Küpros (0)

1. AJALUGU

1.1. Esimesed elanikud

Küpros on ajaloo vältel olnud paljude riikide asumaaks, muuhulgas on saart valitsenud Kreeka, Egiptus ja Türgi Osmanite impeerium . Küprost on austatud juba kiviajal. Varaseimad elanikud umbes 5600. aastatest e.Kr. olid pärit choirokoiti hõimust ja nad tegelesid põlluharimisega. Choirokoitia nimi oli tulnud külakese järgi saare lõunaosas, kus nad elasid. Mäe jalamile ehitati paks müür, mis ümbritseks asulat ja pakuks kaitset teiste hõimude vastu, kes võinuksid saarele tulla. Sellel ajal elati ümmargustes lameda katusega kivikodades.

1.2. Kyprus

Üleminek kiviajast pronksiaega toimus 3900. ja 2500. aasta vahemikus enne Kristust. Sellel perioodil asendusid senised kivist tööriistad ja relvad vasest valmistatutega. Küprosel leidusid suured varud metalli. Selle tulemusena muutus Küpros oluliseks kaubanduskeskmeks. Saar sai nime kreeka sönast kyprus, mis tähendab vaske.
Kaubanduse elavnemine tähtsate riikidega nagu Kreeta ja Egiptus tõi Küprosele külluse. Umbes 1600. aasta paiku e.Kr. teatas Egiptuse vaarao, et kaitseb oma võimsa armeega Küprost, lootes vastu tasuks saada metalli. Kuid olukord kujunes teiseks. Vasest valmistatud relvad ei olnud kuigi vastu pidavad, sest vask oli võrdlemisi pehme. Inimesed õppisid kasutama uut ja ka paremat materjali, vase ja tina sulamit pronksi. Selle kasutusele võtt avas ukse pronksiajale.
Nendel aegadel tunglesid Küprosele paljud inimesed mandrilt, eriti Kreekast, pagedes loodusõnnetuste ja sõdade eest. See oli saare elanikele raske periood ning nad pidid paljud enda linnad ümbritsema vallidega.
Üheksandal sajandil e.Kr. asustasid saart põhiliselt kreekalased, kuid just siis hakkasid saabuma uued kolonistide lained. Mitmete aastate möödudes muutus Küpros uuesti võimsaks kaubanduse märgatava kasvuga. Samas ähvardasid saart mitmed vaenulikud jõud. Üksteise järgi toimusid assüürlaste, agiptlaste ja pärslaste rünnakud. 6. sajandil e.Kr. vallutati Küpros pärslaste poolt.

1.3. Roomlased

Aleksander Suur lõpetas pärslaste võimu Küprose üle 333. aastal e.Kr. Kõigepealt sai saar Makedoonia riigi, hiljem Ptolemaioste impeeriumi osaks. Just sellel ajal tõusis esile Roomas impeerium, mis muutus ka üle maailma vägevaimaks nähtuseks. Küpros langes Rooma alluvusse esimesel Kristuse-järgsel sajandil. Julius Ceasar kinkis saare Egiptuse Kleopatrale, kuigi tegelikult jäi see siiski üheks Rooma riigi provintsiks.
Rooma-ajal tabas Küprost mitu looduskatastroofi – nende hulka kuulusid maavärinad, põud ja näljahädad. Selle käigus hävis palju ehitisi , varises koguni terveid linnu ja vallandusid rüüstelaindeid. Kui Rooma impeerium lagunes , sattus Küpros Bütsantsi valitsemise alla.

1.4 Türklased

Küpros ujutati üle 7. Sajandil araablaste poolt, nad rüüstasid ka terve saare paljaks ja rajasid rannikule 12 000 mehe suuruse garnisoni. Bütsantsi keiser ja türklaste juht jõudsid omavahel kokkuleppele, et hakkavad saart ühiselt valitsema . See toimis kolmsada aastat, kuigi see oli üsna ebatavaline süsteem.
Türklased vallutasid Küprose juures olevaid maid ja lõpuks tuldi ka saarele. Tekkis sõda ja selle käigus eraldus Küpros Bütsantsi impeeriumist ning türklaste juht kuulutas enese ise Küprose keisriks.
1191. aastal oli Inglismaalt pärit sõdalaste kuningas Richard teel Pühale Maale, kuid ta peatus Küprosel. Seal kukutas keisri ja jättis maha sõdalasi, et saar alistada. Hiljem aga otsustas Richard Küpros maha müüa templirüütlitele, sest see saar ei toonud talle midagi muud kui tüli. Templirüütlid suutsid maha suruda kohalike ülestõuse, kuid ei möödunud kuigi palju aega, kui nad pidid kontrolli Küprosee üle loovutama prantsuse katoliiklikust valitsejatesoost pärit aadlimehele. Saarel algas Prantsusmaa okupatsioon , mis kehtestas Küprose kuningariigi. Riigi ametlikuks religiooniks kuulutati katoliiklus.
Türgi impeerium jätkas võitlust Küprose pärast ja 82 aastat hiljem suutsid nad saare uuesti okupeerida.

2. RIIK

2.1. Küpros

Küpros asetseb Vahemeres ning loodusgeograafiliselt kuulub Aasiasse. See on suuruselt kolmas saar Sitsiilia ja Sardiini järel ning on üks suurimaid turismi sihtpunkte. Väike Küprose saar on täidetud märkimisväärse hulga vaatamis-ja huviväärsustega.
Küpros saavutas iseseisvuse 1960. aastal, kui vabaneti Suurbritannia võimu alt. 1974. aastal toimus Küprosel riigipööre, peale seda tõi Türgi oma väed Küprosele ja vallutati Küprose põhjaosa. Novembris 1983 kuulutati ühel kolmandikust saarel välja Põhja-Küprose Türgi Vabariik. Ülejäänud saarel toimib 1974. aastast rahvusvaheliselt tunnustatud Küprose Vabariik. Küpros on presidentaalne vabariik, kus president on nii riigi pea kui ka valitsusjuht, kelle valib 5 aastaks rahvas.
Küprose pindala on 9300 km2. Elanikke on seal umbes 961 000. Tänapäeval moodustavad Küprose elanikkonnast Kreeka päritolu inimesed 77%, peaaegu kogu ülejäänud rahvastik on Türgi päritolu. Saar on 230 kilomeetrit pikk ( idast läände) ja umbes 80 kilomeetrit lai (põhjast lõunasse). Küprose maastik on vaheldusrikas .

2.2. Sümboolika

Küprose lipu valge põhi ja õlipuuoksad sümboliseerivad rahu ja ükmeele poole võitlemist. Riigi vase moodi siluett viitab metallile , mille järgi Küpros on saanud oma nime.
Küprose vapp on aastast 1960. Selle kollasel kilbil näeme rahu sümboliseerivat õlipuuoksaga tuvi ning seal all on arv 1960, mis märgib riigi iseseisvumis aastat. Kilpi ümbritseb õlipuuokstest pärg.
Hümni pealkiri on eesti keelde tõlgituna „ Hümn vabadusele“. Hümn on Küprosel Kreekaga ühine. Küprose rahvuslill on roos.

2.3. Kliima

Kõigist Vahemere saartsest pakub Küpros kõige soojemat ja kuivemat kliimat. Saarel valitseb soe lähistroopiline vahemereline kliima. Suved on pikad, kuumad ja kuivad, talved jahedad ja niisked. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, nendel aegadel võib temperatuur ületada 40°C. Samas on keskmine temperatuur suvel umbes 30°C. Vältimaks kuuma aja perioodi oleks kõige parem Küprost külastada märtsist kuni mai lõpuni või siis septembris ja oktoobris . Nendel aegadel püsib ilm meeldivalt soe ja temperatuur püsib 25°C ringis . Talvekuud nagu ka Eestiski on detsember, jaanuar, veebruar. Nendel kuudel on ilm tavaliselt vihmane ja tuuline ning keskmine temperatuur on kuni 12°C.
Kõrgel mägedes võib siiski olla üsna jahe. Talvel leidub seal sageli lund. Mõnikord saab talvel minna lõunarannikul koguni ujuma , et pisut hiljem minna mägedesse suusatama. Niisketel kuudel sajab vihma keskmiselt 500 mm, läänepiirkonnas koguni 1100 mm. See-eest on ülejäänud osa aastast kuiv.

2.4. Rannajoon

Küprose lõunarannal võib kohata palju sügavaid lahtesid ja seal asuvad ka peamised sadamad: Paphos, Larnaca ja Limassol . Peaaegu kõikjalt võime leida imeilusaid liivarandu, mis meelitavad igal aastal saarele mitmeid tuhandeid turiste. Tänu palju sajandeid kestnud erosioonis tekkinud kõrgetele kaljurünkadele, mis ulatuvad veest välja, on rannajoon siiski üsna põnev.

3. SUUREMAD LINNAD

3.1. Nikosia

Nikosia on olnud Küprose pealinn alates 7. sajandist. Linn asub Küprose keskosas Pedieose jõe kaldal . Pealinn on ühtlasi ka koht, mis eraldab põhjapoolset ja lõunapoolset elanikkonda. Seepärast võib mõlemal pool vana linna poolitavat piiri näha linnatänavatel relvastatud sõdurite patrulle. Küprose pealinnas loendatakse umbes 230 000 elanikku.
15. ja 16. sajandil ehitati palju paleesid, härraste-majasid, kirikuid ja kloostreid. Veneetslaste saabudes hävitati palju vanu ehitisi, tänaseni on varemetest jälgi väga vähestest.

3.2. Limassol

Limassol on koos saare suurima sadamaga Küprose suuruselt teine linn, kus on umbes 165 000 elanikku. See on ka ühtaegu tähtis turismiobjekt. Linna ümbruses voolavad atraktiivsed ojakesed ja vaade sadamale on huvitav ja ilus. Kui Famagusta suleti, suunati valdav osa sealsest kaubakäibest Limassoli, mis hakkas edukalt arenema.
Limassol on ka kergetööstusekeskus, see hõlmab ka veini ja puuviljamahla tootmise. Tänu loendamatutele turistidele tundub, et sealsed poodnikud müüvad pigem tühiseid meeneid kui kohalike meistrite käsitööd. Mööda pikka palmidega promenaadi, mis on mitmeid kilomeetreid pikk asuvad hotellid, restoranid ja pisikesed „supermarketid“. Aastaringselt võib seal kohata turiste, kes naudivad sealseid kauneid vaateid.

3.3. Larnaca

Küprose suuruselt kolmas linn Larnaca asub lõunarannikul. Seal linnas on umbes 74 000 elanikku. Varem asus suurim lennuväli Nikosia külje all, kuid see suleti ja nüüd ehitati Larnaca lähedusse uus. Selle tulemusena hakkas linnas jõudsalt arenema turism . Sellesse linna on eluaseme leidnud ka paljud teistest maadest sisserännanud põgenikud.
Sool pole enam seal mäkrimisväärseks sissetulekuallikaks, kuid siiski on see jäänud väärtuslikuks ja tulutoovaks tooteks . Larncara lähedusest soolajärvest on see saadaval. Suve ajal aurub sealt vesi ära ja jätab järele tohutu soolavälja.
Linnas leidub ka mitmeid vanu ehitisi, näiteks Türgi kindlus aastast 1605 ja možee 16. Sajandist, need mõlemad jäävad ranna veerde . Sisemaa poole jääb Püha Laatsaruse kirik .

3.4. Paphos

Küprose läänekaldal asuvas Paophoses loendatakse umbes 49 000 elanikku ja see on ka suuruselt neljas linn. Paphos jaguneb kaheks: all-linn on Kato Paphos ja ülalinn Ktima.1300. aasta paiku e.Kr. sai see tuntuks jumalatar Aphrodite kummardamise pärast ja see jäi palverännakute sihiks. Hiljem arenes Paphos ristirüütlite sadamalinnaks, kuid hiljem käis kohutavalt alla ning 19. sajandiks oli sinna alles jäänud napilt 2000 elanikku.
Tänapäeval on Paphos tähtis turismikeskus.Kõige huvitavamad ajaloomälestisi võid näha all-linnas. Nende alla kuuluvad varajane kristlik basiilika , mitme rooma villa varemed ja rida haudu . Aphrodite pühamu jääb Paphosest umbes 12 kilomeetrikaugusele Konkila küla lähedusse.

3.5. Léfkara

Léfkara on Küprose tuntuimaid külasid. Külal on kaks keskust – Pano Léfkara (ülaosas) ja Kato Léfkara (all). Seal on väga paljude kohalike elanikkude valmistatud erilisi trikandtöid, mis on toonud sellele paigale kuulsust ja au.
Paljud sealsed majad on sobitatud pisikesteks kauplusteks, sest naised ei tiki oma lõbuks, vaid pigem elatisee teenimiseks. Palju aastaid tagasi pidasid sealsed mehed rändkaupmehe ametit, käies läbi terve Euroopa ja pakkudes Léfkara naiste valmistatud käsitöid.
Tänapäeval on juba nende tööde nõudmine kasvanud nii suureks, et naised ei jõua sellega toime tulla. Nii ongi saanud kunagisest käsitööst tööstusharu. Küprosel ringi rännates leiab arvatavasti igast linnast Léfkaras valmistatuid käsitöid ja ka hõbeesemeid.

4. RAHVAS JA KULTUUR

4.1. Rahvastik

Küprose umbes 961 000 elanikust on 77% kreeka ja 18% türgi päritolu. Ülejäänud moodustavad välismaalased. Asustus on tihedam rannikumadalikel ja Nikosia ümbruses. Ametlikud keeled on kreeka ja türgi keel, kuid lisaks nendele kõneleb suur osa saarerahvast ka inglise keelt.
Küprose väga oluline sissetulekuallikas on turism. Paljud külad ja linnad on rakendunud just turismi teeninduseks. Küprose õhkkond on rahulik, mõnes teises riigis võivad poepidajad mööduva turisti lausa eemale peletada, kui pakuvad liiga pealetungivalt üht või teist kaupa. Küprosel aga nii ei ole, mõnikord kutsuvad poodnikud isegi möödakõndiva turisti hetkeks sisse, pakuvad kohvi, teed ja meeldivat vestlust. Nad armastavad rääkida inglise keeles ja veedavad enamuse päevast külastajate seltsis .
Kuna ilm on enamasti ilus veedavad küproslased palju aega väljas. Kuna Küprosel on perekonnasidemed väga tihedad , siis sõidetakse nädalalõppudes perekonnaga tihti randa .

4.2. Usundid

Peaaegu kõik kreeklastest küproslased saare lõunaosas on kreekakatoliku usku. Nende kirik on iseseisev, see tegutseb isehaldamise alusel.
Õigeusu kiriku liikmeid juhivad patriarhid ja peapiiskopid. Peapiiskop Makarios oli samaaegselt nii kiriku vaimne justh kui ka riigi poliitiline juht. Õigeusu kirikule on väga tähtsad kloostrid . Kuigi paljudest iidsetest rajatistest on jäänud ainult varemed, tegutseb saarel siiski kümme aktiivset kloostrit.
Küprose türklased saare põhjaosas on moslemid ja islami usu reeglite järgijad. Saare põhjaosa on üle puistatud mošeedega, kus moslemid käivad palvetamas.
Üks vähesemaid rahvuseid on Küprosel armeenlased. Nad kuuluvad armeenia kirikusse ja neid võib olla ühtekokku umbes 2000 inimest.
7000 liikmega maroniidi kirik on üks kristlik sekt . Enamik liikmed on tulnud Liibanonist. Küprosel rajati see kogudus 9. sajandil.

5. HARIDUS

5.1. Haridus

Lõuna-Küprose haridussüsteem on pärit brittide valitsemis aegadest ja sarnaneb sellega. Türklaste sektoris töötavad koolid hoopis teistel alustel.
Kreeka küproslased on kohustatud käima koolis viiendast eluaastast kuni viieteistkümnendani. Kuueaastased astuvad kuueks aastaks algkooli, seejärel siirduvad kesk-astme kooli samuti kuueks aastaks. Selle kolm esimest õppeaastat on gümnaasiumi alamaste. Edasi saab valida: kas minna kutsesuunitusega keskkooli või siis astuda gümnaasiumi ülemastmesse. Mõlemast saadud diplomid annavad õiguse astuda kõrgkooli.
Küprose ülikoolis Nikosias saab valida väga erinevaid erialasid. Näiteks majandust, inseneriteadusi, kirjandust, bioloogiat, füüsikat ja keemiat. Muude erialade omandamiseks, üldisemad nagu polütehnikalised distsipliinid, metsandus , turism, kaubandus, pedagoogide ettevalmistamine ja meditsiin , tuleb üliõpilastel siiski siirduda välismaale( peamised paigad , kuhu minnakse on Ateena, London ja Ameerika Ühendriikid).
Põhja-ja Lõuna-Küprose haridussüsteemid on erinevad. Kreeka sektoris käivad väikelapsed alates viiendast eluaastast lasteaias ja jätkavad algkoolis. Algharidus omandatatakse viie aastaga, kuni lapsed on saanud 12-aastaseks. Algharidus on tasuta ja kõigile lastele kohustuslik.

6. TOIT

6.1. Meze

Tavaliselt pakutakse kõigepealt sooja leiba, millele lisaks on suur kauss tomati-, sibula- ja fetajuustusalatit ning mõned suupisted , nagu tahini, mida tehakse seesamiseemnetest. Seejärel järgneb terve seeria külmi suupisteid. Nende hulgas on sageli tsatziki,tarama (valmistatud kalamarjast) ja koupépia (viinamarjapõõsa hautatud lehtedest). Pärast külmi roogasid pakutakse pisikestel taldrikutel sooje roogasid, nagu souvlaki (sea-või lambaliha leival), afélia ( veinis hautatud liha) ja klefihédes (frii-lihapallid). Kuigi meze annused on üsna väikesed, tagavad nad siiski korraliku, teinekord isegi ülemäärase kõhutäie. Mõnedes restoranides on menüüs ka kala-või taimetoidu meze.

6.2. Kala

Viimaste aastate jooksul on kalade arvukus Küprose vetes taas suurenendu, sest ülemäärast kalastamist piiratakse. Samuti saarele imporditakse ünsa palju külmutatud kala. Kuid nende kõrval on värske kala Küprose roogade hulgas jätkuvalt menukas. Tróodose mägedes on ka mõned kalakasvandused.

6.3. Vein

Küprosel toodetakse nii valget kui ka punast veini. Kuulsat magusat dessertveini Commandaria on valmistatud saarel väga ammustel aegadel, juba siis, kui seda nauditi Aphrodite pidustuste ajal. Kuna ka ristirüütlid soosisid seda veini, rajati saarele suuri viinamarjaistandusi. Saak kogutakse võimalikult hilja ja kuivatatakse enne mahla pressimist päikese käes.

7. TRANSPORT

7.1. Bussid ja maanteed

Küprose ühsitranspordi eest hoolitsevad autobussid, mis sõidavad suurte linnade ja asulate nind ka turismikeskuste vahel. Kahjuks ei tarvitse kõik bussiliinid olla mugavad . Saare sisemaale jääb paiku, kuhu buss sõidab päevas korra või kaks ja selle abil ei tarvitse mõne kaugema külani pääsedagi. Pole ka bussiliini, mis ühendaks Larnaca lennujaama linna keskusega. Lennujaama minemiseks või sealt lahkumiseks tuleks paratamatult kasutada taksot. Parimaks võimaluseks linnas ringi rändamisel on üüriauto.
Küprose teed on head. Suuremaid linnu ja asulaid ühendavad maanteed . Nendel kehtib kiirusepiirang 100 km/h ja teede peal paiknevad ka kontrollpunktid. Kahesuunalistel lõikudel kehtib kiirusepiirang 80 km/h ja linnades 50 km/h. Vaatamata sellele, et Küpros oli Briti koloonia, toimub liiklus seal ikka veel vasakpoolsena.

7.2. Praamid

Mandrilt Küprosele sõitmiseks on kõige parem kasutada laeva. Kreekast pääseb saarele Ateenast ja Rhodoselt. Israeliga on laevaühendus Haifaga. Lõuna-Türgi Mersini ja Põhja-Küprose vahel tegutseb samuti laevaliin . Saare põhjasektorist lõunasektorisse pääsemine on tüütu, sest piir nende vahel on suletud. Ainus läbipääsupunkt on pealinnas Nikosias, kuid piiri ületamine saab toimuda teatavatel tingimustel ja teisel pool saab viibida ainult piiratud aeg.

7.3. Lennukid

Küprosel on kaks lennukompaniid. Üks neist on Cyprus Airways. Põhja-Küprosel tegutseb oma kompanii, milleks on Cyprus-Turkish Airlines . Saarel on kolm rahvusvahelist lennujaama, mis asuvad Larnacas, Paphoses ja viimane põhjasektoris Ercani lähedal. Pealinnast 50 kilomeetri kaugune Larnaca lennujaam osutus suurimaks pärast seda, kui 1947. aastal suleti Nikosia vana lennujaam.
Paphose ümbrus on muutunud tähtsaks turismipaigaks ning tänu sellele on seda viimase viie aasta jooksul rohkesti avardatud. Jaam asetseb linnast umbes 10 kilomeetri kaugusel.

8. MAJANDUS

8.1. Kaubandus

Küprosel on päris mitmeid kaubanduspartnereid Euroopa Liidus, millega ühineti 2004. aastal. Paaegu 55 protsenti kogu ekspordist läheb Suurbritanniasse, Itaaliasse, Kreekasse ja Saksamaale.
Kõige tähtsamaks Küprose ekspordiartikkel on tekstiilitooted. Sellele järgnevad kartul , jalatsid, betoon ja mitmesugused muud toormed. Viimaste hulka kuuluvad vase-,raua- ja kroomimaak, marmor ning kips – neid kõiki saab ammutada Küprose kaevandustes. Lisaks sellele eksporditakse ka puuviljakonserve, veini, juurvilja ja oliiviõli. Enamus sellistest kaupadest saadetakse Suurbritanniasse, Kreekasse ja mitmesse Araabia riiki.
Tähtsamaiks impordiartiklid on toiduained, nafta ja naftatooted ning masinda ja keemiakaubad. Põhilised tarnijad on Ameerika Ühendriigid, Saksamaa, Kreeka ja ka Itaalia.

8.2. Tööstus

Suurte linnade veerde on koondunud Küprose tööstusettevõtted. Nendes töödeldakse saare olulisemaid põllusaadusi: oliividest pressitakse õli, puu- ja juurviljadest tehakse konserve, valmistatakse mahla ja veini. Väiksemas ulatuses valmistatakse rõivaid, tekstiili- ja nahatooteid. See toimub tavaliselt linnalähedastes tehastes
Küprose türgi sektori majandus on peaaegu eranditult suunatud Türgile. Selle poole tööstus ja majandus areneb märksa aeglasemalt kui kreeka sektor. Põhja-Küpros on jäänud suuresti põllumajanduspiirkonnaks.

