Ajalugu arvestus (0)

Aja KT kordamisküsimused
Teemad:

• Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137
  
• Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145
  
• Ülikoolid ja skolastika lk 154-161
  
• Renessanss ja humanism lk 162-169
  
• Suured maadeavastused lk 170-177
  
• Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183
  

Küsimused:
1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas?
Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad.
2. Iseloomusta 1054 .aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele?
Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik ( katoliiklus , nn läänekirik)
2) Kreekakatoliku kirik ( õigeusk , nn idakirik)
3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut?
Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst . Range ülesehitus.
4. Võrdle omavahel gooti ja germaani stiilis kirikuid.
GOOTI STIIL

• teravkaarsed aknad
  
• roosaknad
  
• põhiplaaniks ladina rist
  
• kaks suurt torni peafassaadi kõrval
  
• üks väike haritorn nelitise kohal
  
• roidvõlvid
  
• laiad aknad
  

GERMAANI(ROMAANI) STIIL

• 3 tüüpi: ühelööviline, kodakirik , basiilika
  
• ümarkaar
  
• lagedad kivimüürid väikeste laskeavadega
  
• kaitsekäigud
  
• massiivsus(pidid olema ka kindluse eest)
  
• kaunistas ornamentika
  
• kitsad aknad
  
• kasutati värvilist kivi
  

5. Too välja ristisõdade põhjused.

• psühholoogilised , intellektuaalsed ja emotsionaalsed põhjused
  
• uute piirkondade ihaldamine
  
• kaubavahetus
  
• Palestiina vabastamine
  
• islami pealetung
  

6. Iseloomusta ristisõdade tulemusi.

• taastati Lääne-Euroopa ja idamaade kaubandussidemed
  
• rüüstati Konstantinopol
  
• õpiti tundma idamaade kultuuri
  
• rüütlite hoiakud muutusid
  
• rüütlikultus
  
• naine tõusis Euroopas au sisse
  
• paber, suhkur, riis , kanep , lina
  
• astronoomia , meditsiin, matemaatika
  

7. Kirjelda keskaegsete ülikoolide tegevust, korraldust.

• ladina keel
  
• seitse vaba kunsti (triivium- grammatika, dialektika, retoorika ja kvadriivium- aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika )
  
• füüsika, geograafia jm
  
• säilitas ja arendas mõttevabadust
  
• Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega
  
• Skolastika
  
• Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli
  
• Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119 .a. asutatud Bologna ülikooli
  

8. Millistes eluvaldkondades avaldusid renessansile iseloomulikud tunnused?

• inimese omadused, vajadused, õigused st humanism : inimõigused , sotsiaalsed garantiid , isikuvabadused, võitlus surmanuhtluse vastu
  
• arhitektuur (antiiksete elementide kasutuselevõtt, horisontaalne liigendus , ilmalikud linnapaleed, ühiskondlikud ja administratiivhooned), kujutav kunst ( perspektiiv , mitmemõõtelisus, alasti inimkeha kujutamine), kirjandus ( Shakespeare ), rõivamood
  
• teadus- maailma seaduspärade uurimine teaduslike meetodite abil
  
• poliitika
  
• majandus- panganduse jõuline areng
  
• palgaarmeed, tööstus, merendus (maadeavastused)
  
• Da Vinci ( kunst ), Rotterdamist ( humanist , ususallivuse kuulutaja), Shakespeare (kirjandus), Morus ( filosoofiline poliitika), Kopernik, Galileo, Newton (teadus)
  

9. Too välja üks renessansiaegne isik ning kirjelda humanistlike ja renessanslike ideid läbi
tema eluloo . 

Erasmus Rotterdamist- katoliku preester, ühtlasi humanist ja ususallivuse kuulutaja. Kuigi tema kirjutised ei suutnud ära hoida ususõdu, kuid tema pärand osutus Euroopa humanistliku ja ratsionalistliku mõtte arengus väga mõjukaks. Ta taunis usulist silmakirjalikkust, indulgentsidega kaubitsemist, usufanatismi, vaimulike harimatust ja kombelõtvust, "pildikummardamist".

William Shakespeare- Shakespeare kirjutas kokku rohkem kui 30 näidendit, mida saab jagada kolmeks: komöödiad, tragöödiad ja ajaloolised draamad . Antiigiainelistes näidendites käsitles Shakespeare siiski mitte antiikaja, vaid kaasaja probleeme ja andis tegelastele kaasaegsete inimeste iseloomujooned. Valdavalt on ta näidendid kirjutatud blankvärsis. William Shakespeare'i teosed on avaldanud maailma kultuurile tohutut mõju ning kuuluvad kindlalt maailmakirjanduse klassikasse. Nende aineil on tehtud arvukalt kirjandus-, kujutava kunsti ja lavateoseid, filme jt kunstiteoseid .

Shakespear’i teoseid: " Hamlet ", "Kuningas Lear", " Romeo ja Julia ", " Othello ", "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu ", "Veneetsia kaupmees " jne

Mikolaj Kopernik- heliotsentriline maailmamudel, Juba 16. sajandi alguseks olid Kopernikul välja kujunenud heliotsentrilised vaated. 1514 . aastal levitas ta oma sõprade hulgas väikest käsikirja Commentariolus ("Väikesed kommentaarid"). Selles esitas ta ideid kuidas loobuda senisest Ptolemaiose maailmasüsteemist. Ta pani Maa liikuma, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklit. Sõbrad kiitsid idee heaks, seda loeti Roomas paavstile ja kardinalidele ning sealtki saabus positiivne tagasiside.

Albrecht Dürer - saksa maalikunstnik ja graafik , renessansskunsti suurmeister . Albrecht Dürer on loonud õlimaale, joonistusi ja akvarelle. Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika . Ta viljeles puu- ja vaselõiget(näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tema töid iseloomustab detailirohkus ja peenus. Ta kujutas jõuliselt ja väljendusrikkalt kodumaa ja ajastu vastuolusid. Peaaegu kõigis tema töödes võib märgata kahe pooluse – hea ja kurja, valguse ja pimeduse , mõistuse ja tumedate jõudude võitlust.
10. Mis olid maadeavastuse põhjuseks?

• vajadus idamaiste vürtside järele
  
• uudishimu ja seiklusjanu
  
• kullajanu - Euroopas oli puudus väärismetallidest
  
• ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga
  
• vajadus uute turvaliste mereteede järele
  
• merenduse areng
  

11. Iseloomusta konkreetsetele näidetele tuginedes eurooplaste suhtumist Ameerika kõrgkultuuridesse.

• Vaid mõni üksik tundis huvi hävitatavate kultuuride vastu ( hispaanlaste poolt Ameerika tsivilisatsiooni hävitamine)
  
• Haitil või Kuubal hävitati indiaanlased täielikult
  
• Mehhikos ja Peruus indiaani keeli kõnelev elanikkond 10-15% rahvastikust
  
• Siiski on põlisameerika komponent mõlema rahva kultuuris säilinud
  
• Ameerika hõbe - ja kullamaardlad tegid Hispaania rikkaks (siiski odavnes hõbe tänu ‘hindade revolutsioonile’ ja Hispaania võim tuhmus)
  

12. Millised olid maadeavastuse tulemused?
EUROOPALE - hindade revolutsioon ; maailmapildi avardumine; laevaehitus ja navogatsioon; mais, kakao , kartul , küüslauk , tomat, tubakas , kalkun
UUS MAAILM - euroopaliku elulaadi pealesurumine; paljaksröövimine; hobune, varblane ; haigused nt gripp , rõuged, tüüfus

• Eurooplased viisid Ameerikasse ristiusu, nisu, puuvilla , mustanahalised orjad , raua, alkoholi, tulirelvad , hobused ja rõuged.
  
• Ameerika Euroopasse maisi, kartuli, tubaka, süüfilise, kulda ja hõbedat
  
• Tähtsamad kaubateed paiknesid Vahemerelt ümber Atlandi ookeanile. Esile tõusid Lissabon, Sevilla, Antverpen , London.
  
• Hollandlased kui ‘maailma voorimehed’
  
• Inglismaa tähelend maailmavõimuna
  
• Laevanduse ja navigatsiooni areng
  
• Väärtpaberiturg, esimene tõeline börs Amsterdamis
  
• Holland Ida-India kompanii oli esimene tõeline aktsiaselts , mis vältis oma eksistentsi lõpuni krahhe ja börsimulle ning oli stabiilselt edukas
  

13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni.
Reformatsiooni(ehk usupuhastus ) all mõistame kiriku ja ühiskonna muutumist laiemalt: valitsemise, poliitilise ning ka majandusliku võimu alal ( kiriklik ja ilmalik võim, kiriku maavaldused jm.)

• loobuti pühakutekultusest (asuti hävitama altarimaale ja pühakujusid)
  
• talupoegade sõda Saksamaal
  
• mitu usulahku (luterlased, anglikaanid, baptistid, mennoniidid, presbüterlased
  
• katoliku kirikust lahku löönud usuvoolude tunnistajaid nimetati protestantideks
  
• inimese isiklik suhe Jumalaga
  
• 
  

Augsburgi usurahu – 1555 a. sõlmitud leping, milles kehtis reegel „kelle võim, selle usk“; sellega lõpetati ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte rühma: a) katoliiklikud ja b) protestantlikud
kalvinism – Johann Calvini loodud õpetus, mis oli eriti range ja rõhuv ning levis Madalmaades, Prantsusmaal ja Šotimaal. Neile oli väga oluline ettemääratuse põhimõte, mille järgi on Jumal ette näinud iga inimese saatuse . Nende igapäevaelu oli väga range järelvalve all, nad pidid kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu.
14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni . 
Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon.
1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis .

• jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks
  
• Pärtliöö ( 1572 ): Pariisis tapeti Prantsuse protestantide koorekiht, see murdis reformatsiooni selgroo Prantsusmaal
  
• Henri IV andis välja Nantes ’i edikti, millega riigiusuks kinnitati katoliiklus ja hugenottidelt ( protestandid ) võeti nende eriõigused ( usuvabadus , tugipunktid)
  
• Inglismaa rajas rahvusliku anglikaani kiriku, Inglismaal levis ja tugevnes ka puritaanlus , Šotimaal presbüterlus
  
• Skandinaavia maad said protestantlikuks
  

Hispaania, Portugal , Itaalia, Iirimaa säilitasid katoliikluse
1598.a. – Nantes’i edikt:

• Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus
  
• protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda väljaspool Pariisi (Lõuna-Prantsusmaal)
  
• protestandid võisid teenida riigiametites
  
• hugenottidele(kalvinistid Prantsusmaal) jäid nende väeosad ja kindlused 
  

Mõ isted ja isikud:
kirik - pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb
klooster - kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi
vaimulikud ordud - sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotuse
ketserlus - kristluse ametlikust doktriinist hälbivad õpetused
inkvisitsioon - kiriku kohtu vorm keskaegses Euroopas
ristisõjad - ristiretked ristiusu levitamiseks või kaitseks
läänikord - feodalism , Euroopale omane olnud feoodidele tuginev aadlist sõjameeste elukorraldus
naturaalmajandus - elatusmajandus , majandussüsteem , mille puhul kaubalis-rahalised suhted on kas vähearenenud või puuduvad üldse
raad - magistraat, keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, esindus - ja kohtuprgan
tsunft - käsitööliste vennaskond
gild - keskaegne või keskajast pärinev kutseorganisatsioon, harvem usuline või poliitiline organisatsioon
Hansa Liit - Põhja-Saksamaa, Skandinaavia maade, Madalmaade ja Liivimaa Linnade kaubanduslik ja poliitiline liit
skolastika - keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, millele toetus teadus
koraan - islami püha raamat, mis sisaldab Allahi ilmutusi Muhammadile
Muhamed - islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja
Karl Suur - Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800
Innocentius III - 176. paavst; valitses aastatel 1198-1216. Ta oli tark, sügavalt haritud kirikumees, aga ka osav poliitik . Teda kutsuti vahekohtunikuks tüliküsimuste lahendamisel. Ta algatas ristisõja Baltimaades. Kõige sellega viis ta järjekindlalt ellu põhimõtet, et paavsti võim on kõrgem ilmalike valitsejate omast
Aquino Thomas - katoliku skolastiline teoloog ja filosoof , katoliku pühak