Gooti kunst (0)

GOOTI KUNST .
TEOORIA.
Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused:
1) terav kaar
2) roidvõlv
3) tugipiidad ja tugikaared
Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti.
teravkaar —üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele.
roidvõlv—ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett , mis kanab võlvisiile. Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd—need ongi võlviroided.
ristroidvõlv—nelja kuni kuue osaline võlv, mille kandvaks raamistuseks on ristuvad võlviroided. Nende vahel pingul võlvisiilud. Kõige tavalisem roidvõlvi tüüp.
roie —gooti võlvisüsteemis laotud kitsas latitaoline kaar, mis on võlvisiilude liitejoonel (servjoonte kohal) ja aitab võlvi kanda. Alhul on mõikakujuline, hiljem erisuguste kujundustega roided .
kilpkaar—piki seina kulgev võlvkaar, mis piirab võlvikut selle lõikamisel müüriga ning koos diagonaalkaarte ja vööndkaartega moodustab ristvõlvi kandva struktuuri.
lansettkaar—Inglise varagootikas esinev tavalisest tervakaarest kõrgem ja kitsam kaar.
kolmnurkkaar—teravkaar sirgete või peaaegu sirgete harudega.
kiilkaar—islami arhitektuurile omane teravkaare vorm.
eesliselgkaar—islami arhitektuurile omane teravkaar (hiljem levis ka Euroopasse), mis koosneb kahest nõgusast poolkaarest.
teravkaarfriis—väikeste dekoratiivsete teravkaarte rida, mis kulgeb müüri pinnal.
tugisüsteem—gooti stiili välisarhitektuurile iseloomulik ehitusviis, mis põhineb astmetena ülespoole ahenevate tugipiilarite ja neist lähtuvate tugikaate süsteemil. Võimaldas rajada suuri erakordselt kõrgeid ja samas õhulisi ehitisi .
tugipiilar—piilaritaoline müüritugevdus, mis võtab vastu müüri külgsurve tugikaarte kaudu. Võib olla sile või astmeliselt ülespoole ahenev , müürist eenduv või sellest lahus seisev.
tugikaar —arkbutaan—gooti tugisüsteemis vastu ehitise välisseina traveede nurkade kohale ehitatud kaared , mis juhivad müüri külgsurve ehitise välisseina ülaosast tugipiilaritele.Näivad eemalt õhus rippuvatena. Nende sees on renn, kuhu voolab vihmavesi katuselt.
kimppiilar—peamiselt gooti arhitektuuris esinev piilari tüüp, kus piilari tuumik on ümbritsetud vertikaalsete ümmarguste tugisammastega ( turpadega), mis võtavad vastu võlvkaare ja roiete külgsurve.
turp —pikad kitsad ümmargused vertikaalsed eendsambad, mis koos ümara südamikuga moodustavad gooti srhitektuuris (ja mõnedes romaani ehitistes ) kimppiilari.Turp võib olla püstitatud ka seinapiilarite või otseselt seina vastu, eesmärgiga toetada võlviroideid.
trabes—gooti kirikus võidukaare all (lae all risti üle kiriku) olev tala, mille üljes paiknev triumfikrutsifiks või Kolgata grupp.
lehvikvõlv—Inglise hilisgootika võlv, kus roided lehvikutaoliselt ühest punktist väljuvad.
tähtvõlv—hilisgooti arenemisvorm roidvõlvist, kus roided on seatud dekoratiivselt tähekujulisse mustrisse.
võrkvõlv—hilisgooti võlv, kus roided ristuvad võrgutaolises süsteemis.
Tudor - kaar—Inglise hilisgootikas esinev teravkaar, mille kaare pooled kummalgi pool algavad veerand ringikujulise kurviga ja jätkuvad nõrgalt tõusvate sirgjoontena kuni kiiruni.
traperiikaar—Inglise profaanarhitektuuris esinenud kahest või enamast kiirus kohtuvast nõgusast kaarest koosnenud kaar.
haritorn—dekoratiivse tornikiivriga miniatuurtorn gooti ehitiste katuseharjal (vahel nelitise kohal) . Inglise ja Normandia katedraalidel säilib uhke nelitistornina nagu romaani ajstul.
ratasaken—ümmargune aken keskusest kiirtena väljuvate kodaratega, esineb peamiselt romaani arhitektuuris, on gooti roosakna eelkäija.