8.3. Põllundus ja karjandus

Küprose pinnastel kasvatatakse peamiselt vilja, kuid ka kartulit ja puuvilja. Eksporditakse palju puu-ja juurvilja, näitkes mandlit, viigimarja ja porgandit , aga ka puuvilla . Küprosel asetsevad farmid on sageli väiksed.
Mesaória viljakale tasandikule jääb tähtsaim põllunduspiirkond, mis asub Nikosiast idas. Küprose maaelanikud kasvatasid varem kitsi ja lambaid üksnes oma tarbeks, praegusajal aretatakse veised ja lambaid piima ja liha müümiseks.

9. LOODUS

9.1. Mäed

Küprosel paiknevad kaks mäeahelikku, mis lõikavad saart idast läände, need on Tróodos ja Kyrenia. Kõrgeim tipp Olympos (1953 meetrit), mis asub saare edelaosas, jääb Tróodosele. See on üsna järsk mäestik. Kyrenia mäestik asub saare põhjaosas ning on madalam. See koosneb peamiselt lubjakivist. Nende mäeahelikkude vahel asub Mesória, kus toimub peamine osa riigi põllundusest.

9.2. Taimestik

Küprose saarel kasvavad paljud erinevad puu ja taime liigid, näiteks kasvab palju apelsini- ja oliivipuid, samuti ka viinamarjapõõsaid. Tróodose mäestiku lääne-ja lõunanõlvadel asuvad viinamarjaistandused, kust saadakse palju viinamarju veini tegemiseks. 17% saarest on kaetud metsadega . Paljudes kohtades on mets ära raiutud ning selle asemel paisuvad põõsastikud.
Orgudes kasvab papleid ja eukalüptipuid.Seal paiknevad ka puuviljaaiad, kus kasvatatakse pirni, õuna, kirssi, virsikut, mandlit ja kreeka pähklit. Rannikualade läheduses kasvavad palmid ja agaavid. Enamus taimede õitseaeg on veebruarist maini , nagu kollane nartsiss, kannike , võhumõõgalised, orhideed, moonid , tulikad, pojengid ja paljud teised.

9
.3. Imetajad

Küprose tuntuim imetaja on muflon, praegu kuulub see liik loodukaitse alla. Saarel elavab palju väikseid imetajaid, näiteks rebased, jänesed, nirgid, küülikud, sisalikud, kilpkonnad , konnad, kameelionid ja mitut liiki nahkhiiri ning roomajaid. Küproselt võib leida üle viiekümne liblikaliigi.
Saare lõunarannikul arvatakse elavat kääbusjõehobu, kuid liigse küttimise tagajärjel on see loomaliik kadunud.

9.4. Linnud

Alates augustist saabuvad Küprosele rändlinnud, nagu toonekured, viud , harksabakullid, pistrikud, mitmesugused kurelised ning paljud laulu-ja veelinnud .
Üks Küprosele iseloomulik röövlind on haugaskotkas, seda liiki kohtab ka Lõuna-Euroopas ja Aafrikas. Samuti võib kohata saarel ka raisakotkaid.

9.5. Kalad

Väiksemates mägijõgedes kalu ei ole, kuid nendest võib leida mageveekrabisid. Sealsetes veehoidlates leidub mageveekalu, nagu karpi, jõeahvenat ja forelli .
Kunagine ohjeldamatu kalapüük on tühjendanud Küprost ümbritseva mere, kus pole enam kuigi palju kalu. Selle tõttu on võetud kasutusele vajalikud meetmed, nüüd hakkavad kalaparved tasapisi suurenema.
Kõige levinumad on papagoikalad, limakalad, mudilased ja vikerkalalased. Vahemere delfiinid ja munkhüljed on looduskaitse all. Suviti käivad kilpkonnad rannikualadel , et liiva sisse muneda, ka nemad on looduskaitse all.
Viimase aastate jooksul on rajatud Küprosele mitu rahvusparki ja loodusreservaati.

14