Varakeskaja kiriku- ja vaimuelu (0)

12. varakeskaja kiriku- ja vaimuelu
Paavstivõimu tõus
Katoliku kiriku pea on rooma paavst
Rooma esimene paavst – apostel Peetrus , pani aluse paavstlusele, algselt piiskop
Keisri võimu nõrgenemine suurendas Rooma piiskopi tähtsust, põliselanikud nägid kiriku jõudu kui kaitset germaanlaste vastu
Paavstide autoriteeti tugevdas Gregorius Suur, ta korraldas roomlaste suhteid langobardidega ja tegeles Rooma linna kindlustamisega, rajas kloostreid, tagas kirikule hea sissetuleku, levitas usku, kirjutas ja korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule, tema autoriteet ulatus Inglismaale
Paavstide autoriteeti tõstis Pippin Lühike, tema annetusega sai paavstist ilmalik valitseja Itaalia kirikuriigis. Tänu Karl Suurele läks kümnendik kõigist sissetulekutest kirikule.
Kiriku korraldus
Kogu kristlik maailm oli jaotatud piiskopkondadeks, piiskopikirik ehk katedraal , katedraale nimetatakse ka toomkirikuteks, piiskop pühitses ametisse preestrid, preestrite ülesanne oli jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi, igas kirikus oli oma preester , piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust
Keskaegne kloostrikorralduse kujunemine
Eremiit – üksiklased nunnad või mungad , klooster - munkade ja nunnade kogukond , mungad ja nunnad elasid kloostrites väga erinevalt ning kloostrite sisekujundus oli samuti erinev, seda üritati ühtlustada kuid see ei õnnestunud liiga hästi
Benedictus Nursiast tema kloostrireelgid ehk püha Benedictuse kloostrireeglid tõid ühtsust erinevates kloostrites, ta rajas oma nägemise järgi kloostri, kõige tähtsamaks kujunes Monte Cassino, ta kirjutas oma munkadele kloostrielureeglid
Nende reeglite järgi oli munagle kõige olulisem alandlikus ja distsipliin , pidi alluma vaieldamatult kloostriülemale ehk abtile, kloostrit ei tohi vahetada, päevaplaani järgi pidi munk osalema päevasel ja öisel jumalateenistusel, töötama ja raamatuid lugema
Gregorius Suure soovituse tulemusel kasvas Benedictuse reeglite populaarsus, samuti kuulutas ta Benedictuse pühakuks ja kirjutas tema eluloo
Suur osa Lääne – Euroopa kloostritest elas Benedictuse reeglite järgi
Jõukad inimesed annetasid kloostritele oma vara, kloostritest said suured naturaalmajanduslikud majapidamised ja neil olid orjad seega nüüd oli munkadel rohkem aega ja see aeg sisustati palvetamisega
Misjon paganate seas
Kuigi ristiusk oli väga levinud ei olnud siiski paganlus väljasurnud, mõned eelistasid tradtisiooniliste jumalate austamist, väljaspool endise Rooma riigi piire domineeris paganlus ja Briti saatel samuti
Misjon ehk ristiusu ulatuslikum levitamine
Tuntud misjonär püha Patrick otsustas iiri paganad ristiusku pöörata, tema tegevus osutus murranguliseks, pärast Iirimaad levis ristiusk ka Inglismaale
Sealseks kiriklikuks keskusest sai Canterbury peapiiskopkond, Briti saartest sai oluline lähtekoht, Briti mungad rajasid frangi riiki mitu kloostrit ja siis levitasid seal ristiusku edasi frangi riigi piiridest välja poole, lõpuks olid Skandinaaviast lõuna pool elavad enamus germaanid rahvad ristiusku
Briti kloostrikultuur
Sealsed mungad huvitusid ladinakeelsetest ja keldi keelsetest kristlikust kultuurist ja üritasid neid ühtsemaks teha, Iirimaal kujunes keldi kirjakeel
Silmapaistvam õpetlane oli Beda Venerabilis, ta kirjutas ladinakeelse „Inglise rahva kiriku ajaloo“ sellest kujunes tema peateos, seal ta kirjutas roomlaste esimestest sõjaretkedest
