GÜMNAASIUM
11.KLASS
KESKAJA
KULTUUR
Referaat
NARVA 2018
Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 17 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
eluonraske
Õppematerjali autor
kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid nimetatakse manuskriptideks, nende kirjutamiseks kulus palju aega ning neid kirjutasid mungad. Nendes raamatutes esinevaid pilte nimetatakse miniatuurideks, nendele iseloomuliku punase värvi tõttu. Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärines suure kaunistatud algustähe tehnika initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure.
käsikirjadele reljeefsed kuld ja hõbekaaned, sätendasid vääriskivid ja pärlid. Reljeefkaunistused ka tarbeesemetel. Valitsejad kantsid purpurset mantlit, teised ei tohtinud mitte midagi sarnast kanda. aadlikud- kuub romaani ja germaani stiilis kirikuid pole. Itaalias on Romaani kirikuid Romaani kunst 10-12 sajand Keskaja kunt lääne euroopas moodustab kaks suurt stiiliperioodi. 1 neist on ROMAANI teine GOOTI kunst. Romaani stiil oli keskaja esimen ühtne kunstistiil Lääne- Euroopas. Valitses eelkõige Itaalias, Prantsusmaal , Saksamaal ja Inglismaal. Romaani kunstis juhtiv osa arhitektuuril. Kõik esemed tehti kiriku jaoks. Ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Mungad määrasid ehitise põhiplaani ja välisilme. Detailide mõõtmed ja raiusid välja skulptuurkaunistused.seega olid mungad ehitusmeistrid, raskema töö ja transporditöö tegi lihtrahvas. 19.saj hakkasid tekkima linnad,
o Tänu looduslähedasele suunale kerkib esile PORTREEKUNST Valitsejad aj nende perekonnaliikmed Hauamonumendid o Metallplastika Harrastati enamasti Kirde-Prantsusmaal, nagu romaani metallplastikatki o Claus Sluter Suur mõju · Monumentaalskulptuuris esmakordselt realistliku suuna tendentsid · Maalikunst o Klaasimaal Prantsuse keskaja kunsti suurepärasemaid saavutusi on värvilised klaasaknad Mosaiigisarnaselt kokku asetatud klaasitükid, mida hoiab koos tinaraam XIV saj · Lihtsustumise tendentsid o Värviline aken asendub halli mustrilise klaasiga Pääseb valitsema elegants Rõhutatakse arhitektoonilist elementi
Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1
KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul";
Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal
Hiljem tekkisid vaaraode hauakamprid ka temblitesse. Temblite sissekäigu juures olid jumalate skulptuurid, kes olid seal Basiilika kirik valvuritena. Silmapäisev on Ramses Teise matusetempel. Templitel ei puudunud ka sambad. Vana-Egiptuse kunst Egiptuse kultuur arenes enamjaolt omaette, nii et Egiptuse kultuur on rohkem andja kui võtja. Giza püramiid Egiptuse arhitekstuuri parimad näited on püramiidid, mis olid pühad kohad. Alguses ehitati astmikpüramiide ja hiljem ehitati tavalisi püramiide. Hea näide on hiiglaslikud Giza püramiidid, nende Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Oli
kultuskompleksid nagu hauatempel Deir al-Bahari ning Amoni polüoontemplid Luxoris ja Karnakis (joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4] 6 2.2. Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid