Mõõgavendade ordu ja Liivi ordu (0)

JÕGEVAMAA GÜMNAASIUM 
O klass 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Merlyn Mey 
Mõõgavendade Ordu ja Liivi Ordu 
Referaat 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Jõgeva  2018  
Sisukord 
Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 
1.  Mõõgavendade ordu .................................................................................................... 4 
1.1. 
Mõõgavendade ordu rajamine ........................................................................................ 5 
1.2. 
Mõõgavendade ordu ja  latgalite  ülestõus ....................................................................... 6 
1.3. 
Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke ............................................................... 7 
2.  Liivi ordu ....................................................................................................................... 8 
2.1. 
Liivi ordu teke ................................................................................................................. 9 
2.2. 
Liivi ordu tõusud ja mõõnad ........................................................................................ 10 
2.3. 
Liivi ordu likvideerimine .............................................................................................. 11 
Kokkuvõte .......................................................................................................................... 12 
Kasutatud al ikad ............................................................................................................... 13 
 
 
 
 
2 
 
Sissejuhatus 
12. sajandi lõpul tekkisid suuremad Saksa kaubakirikud Novgorodis, Visbys ja ka Tallinnas. 
Põhjuseks oli saksa kaubandusmonopol, mis tekkis Venemaal.  Paljud  kaupmehed  olid 
sunnitud  talved  veetma just suuremates kaubakirikutes. Peale kaupmehi tulid ka misjonärid, 
kes tulid siia poole usku levitama ja rahvast usku vahetama suunata ja seda just poliitilistel 
põhjustel. 12.-13. sajandil arenes roomakatuliku ja  kreekakatoliku  kiriku võitlus. Peale jäid 
Rooma  paavstid ning peale seda vallutasid nad teist usku riigid ja sundisid enda usku peale. 
Baltimaade  rahvad  ristiusustati vägivaldselt. Loodi ordusid ja liite, et usku hoida ja veel 
rohkem peale suruda. 
 
3 
 
1. Mõõgavendade ordu 
 
Mõõgavendade ordu (ametlik nimi on Kristuse Sõjateenistuse Vennad), ladina keeles Fratres 
Militiae  Christi,  oli  kristlik  sõjaline  ordu,  mis  eksisteeris  aastatel  1202- 1237 .  1202.  aastal 
moodustass preester  Theoderich  Templiodru eeskujul Riias  vaimuliku  rüütliordu. Seda ordut 
hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga järgi Mõõgavendade orduks. 
See  ordu  loodi  eesmärgil,  et  hõlbustada  Liivimaal  alistamist,  mis   tavaliste   ristisõdijate 
lühiajaliste tulekute ja minekute tõttu oli raskendatud ning vaevaline. (Koerakoonlane,  2018 ) 
 
Paavst    Innocentius   III  kinnitas  ordu  reeglid  1204.  aastal  ning  siis  ordu  allutati  piiskop 
Albertile. 
Mõõgavendade 
ordu 
tehti 
eesmärgiga 
alistada 
paganlikke liivlasi, latgaleid ja eestlasi.  Leping,  mis  sõlmiti  1207.  aastal  piiskop  Albertiga, 
andis  Mõõgavendade  ordule  1/3  vallutatud  maadest  ning  muutudes  sõjaliselt  tugevaimaks 
jõuks regioonis, muutus Mõõgavendade ordu aga sõltumatuks ning hakkas ajama  iseseisvat  
poliitikat. (Koerakoonlane, 2018) 
 
Eestlaste  muistse  vabadusvõitluse  lõpul,  aastal  1226,  kuulus  Mõõgavendade  ordule  mitmed 
Eesti asulad ja piirkonnad.  1227. aastal saadi veel maid Taanilt juurde ning 1233. aastal ka 
Riia piiskopilt ja linnalt. (Koerakoonlane, 2018) 
 
