. 15. Miks, millal ja kelle poolt viidi läbi sõjaväeline riigipööre? Milles see avaldus? 12. märts, 1934, Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri poolt, et vältida vapside võitu ja koondamaks võimu enda kätte. Avaldus selles, et kehtestati autoritaarne diktatuur: · Kuulutati välja kaitseseisukord , · Suleti kõik vapside organisatsioonid ning vangistati mitu juhtivat vabadussõjalast, · Lükati edasi valimised ning keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused, · Riigikogu saadeti laiali, saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, · Erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei, · Kehtestati tsensuur, · Olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena. 16. Mis on vaikiv ajastu? Eesti ajalooperiood, mis algas K. Pätsi teostatud riigipöördega demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele diktatuurile. See kestis 6 aastat ning selle aja jooksul muutus Eesti riigikord ulatuslikult. 17
temperatuur, nägemisaparaat ja rikkus kergendab ja ametialased (videokonverent- füüsiline kuulmisel suhtelmist (osatakse keeled raskendavad sid, ringkirjad, keskkond, kuulmisaparaat. rohkematel teemadel suhtlemist. Samuti informeerivad valgustus jne. Kehakeele puhul on kaasa rääkida). on suhthlus erinev koosolekud jne.) oluline närvi- ja Olulisel kohal rassiti. Poliitilis- lihassüsteemi emotsioonid. Veendumused ja majanduslikud funktsioneerimine. harjumused otsused mõjutavad Kirjutamine sõltub mõjutavad inimese suhtlemise vorme,
Riigipööre 12.märts 1934- K. Päts kasutas uue põhiseadusega talle antud volitusi ning pani samast päevast alates kuueks kuuks kehtima kaitseseisukorra kogu riigis, nimetades J.Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Oma teguviisi põhjendas ta vajadusega ära hoida vapside riigipööre. Vabadussõjalaste organisatsioonid ning ajakirjad suleti, aktiivsemad liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised meeleavaldused ja koosolekud. Valimised lükati edasi ning valitsusjuhiks määrati Karl Einbund (Kaarel Eenpalu). Võitlus opositsiooniga- Opositsiooni põhituumiku moodustasid endiste Asunike Koondise ja Rahvusliku Keskerakonna liikmed. Opositsiooni iga eluavaldus oli raskendatud. Poliitiline tegevus ja organiseeruine ei tulnud kõne allagi. Suleti „Maaleht“, 1935 allutati „Postimees“ riigi kontrolli alla. Kasutati ka opositsiooni-tegelaste äraostmist,
Aiarühmades 20-25 last Segarühmad Sõimerühmas töötavad 2 kasvatajat ja 1 lapsehoidja Aiarühmas töötavad 1 kasvataja ja 1 hoidja Kasvataja nädalakoormus on 38,5 tundi Iga 4,5 töötunni järel pooletunnine puhkepaus Meie jaoks uudne nähtus on, et iga 4,5 töötatud töötunni järel on kasvatajal õigus võtta pooletunnine puhkepaus. Kasvataja töökoormusesse arvestatakse ka ettevalmistus järgmiseks päevaks, materjalide korrastamine, pidude ettevalmistamine, lapsevanemate koosolekud jne. 8 slaid Lasteaia päevakava Kell 8-9 kogunemine Kell 8-9 lapsed kogunevad ja mängivad vabalt. Kell 9-9.30 vabatahtlik hommikusöök Ühist hommikusööki lasteaedades üldjuhul ei ole, kodus pannakse kaasa võileib, puuvili, jogurt vms. Jook, kas tee, piim või kakao on lasteasutuse poolt. Kell 9.30-10 hommikuring Hommikuringi ajal istuvad lapsed toolidel ringis, koos lauldakse, mängitakse, vesteldakse või loetakse. Kell 10-11 vabamäng Kell 11-12 õues viibimine/mängimine Kell 12
radikaalide üht liidrit Jaan Teemantit. Selle järgselt lahkusid Tõnissoni pooldajad koosolekult. Seega peeti kaks koosolekut: mõõdukamad Tõnissoni juhtimisel ning radikaalid Teemanti eesistumisel. Rahvaasemike koosoleku otsused süvendasid revolutsioonilisi meeleolusid. Mitmel pool hakati kohalikke omavalitsusi üle võtma. Kui detsembri alguses puhkes Tallinnas järjekordne üldstreik, vastasid võimud karmimate abinõudega: keelati koosolekud, vahistati sotsialistide juhid ja töölisliikumise tegelased ning Tallinnas ja kogu Harjumaal kehtestati sõjaseisukord. 12.detsembril suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama, kutsudes enesega kõikjal kaasa ka kohalikke maatamehi. Korratuste lõpetamiseks saatis keskvalitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge, kodu maal kehtestati sõjaseisukord, ametisse määrati Baltimaade kindralkuberner