Karolingide renessanss
Karl Suure huvi tõus vaimuelu ja antiikkultuuri vastu jätkus ka tema poja ajal ja seonus tema suguvõsa ehk Karolingide valitsemisega, sellepärast on sel ajal kultuuri elavnemine tuntud kui Karolingide renessanss
Frangi õukonda kogunenud õpetlased uurisid kirikuisade teoseid ja Piiblit , kirjutati paljusid teoseid ümber ja tänu sellele on paljud antiikteosed tänaseni säilinud, seda tehti hariduse ja kultuuri edendamiseks, hakati jama koole
Karolingide renessanss oli otseselt seotud Frangi valitsejatega ja jäi selle tõttu sama lühikeseks kui Frangi riigi hiilgeaeg , raamatute ümberkirjutamise traditisioon püsis vähestes kloostrites ja koolid jäeti unarusse
24. Ristiusk ja kirik I
Usk
Keskaja inimesed olid enamasti sügavalt usklikud, määras selle kuidas nad igapäevaselt käituvad
Risti usu põhiseisukohad kujunesid antiikajal , peamine usu allikas oli Piibel ja v kirikuisade teosed, hilisemad autorid korrigeerisid olemas olevaid seisukohti ja sellepärast toimusid muutused ristiusu õpetuses
Keskaegse ettekujutuse kohaselt troonib Jumal oma saadikutest ehk inglitest, üks inglitest – Lucifer – tõstis Jumala vastu mässu ja sellepärast taevast alla heidetud, temast sai saatan kelle kaaslasteks olid deemonid
Pärispatt sai alguse sellest kui saatan võttis ussi kuju pani esimesed inimesed pattu tegema ehk Aadama ja Eeva , pärispatt ehk kurjus mille saatan on inimestesse sisestanud
Pärast surma lähevad kindlad inimesed taevasesse paradiisi, mille väravas kükitab püha Peetrus võtmetega ja patused lähevad põrgusse
Saatanat kujutati srvilise, kabjalise ja nahkhiiretiibadega koletisena
Usuti, et kunagi saabub viimane kohtupäev ehk jumal tuleb taeva riigiga maa peale ja siis saavad kõik surnud oma tegude eest aru anda
Mingi aja pärast hakati uskuma et inimesed ei lähegi otse põrgu ja taevasse vaid puhastustulle kus nad piinlevad
Püha Kolmainsus moodustub Jumalast kui isast, Kristusest kui tema pojast ja naid ühenavast Pühast Vaimust
Sakramendid
Sakrament ehk kiriku õnnistav toiming, sinna alla kuulusid ristimine usukinnitus, armulaud , pihtimine, viimane võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisee pühitsemine
Kirik ja ilmalik võim
Kuna arvati, et algselt rajas kiriku kristus siis paavstid pidid olema Kristuse asemikud maa peal, siis kui paavstid leidsid, et nad on nii tähtsad ja, et nad ei peaks ainult vaimulike asjadega tegelema tahtsid nad hakata ilmalike asjadega ka tegelema aga see hirmutas keisreid ja see ei meeldinud neile seega keisrid otsustasid et paavstid peaksid ainult vaimulike asjadega tegelema
Ja kui kirikule ilmselt ei meeldinud midagi siis visati inimesi kirikust välja et nad ei saaks jumala armastust
Suur kirikulõhe
Katoliku kirik pidi ühendama kõiki kristlasi Lääne – Euroopas ja Bütsantsis, tekkisisd pinged Rooma paavst ja Konstantinoopoli patriarhi vahel
Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, Karl Suure ajast süvenesid erinevused rituaalides ja usulistes tõekspidamistes, oluliseks kujunes vaidlus selle üle, millest lähtub Püha Kolmainu üks osa – Püha Vaim
Nn suur kirikulõhe pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele, esimene oli paavsti võimu all ja oli tuntud kui katoliku kirik ja teine, mis kuulus patriarhile oli õigeusu ehk kreekakatoliku kirik
Paavstivõimu tõus kõrgkeskajal
