõrmega. Teenistus lubatud kohalikes keeltes. c. Suur kirikulõhe 1054: · Paavst ja patriarh panid teineteist kirikuvande alla ränk karistus, mis jättis kõnealuse isiku või terve piirkonna ilma kiriku vahendatud jumala armust. · Roomakatoliku kirik Kreekakatoliku (õigeusu) kirik Rooma paavsti võim Konstantinoopoli patriarhi võim. 3. Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal a. Paavstide autoriteedi kasv: · Varem määrasid paavste Rooma rahvas ja vaimulikud Rooma aadlisuguvõsad eelistasid oma perekonnaliikmeid. · Püha Rooma keiser Otto I hakkas ise paavste nimetama (962a). · 1059. a. reformiga hakkasid paavste nimetama enda seast kardinalid
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I. Paavstiriik- Itaalia keskosa, tugines Saksa-Rooma keisrite sõjalisele kaitsele. Poola- üks suurim Ida-Eur, katoliiklik. Põhjamaad- 11.saj iseseisvad kun Taani, Norra, Rootsi. Baltirahvad- ristisõda, väiksed riigid, suurim Liivi orduriik. Venemaa- värs...
seisuslikud struktuurid on idas tugevamad kui läänes. Venemaa ja türgi kui ''arengupeetusega'' riigid: Hakati kõnelema ühistest väärtustest ning kutsuti rahvaid ühinema nende kaitseks. Eriti hoogustusid üleskutsed Türgi ekspansiooni elavnedes 16. sajandi esimesel ning 17. sajandi teisel poolel. Õhtumaa 1 määrati roomakatoliku usu ja sellest eraldunud protestantlike aladega, vastandades sellele hommikumaad kreekakatoliku usu alad, mis varauusaja alguses olid valdavalt läinud Moskva suurvürstiriigi ning islamiusulise Türgi kontrolli alla. Mõlemad riigid olid eurooplaste jaoks despootlikud ja euroopalikele tavadele võõrad. Nad olid europalikest mõtetest kaugel, ei olnud renessansi ega reformatsiooni, valgustust. Nad olid nn arengupeetusega riigid. Venelaste arust liikus võim hoopis läänest itta, pidasid Moskvat kui Kolmas Rooma.
Novgorodi, Rostovi ja Tveri ning lõpetas 1480 Ugra jõel mongolite ülemvõimu Venemaal. Ta teine abikaasa oli viimase Bütsantsi keisri vennatütar, mis võimaldas hakata Moskvat pidama kolmandaks Roomaks. Bütsants oli vallutatud 1453 türklaste poolt ja Moskva oli jäänud nüüd kreekakatoliku usu peamiseks kaitsjaks maailmas. Vassili III 1479-1533 Moskva suurvürst 1505-1533. liitis oma riigiga Pihkva ja Rjazani. 2 Ivan IV Groznõi 1530-1584 Moskva suurvürst 1533-1547, Vene tsaar 1547-1584. Esimene tsaar, kes 1558-1583 sõdis Vana-Liivimaal
) Kristlaskonna mõiste * ,,ristirahvas" tähendas ,,kristlaste kogukonda". Idee, et kristlased on üks rahvas või hõim või rass _usutunnistus ja etniline identiteet sulasid tihedalt ühe. * ,,kristlus" hakkas tähistama territooriumi, kus elasid kristlased * pärast 1054. aastat muutusid ida- ja läänekiriku suhted teravateks. Vaen tuli selgelt esile ristiusustamispiirkondades, kus uued kristlikud kogukonnad pidid valima ka kreekakatoliku või ladina maailma õpetuse ja juhtimise kasuks. _ al 9. saj võis Balkanil ja Ida- Euroopas leida nii ladina kui kreeka misjonäre, kes olid omavahel tülis. _ Euroopa tulevane kultuurimaastik sõltus sellest, kas mõni kuningas või rahvas valib rooma või kreeka kiriku._ Keset Euroopa kristlust hakkas aegamisi haigutama kirikulõhe Vaimulikud ordud * Institutsionaalseks luustikuks, millele ladina kristlaskonna kasvav eneseteadvus tugines oli
pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriahi vahel. Neil oli paljudest asjadest erinevad arusaamad. 1054. aastal saatis paavst oma mõjuvõimsa saadiku Konstantinoopolisse vaidlusküsimusi lahendama. Kuid tulemus oli oodatust vastupidine: saadik läks patriarhiga tülli ja paavst ning patriarh panid teineteise kirikuvande alla. See nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine s.o õigeusu ehk kreekakatoliku kirik allus patriarhile. Katoliiklus ja õigeusk. Katoliikluses Rooma paavst, õigeusus Konstantinoopoli patriarh. Õigeusk allub ilmalikule võimule. Praegu on õigeusus 2 kirikupead(Kreeka ja Venemaa). Katoliikluses on peapiiskopid. Vaimulik võim. Katoliikluses on preestrid, kes juhivad kogudusi. Lõhenesid 1054. Paavstivõim Kui Otto I pani 962. aastal aluse Püha Rooma keisririigile, hakkasid keisrid ka paavste ametisse seadma. Otsustav reform toimus 1059
Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kuningas Patriarh kõrgeim vaimulik kreekakatoliku kirikus Hagia Sophia Püha Sophia kirik Istanbulis, sellest sai mosee ja lisati 4 minaretti Skisma kirikulõhe 1054, jagunes ida- ja läänekirikuks, tekkis tüli, kas Püha Vaim lähtub Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem
Keiser või ebasoovitava patriarhi ka ametist tagandada. Kirik oli tähtis, kes hoolitses vaeste ja haigete eest.Suurenesid erinevused ida- ja läänekiriku vahel. Idas ei kehtinud vaimulike abieelukeeld, seda nõuti ainult kõrgvaimulikelt. 1054 panid paavst ja patriarh üksteist vande alla, mis tähistas ida- ja läänekiriku lõpliku lõhet. Lääne kristlaskond on roomakatolik idakristlaskond on kreekakatoliku ehk ortodoksi kirikuks.idakirikus leviti ikoonide(püha piltide )austamine. Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel
Nika ülestõus 532.a. Konstantinoopolis, selle surus maha keiser Justinianus I, laskis väepealikutel tappa hipodroomil üle 30 000 inimese; ülestõus toimus raske maksukoormuse pärast, ka ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamise pärast Kirikulõhe 1054.a. süvendas vastuolusid Lääne-Euroopaga, Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vastasseis ristiusustamise pärast; paavstid tahtsid oma võimu laiendada kreekakatoliku maades; paavst Leo IX ja patriarh Michael Cerularius heitsid teineteist kirikust välja Neljandas ristisõjas vallutati Konstantinoopol. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil riik taastada, kuid polnud enam nii tugev, süvenes majanduslik sõltuvus Lääne-Euroopast. Peavaenlased olid türklased, riigis olid ka sisevastuolud. Türklased vallutasid Konstantinoopoli 29. mail 1453.a. 24.Frangi riigi kujunemine Keltide Gallia kestis 1.saj. keskpaigani eKr, lõpetas Caesari vallutus
aastal, olid taanlased, kelle väge juhtis Lundi peapiiskop Anders Sunesen, üritanud edutult kinnitada kanda Eesti suurimal saarel, tihedalt asustatud ja jõukal Saaremaal. Paavstikuuria ja Euroopa ristisõdijate roll Liivimaa (umbes tänapäeva Eesti ja Läti ala, mida ajalookirjanduses on nimetatud ka Vana-Liivimaaks) hõlvamisel on vastuoluline. Paavstil, kes soovis laiendada katoliku kiriku mõju ida suunas, pidades silmas ka kreekakatoliku alasid, puudus selleks praktiline sõjaline jõud. Samaaegselt muutsid muhameedlaste tugevnenud rünnakud ristisõdijate positsiooni Pühal Maal üha ebakindlamaks ning vallutusenergia suundumine uutesse piirkondadesse pakkus igati vastuvõetava väljapääsu. Eesti vallutamisel osalenud valdavalt saksa soost ristisõdijate sõdimisvalmidus oli otseses seoses mõned sajandid varem ristitud sakslaste üldise ittatungiga 12.13. sajandil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