*1934 aprillis riigikogu ja riigivanema valimised *Johan Laidoner(Asunike Koondis); Konstantin Päts(Põllumeestekogud): August Rei(Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei) Autoritaarne Eesti 12.märtsil 1934 teostasid Päts ja Laidoner sõjaväelise riigipöörde *Vahistati u 400 vabadussõdalast ja suleti nende organisatsioonid(väidetav v õimuhaaramiskatse ja ,,Eesti rahva vaimne haigus" propagandast) *Keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused *Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord *valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni *algas puhastustöö riigiaparaadis *Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja seadusandlik võim koondus valitsuse kätte 1934 aasta sügisest algab Vaikiv ajastu autoritaarne diktatuur. *siseministriks määratakse Kaarel Eenpalu(Karl Einbund). *pikendati kaitseseisukorda 1 aasta võrra(ka valimised nihkusid) *Riigikogu sunniti ,,vaikivasse olekusse"(ei kutsutud kokku)
Oktoobris 1933 pandi vabadussõdalaste koostatud uue põhiseaduse projekt rahvahääletusele. Eelnõu toetas enamik valijaid, riigivanem sai õiguse tühistada Riigikogu seadusi ja saata Riigikogu laiali. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte teostasid riigivanema kandidaadid K. Päts ja J. Laidoner 12. märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati välja kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi. Riigikogu saadeti suvepuhkusele ja riigiasutustes alustati puhastustööd. Vaikiv ajastu (1934- 1940) Septembris 1934 tuli Riigikogu jälle kokku ja nõudis tagasipöördumist demokraatliku valitsemisviisi juurde. Pärast seda parlamenti enam kokku tulla ei lubatud. Kõik erakonnad keelustati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei - Isamaaliit. Ajakirjandus allutati tsensuurile ja paljud ajalehed suleti
Riigis kasututatav keel Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata. Rootsi sümbolid Lipp Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest. Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav. Rootsi lipp Vapp Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp....
tingisid? Kelle või mille vastu tegevus oli suunatud? Vabadussõjalaste vastu Milline oli riigipöörde tagajärg? Keelustati poliitilised meeleavaldused, suleti vapside ühingus, arreteeriti vapse, valimised lükati edasi, parlament saadeti nn vaheajale Kuidas Päts ja Laidoner blokeerisid opositsiooni? · Keelati ära eraisikute ja organisatsioonide poliitilised koosolekud, rongkäigud · kõik rahvaalgatuslikud riigikogu valimised keelati/tühistati · suleti vapside osakonnad, arreteeriti juhid ja kuulati üle inimesi Milliste võtetega kärbiti vabadussõjalaste saavutatud sisepoliitilisi edusamme ja vähendati nende mõju ühiskonnas? · Arreteeriti vapside juhtivamad tegelased · keelati vapside kokkusaamised · suleti vapside osakonnad Eestis 12. Eesti muutumine autoritaarseks riigiks - K.Pätsi dekreedid demokraatia likvideerimiseks.
riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused), olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena, demokraatlik valitsemisvorm asendus
Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne. Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama. Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine, samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid ning üksteise ideid täiustades jõuaksid nad paremale tulemusele kui igaüks eraldi töötades. Ülemus peaks mõtlema selle üle, kui palju on töötajatel otsustusõigust ja kas ta on projektide nägemisel pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav, tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda ideid parima tulemuse saavutamiseks. Kuna inseneritöö tegemisel on töötulemus päris korralik ja
Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita. Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö. 11 Laidoneri elu lõpp 19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942
4. Skandinaavia ühiskond ja viikingite retked Esiaeg Lõuna-Norra, Taani, Lõuna-kesk-Rootsi piirkonnas elasid germaani keelt kõnelevad rahvad; arenes künnipõllundus; Skandinaavia ühiskond Elatusid peamiselt põlluharimisestja karja pidamisest, lisaks veel küttimisest ja rannikualadel kalapüügist; enamik inimesi siiski vaad , nad elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid; orjad ehk träälid; kohalikud koosolekud ehk tingid; maakondade ühiskoosolekud; kogukondade pealikud ehk konungid(kuningad); suurenes meresõidu ja kaubavahetuse osatähtsus; kauplemise kõrvalt kasutatsid bondid juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid
Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele jakoostööleping nn Balti Antont/Antant. Julge oleku riskid kasvasid. 18. Konstatin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipöörde põhjused ja olemus. Põhjused : Ennetada vapside võimule tulekut. Koondada võimu endakätte. Olemus : Laidoneri määrati sõjaväe ülemjuhatajaks ja riigis kehtestai 6.kuuks kaitseolukord. Suleti vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsed liikmed arreteeriti. Keelati poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati tagasi. 19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised ajalehed, ülejäänud alluati otsesele riigi kontrollile. 1935 – keelati kõik erakonnad, tekkis ainupartei – Isamaa Liit 8.detsembris
kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt. Valiti saadikute nõukogud. Valimistel sai osaleda vaid töörahvas. Kui 1918 jaanuaris valmistel selgus, et enamlased ei saavuta enamust, siis valimised katkestati. Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti rahvuslasi. Natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks, koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid: pangad natsionaliseeriti; tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid riigistati, maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike valdused konfiskeeriti, moodustati suurmajandid. Pärast oktoobripööret jõuti koondada Eesti üksused Eesti Diviisiks, eesotsas Johan Laidoneriga. Ettevalmistused iseseisvumiseks
LINNAD KESKAJAL. Tallinn, tartu, rakvere, narva, uuspärnu, viljandi, paide, haapsalu, vanapärnu. KES MILLIST MAAKONDA VALITSES. Liivi orduriik ilmaliku võimu kehastus, suurim sõjaline jõud, eksisteeris alates 1237. aastast. Oli Saksa ordu Liivimaa haru, loodi Mõõgavendade ordust, mis sai 1236. aastal Saule lahingus leedulastelt hävitavalt lüüa. Pealinnaks alguses Riia, hiljem Võnnu. o Tähtsaim isik ordumeister, allus Saksa ordu kõrgmeistrile, talle kuulusid Läti alad, Sakala, Järva ja teised väikemaakonnad. o Orduala jagunes komtuur ja foogtkondadeks, neile allusid ordumõisad. o Ordu siseselt olid tähtsaimad rüütelvennad, ordusse kuulusid veel ka poolvennad (sepad, pagarid jne). Kiriklikke talitlusi pidasid preestervennad. SaareLääne piiskopkond kuulusid Saaremaa ja Läänemaa, maahärraks SaareLääne piiskop, kes allus Riia peapiiskopile, keskuseks algul VanaPärnu, hiljem Haapsalu Tartu piiskopkond maahärraks Tartu ...
20.Venemaa 1905. aasta revolutsiooni puhkemine ja revolutsioonisündmused Eestis. Uue turu veretöö. Rahvaasemike koosolek. Mõõdukate ja radikaalide erinevused. Mõisate rüüstamine. Karistussalkade tegevus Peterburis alanud revolutsioon levis Baltikumis kiiresti. Korraldati streike ja miitinguid. Nõuti. demokraatlike vabaduste kehtestamist ning talurahvale maa andmist. Keskpunktiks Eestis sai Tallinn. Kuna linnas olid koosolekud ja rongkäigud keelatud, peeti miitinguid surnuaedadel, paemurrus, liivakarjäärides. Oktoobris kuulutati Tallinnas välja üldstreik, milles võtsid osa töölised, raudteelased, telegraafitöölised ja postitöölised. 16. oktoobril kogunes Uuele turule suur rahvakoosolek, kuhu ootamatule ilmus sõjavägi, kes avas rahva pihta hoiatamata tule. Ligi sadakond inimest sai surma, veelgi rohkem haavata.
