Keskaja kultuur (0)

5 VÄGA HEA

GÜMNAASIUM
11.KLASS
KESKAJA KULTUUR
Referaat
NARVA 2018

SISUKORD

SISUKORD 2
3.TEADUS 9
ALLIKAD 16
KASUTATUD KIRJANDUS 17

SISSEJUHATUS
Keskaeg algas Lääne- Rooma keisririigi langemisega 476. aastal ja lõpuks loetakse Ameerika avastamise Kolumbuse poolt 1492. aastal ehk siis tegemist on umbes 1000 aastalise perioodiga. Erinevaid dateeringuid on veel keskajale , aga see on kõige tuntum ja üldisem. Kuigi keskajast rääkides viidatakse sellele kui pimedale ja seisvale ajale, siis ikkagi toimus areng ja muudatused. (Wikipedia: „Keskaeg2“)
Keskaja alguses eriti, aga üldiselt läbi terve keskaja suurt tähtsust omav teema on kirik ja usk üldiselt. Kristluse teke ja selle üha suurem levik tõi kaasa erinevaid muutusi. Usk mõjutas nii kirjandust kui ka kujutavat kunsti ja arhitektuuri. Usk mõjutas ka väga suuresti inimeste mõttelaadi. Kirik muutus väga mõjuvõimsaks. (Šaitanov. 2004: 12)
Keskaeg jaotatakse kolmeks perioodiks . Esimene on varakeskaeg , mis kestab 5.-10. sajandini. Sellele perioodile omistatakse feodaalse korra kujunemist, naturaalmajanduse esinemist, feodaalset killustatust ja ka linnade kujunemist perioodi lõpu poole. Teine on kõrgkeskaeg, mis kestab 11.- 13. sajandi lõpp. Sellel ajal kujunes täielikult välja seisuslik korraldus, rahamajandus areneb, tsunftikäsitöö õitseaeg ja algab tsentraliseeritud riikide teke. Viimane on hiliskeskaeg , mis kestab 14.- 16. sajand, mille vältel hakkavad esile kerkima uusajale omased tunnused. (Wikipedia: „Keskaeg2“)

KUNST KESKAJAL
Kunsti puhul on arvatakse keskaja kestvuseks 5.-15. sajandit. Selle perioodi kunst jaotatakse üldiselt neljaks: varakristlikuks, Bütsantsi, romaani ja gooti kunstiks. Kogu keskaja kunsti läbivaks teemaks oli kirik ja usk. (Kunstiabi: „ Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)

Varakristlik kunst
Kunstistiili nimigi, varakristlik, ütleb, et tegemist on ajaga, kus siis kristlus on tekkimas ja alles vähe haaval levimas, tegemist on keskaja algusega. Kristluse tekkimise ajal oli see vastumeelt valitsejatele just oma põhimõtete pärast, mis väitsid, et kõik on Jumala ees võrdsed ning valitsejad kartsid alamate ülestõusu ja mässu kui see usk oleks levinud. Sel samal põhjusel kiusati kristlasi taga keskaja alguses. Tagakiusamine oli ka põhjus, miks nad pidid salajas tegutsema ja selleks, et kohtuda kasutati erinevaid renditud kohti kui ka katakombe. Viimastesse uuristati ka matmiskohti lisaks oli seal veel söögi-ja koosolekuruumid, kabelid ja ka kohad magamiseks. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)
Alguses polnud kristliku teemaga kunstiteoseid peaaegu üldse, sest esiteks neil ei olnud sellega aega tegeleda, oli suuremaid igapäevaseid probleeme, mille pärast muretseda. Teiseks peamiseks põhjuseks oli Vana Testament , kus oli hoiatatud selle eest, et pilte ei tohi kummardada, sest see ei ole tegelik Jumal. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)
Mõne aja möödudes hakati maalima katakombide seintele ja laele, aga kunagi ei maalitud Kristust ristilööduna, sest sel viisil hukati tol ajal kriminaale. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)

Arhitektuur
5. sajandil hakati renditud või kingiks saadud majade asemele ehitama kirikuid. Arenes välja kaks erinevat kirikutüüpi. Üks oli ümmargune ja teine oli piklik. Ümmarguse põhjaplaaniga kirikud ehitati tavaliselt usumärtrite haudade kohale, mis pidi jääma rotunda keskele . Seda ümbritses sambarida ja kattis kuppel. Hakati ka kiriku ehituse juures mõtlema sellele, et hoone mahutaks palju inimesi ja tekitaks inimestes võimsa tunde nagu Jumal oleks seal. Pikliku kirikutüübi põhjaplaan oli t-tähe kujuline. Tavaliselt oli kesklööv ja mingi arv külglööve, aga löövide arv oli alati paarituarv ja kui vaadata poolt kiriku ristlõiget, siis nägi see välja nagu trepp. Tolle aja kirikutel polnud üldiselt torni ja kui oligi, siis see ehitati kiriku kõrvale eraldi ehitisena. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)