 
Foto 1 
 
 
4 
 
1.1.  Mõõgavendade ordu rajamine 
Toreida   preester  rajas  Palestiinas  liivlaste  ning  eestlaste  alistamise  tõhustamiseks   tegutseva  
Templiordu   eeskujul  vaimuliku  rüütliordu  Kristuse  Sõjateenistuse  Vennad.  Seda  hakati 
kutsuma,  mõõga  kujutise  tõttu  nende  vapil  ja  orduvendade  mantlil,  Mõõgavendade  orduks. 
(Histrodamus, 2018) 
  
Üks kõige pikaajalisemalid osalejaid Baltikumi misjonis oli  tsistertslane  Theoderich, kes oli 
tulnud Liivimaale piiskop Meinhardi ajal. Theoderich oli arvatavasti saabunud liivlaste maale 
juba 1187. aastal. Seega on ta paganaid pööranud kolme piiskopi ajal. Esimene, kes  taipas , et 
Theoderichi  sugusest  mehest  on  palju  kasu  ja  võttis  ta  endale  abiliseks,  oli  piiskop   Albert . 
Siiani  pole  jõutud  selgusele,  kas  ordu  loodi  piiskop  Alberti  käsul  või  Theodorichi  isiklikul 
tahtmisel ja soovil. Kuid kindel on see, et sellist sõjalist organisatsiooni, nagu Mõõgavendade 
ordu,  oli  Liivimaal  vaja.  Põhjus  oli  nimelt  selles,  et  relvastatud  palverändurid,  kes  ainult 
sõitsid kohale üheks hooajaks, ei suutnud kiriku edu Liivimaal stabiilselt ja püsivalt tagada. 
Püsivuse  tagamiseks  oli  vaja  tugevat  sõjalist  jõudu,  kes  pidevalt  kohal   viibis .  Selleks 
sõjaliseks jõuks  saigi  Mõõgavendade ordu, mis oli rajatud Palestiinas tegutseva Templiordu 
reegleid järgides. (Histrodamus, 2018) 
Kõige  esimeseks  ordumeistriks  sai  Kasseli-Naumburgi  alalt  pärit  Venno  (Vinno). 
Mõõgavendade ordut on paavsti kantselei  dokumentides  esimest korda  mainitud  1204. aastal. 
(Histrodamus, 2018) 
Mõõgavendade  ordu  oli  alguses  poollegaalne   organisatsioon ,  sest  enne  kui  paavst  ei  olnud 
andnud kinnitust, ei saanud ükski usuline  organisatsioon  olla kindel, et teda ketserlikuks või 
ebakristlikuks  ei  nimetataks.  Uue  ordu  reeglid  kinnistas  paavst  Innocentius  III  aastal  1204 
ning sellega allutas selle ühemõtteliselt piiskop Albertile. (Histrodamus, 2018)  
Alguses  allus  ordu otseselt piiskop Albertile ja ordu eesmärk oli, et Liivimaal oleks valmis ja 
viibiks  pidevalt  professionaalseid  sõjamehi,  kes  ei  oleks  kohal  ainult  aastaks  või  paariks 
tulnud  ristisõdijatest.    Mõne  aastaga  saavutas  Mõõgavendade  ordu,  ainsa  sakslaste  sõjalise 
jõuna  Liivimaal,  väga  tugeva  positsiooni  ning  hakkas  piiskopiga  võimu  pärast  võitlema. 
1208.  aastal  tekkis  liit,  mis  vastutas  ordu  ja  piiskopi  poliitika  eest.  Mõõgavendade  ordu 
koostöö oli piisavalt tihe, et alistada  Liivimaa  põlisrahvad. (Histrodamus, 2018) 
 
5 
 
1.2.   Mõõgavendade ordu ja latgalite ülestõus 
 
1212.  aastal  puhkenud  latgalite  vastuhakk  Mõõgavendade  ordule  ja  piiskop  Albertile  oli 
arvatavasti  seotud  ordu  tegevustega.  Oletatakse,  et  mõni  aasta  varem  pärandasid  mitmed 
katku  surnud  latgalid  oma  maise  vara  Mõõgavendade  ordule,  kes  seega  oli  nüüd  mitmete 
talude omanik. (Histrodramus, 2018) 
 