roosaken —roos-ja rosettmustriga ümmargune aken romaani ja eriti gooti arhitektuuris. Asetseb portaali kohal või transepti otsaseinas.
vitraaž—klaasimaal, värvilistest klaasikildudest koostatud tinast raamistikuga aknakujundus või ka iseseisev kunstiteos. Vitraažiks nim. ka tugevasti katvate eredate värvidega klaasile maalitud pilti. Levis laialdaselt gooti ajastul, peamiselt kirikuaknail.
kuningate galerii—kuningaskultuuride rida Prantsuse gooti katedraalide fassaadi portaali kohal.
ehisviil— vimperg —dekoratiivviil gooti arhitektuuris harilikult portaali või akna kohal.
fiaal —miniatuurne torn, kaunistuselement gooti ehitiste ehisviiludel tugipiilareil ja tornidel. Fiaalile on iseloomulik kõrge püramiidkatus ja ristlillik selle tipus .
ristlillik—gooti torne, viile ja fiaale krooniv ristitaoliselt asetatud lehted ja ladvapungaga taimkaunistus.
krabi— mugul , lehe-või pungataoline ornament gooti arhitektuuris ja seda jäljendavates stiilides. Esineb ridadena fiaalide, tornikiivrite ja vimpergite kantidel.
lansettaken—kõrge kitsas äärmiselt terava ülaosaga aken Inglise varagootikas.
siir—segmentkaartest koosnev gooti ornament või dekoratiivse pinnajaotuse motiiv , kaarte arvu järgi eristatakse kolmik-, nelik -, jne- siire (üle nelja on hulksiir).
ehisraamistus—gooti akna ülemisse ossa kujunenud rõngastest ja rosettidest ja siirudest koosnev kujundus.
ramaaž—oksornament hilisgooti kunstis. Loodusmotiiv murtud nurklikest okstest ja lehtedest.
tornikiiver—gooti kirikutel jäi tihti ehitamata, üldiselt olid (kui jõuti valmis) uhked kivipitskiivrid.
kimäärid—grotesksed skulptuurid gooti kirikute katustel, kehastavad inimesest välja aetud patte, mis kirikumüüridel tarunud. Võivad toimida veesülitina.
gooti stiil—romaano ajastule järgnev stiiliperiood, 12- 16.saj, mille arhitektuuri üldilme on kerge ja graatsiline , meeletult ülespoole pürgiv. Seda võimaldab eriline süsteem teravkaarte, ristvõlvide, tugipiilarite ja tugikaartega .Skulptuur pemiselt seotud arhitektuuriga, ajajärgu lõpul aga omandab religioosne maalikunst enneolematu taseme ja ulatuse.
varagootika —gooti ajastu algperiood, algusega u.1150 Prantsusmaal.
kõrggootika—gooti stiili õitseaeg, kus selle ajajärgu kunstile omased tunnused arenesid kõrgpunktini (eri maadelt juhtus see täiesti eri aegadel ). Näiteks Prantsusmaa 1200- 1275.
hilisgootika—gooti stiili viimane periood, näiteks Prantsusmaal 1350- 1525. Esines juba paralleelselt renessansi pealetungiga.
Decorated Style—Inglise kõrggootika, umbes 1250 - 1350.
Tudori stiil— Tudorite valitsemisajal Inglise gooti arhitektuuris esinev perpendikulaarstiili renessanssvormidega segunenud viimane faas, mida iseloomustavad kiilkaare rohke kasutus ja vohav lehtdekoor.
perpendikulaarne stiil—Inglise gooti ehitusstiil, kus taotleti piki katkemata vertikaaljooni, eriti akende raamistikus. Ehitati topelttugikaari ja lehvikvõlve (umbes 1350- 1520 ).
leekstiil—flamboyant-stiil—stiilivariant hilisgootikas, mille ornamentikale on iseloomulik leegi-või kalapõiemotiiv.Eriti akende raamistikus.Meil Eestis on parim näide Suure Rannavärava vapikilp.
tellisegootika—romaani- aegsest Lombardia ehituskunstist pärinev arhitektuurivariant Põhja- Saksamaal, Madalmaadel ja Taanis 14.saj., kus kasutati tellist peamise ehitusmaterjalina. Levisid nn. vormikividest tehtud akende ja portaalide raamistused. Eriliselt dekoratiivsed olid viilud. Kasutati glasuuritud tellistest müürimustreid, sagedased olid suured petikutega liigendatud muidu dekoreerimata müüripinnad.
uusgootika—gooti vormi kõnet taaselustada püüdev (gooti stiili järele ahviv) stiilisuund sise-ja välisarhitektuuris Euroopas ja Ameerikas, algusega Inglismaal 18.saj.lõpul. Uusgootika (neogootika) hiilgeaeg oli 19.saj. keskel, püsis mõnedes maades 20.sajandini. Selles stiilis loodi õeliselt ilusaid romantilisi ehitisi.