Maalikunst
Kirikute siseosa oli kaunistatud seinamaalide ja mosaiikidega. Tavaliselt kujutasid need piiblisündmusi. Inimesed olid kujutatud pikkade riiete ja väga üldiste näojoontega. Põhjuseks endiselt ebajumala kummardamise keeld. Maalid tehti tellimustööna kunstniku poolt, kellele anti ette ka reeglid, mida ta pidi jälgima teost luues. Tollel ajal kujutati tähtsamaid tegelasi suuremalt ja vähetähtsamaid väiksemalt ning pühakute pea ümber joonistati alati aupaiste. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)
Varakristlikul ajal ei hoolitud kunstist ja selle pärast hävines suur osa antiikaja kunstist. Karl Suure valitsusaja tulekuga hakati rohkem tähtsustama kunsti ja nii sai areneda miniatuur ehk raamatumaal . Miniatuurid olid usuga seotud raamatutesse joonistatud väikesed pildid, mis olid sinna maalitud munkade poolt. Kaunistati ka initsiaale. (Kunstiabi: „Varakristlik ja Bütsantsi kunst“)

Bütsantsi kunst
395. aastal jagunes Rooma keisririik kaheks: Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimast hakati kutsuma Bütsantsiks Konstantinoopoli kreeka keelse nime järgi, see oli ristiusuline riik ning kunsti mõjutas väga palju kreekakatoliku kirik. Bütsantsi ajal oli kunst kiriku poolt väga karmilt kontrollitud. Läbi kaupmeeste ja üldise sõjalise tegevuse ning ka kiriku enda kaudu levis Bütsants väga laialdaselt. ( Kunstiajalugu : “Bütsantsi kunst“)
Bütsantsi kunsti õitsenguperioodid:

Keiser Justianus I valitsemine 6. sajand

Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. sajandil

Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. sajandil
(Kunstiajalugu: “Bütsantsi kunst“)

Maalikunst
Bütsantsi perioodil olid neli põhilist pildikujutamis viisid: mosaiik -, fresko -, ikoon - ja miniatuurmaalid. Kõige arenenumad neist olid mosaiikmaalid. Osati teha erinevaid klaasisegusid, mis lausa hõõgusid, vastatavalt vajadusele. Inimesed olid venitatud pikkadeks ja näod olid kujutatud tõsiselt. Värvid, mida kasutati, olid süngemad ja raskemad võrreldes varakristluses kasutatud värvidega. Inimkeha figuur oli peidetud riiete alla ning kirik reguleeris seda, kuidas mingit pühakut kujutati. (Kunstiajalugu: „Bütsantsi kunst“)

Arhitektuur
Bütsantsi kirikute põhjaplaanid olid väga mitmekesised ja erinevad. Väga tavaline nähtus oli kuplite olemasolu ja rohkus . Ristkuppelkirik oli kõige tavalisem . Kiriku põhiplaan meenutab natukene lühikeste võrdsete harudega kreeka risti, selle keskel, kuid ka vahel harude otsadel olid kuplid . Üldiselt koondusid kõik tolle aja ehitised keskse kupli ümber, vahet polnud, mis põhiplaan oli kirikul. 9. sajandil hakkab levima viiskuppelkirik , mille põhiplaan oli nagu ruut, aga ülalt vaates on nagu kreekarist, sest keskel kui ka äärtes olid kuplid ja enamus ajast kui mitte alati oli keskmine kuppel ülejäänutest kõrgem. Tähtis uuendus arhitektuuris sellel ajal oli veel see, et keskmise kupli sisse hakati ehitama akendega tuba. (Miksike: Bütsantsi arhitektuur“)

Romaani kunst (10.-12. sajand)
10. sajandist tekib esimene feodaalajastu kunstistiil , mis on romaani kunst. Sõdu oli palju ja valitsus ebastabiilne, rahvas oli vaene ja elas viletsuses. Kirik aga nõudis makse ja rikastus selle toelt. Raha, mis tuli maksudest, kasutati uute kirikute ehitamiseks ja kaunistamiseks . Romaani kunst on kiriklik.

Arhitektuur
Romaani arhitektuur kujunes 10. sajandi lõpuks välja ja selle kujunemist mõjutasid: antiik-, varakeskaja-, Bütsantsi- ja armeenia kunst. Iseloomulik selles stiilis ehitistele on :paksud müürid, ümarkaared, kitsad ja väikesed uksed ning aknad. Sakraalarhitektuur oli väga tähtsal kohal, sest see tekitas inimeses väikese ja jumalakartliku tunde. Kirikutes tekkis ristlöövi ja apsiidi vahele kooriruum . Torn oli väga omane sellele ajastule . 11. sajandi lõpust hakatakse lisaks külglöövidele ka võlvitama kesklöövi. Kõige lihtsamad olid silinder - ja ristvõlvid. (Wikipedia: „Romaani stiil, Romaani arhitektuur“)