Eelkõige sooviti kõrvaldada igasugust konkurentsi, et igale meistrile jätkuks linnas tööd ja iga käsitööline suudaks üleval pidada oma peret. RAAD määras kindlaks mitu käsitöömeistrit võis mingis tsunftis olla. Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA. Tsunfti etteotsa valiti tsunftivanem. Tsunftid hoolitsesid ka oma liikmete vaba aja veetmise ja seltskondliku läbikäimise eest (peod, ühised söömaajad, koosolekud jne). Jõukamatel tsunftidel oli kooskäimiseks oma maja, oma tsunftiatribuutika (pitsat, tsunftilaegas, kann, lipud jne nagu kaupmeeste gildidelgi). Tsunftide õlul oli ka vaeste hoolekanne (abistati vanu, haigeid töövõimetuid või vaesunud tsunftikaaslasi). 19. Kirjelda, kuidas sai õpipoisist meistriks. Ameti õppimist alustati üsna noorelt õpipoisina (SELL ehk õpipoiss) käsitöömeistri juures. Õpipoisi aeg võis kesta olenevalt ametist 1 10 aastat
See tähendab jumalikku ülevust ning majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion, kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega, peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud, teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega. Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase
Ministrite nõukogu ülesanne on ühenduse seadusloome. Ta kasutab seda võimu, mis tavaliselt kuulub rahvuslikele paralamentidele (Tanning, 2001:199) Nõukogule kuulub seadusandlik võim, kuid ta ei saa teha otsuseid omapäi, vaid peab alluma ELis kehtivatele otsuste tegemise reeglitele. Eesistuja ametikohta täidavad nõukogus kõik liikmesriigid kordamööda kuuekuulise tähtaja jooksul järjekorras, mille on ühehäälselt otsustanud nõukogu. Eesistuja ülesandeks on kutsuda kokku koosolekud, juhatada neis sõnavõtte, teha hääletamisettepnak ja kirjutada alla nõukogu otsustele. Peale komisjoni ja nõukogu osaleb ühenduse seadusandlikus menetluses ka Euroopa Parlament (EÜ lepingu artiklid 189-201), mille rahvas valib otsesel valimisel. Sellest järeldub, et Parlament on Euroopa rahvaste demokraatlik hääl. Parlamendis on 17 alalist komisjooni, millest igaühel on esimees ja 1 3 aseesimeest. Veel võib parlament asutada ajutisi komisjone ja uurimiskomisjone
● Perioigid = Sparta ümbruses elavad ○ Isiklikult vabad ○ Spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud ● Heloodid = spartiaatidele kuuluvad maad harivad orjad ○ Kõige arvukam grupp ● Kaks kuningat ● Geruusia = vanemate nõukogu ● Viis efoori ○ Kuningate ja riigiametnike tegevuse kontroll ● Kõigi spartiaatide koosolekud ● Kasvatussüsteem Ateena ● Atika maakonnas ● Kodanikkond = kõik vabad meessoost põliselanikud ● Demokraatia ○ Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekutele ○ Kõik kodanikud seaduse ees võrdsed ○ Aristokraatial polnud eesõigusi ● Esimene Ateena mereliit ● Poisid saadeti 7-aastaselt kooli ○ Lugemine, kirjutamine, muusika, luuleteosed ○ Rikkamad kasutasid pedagooge
tingimuseks oli see, et asju pidi saama ajada ka vene keeles. Kuna inimestel puudus valimiskogemus, pidas tähtsaks kumbermangukomissaar J. Poska, et inimesed saaksid hakata valima ning kuuleksid sellest rohkem, et see kajastuks rohkem läbi meedia ja ajalehtede, st vastutas tehnilise poole eest. Maakonnanõukogud valiti nimekirjade alusel. Võrreldes hilisemate aegadega, oli maakonnanõukogu tegevus algusaastail tunduvalt aktiivsem. Nõukogude koosolekud kestsid päris pikalt kuni 3 päeva, mis jäi ka pooleli tihti vaid seepärast, et kaugemalt tulevate saadikute sai toiduvarud said otsa. 21. detsembril 1920 jõustunud Eesti Vabariigi esimene põhiseadus säilitas ikka oma senise maaomavalitsuste süsteemi. Maakondade tasandil jäid teise astme omavalitsuslikeks institutsioonideks endiselt maakonnanõukogu ja -valitsus. Uus valimised võeti vastu Riigikogus Maakonnanõukogude valimise seaduse alusel
Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine.
Ka linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine.
läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi. · Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enam-vähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad.
4% 5 5 14.3% Joonis 20. Kas sulle meeldib koolis käia? (Võhma Gümnaasium) Haljala kooli traditsioonidena nimetati: Aaspere- Haljala jooks (7) Jaagupäev (4) Kooli- sünnipäev (3) Jõulupidu (3) Võhma Gümnaasiumi traditsioonidena nimetati : Jõulupidu (9) Sõbrapäev(6) Kooli sünnipäev (4) Vastlapäev (4) Haljala kooli õpilaste vanemaid kaasatakse järgmistesse üritustesse: Perepäev (4) Koosolekud (3) Jõulupidu (2) Võhma kooli õpilaste vanemaid kaasatakse järgmistesse üritustesse: Perepäev (8) Koosolekud (3) Jõulupidu (3) 2.9 Koolikeskkond Haljala kooli õpilased peavad oma kooli füüsilist keskkonda keskmiselt avaraks, keskmiselt mugavaks, keskmiselt valgeks ja soojaks. 23 1 4 15.4% 2 4 15.4% 3 12 46.2% 4 5 19.2% 5 1 3.8% Pime-Valge
pärandamisõigust läänidele ja tugevdati nende seisundit. Sisevõitlus kestab: · 1410 Grünwaldi lahing Saksa ordu jäi alla Poola ja Leedu ühendatud vägedel, sellega halvenes ka Liivi ordu olukord. · Riia peapiiskop vabanes ordu eestkoste alt, tõusis vasallide osatähtsus. · Meespäevad kogunemised, kus prooviti lahendada sisemisi küsimusi. · Linnadepäevad koosolekud, kus linnad hakkasid kooskõlastama oma huvisid. · 1421. aastal hakati pidama maapäevi, mis enamvähem iga aasta, neil *arutati ja otsustati tähtsamaid välispoliitilisi küsimusi, *püüti lahendada omavahelisi tülisid, *määrati maksud jne. Alates 1435 olid esindatud 4 seisust: 1. 1. vaimulikud, 2. ordumeister koos ametnikega 3. vasallkondade esindajad, 4. linnade esindajad.
KRISTLUS Kirik ja Rooma riik Rooma keisririigi oli tekkinud arusaam keisri jumalikkusest juba Augustuse ajal. Ametlikul kummardati küll keisri kaitsevaimu, ent selline vahetegemine kadus kiiresti. Nii samastus keiser jumalaga. Keisri kultus oli ka patriootiline kohustus, mida kristlased keeldusid täitmast. Seetõttu oli ristiusk poliitiliselt kahtlane ega seisnud seaduse kaitse all. Keiser Traianus andis aastal 112 korralduse, et enda tunnistamine kristlaseks on karistatav surmanuhtlusega. Siiski ei nõutud kristlaste tagaotsimist ega pööratud tähelepanu kaebustele. Süüdistatud võisid vältida karistust loobudes oma usust ja ohverdades paganlikule jumalusele. 3.sajandil jõudis Rooma impeerium kaose ja lagunemise lävele. Sõdurkeisrid püüdsid taastada ühtsust koondades rahva vana riigiusundi ümber. Sellega seondus kristlaste tagakiusamine (keisrid Decius ja Valerianus)...
aastani Eesti-Vene Kaubanduskoja asutajate hulgas."1 Kuna eesti oli jõudnud valitsus, majndus kriisi ja Päts tahtis vältida vapside võitu, teostasid Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei (Isamaaliit), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena.
Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud valimised> enamlased ei saanud enamust, siis valimised katkestati> Kärbiti kodanikuõigusi: keelustati pol. koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid- pankade natsionaliseerimine, riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid. Maa kuulutati riigi omandiks> mõisnike maavaldused konfiskeeriti. Mõisatest said suurmajandid. Eesti üksused koondati Eesti Diviisiks- Johan Laidoner. Ettevalmistused iseseisvumiseks- Nov. saadeti NT poolt Maapäev laiali, kuid ei allutud nendele korraldustele
sellesse kuulusid agraar-, liberaalsed-, sotsiaalsed-, vähemrahvuste erakonnad. riigipöörde: Vahistati umbes 400 vabadussõdalast ja suleti nende Erakondade paljusus tõi paratamatult kaasa parlamendi killustatuse ning organisastioonid. Väidetav võimuhaaramis katse ja ,,eesti rahva vaimne seetõttu ei suutnud valimistel võitnud partei moodustada valitsust üksinda, haigus"- propakandast. Keelustati poliitilised koosolekud ja vaid pidi tingimata leidma koalitsioonipartnereid. meeleavaldused.Kehtestati üleriigiline kaitseseisukord. Valimised lükati edasi kaitseseisukorra lõpuni. Algas puhastustöö riigiaparaadis.Riigikogu saadeti Majanduselu: Kuna enne iseseisvumist oli Eesti majandus allutatud Venemaa suvepuhkusele (e saadeti laiali) ja seausandlik võim kogunes valisuse
Valgustusajastu Reformatsioon usupuhastus Vennatapusõjad verised sõjad kuningapoegade vahel võimu pärast Majordoomus suursugune kojaülem Langobardid Itaaliasse tunginud germaani hõim Verduni kokkulepe riik jagati kolmeks Karl Suure pojapoegade vahel Senjöör isand Vasall sõjamehest sõltlane Lään feood, maatükk Läänimees feodaal, maavaldaja Pärusvaldused läänidest kujunes välja Bondid Skandinaavia taluperemehed Tingid koosolekud Skandinaavias Alltingid ühiskoosolekud Skandinaavias Kongun kuningas Hipodroomi parteid rahva jagunemine värvide järgi millist kaarikut toetati. Teemad sõjaväeringkonnad Strateegid juhtivad väepealikud Stratioodid maakaitseväelased Metropoliidid kirikujuhid (piirkondlikud) Ikoonid pühapildid Ikonoklastid Leon III ja tema pooldajad Ikonoduulid ikoonide austajad Hagiograafia pühakute elulood
*Eesti Asutava Kogu valimised katkesti, kuna selgus, et nemad ei saanud enamust *miilitsa asemel Punakaart *Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega *asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega *kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid ,,revolutsioonilisest südametunnistusest" *piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte. *kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine Millega läksid 1917.a ajalukku ... Poska? Kubermangukomissar Laidoner? 1. Eesti polgu ülem Viktor Kingissepp? Võttis võimu üle 27.10 Poskalt Jaan Anvelt? Eestimaa nõukogude Täitevkomitee eesotsas ainus kõrgema võimu
Ruumikitsikuse korral olla liikudes väga ettevaatlik. Rääkimine Klientidega pikalt suhtlemine ja Häälepaelad väsivad suure Vajadusel kasutada joogivett pikad koosolekud koormuse tõttu ja võib tekkida häälepaelte põletik ja hääle kaotus Tööasend (sh sundasend) Istuv töö Ülekoormuse ja kahjustuse teke Pidada kinni ettenähtud puhkepausidest ja teha
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Praktikaaruanne Waide Motell Koostaja: Marge Kõks 1.05-31.08.2014 Sisukord Sissejuhatus Soovisin oma praktikat teha kohas, mis asub võimalikult kodu ligidal. Lähtusin eeskätt ka sellest, et oleks mitmekülgne ja saaks täidetud kõik punktid, mis praktikalepingus antud. Avaldusi saatsin mitemetesse kohtadesse, k.a Elva Verevi Motelli, kust ka sain positiivse vastuse. Waide Motelli valisin seetõttu, et sain praktika täitmist alstada varem. Praktikakoha saamiseks helistasin Waidesse ja hiljem saatsin oma CV (vt. lisa 4). Isiklikeks eesmärkideks oli mul saavutada kõik oskused, mis vajalikud turismiteeninduses, kuna sel alal mul kogemusi pole. Esialgseid plaane, kuidas neid püstitatud eesmärke täita, polnud. Kõik saavutused tulid töökäigus. Igal korral sai asi selgemaks. Ettevõt...
Ristiusk tekkis Ees-Aasias(palestiinas) I saj. Rooma impeerikumis oli see keelatud kuni 313 a-ni.(ei kummardanud keisreid kui jumalaid,kõik jumala ees võrdsed)-olid julmalt tagasikiusatud Constantinus Suur 380 a. kuulutatu ristiusk riigi ametlikuks usuks. 476 a. Lääne Rooma riigi langemine(keskaja algus) Keskaegkultuuri ja kunsti langusperiood. Varakristlik kunst arhitektuur Kristlus õõnestas Rooma ja antiikkultuuri Kultushooned(sakraalehitised)alles 4.saj.(Varakristlaste koosolekud katakombides- seina ja laemaalid) Basiilikad-kolme lööviga honed(lääned itta).Miks? Kellatornid ehitati hiljem,keskajal. Varakristlik kujutav kunst Algselt oli visuaalne kunst kristastel keelatud Hiljem arenesid välja tingmärgid ja sümboolika(kala,tuvi,ankur jne) Esimesed säilinud käsikirjad 5.sai. Katakombide seintel seina ja laemaalingud Skulptuure loodi vähe,rohkem reljeefid. Bütsantsi ja vanavene kunst 395 jagunes Rooma riik kaheks(Ida-Rooma Bütsants,mis kestis 1453
keskkoolijärgse õpilase vanematega ühendust ning nii jäävad puudumised vaid õpilase enda südametunnistusele. 6.1 Põhjused, miks puudutakse Kõige suurem põhjus, miks õpilased puuduvad on tervisega seotud. Kas siis nende endi tervis või lapsega õppuritel võib juhtuda, et kooli ei jõuta, kuna laps on haigeks jäänud. Ka isiklikel põhjustel puudumisi toodi tihti välja: mõnel juhul lausa autokoolis käimist või õpilasesindusega seotud üritused või koosolekud. Välja toodi ka juhuseid, kus keset koolipäeva tekivad olukorrad, mille lahendamist ei saa edasi lükata ning seetõttu peab koolist varem lahkuma või üldse mitte tulema. Selliseid olukordi juhtub aga vähe, ning õpilased püüavad arstiajad ja muud vajalikud tegevused lükata ajale, mil koolipäev on juba lõppenud. Oli õpilasi, kes tunnistasid, et vahepeal on hommikul voodi liiga pehme ja mugav, et sealt tõusta. Tõdeti, et vahepeal on endale vaja võtta vabu päevi ning natuke puhata
täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee; maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud. Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse sai vaid töörahvas, jõukamad kodanikud jäeti pealtvaatajaiks. (Laur 1997: 41) 1918. aasta jaanuaris tehti Eesti Asutava Kogu valimised, kuid kui selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, valimised katkestati. Koheselt kärbiti kodanikuõigusi: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhitavaid rahvuslasi. Samuti ei austatud kodanike usuvabadust- natsionaliseeritud kirikud muudeti rahvamajadeks ja koolides kaotati usuõpetus. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, seejärel riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid ja restoranid; asutati ette valmistama elamute ülevõtmisi. Enamlaste poliitika tekitas rahva seas järjest suuremat rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema. (Laur 1997: 41, 42)
seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekud, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eestis kehtestati piiramisseisukord ja algas baltisakslaste ja eesi rahvuslaste arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade, tööstusettevõtete, suuräride,hotellide ja restoranide riigistamisega ning natsionaliseeriti elamuid. Kogu maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maa võeti endale. Venemaast lahkulöömise peamiseks ajendiks oli kartus, et enamlaste käivitatud
Demokraatlik Eesti Vene võimu alt vabanenud Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920. aasta põhiseaduse kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament - ja täidesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustustele ka riigipea esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastail osalesid Eesti poliitika kujundamisel paljud erakonnad. Enamasti oli Riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondade paljususe tõttu ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli valitsuses erinevaid parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Vastuolude tõttu osutusid koalits...
võimuhaaramiseks Venemaal. Peamine löök kavatseti anda Ajutisele Valitususele pealinnas.26 okt saadi teada Ajutise Valituse kukutamisest Petrogradis. Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eesimaa Nõukogude Täitevkomitee. Võim oli siiski piiratud, tähtsamad otsused tehti Petrogradis. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuut. Enamlased hakkasid piirama poliitiliste vastatse tegevusvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgesid ajalehti. Kehtestati ka kogu Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Millised võimalused tõid need revolutsioonid Eestile? Sai võimalikuks ühendada eestlaste asulad (v.a Narva ja Setumaa) terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste endi kätte, kõikides valdades korraldati munitsipaal valimised, kohalik võim anti
küsitlus jne) · Intervjuu (klientidega, töötajatega, partneritega jne) · Fookusrühma intervjuu (klientide rühm, töötajate rühm jne) · Vaatlus (klienditeeninduse vaatlemine ) · Proovikülastus · Kirjalikud ja suulised kaebused · Kirjalikud ja suulised kiitused ning tänuavaldused · Külastajate kirjad · Külalisteraamat · Kodulehekülje kommentaarid · Teenindusstandartide kontroll ja hindamine · Koosolekud (töötajate tagasiside) · Meedia tagasiside (mida meist räägitakse või kirjutatakse) · Statistika, uuringud jms Tagasisidesüsteem tuleb elus hoida, selle toimimist on vaja jälgida ja kontrollida. Väga olulised on nii jooksvad kui ka perioodilised kokkuvõtted, tulemuste analüüsimine, hindamine ja tutvustamine kõikidele töötajatele. Kõik eelpool nimetatu on tagasisidesüsteemi kandvad osad. Tagasiside põhjal saab leida vajalikud
Skandinaavia Bondid taluperemehed Varjaagid viikingite nimetus Ida-Euroopas Tingid kohalikud koosolekud Ragnarök hea ja kurja viimne võitlus Alltingid maakondlikud Ruunikiri vanagermaani raidkiri ühiskoosolekud Ruunikivi haua-ja mälestuskivid, kuhu kirjutati Konungid kogukondade pealikud surnud tähtsamad teod jne. Normannid viikingite nimetus (põhja Saaga vanagermaani kangelaslaul; muinasislandi mehed)Lääne-euroopas jutustus Träälid orjad
1.Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. Organisatsioon võib olla mingi erilise eesmärgi saavutamiseks organiseeritud inimrühm, mingi asutus, ettevõte, valitus, kool, ühing. Organisatsiooni käitumine on õpetus inimeste ja rühmade käitumisest organisatsioonis, milles püütakse määratleda efektiivsema tegutsemise teid. Organisatsioonilise käitumise eesmärgid on kirjeldada, aru saada, ennustada, hinnata ja arendada inimeste käitumist, tegutsemist organisatsioonis. 2.Organisatsioon kui süsteem. Kui inimesed ühinevad mingi eesmärgi saavutamiseks, tekib vajadus eestvedamise ja suunamise järele. Keegi rühma liikmetest kujuneb oma võimete põhjal liidriks või määratakse juhiks. Tegevuseks on vaja materiaalseid vahendeid, ettevõtte vajamiseks raha, ruume, seadmeid, toorainet, organisatsiooni...