Ristiusu kiriku üldsõnu.
Reliikviad ja altar .
reliikvia —Kristuse või pühakute kehaliikmete, nende riiete või nendele kuulunud esemete oletatavad säilmed,mida hoitakse kirikuis ja kloostrites ja millele omistatakse imettegevat jõudu.
krüpt—kiriku kooriruumi kelder reliikviate hoidmiseks ja kasutati ka matuseruumina. Krüptides hoiti vahel ka armulauaveini tagavarasid. Hilisemas kultuuris on kujunenud õudse hauakambri võrdkujuks.
urikivi— altari algvorm suure lameda kivi näol, kuhu viidi ohvriande, säilis kristliku altarina mõnedes hästi arhailistes kirikutes.
altar—algselt lauakujuline plaat ühel või neljal jalal, hiljem kastitaoline plokkaltar. Alates 13.sajandist lisandub liikuvate tiibadega altarikapp. Alates 16.sajandist arenevad võimsad sisseehitatud altarid. 19.sajandil said suured altarid ühe dominantse võimsa altarimaaliga üldiseks.
plokkaltar—üks varaseid kristlikke altarivorme, kujutab endast seest õõnsat kasti,mis võis olla reliikviate hoiukoht , liturgiliste riistade hoidmise kast või pühaku sarkofaag.
sepulchrum (sepulcrum)—pühakuhaud, reliikvia asupaik katoliku altaris.
altariplaat— mensa —suur massivne kivilaud, mille toimetatakse ristiusu kultuslikke toiminguid.
superfrontale—kaunistus mensa taga oleval seinal , tihti krutsifiksiga keskel, millest hiljem arenes altarimaal .
altarimaal—19.sajandil üldiseks saanud Kristuse elu kujutav lihtsamas raamistuses suureformaadiline maal altari peakaunistusena.
peaaltar—kõrgaltar—kiriku kõige tähtsam ja suurem altar.Kiriku idaotsas apsiidi ees või sees.
retaabel—romaani ja gooti ajastul kasutusele tulnud liikuv altari pealmik, madal riiuliga sein altari taga, hiljem dekoratiivne pealeehitus kolmes või enamas osas. Kõrgema keskpartiiga, oli rikkalikult kaunistatud maalide ja skulptuuridega. Sellest arnes hiljem tiibaltar .
altaripealmik—tsiboorium—baldahhinitaoline pealeehitus, mis asetati neljale või enamale sambale altarilaua kohale.
relikviaar—
tiibaltar— kappaltar —gooti altar, mis moodustub kahe või enam uksega madalast altarikapist. Skulptuuridega keskosa nim. korpuseks, maalitud uksi tiibadeks.
predella—tiibaltari alaosa, üks kolmandik altarikapi kõrgusest. Altarikapisokkel, mis on samuti kaunistatud maalide ja skulptuuridega ning sageli varustatud ka tiibadega (ustega) moodustades sel juhul kapikese reliikviate hoidmiseks.
altaripealdis—tiibaltari altarikapi kunstiliselt kaunistatud pealeehitus.
diptühhon—a) kahe poolega kokkukäiv altaripilt,
b) kahe poolega kiriklik tahvel, kuhu olid kirjutatud missal mälestatavate koguduseliikmete nimed.
triptühhon—keskaegne kapp-ehk tiibaltar, mis koosneb liikumatust keskpartiist ja kahest avatavast tiivast.Hiljem igasugune kolmeosaline maal.
polüptühhon—mitmeosaline altarimaal, tiibaltar, kus altaritiivad avanevad järguliselt, nii et altaritiibu moodustub palju.
pentaptühhon—altarimaal või altarikapp viie erineva pildipinnaga (neli tiiba ja keskkorpus), mis moodustvad sisulise terviku.
kandealtar—väike kaasaskantav (portatiivne) altar vaimulike reiside tarbeks.