Paavstide autoriteedi tõusu tingisid muutused paavstide ametisse määramise korras, tavaliselt määrasid paavste ametisse Rooma rahavas ja vaimulikud , IX-X saj. Hakkasid paavste ametisse määrama Rooma linna ja ümbruskonna aadlisuguvõsad, need valisid üldiselt oma pereliikmeid kuid kui Otto I pani aluse Püha Rooma keisririigile hakkasid keisrid paavste valima , hiljem hakkasid piiskopid oma seast paavste valima, nii oli võimalus et valitakse hea ja kogenud paavst
paavsti õukond ehk kuuria , bullad ehk paavsti ametlikud seisukohavõtud
25. Ristiusk ja kirik II
Vaimulikud ordud
Tsisterlaste ordu – rajati Prantsusmaal, lähtusBenedictuse reeglitest kuid nõudsid liikmetelt karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd, kloostrid rajate asustamata paikadesse, olulised ehituskunsti arendajad, kandsid valgeid rüüsid ajajooksul karmid nõuded leevenesid ja kloostritest said suured majanduskeskused, kuulsaim tsisterlane oli Bernard Clairvaux
Kerjusmungaordud – rajati keset linna ja kuulutati jumalasõna
Fransisklaste ordu – rajas rikka kaupmehe poeg Fransiskus, kes loobus tema varndusest, ta eesmärk polnud alustada uut ordut aga tal oli palju pooldajaid ja kirik soovis anda ametliku vormi, Fransiskus kirjutas oma abilistega uued omad reeglid ja nende soov oli kuulutada jumalasõna lihtrahva seal, neil olid hallid või pruunid kuued, olid tuntud lihtsuse poolest, ajajooksul tekkisid neilgi kloostrid ja nad pöörasid röhku haridusele
Dominiiiklaste ordu – rajas Dominicus , peamine ülesanne oli jutustada õige usu kaitseks, kandsid musta kuube, panid suurt rõhku haridusele, nende kloostrikoolid olid kõrgelt hinnatud
Pühakute kultus
Jumala armu vahendasi surnud kui ka elavad, pühakud olid surelikud kaitsjad ja eestkostjad elusalt ja surnuna
Pühakutega seostatavad esemed ehk reliikviad , arvati et neid on jumalik vägi, reliikvia võis olla Kristuse ristipuu arvatavad tükid, pühakute kehaosad, hambad ja luud ,
Pühakute hauale ja reliikviate juurde tehti palverännakuid, kindlam oli omada reliikviat, neid müüdi, vahetati kui ka varastati
Ketserid
Kõrgkeskajal levis Lääne – Euroopas usuvoole mida peeti ketserlikeks väärõpetusteks katoliku kiriku poolt, enamsti olid need kiriku suhtes kriitilised
Üks usuvool pidas kirikut otseselt saatana kätetööks, selle seisukoha pooldajaid nimetati katariteks, nad uskusid et Jumal ja saatan koos lõid maailma
kõik vaimne ja inimese hing on Jumala loodud aga kõik vaimne ja inimese keha on saatana poolt loodud, nad ei tahtnud uskuda Jeesus Kristuse süni kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana tehtud keha, nende eesmärk oli hingi katoliku kiriku ja saatana käest päästa, nende õpetus levis kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades
Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon
Paavst Innocentious III kuulutas ristisõja, väed värvati peamiselt Põhja – Prantsusmaa rüütlite hulgast, nad said lõpuks lüüa, selle sõjaga hävinesid paljud Prantsusmaa linnad ja toimus hirmus varastamine
Ketserluse vastu võitlemiseks loodi spetsiaalne kohus – inkvisitsioon, selle ülesanne oli muuta ketserite uskumisi, aga kui see ei õnnestunud võeti kasutusele karmimad viisid, tehti ülekuulamisi, need kes läksid kiriku juurde tagasi ja loobusid ketserlusest neile anti väike karistus aga kui kohe ei tunnistatud siis piinati ja kui ei loobutud ketserlusest siis visati kirkust välja ja võeti ära nende varandus või pandi vangi mõnikord ka määrati surmanuhtlus nt põletati