eesmärkide elluviimisega siduda. Siseturunduse eesmärk on panna töötajad uskuma ja mõistma: · firma äriideed, · pikaajalisi eesmärke, · strateegiaid, · organisatsiooni, · firma süsteeme. (Äripäev, 05.12.2000) Töötajate motiveerimiseks on mitmeid vahendeid. Palk ei ole nende seas sugugi kõige tähtsam. Palju enam mängib rolli näiteks, kuidas firmas inimesi koheldakse, millised on traditsioonid, kuidas tähistatakse üritusi, kui tihti toimuvad koosolekud ja kuidas lahendatakse probleeme. Kõik see on ülimalt tähtis töökultuuri loomiseks. Ma ei lotlenud siin sugugi kõike olulist, tööliste motiveerimiseks on samapalju võimalusi, kui inimloovuse piirid lubavad. Ettevõtte maine Suur osa ettevõtte strateegilise planeerimise analüüsist, hindab tarbija praegust arvamust firmast, tema toodetest, teenustest ja konkurentidest. Ettevõtte edu või läbikukkumine sõltub suuresti
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4. Saare-Lääne piiskopkond u 7600 km2 Liivimaa maahärrad olid õigustatud ajama täiesti iseseisva...
Meeskonna loomine · Investeeri protsessi- võimalda grupil varakult määratleda oma probleeme ja muresid · Sea grupi eesmärgid- konsensuse alusel püstitatakse eesmärgid ja spetsiaalsed tegevusplaanid · Toeta grupiprotsesse- liider omab teadmisi grupi protsessidest ja funktsioonidest ning toetab nende kulgu Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna loomine · Loo grupi protseduurid- kuidas toimuvad koosolekud, infominutid, aruandlus, probleemide lahendamine, otsustamine jne. · Käivita grupi protsessid- kinnitatakse rollid, määratakse funktioonid, valitakse liider, piiratakse pädevus · Liidri rolli muutmine- grupi moodustudes ja tugevamaks muutudes väheneb liidri osa, muutub passiivsemaks, kuni grupp muutub iseorganiseeruvaks ja juhtivaks Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna arengufaasid · Kujunemisfaas- meeskonna orientatsioon; liider
_ Vastuvõtja roll alluvatega suheldes, aruandeid uurides _ Info jagaja roll loob sobiva teabeedastussüsteemi _ Kõneleja roll toimub info edastamine väljapoole organisatsiooni 11 Otsustamisega seotud rollid _ Uuendaja roll juht püüab probleemidele leida uusi ja paremaid lahendusi _ Ressursside jagaja juht teeb strateegilisi otsuseid _ Lahendaja lahendab probleeme, eriti just erakorralisi _ Läbirääkija koosolekud, manipuleerimine, "lobby-töö 23. Klassikalised liidri käitumisstiilid 24. McGregori X-Y teooria 25. Juhtimist mõjutavad aspektid 12 26. Liidri käitumisstiilid - ülesand- ja töötajakeskne juht 27. Liidri juhtimisstiili edukust mõjutavad tegurid 28. Situatiivne eestvedamise mudel 29. Kaasosalusega juhtimine 13 30. Loovjuhtimine ja innovatsioon 31
Erakonna põhiline eesmärk on tulla võimule. Erakondade põhilised jaotused: 1. Väike parteid: neil on vähe dokumentatsiooni, liikmed on lihtsalt mõttekaaslased ja peetakse kinni ka suulistest lepetest. 2. Massiparteid: Nende eesmärk on haarata palju uusi liikmeid, et valimiste ajal valiksid kõik partei liikmed partei kanditaadi poolt. 3. Bürokraatlikpartei: nad lähtuvad partei põhikirjast, neil on keskus ja allorganistatsioonid, toimuvad koosolekud, maksavad liikmemaksu aga on lubatud teisiti mõtlemine. Tänapäeval demokraatlikes riikides on enamik parteisid bürokraatlikud. 4. Diktartuurlik partei: Rangelt allutatud kesksele juhtimisele,teisiti mõtlemine on keelatud peab olema ustav partei ideoloogiale. Neil on põhikiri, allorganistasioonid ja liikmemaks. Need parteid on iseloomulikud totalitaarsetele riikidele. 5. Survegrupid: on inimeste ühendused aga nad ei ürita võimule tulla vaid avaldavad
-Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks. -Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt. -Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust, siis valimised katkestati. -Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted) * keelutati poliitilised koosolekud *suleti ajalehed *arreteeriti juhtivaid rahvuslasi * kirikud muudeti rahvamajadeks *Kooliders kaotati usuõpetus Majandusreformid: *pankade natsioliseerimine *riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid *Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti -Eesti üksused koondati Eesti Diviidiks, mille etteosa sai Johan Laidoner. Hiljem algas rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega. -Enamlaste poliitika tekitas rahva seas rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