Vesi.
nümfeum— keskaegses basiilikas nõu käte pesemiseks enne kirikusse sisenemist.
akvamaniil— liturgiline kätepesunõu keskaegses kirikus, tihti loomakujuline.
lavabo—kivist või metallist kätepesunõu katolikukirikus, keskaegseis elamuis ja linnuseis.
piscina—a)ristimisbassein varakristlikus baptisteeriumis (kui täiskasvanute ristimist enam ei toimetatud, säilis mõnedes hästi vanades kirikutes dekoratiivse elemendina).
b) liturgiliste nõude pesemise kauss , preestrite kätepesunõu kiriku tagaruumis (võib olla asetatud kiriku lõunaseinas olevasse spetsiaalsesse nišši).
ristimiskivi—liiva-või lubjakivist (ka graniidist ) õõnsaks töödeldud kivi, mis moodustab nõu ristimisvee jaoks. Varem olid silindrilised või nelinurksed, hiljem karikakujulised. Alates 18.saj. tuli kasutusele ristimisvaagnad. Vanemates kirikutes aga ristimiskivid siiani kasutusel.
kupa—ristimisnõu, ristimiskarika kausitaoline ülaosa, mis vahel on kõrge jala küljest eemaldatav.
ristimisvaagen—hõbedast või messingist (ristimisvee jaoks) kasutatav vaagen.
pühaveenõu—liturgiline nõu kristlikus kirikus, kus oleva püha veega saavad koguduseliikmed end piserdada.Ära aja segi kätepesunõudega!
aspergill—püha vee pintsel , pintsel pühitsetud vee piserdamiseks.
ampulla—a)palveränduritel kaelaskantav pudel pühade allikate vee, püha mulla ja pühade õlide toomiseks kaugetest paikadest,
b) vaas hauatalitustel kasutatavate essentside hoidmiseks. Hoiti komplektidena krüptis,
c) vaas õli ja veini hoidmiseks katoliku kirikus.
Valgustid kirikus.
lühter—küünlahoidja, eristatakse kolm liiki:
a) harilik küünlajalg, mis seisab jalal
b) ripplühter, mis ripub laest
c) seinalühter, mis kinnitub seina külge
kroonlühter—ripplühtri liik , kirikus koori või peaaltari kohal rippuv paljude küünla-või lambipesadega ripplühter.
ampel—ripplamp ühe või mitme leegiga .
kandelaaber—mitmeharuline suur küünlajalg.
seinabraa—mitmeharuline seinalühter.
Armulaud.
hostia —oblaat—armulaualeib kristlikus kirikus.
sakramendiorv—kiriku põhjaseina ehitatud nišš, kus hoiti armulaualeiba, hiljem arnes sellest gooti sakramendimajake. Vanemates kirikutes siiani kasutusel.
tabernaakel ehk sakramendimajake—kapitaoline kirikumööbel armulaualeiva ja armulauariistade paigutamiseks. Gooti arhitektuuri vormidega rikkalikult kaunistatud puust või kivist miniatuurne majake, mis toetub sambataolisele soklile ja on sageli kaunistatud väikeste skulptuuridega.
tsiboorium—a) vt. altariteema juures.
b) kunstipäraselt kujundatud kõrge hoiunõu hostiale, sarnane tabernaakliga
monstrants—ostensoorium—katoliiklikus liturgias tornikeste ja ristiga rikkalikult kaunistatud väärismetallist nõu armulaualeiva jaoks (tabernaaklis hoitakse armulaualeiva varusid missade vaheajal, monstrants on kasutusel missa ajal, sinna sisse paneb preester eelkõige ühe näidis- armulaualeiva (kuigi sinna võidakse mahutada ka koguduseliikmete väiksemad oblaaditükid—aga neid pole näha) ja näitab seda rahvale. Üle jäänud armulaualeib pannakse tabernaaklisse tagasi).
lunula —poolkuukujulise vormiga alus, mida hoitakse monstrantsi sees ja kuhu asetatakse hostia monstrantsi kasutamise ajal.
euharistlik tuvi—peristeerium—altari kohale ripuatud metalltuvi, mille sisemuses hoiti hostiat.
kustoodia—väike karbike armulaualeiva hoidmiseks, näiteks selle transportimisel.
püksiid—ümmargune hõbedast või elevandiluust karbike, millega hostia viiakse haige juurde.
reposorium —puhkealtar. Katoliku kiriku suurtes protsessioonides kantakse sellekohastes nõudes hostiat. Aeg- ajalt peatub protsessioon palvetamise ajaks. Sel ajal asetataksegi hostia (armulaualeib) sellisesse väikesesse altarisse.