Muidugi  ei  meeldinud  see  absoluutselt  surnud  latgalite  sugulastele,  kes  rahutust  levitama 
hakkasid.  Tõenäoline,  et  rahutuste  taga  olid  ka  lisamaksud,  mida  Mõõgavendade  ordu 
nõudma  hakkas.  Protestiga   liitusid   ka  senini  ristisõdijaid  toetanud  ja  ustavalt   teeninud  
vanemad. (Histrodramus, 2018) 
 
Tõenäoliselt  hiljem  Mõõgavendade  ordu  ja  latgalite  vastasseis  lahendati,  sest  hiljem  ei 
tekkinud  enam  selliseid   olukordi .  Pärast  latgalite  ülestõusu  maha  surumist,  suurenes 
Mõõgavendade ordu mõjuvõim tänase Läti aladel tunduvalt. (Histrodramus, 2018) 
 
 
 
6 
 
1.3.   Mõõgavendade ordu langus ja Liivi ordu teke 
1230.  aastatel  püüdis  paavsti  saadik  Alna  Balduin  luua  paavstile  kuuletuvat  vaheriiki.  Ta 
püüdis sellesse haarata alasid Liivimaal, see tähendab eelkõige Põhja-Eestit. (Histrodramus, 
2018) 
Mõõgavendade  ordule  oli  paavsti  saadiku tegevust  äärmiselt  vastumeelne  ning  1233.  aastal 
puhkes  nende  vahel  avalik   relvakonflikt .  Mõõgavendade  ordu  vallutas  paavstile  allutatud 
maad  tagasi  ning  mõningate   teadete   põhjal  panid  Tallinnas  toime  veresauna,  kus   tapeti  
kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased. (Histrodramus, 2018) 
Pärast seda juhtumit langes Mõõgavendade ordu maine tohutult ning avalikult hakati rääkima 
Mõõgavendade  ordu  likvideerimisest.  Avaldati  arvamust,  et  see  tuleks  muuta  laitmatu 
mainega Saksa ordu haruks. (Histrodramus, 2018)   
Isegi peale seda kui Mõõgavendade ordut oli tabanud rahvusvaheline hukkamõist, jätkas too 
aktiivselt  tegutsemist  Baltikumis.  1236.  aasta  sõjakäik   Leetu   kukkus   ordul   täielikult  läbi. 
Ordumeister  Folkvin olevat ka selle vastu olnud, sest suvisel ajal oli raske Leetu  tungida  ja 
pealegi  oli  kergemalt  relvastatud  leedulastel  nende  maal  selge  eelis.  Mõõgavendade  ordu 
enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste 
malev,  kes  Liivimaa  vanema   riimkroonika   järgi  mõõgavennad  mutta  surus.  Pärast   Saule  
lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima 
jääda ei suuda. (Histrodramus, 2018) 
1237. aastal, aasta pärast Saule lahingut, liideti Mõõgavendade ordu ametlikult Saksa orduga.  
Liivimaal tõi jõudude  vahekorda  aga olulise nihke, sest erinevalt mõõgavendadest ei allunud 
Liivimaa ordu mitte Riia piiskopile, vaid Saksa ordu kõrgemaile meistrile, kellest ülemaks oli 
ainult paavst. See tähendas, et alus Riia  piiskoppide  ja ordu hilisemaks rivaliteediks 
ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodramus, 2018) 
 
 
 
 
 