Maalikunst
Romaani kunstis peamine oli miniatuurmaal , kuid tehti ka freskosid ja seinamaale. Romaani ajastust algab vitraažide tegemine.
Maalide eesmärk oli õpetada inimestele pühakirja ja ka alandlikkust, jumalakartust. Vitraažid olid värvitud klaasid , millest oli tehtud pilt. Üldiselt kujutavad need piibli stseene ja kui valgus paistis läbi vitraažide, siis tekkisid erinevad kumad ja see tekitas inimeses jällegi jumalakartlikust. (Kunstiajalugu: „Romaani kunst“)

Skulptuur
Üldiselt esines lamereljeefina, kuid väga tihti kaunistati ka portaale ja sambakapiteele ning ka fassaade. Tavaliselt kujutasid piiblisündmusi. Kahte erinevat tüüpi sündmuseid kirjeldati tavaliselt, kas ähvardavaid või siis imesid. Reljeefe ei nähtud lähedalt ja seega polnud neid vaja väga täpselt töödelda. Kõik keha kujud ja muu selline on väga üldine. Piiblitegelasi kujutati tavaliselt koos neile omase sümboliga, et kõik saaks aru kellega on tegemist. (Kunstiajalugu: „Romaani kunst“)

Gooti kunst (12.-15. sajand)
Linnad suurenesid, tekkis käsitöölistest ja kaupmeestest koosnev linnaseisus. Inimesid muutusid jõukamaks. Varasema kiriku võimu ohjelduse ja karistava religiooni asemel kerkivad uues stiilis kirikud, mis on kuningavõimu sümboliks ja pigem rõõmustavad usu üle, mitte ei karda seda. Maalikunstis ja skulptuurides muutus stiil järjest naturalismi sarnaseks. Kuntsi mõte oli endiselt usku levitada, aga kunsti kujutamine polnud enam nii piiritletud ja muutus loomulikumaks. (Kunstiabi: „Gooti kunst“)

Arhitektuur
Põhiplaan oli ikka veel rist , aga uuenenud ehitusviis võimaldas väga kõrgete kirikute ehitamise. Tavaliselt olid läänefassaadil tornid ja nelitisel haritorn, mis tegid kiriku enda ilme veelgi pikemaks. Lisaks oli veel väiksemaid tornikesi üle terve kiriku. Gooti stiili tähtsamad tunnused on teravkaar, roidvõlv, vitraažid ( roosaken on kõige tähtsam). Roidvõlvide ehitamisel oli vaja ehitada lisatoed ja kogu see süsteem oli nii tugev, et müüre ei pidanud pakse ehitama ja just see võimaldas paljude vitraažide tegemise. (Kunstiabi: „Arhitektuur“ )

Maalikunst
Gooti ajastul erines Itaalia ja ülejäänud Euroopa maalikunst märkimisväärselt. Endiselt oli tähtsal kohal kirik ja ka maalides kujutati piiblistseeni ja muud sellist, kuid varasemaga võrreldes taheti Jumalat inimestele lähemale tuua. Mõlemal juhul, Itaalias kui ka mujal, oli tähtis väga täpne ja tõetruu kujutus. Mujal Euroopas hakati kasutama erksamaid värve ja kujud venitati pikemaks. Kasutati isegi kulda, et muuta pildid luksuslikemaks. Itaalias kasutati samu toone nagu varemgi ja kuna Itaalia kirikutel olid väiksemad aknad, siis oli seintel seinamaalideks rohkem ruumi, seda mujal ei olnud, sest aknad suurenesid ja sellega arenes ka vitraažide areng. Inimeste ja rahvahulkade kujutamisel hakati kasutama ruumilist võtet ehk üksteise taha hakati joonistama inimesi. Lisaks vitraažidele tekkis nüüd freskode kadumisega tahvelmaalid. Nende põhiliseks tekkepõhjuseks oli just see, et tahvelmaale sai transportida ja liigutada. Esimesed neist olid tehtud puidust tahvlitele ning need tehti tiibaltari jaoks. Miniatuurmaalid olid ka endiselt levinud, aga nüüd hakkasid nende loomisega tegelema munkade asemel usuga mitte nii palju seotud inimesed. (Kunstiabi: „Maal ja skulptuur Itaalias“; Kunstiabi: „Maal ja skulptuur mujal maailmas“)

Skulptuur
Võrreldes varasemaga hakkasid skulptuurid järjest oma taustast välja tulema . Nüüd oli neid võimalik vaadata nii eest kui ka külgedelt, kuid tagaküljel oli kuju ikkagi tausta küljes kinni. Kui romaani kunstis olid skulptuuride näoilmed tõsised ja isegi natuke sünged, siis gooti skulptuuride näoilmed olid rõõmsameelsemad ja väljendasid õnnistatud tunnet. Väga tihti kujutati Neitsi Maarjat lapsega. (Kunstiabi: „Maal ja skulptuur mujal maailmas“ 05.10.2018)

TEADUS

Keskajal pandi alused mitmele teadusele ja arendati maailma väga palju. Üheks revolutsiooniliseks leiutiseks oli trükipress. Selle leiutajaks peetakse Gutenbergi . Loodi ja võeti kasutusele ka esimesed tulirelvad ning nendega koos muutus sõjapidamine täielikult teistsuguseks, sest enam polnud kasu suurtest raudrüüdest ja rüüde kadumisega kadusid ka rüütliväed . ( Kalamees , 2010 : 46-47; Wikipeedia : " alkeemia ". 05.10.2018)
Euroopa jaoks sai sellel perioodil alguse alkeemia, mis oli aluseks tänapäevasele keemiale. Alkeemia algatajaks oli Robertus Castrensis, kes tõlkis ladina keelde araabiakeelse teose „Alkeemia koostis“, mida hakkasid kasutama esimesed Euroopa keemikud maailma uurimiseks. Selle teaduse algseks eesmärgiks oli teha kulda muudest materjalides, kuigi tavaliselt õnnestus tekitada elavhõbedat. Püüti ka luua tarkade kivi, mis raviks kõik haigused ning võimaldaks inimesel elada igavesti . Alguse sai ka füüsika, mis on alati olnud suhteliselt lähedaselt seotud keemiaga. (Kalamees, 2010 : 46-47; Wikipeedia: "alkeemia".05.10.2018)
Arendati ka väga kõvasti geograafiat. Üheks kõige tähtsamaks leiutiseks selles vallas oli kompass. Alguse panid sellele portugaallased. Sellel perioodil kaardistati väga palju maad ja rändamine muutus palju lihtsamaks tänu kaartidele. Võeti kasutusele uued laevad ja teist tüüpi purjed , mis võimaldasid palju lihtsamalt teha pikki reise üle ookeanide. Ehk siis leiutati ladina puri ja karavell , mis oli esimene ookeanilaev. Kõik need uuendused võimaldasid laialdasi maailmaavastusi, mille hulka jääb ka Ameerika avastamine. (Kalamees, 2010 : 46-47)
Samuti tehti uuendusi kirjandusega seotud aladel. Hakati tegema uut sorti paberit, mis valmistati linasest ja puuvillasest riidest. See oli odavam ja kergem eelkäijast ning tänu sellele levisid ka raamatud laialdasemalt, sest need olid väiksemad ja kergemad. Kuna oli juba olemas trükipress, siis varsti hakati ka paberraha valmistama ning sellega tuli ka kaasa mängukaartide tegemine ja hasartmängude suurem levik. Kuigi kirik pidas seda surmapatuks. (Kalamees, 2010 : 46-47)

KIRJANDUS
Keskaeg algab Rooma impeeriumi lagunemisega ja lõppeb renessansi tekkega ehk umbes 6.-15. sajand. Periood oli pikk ja selle jooksul toimunud muudatusi palju ning selles ajavahemikus loodud kirjandusteoseid on erinevaid, näiteks on ilmalikke ja vaimulikke. Keskaja kirjandust ei saagi analüüsida ühe tervikuna just sellel samal põhjusel. Väga suur osa selle ajastu kirjandusest on tundmatu autori poolt kirjutatud ehk anonüümne, sest väga sageli anti kellegi teise mõtteid või isegi rahvapärimusi edasi mingil määral muudetud viisil ning isegi kui mõeldi midagi ise välja, siis ikka arvas autor, et vahendab kellegi teise sõnu. (Wikipedia: „Keskaja kirjandus“)

Eeposed
Erinevatel rahvustel on oma kangelaseeposte kohta erinevad nimetused ja vastavalt on need, as laulud, bõliinad või saagad . Kõige tihedamini olid need värsivormis, väga harvadel juhtudel proosas või segavormis. Teose sisu räägib tavaliselt mingi kangelase kindlatest tegudest ja saavutustest. (Šaitanov. 2004: 28)
Eeposed pandi kirja tükk aega peale nende tekkimist, sest kirjakeel ja- oskus polnud nii arenenud kui need välja kujunesid. Hetkeni kui need kirja pandi levisid ja püsisid eeposed rahvapärimusena. Paljud Euroopa eeposed pärinevad esimestest sajanditest. (Šaitanov. 2004: 28)
Esimesteks säilinud eeposteks olid Iiri ja Islandi saagad. Kristlus ei soosinud rahvaloomingut, mis enamuses põhines paganlikel kangelaslugudel, seega avanes võimalus seda tüüpi lugude säilimiseks ainult Euroopa ääremaadel. Need eeposed kajastasid sõjaretki, kangelastegusid, ulmelisi tegelasi ja tegevusi ning isegi mingil määral kohalikku ajalugu. ( Talvet , 1995 : 29-36)

Iiri saagad
Iiri saagad kujunesid 2. ja 7. sajandi vahel ning kirja pandi 11.-12. sajandil. Algseteks jäädvustajateks olid bardid , kes olid põhimõtteliselt laulikutest ajaloolased. Need teosed loodi segavormis ehk neil oli üldiselt proosavorm, aga neil oli ka poeetiline rütm. Nendele lugudele olid omased tunded, imed , maagia ning kuningad ja ka jumalad. (Talvet, 1995 : 29-36)

Islandi saagad
Kirja pandi 13. sajandi teisel poolel ja üldiselt see koondab laule, mis on pärit 11.-12. sajandist. Islandi saagade peamine teema oli ka sõjakäigud ja lahingud, kuid leidub ka muude teemadega lugusid . Analoogselt Iirimaaga võttis ka Island ristiusu vastu rahulikult ja seega toimus üleminek paganluselt kritlusele ilma suurema verevalamiseta. „Vanem Edda ”, sealne vanim eepos kajastab maailma loomist, kus tegelasteks on jumalad, aasid ja hiiud. Kuid peale mütoloogilise poole, sisaldab „Vanema Edda“ ka lugusid inimestest. (Talvet, 1995 : 31-36)

Kurtuaasne kirjandus
Kurtuaasne ehk rüütlikirjandus oli keskajal esimene kirjandusliik, mille puhul oli teada autor. 12. ja 13. sajandil oli Lääne-Euroopa juhtuv ühiskonnaklass rüütelkond. Rüütel ei olnud enam ainult sõjamees, vaid ka õukonnategelane, kes pidi oskama olla nii sõjamehelikult osav ja truu alluv isandale kui ka viisakas ja kombeline härra. Kiriku Neitsi Maarja kultus mõjutas ka ühiskonda nii, et tähtsaks muutub daamikultus. Daami pidi austama ja armastama ning tema soovidele pidi küsimusteta alluma . (Talvet, 1995 : 48-50)
Rüütlikirjanduse loojad pidid alluma kindlatele normidel , mis olid sätestatud selliste teoste kirjutamiseks. Seda laadi kirjandus levis laiemalt Prantsusmaal ja tavaliselt jagatakse seda kahte alagruppi. Rüütliromaaniks ja trubaduuride luuleks. (Talvet, 1995 : 48-50)

Rüütliromaanid
Varaste rüütliromaanide ideed pärinevad veel antiigist , näiteks kajastati Makedoonia Aleksandri elukäiku ja armastust. Nii mõeldi välja mitu tuntud armastuslugu , mis jäid hiljemgi püsima. Laiemalt, aga levisid teosed, mis algselt pärinesid keldi müütidest. Peamiseks tegelaseks neis oli kuningas Artur, kelle kohta siiamaani ei teata, kas ta tegelikult oli olemas või ei. Algselt olid need kirjutatud värsivormis, hiljem hakati ka proosavormis kirjutama. (Talvet, 1995 : 51-57)
Selle ajastu tavade järgi kujutatakse Arturit ja tema nn. ümarlaua rüütleid laulikute kaasaegsetena, kelle õukond on täiuslike rüütlite kogunemis kohaks, kuhu kõik tahavad pääseda. Põhiliseks naispeategelaseks neis lugudes on Arturi enese abikaasa Guinievere, mis rõhutab rüütelliku armastuse platoonilisusele ja ideaalsusele. Rüütliromaanides austatakse naist kui isiksust, kelle nimel tehakse kangelastegusid. (Talvet, 1995 : 51-57)

Trubaduuride luule
Trubaduurid , eelkõige Provence ́i päritolu, olid omast ajast ees ja nende looming oli peenetundeline ja vormiliselt mitmekesine . Kuna nad kirjutasid ise luuleteosed, meloodia sinna juurde ja veel esitasid ka seda lugu, siis lõid nad ise kogu oma repertuaari. Nende loodud on luulevormidest sekstiin , kantsoon, sirventeesid , romansid. Kõige läbivam teema li armastus ja daamide ülistus, aga oli ka kindlasti taplusi ja sõdu. Tavaliselt teenisid trubaduurid erinevate isandate õukondades, kirjutades laule ka tellimusena. Lisaks Prantsusmaale olid sama tüüpi luuletajad ka Saksamaal, kus neid nimetati minnesingeriteks. Nende luule oli lähemal rahvaluulele, vähem maneerlik ja ülistatavateks daamideks on vahel lihtsad neiud. (Talvet, 1995 : 57-60)

Linnakirjandus
Linnakirjandus hakkas välja arenema samal ajal kui rüütlikirjandus, aga see tekkis linnade ääres ja sees ning oli mõeldud keskklassi inimesele ja see oli inimestele lähedasem. Haridustase oli keskklassi inimeste seas tõusnud ning sellepärast mõtles linnakodanik täiesti teistmoodi võrreldes õukonna aadlikuga. Just teise mõttelaadi pärast tekkiski uus kirjandusliik, milleks oli linnakirjandus. Uus kirjandusliik polnud nii üllas ja ülistav kui rüütlikirjandus. Linnakirjanduses olid tavaliselt pingelised teemad. Naerdi usuinimeste ja rikaste üle. (Talvet, 1995 : 62-66)
Prantsusmaal suurenes fablioode populaarsus, mis olid lühijutustused elu hetkedest, mida kujutati teravmeelselt. Heaks peeti leidlikkust ja taibukust ning halvaks rumalust. Lood olid kirjutatud rahvapärases keeles, need olid täis naljandeid ja vanasõnu ning nad olid kergesti mõistetavad. (Talvet, 1995 : 62-66)
Hiliskeskajal muutus, aga populaarsemaks vagantide looming, kus alavääristati kirikut ja kutsuti üles nautima elurõõme. Need muutusid hästi populaarseteks üliõpilaste ja haritlaste hulgas. (Talvet, 1995 : 62-66)

TUNTUMAD KIRJANDUSE ESINDAJAD
Keskaja kirjandus oli väga suures osas anonüümne, sest tol ajal jutustati lugusid ümber selle põhjal, mida keegi teine oli varem rääkinud ning ennast ei peetud autoriks , vaid lugude vahendajaks ning kuna keskajal oli kirik ja usk väga aktuaalne ja tähtis, siis peeti kõige loojaks Jumalat hoopiski. (Talvet, 1995 : 51-70)
Autoritest saame hakata rääkima alles linna- ja kurtuaassekirjandusega. Truvääridest olid tuntud prantslane Chretien de Troyes ja sakslased Wolfram von Eschenbach ja Gottfried von Strassenburg ning naisautoritest Marie de France ja Margery Kempe. (Talvet, 1995 : 51-70)
Linnakirjanduses on ka väga vähesed autorid meile teada, kuid mõned vähesed on ja need on: Guillaume de lorris ja Jean de Meung ning näitekirjanikud Christipher Marlowe ja Rutbeuf. (Talvet, 1995 : 51-70)

DANTE ALIGHIER
Dante Alighieri elas keskajal, kuid arvatakse, et tema looming oli see, mis lõi renessansi. Kirjutus teemad olid keskajale omased, aga see kuidas ta neile lähenes oli täiesti uudne. (Talvet, 1995 : 73-80)
Tema tähtsamaiks ja suurimaks teoks oli „ Jumalik komöödia“, mis rääkis Dante teekonnast läbi põrgu, purgatooriumi ja siis lõpuks ka paradiis. Teose pealkiri algselt Dante enda poolt oli „Komöödia“, mis siis tähendas tollel ajal õnneliku lõpuga lugu. Alles hiljem lisas Giovanni Boccaccio sinna ette „jumali“ , et näidata teose teemat kui ka autori geniaalsust. (Šaitanov. 2004: 63)
Teoses oli väga tähtsal kohal arvsümboolika, mis läbis kogu teost. Eriti tähtis oli number kolm, kõik teose numbrilised parameetrid olid läbi mõeldud ja need olid kõik kolme kordarvud . „Jumalikus komöödias“ oli kokku 100 laulu, mis oli täiusliku arvu 10ne ruut. (Šaitanov. 2004:64)
Käik põrgusse kestis ööpäeva ja selle ajaga läbiti kõik põrgu 9 ringi ja lisaks käidi ka Luciferi juures. Nähes patuseid põrgus hakkas Dantel neist kahju, mis siis kajastab inimlikkust kaasatundmist, kuid ta teadis, et need hinged olid selle ära teeninud oma pattudega. Alighier kirjeldab väga detailselt seda, mille eest, millisesse ringi satub ja mis seal toimub, ka seda, kes seal olid tollel ajal kui ka tänapäeval tuntud nimedest . (Šaitanov. 2004: 65-72)
Teekonnal põrgusse ja tagasi oli Dantel kaaslaseks Vergilius , kes oli Dante armastatuim luuletaja ning ka teejuht. Põrgust väljudes ja purgatooriumi sisenedes lahkub Vergilius, sest tal on koht reserveeritud põrgu esimeses ringis . Vergiliuse asemele tuleb alguses Matelda ja hiljem Beatrice . (Šaitanov. 2004: 64-73)
Dante Alighieri teos „Jumalik komöödia“ on oma jumaliku temaatika ja väga täpsete ja võimsate kirjeldustega keskaja lõpu ja kokkuvõtte sümbol ning renessansi algus. See teos kajastab keskaja teemat ja renessansi mõttemaailma. (Šaitanov. 2004: 73-74)

KOKKUVÕTE
Keskaeg kui mõiste kujunes välja renessansi ajal, kui oli vaja eelnenud perioodi kajastada. Keskaeg väga üldiselt seletatuna on periood antiik- ja uusaja vahel, aga tegelikult on keskaeg, midagi palju suuremat. Seda ei ole võimalik selgitada paari sõnaga, sest uuendusi ja muutuseid oli palju ning need mõjutasid maailma väga suurelt.
Kõige märgatavamad muudatused olid tõenäoliselt kirjanduses, kus said anonüümsetest teostest tuntud autoriga teosed. Teadmatusest sai teadmine. Teemade muutuses sai algsest Jumala ülistamisest tema üle nalja heitmine, naiste põlgusest sai naiste ülistamine ja nii edasi.
Keskaja kultuuri alla mahub nii palju ja igas erinevas valdkonnas olid omad muutused omadel põhjustel. Peamised muutuste põhjused olid hariduse edasi jõudmine ja levik ning kindlasti ka usu tähtsuse muutumine ajapikku.
Keskaeg oli aeg, millal algsest pimedusest ja hirmust sai valgus ja teadmine. Vaimuliku tähtsus asendus lõpuks ilmaliku tähtsusega ja kõik see oli 1000 aasta jooksul.