Kirikupingid.
kirikupink —pikad pingid kirikus kahel pool keskkäiku, varustatud raamaturiiuliga (lauluraamatu jaoks) põlvitamilauaga ja vahel ka otsuksega. Tähtsamatel perekondadel on kohalikus kirikus sageli nimelised pingid.
kolmikiste—varagooti kiriku kooriosas asetsev troonitaoline iste preestri ja mõlema missal teeniva diakoni jaoks.
kooritoolid—omavahel seotud individuaalsed istmed kahel pool kooriosa kiriku võimukandjate ja missal teenivate isikute jaoks. On harilikult rikkalikult skulptureeritud selja-ja käetugedega.
dorsaal —a) kooritooli seljatugi,
b) altarikapi tagasein .
accoudoir—kooritooli käetugi
misericordia—kooritoolistiku klapptoolist eenduv istumistugi, kasutamiseks kõrgemale vaimulikule kauakestvat püstiseismist nõudva jumalateenistuse ajal (võimaldas kõrges eas piiskoppidel tähelepandamatult istuda missa ajal).
paramentika—teadus kiriklikest tekstiilidest, juhised nende valmistamiseks ja kasutamiseks.
paramendid—kirikus ja kiriklikus teenistuses kasutatavad tekstiilid, eriti igasugused eesriided ja altarikatted.
antependium—altari eesriie, mis katab altari kiriku sisemuse poole pööratud külge. Mõnikord ka otskülgi.
altarikate—altari esikülge ja lauda kattev vaip .
corporale— nelinurkne linake, tihti hinnaliste pitsidega,millele asetatakse liturgilised riistad altaril, hoitakse erilises tärgeldatud taskus—bursas.
liturgilised värvid—erivärvid kiriku tekstiilidel, mida kasutatakse erinevail kirikupühadel ja eri talituste puhul.Jõulupühadel valge (ka esimesel Ülestõusmispühal ja laulatuse ajal), violetne paastu ajal, punane Nelipühil, roheline Kolmekuningapäeval, must Suurel Reedel,matustel ja mälestusteenistustel.
armaarium—seinakapp liturgiliste riistade ja vaimulike riiete hoidmiseks.
liturgilised riistad—kirikus liturgiliseks otstarbeks kasutatavad nõud (karikas, pateen, ristimiskivi, ristimisvaagen).
tiaara—paavsti kolmekordne kroon pühalikul puhul.
mitra—piiskopi kolmnurkne kõrge peakate .
casula—katoliku preestri missarüü.
alba—missal kantav preestri (ja ka vaimulike abijõudude) valge särk, ka kooripoisi valge rüü.
ratsionaal—piiskopi riietuse juurde kuluv ehe, ripub vabalt rinnal ja seljal,on ainult õlgadel ühendatud.
pektoraal—kõrge katoliku vaimuliku rinnarist.
sutaan—katoliku vaimuliku enamsti kapuutsiga (ja üldjuhul tume) mantel .
talaar—kõrgete juristide ja protestantlike vaimulike ametiriietus . Katoliku vaimuliku jaoks lihtsalt üks võimalik üleriie muusuguse missarüü peal (kantakse protsessioonides, matusetalitustel jne). Pikk, avar must keep.
pluviale—vaimulike kapuutsiga mantel, mida algselt kanti ainult protsessioonidel väljaspool kirikut. Alates13.saj. on piiskoppide ja teiste kõrgete vaimulike missariietuseks.
piiskopikepp—piiskopisau—hinnalisest materjalist ja rikkalikult kaunistatud kepp, piiskopi ametitunnus. Kreekakatoliku kirikus kargukujuline, roomakatoliku ja protestantlikus kirikus kõvera või spiraalselt keerduva ülaosaga. Sirge ülaosaga piiskopisau on eelkõige paavstil .
piiskopisõrmus—kaunilt kujundatud hõbesõrmus, üks piiskopi ametitunnuseid.