 
7 
 
2. Liivi ordu 
 
Mõõgavendade ordu pärijaks saanud Saksa ordu Liivimaa haru oli keskaegse Liivimaa  kõige 
tugevam  sõjaline  jõud  üle  300  aasta.  Alguses  oli  ordu  pühendatud  ainult   Kuramaa   ja 
Semgallia  alistamisele.  See  muutus  alates  13.  sajandi  lõpust  muutus  peamiseks  küsimuseks 
võitlus ülemvõimu pärast Riia peapiiskopiga. 15. sajandi lõpuks, peale seda kui peapiiskopi 
ja ordu vahel oli  habras  tasakaal, muutus suurimaks probleemiks idapiiril tugevnev Moskva 
oht.  Liivi  sõja  algul  said  Vene  tsaaririigi  ambitsioonid  kogu  Vana-Liivimaale  saatuslikuks. 
(Histrodamus, 2018) 
 
 
 
Foto 2 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
8 
 
2.1.  Liivi ordu teke 
 
1237.  aastal  liideti  Mõõgavendade  ordu  ametlikult  Saksa  orduga.  Sellest  sai  emaordu 
Liivimaa haru, nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja  hospidal  Liivimaal.  
Jõudude  vahekorda  Liivimaal  tõi  see  aga  olulise  nihke,  sest  erinevalt  mõõgavendadest  ei 
allunud  Liivimaa  ordu  mitte  Riia  piiskopile,  vaid  Saksa  ordu  kõrgeimale  meistrile,  kellest 
ülemaks  oli  ainult  paavst.  Seega  oli  alus  Riia  piiskoppide  (hiljem  peapiiskoppide)  ja  ordu 
hilisemaks rivaliteediks ülemvõimu pärast Liivimaal loodud. (Histrodamus, 2018) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
    
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9 
 
2.2.  Liivi ordu tõusud ja mõõnad 
 
5.  aprillil  1242 toimunud Jäälahingus võitsid Novgorodi vürsti Aleksandri  juhitud  venelased 
liivimaalaste  vägesid  ning  oletatavalt  toimus  see  lahing  Peipsi  järve  jääl.  Liivimaalaste  väe 
põhiosa olevat moodustanud hoopis Tartu piiskopi väed. Liivimaalased said lahingus lüüa ja 
olid  seejärel  sunnitud  Novgorodiga  rahu  tegema. Sellega  itta  tung  ei  lõppenud,  kuni  16. 
sajandini  alguseni  korraldasid  liivlased  sõjakäike Venemaale. (Histrodamus, 2018)  
 
Mitmeid aastaid toimusid lahingud Kuramaal ja  Semgallias kuid  1267 . aastal vallutas Liivi 
ordu Kuramaa. Valdavalt said piiskopid 2/3 maast endale siis  seekord  läks teisiti, Kuramaa 
piiskop sai kolmandiku ja ordu ülejäänu maast.  Kuramaa alistamine oli niivõrd tõhus, et tänu 
sellele sai Liivi ordu suunata peamised  pingutused Semgallia vastu, mis näitas ainsana veel 
vastupanu,  leedulaste  kõrval.  Aastat  1291  võib  pidada  Liivimaa  ristisõja  lõpuks,  sest  siis 
langes  ka  suur  osa  Semgalliast  Liivi  ordu  võimu  alla.  Need  semgallid,  kes   kristlaste  
ülemvõimuga  ei  leppinud,  rändasid  Leedusse  ja  sulandusid  aja  jooksul  leedulaste  hulka, 
kohale jäänutest said aga sajandite möödudes lätlased. (Histrodamus, 2018) 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
10 
 