ALLIKAD

Miksike: „Bütsantsi arhitektuur“=
http://miksike.ee/docs/referaadid2006/butsantsi_arhitektuur_enenuut.ht m
Kunstiabi: „ Varakristlik ja Bütsantsi kunst“= https://kunstiabi.weebly.com/varakristlik-ja-buumltsantsi-kunst.html
Kunstiabi: „Maal ja skulptuur Itaalias“= https://kunstiabi.weebly.com/maal-ja-skulptuur-mujal-euroopas.html
Kunstiabi: „Maal ja skulptuur Itaalias“= https://kunstiabi.weebly.com/maal-ja-skulptuur-itaalias.html
Wikipedia: „Keskaja kirjandus“= https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_kirjandus
Wikipedia: „alkeemia“= https://en.wikipedia.org/wiki/Alchemy
Wikipeedia: „keskaeg”= https://en.wikipedia.org/wiki/Middle_Ages
Kunstiabi: „Arhitektuur“= https://kunstiabi.weebly.com/arhitektuur.html
Kunstiabi: „Gooti kunst“= https://kunstiabi.weebly.com/gooti-kunst.html
Kunstiajalugu: „Romaani kunst“= https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/romaani-kunst.html
Kunstiajalugu: „Bütsantsi kunst“= https://kunstiajalugu-lv.weebly.com/buumltsantsi-kunst.html
Wikipedia: „Romaani stiil, Romaani arhitektuur“= https://et.wikipedia.org/wiki/Romaani_stiil#Romaani_arhitektuur
Wikipedia: „Keskaeg2“= https://et.wikipedia.org/wiki/Keskaeg

KASUTATUD KIRJANDUS

Kalamees, Katrin 2010. Maailmakirjandus. Tallinn:AVITA
Šaitanov, Igor. 2004. Maailmakirjandus Keskaeg.Renessans. Tallinn: Avita
Talvet, Jüri 1995. Maailmakirjadus I. Tallinn: Koolibri
17

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 11 allalaadimist

Tasuta Faili alla laadimine on tasuta

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2019-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

eluonraske Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Varakristlik - Gooti kunst

kaunistatava eseme pinna. Erilisel kohal oli raamatumaal, mis kirjutati pärgamendile. Selliseid raamatuid nimetatakse manuskriptideks, nende kirjutamiseks kulus palju aega ning neid kirjutasid mungad. Nendes raamatutes esinevaid pilte nimetatakse miniatuurideks, nendele iseloomuliku punase värvi tõttu. Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärines suure kaunistatud algustähe tehnika initsiaalid. Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud. Karolingid, nime saanud Karl Suurest, tegid raamatutesse looduslähedasi kujutisi. Raamatute kaunistamisel kasutati peenelt töödeldud metalli, vääriskive, keerulisi mustreid ja figuure.

Kunstiajalugu

doc

Keskaja kunstiajalugu

käsikirjadele reljeefsed kuld ja hõbekaaned, sätendasid vääriskivid ja pärlid. Reljeefkaunistused ka tarbeesemetel. Valitsejad kantsid purpurset mantlit, teised ei tohtinud mitte midagi sarnast kanda. aadlikud- kuub romaani ja germaani stiilis kirikuid pole. Itaalias on Romaani kirikuid Romaani kunst 10-12 sajand Keskaja kunt lääne euroopas moodustab kaks suurt stiiliperioodi. 1 neist on ROMAANI teine GOOTI kunst. Romaani stiil oli keskaja esimen ühtne kunstistiil Lääne- Euroopas. Valitses eelkõige Itaalias, Prantsusmaal , Saksamaal ja Inglismaal. Romaani kunstis juhtiv osa arhitektuuril. Kõik esemed tehti kiriku jaoks. Ehituskeskusteks olid romaani stiili ajal kloostrid. Mungad määrasid ehitise põhiplaani ja välisilme. Detailide mõõtmed ja raiusid välja skulptuurkaunistused.seega olid mungad ehitusmeistrid, raskema töö ja transporditöö tegi lihtrahvas. 19.saj hakkasid tekkima linnad,