2.3.  Liivi ordu likvideerimine 
 
1561. aasta sügiseks oli Liivi ordu kaotanud peaaegu kõik oma Eesti-valdused. Põhja-Eesti 
oli alistunud Rootsile ja enamik Mandri-Eestist oli venelaste võimu all. Ainult väike osa Eesti 
aladest  kuulusid  veel  ordule  kuid  ka  need  hakkasid  jääma  rohkem  Taani  võimu  alla. 
(Histrodamus, 2018) 
Läti aladel kardeti uut Venemaa rünnakut, mis oleks likvideerinud nii Riia peapiiskopkonna 
kui ka alles jäänud orduvaldused. Saades aru, et pole muud võimalust kui alistuda Poolale ja 
Leedule.  Sellega  pidid  nõustuma  ka  ordumeister  Kettler  ja  orduvalduste  vasallid. 
(Histrodamus, 2018) 
28. novembril 1561 sõlmiti Vilniuses  Sigismund  II Augusti esindajatega Pacta Subjectionis, 
mis kinnitas Riia peapiiskopkonna ja orduvalduste minekut kuninga ülemvõimu alla. Leping 
hakkas  kehtima  5.  märts   1562 .  aastal  kui  Liivimaa  orduharu  likvideerus  lõplikult. 
(Histrodamus, 2018) 
 
 
Foto 3 
 
 
 
11 
 
Kokkuvõte 
Kokkuvõtteks  võib  öelda,  et  ajalugu  oleks  ka  võinud  teisiti  minna.  Minu  arvates  olid 
Mõõgavendade ordu liiga  ahne  ja peale tükkiv. Nad muutusid liialt vägivaldseks ja auahneks. 
Neile  ei  piisanud  kunagi  sellest,  mis  neil  oli  ja  nad  tahtsid  alati rohkemat.  Kui  nad  oleksid 
täitnud rohkem oma esialgset eesmärki siis neil oleks olnud võimalus kesta kauem. 
 
 
12 
 
Kasutatud allikad 
 
Foto 
1. 
(2018). 
[WWW] 
http://www.maskoliunasfamilyproject.com/wp -
content/uploads/2013/01/Livonian- Brothers -of-the- Sword -Fratres-militiæ-Christi-
Livoniae.jpg (02.10.2018). 
Foto 
2. 
(2018). 
[WWW] 
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f0/Den_tyske_ordens_skjold.svg/2
50px-Den_tyske_ordens_skjold.svg.png (02.10.2018). 
Foto 
3. 
(2018). 
[WWW] 
https://www.taskutark.ee/m/wp -
content/uploads/sites/2/2014/02/Eesti_Ajaloo_atlas_Liivi_soda.jpg (02.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Liivi 
ordu 
allutab 
Kuramaa. 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2207&layer=149&lang=est#2
207 (01.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Liivi 
ordu 
likvideerimine. 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2302&layer=149&lang=est#2302 
(01.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Liivi 
ordu 
lugu. 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=149&lang=est  (01.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Mõõgavendade 
konflikt 
Alna 
Balduiniga. 
[WWW] 
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2197&layer=150&lang=est#2197 
(29.09.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Mõõgavendade 
ordu 
ja 
latgalite 
ülestõus. 
[WWW] 
http://www.eestiajalugu.ee/?event=Show_event&event_id=2194&layer=150&lang=est#2194 
(28.09.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Mõõgavendade 
ordu 
rajamine. 
[WWW] 
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=1955&layer=113,150,77#1955 
(25.09.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Mõõgavendade 
ordust 
saab 
Liivi 
ordu. 
[WWW] 
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2197&layer=150&lang=est#2199 
(01.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Mõõgavendade 
ordust 
saab 
Liivi 
ordu. 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2199&layer=149&lang=est#2199 
(01.10.2018). 
 
13 
 
Histrodamus. 
(2018). 
Semigallia 
alistub 
Liivi 
ordule. 
 
 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2209&layer=149&lang=est#2
209 (01.10.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Surmahoop 
Saules. 
[WWW] 
http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2197&layer=150&lang=est#2198 
(30.09.2018). 
Histrodamus. 
(2018). 
Toimub 
Jäälahing. 
[WWW] 
http://histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2312&layer=149&lang=est#2
312  (01.10.2018). 
Koerakoonlane. 
(2018). 
Mõõgavendade 
ordu. 
[WWW] 
http://koerakoonlane.onepagefree.com/?id=5517&onepagefree=21e63bdf4e02d86b1ca4cf285
2d1b8b2 (24.09.2018).  
 
14