Kunstiajalugu

rtf

Keskaja kunst

o Tänu looduslähedasele suunale kerkib esile PORTREEKUNST Valitsejad aj nende perekonnaliikmed Hauamonumendid o Metallplastika Harrastati enamasti Kirde-Prantsusmaal, nagu romaani metallplastikatki o Claus Sluter Suur mõju · Monumentaalskulptuuris esmakordselt realistliku suuna tendentsid · Maalikunst o Klaasimaal Prantsuse keskaja kunsti suurepärasemaid saavutusi on värvilised klaasaknad Mosaiigisarnaselt kokku asetatud klaasitükid, mida hoiab koos tinaraam XIV saj · Lihtsustumise tendentsid o Värviline aken asendub halli mustrilise klaasiga Pääseb valitsema elegants Rõhutatakse arhitektoonilist elementi

Keskaja kunst

doc

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Hakkasid eristuma keeled. Tekkis religioon, nt animism. See on loodusnähtuste hingestamine. Tekkis kunst. See näitab, et inimestel oli abstraktne mõtlemine (mõisteline). Selle vastand on pragmaatiline või praktiline mõtlemine. Kunsti tekkimiseks on erinevaid teooriaid, millest levinumad on: suhtlusvahend, info vahendaja ja religioossete tunnete/vaadete väljendamine ilu, kaunistamine pärast eneseväljendus, vajadus end kunstiliselt väljendada Kultuur on inimtegevuse eri valdkonnad. Nt teadus, muusika, kunst, haridus jne. Inimtegevuse vaimsed tegevused. Kunst on kõik see, mis on teostatud meisterlikult ükskõik mis valdkonnas. Kunst pole ehtne, vaid järele tehtud. Kunstil on mitmeid inimtegevuse valdkondi: kino, teater, tantsud jne. Kunst on visuaalne: pildid, ehitised, kujud. Kujud, mida kunstiajaloos käsitletakse, jaguneb... arhitektuur e ehituskunst skulptuur 1

Kunstiajalugu

docx

Keskaja kultuurist

KESKAJA KULTUURIST I periood u 700a üleminekuaega (u 450-1150) Alates 4.saj. m.a.j. hakkas Rooma impeerium lagunema a) II periood u 1150.a alates naabruses asuvate germaani hõimude (läänegoodid, vandaalid, hunnid, anglosaksid) kallaletugidele b) orjade ülestõusud c) KESKAJA KIRJANDUSES täheldatavad kolm peasuunda: impeerumi tohutute mõõtmete tõttu, nii suurt ala ei suudetud enam I kiriklik kirjasõna piibli ja religiooniga seotud tekstid valitseda. II rahvaeeposed/kangelaslaulud hispaania eeposed ,,Laul minu Järgnev ajastu Euroopas oli väga raske-palju vaenutsevaid hõime, Cidist" ja hilisem ,,Rodrigo"; germaani eepos ,,Niebelungide laul";

Ajalugu

docx

Kunstiajalugu 10. klass

Rtolemaiosed lisasid Egiptuse kunsti palju kreekalikku. Pärast Kleopatra surma algas Egiptuse romaniseerumine. Vanakreeka kunst 800 30 eKr Oluline · Raua kasutuselevõtt · Ühiskonna kihistumine · Orjadeks olid barbarid · Barbarid olid head meresõitjad Kreeka kunst arenes välja umbes 600 eKr · Arhailine vana aeg 600-480 eKr · Klassikaline õitseaeg 480-323 eKr · Hiline hellenistlik aeg 323 eKr 30 pKr Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10. klass

Hiljem tekkisid vaaraode hauakamprid ka temblitesse. Temblite sissekäigu juures olid jumalate skulptuurid, kes olid seal Basiilika kirik valvuritena. Silmapäisev on Ramses Teise matusetempel. Templitel ei puudunud ka sambad. Vana-Egiptuse kunst Egiptuse kultuur arenes enamjaolt omaette, nii et Egiptuse kultuur on rohkem andja kui võtja. Giza püramiid Egiptuse arhitekstuuri parimad näited on püramiidid, mis olid pühad kohad. Alguses ehitati astmikpüramiide ja hiljem ehitati tavalisi püramiide. Hea näide on hiiglaslikud Giza püramiidid, nende Skulptuurikunstis võib eristada kahte suunda. Oli

Kunstiajalugu

doc

LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST

kultuskompleksid nagu hauatempel Deir al-Bahari ning Amoni polüoontemplid Luxoris ja Karnakis (joonis 5). Polüoonid ehk kus templite sissekäiku ääristasid jumalate auks rajatud väravatornid. [4] 6 2.2. Kreeka klassikaline ajajärk ja hellenism Juba 2000 eKr kerkis esile kreeka kultuur, millest on säilinud Knossose ja Phaistose paleed ja mükeene kultuurist välja arenenud tähtsamad ehitised Mükeene ja Tirynthia linnused. Tuhat aastat hiljem hakkas välja kujunema ühiste müütide, kultuste, festivalide, võitluste (olümpia) ja ühise arhitektuuriga kreeka rahvuslik identiteet. Tähtsamateks ehitisteks olid templid ning et seda templi keskset osa rõhutada, ümbritses see kõigist külgedest puuvaiadel ehitatud sammastikuga. [4] Joonis 6

Arhitektuuri ajalugu

Rohkem sarnaseid