Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rootsi etikett, äritavad (1)

3 KEHV
Punktid

Riigis kasututatav keel


Rootsi riigikeel on Rootsi keel. Rootsi keelt on üpriski lihtne selgeks õppida. See koosneb saksa keele sõnavarast, mis on kohandatud inglise keele gammatikaga ja hääldatud laulva intonatsiooniga. Keelel on suhteliselt väike aktiivne sõnavara, millega on seletatav Rootsalaste sõnakehvus ja nende kalduvus sõnu korrata .

Rootsi sümbolid


Lipp
Rootsi lipp on Rootsi kuningriigi lipp. Lipul on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist , mille püstriip on lipuvarda poolel. Lipp on inspireeritud Taani lipust. Arvatakse, et värvid pärinevad Rootsi vapi värvidest.
Lipupäevadel heistakakse Rootsi lipp kõigile avalikele lipuvarrastele ja avalikele hoonetele. Eraisikutel on lipu heiskamine küll väga soovitatav, kuid selle tegematajätmine pole karistatav .
Rootsi lipp
Vapp
Rootsi vapp on Rootsi kuningriigi vapp. Vapil on kaks versiooni: väike riigivapp ja suur riigivapp. Riigivapp on Rootsis riigisümbol. Riigipea ettekirjutust mööda tohivad erijuhtudel suurt riigivappi kasutada Rootsi parlament, Rootsi valitsus, Rootsi esindajad välismaal ja Rootsi sõjavägi.
Rootsi suure riigivapi keskne kujund on sinine  vapikilp , mille kuldne rist jagab nelja ossa . Vapikilbi keskel,  kuldse  risti peal paikneb Rootsi kuningakoja vapp.
Vapikilbi neljast osast (neid loendatakse vasakult paremale ja ülevalt alla) esimeses ja neljandas on sinisel väljal kolm kuldset lahtist krooni, üleval kaks krooni kõrvuti ja nende all kolmas. Teisel ja kolmandal väljal on kuldne kroonitud tagajalgadel seisev ja vasakule vaatav tõstetud esikäppadega lõvi. Lõvi seisab taustal, kus ülevalt vasakult kuni alla paremale vahelduvad 7 lainelist triipu, vaheldumisi sinised ja valged, esimene ja viimane on sinised.
Suur riigivapp
Väikest riigivappi kasutavad peamiselt Rootsi valitsus ja selle ametid. Need tohivad lisada vapile oma tegevuse sümboleid. Seda kasutatakse näiteks Rootsi politsei  vormil .
Väike riigivapp koosneb sinisest vapikilbist, millel on kujutatud kolm ühesugust kuldset krooni, üleval kaks tükki kõrvuti ja nende all kolmas. Vapikilp on kroonitud kuningakrooniga. Vapikilp võib olla ümbritsetud Serafimi ordenitega.
Väikene riigvapp

Rootsi pühad ja tähtpäevad


Pühad:
  • uusaasta (1. jaanuar)
  • kolmekuningapäev (6. jaanuar)
  • suur reede
  • vaikne laupäev
  • teine ülestõusmispüha
  • tööpüha (1. mai)
  • taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi
  • teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi)
  • suvine pööripäev (24. juunile eelnev nädalavahetus)
  • jõululaupäev (24. detsember)
  • jõulud (25. detsember).
    • Suvist pööripäeva (21. juuni) tähistavad tavaliselt tagasihoidlikud rootslased külluslikult. Õhtu veedetakse tantsides, lauldes ja krevettidest, õllest ning veinist koosnevast pidusöögiga.
    • Teine nelipüha on tradistsiooniliselt piknikupäev. Samuti on see päev populaarne luteri kirikus leeris käimiseks ning laulatuseks.
    • Suvel on elu tänu pidevatele festivalidele ja pidustustele rahutum, kui talvel.

    Rootsi äritavad


    Nagu teisedki Skandinaavlsed on ka rootslased avatud rahvusvahelistele mõjutustele. Nad on välispoliitika ja –äriga hästi kursis. Rootsi firmaga äritegevuseks ei vaja te eelnevaid tutvustavaid kirju. Kuid soovi korral võite te enne kohaleminekut ärikontakte leida.
    • Kui teil on plaanis suur tehing, peate mitu korda enne lõplikku otsust Rootsi sõitma.
    • Äri aetakse Rootsis kiire tempoga, eriti 1980. Aastast alates – osaliselt sellepärast, et rootslased peavad tingimis häbiväärseks ja püüavad läbirääkimistel kiiresti kokkuleppele jõuda.
    • Ärge planeerigi tööreisi Rootsi suvekuudel ning 20. Veebruarist kuni 1. märtsini – need on populaarsed puhkuseajad.
    • Kirjalikud materjalid, ka visiitkaardid võivad olla inglise keeles
    • Parimas hotellis elamine ei mõjuta teie imidžit. Korralik keskmisse hinnaklassi kuuluv hotell on sobiv.
    • Ärinaistele ei tehta Rootsis mingeid takistusi. Seal on paljudel naistel juhtpositsioon. Naised moodustava tänapäeval pool Rootsi tööjõust, olles esikohal industriaalühiskonnas ja teisel kohal kolmanda maailmaga võrreldes, kus naised teevad ära kogu töö.

    Koosolekud ja läbirääkimised
    • Pange kohtumisaeg 2-3 nädalat varem kinni.
    • Rootsi ärimeestel on kombeks kohal olla 15 minutit kokkulepitust varem, et tiirutada umber kvartali , kuni õige aeg on käes, ning neid võib juhuslikult tabada tänaval luusimas.
    • Talvel töötatakse tihti üle aja, kuid suvel häädakse reedeti karva kontorisse, kauemaks kui kella 14 või 15-ni.
    • Olge punktuaalne, seda on ka rootslased.
    • Enne esimest kohtumist lugege Rootsi ajaloo ja saavutuste kohta. Samuti oleks hea teada kuninga nime.
    • Andke oma visiitkaart kõigile, kellega läbirääkimistel kohtute.
    • Rootslastele ettekannetest mulje avaldamiseks kasutage visuaalseid näidiseid. Rootslased armastavad kõikvõimalikke abivahendeid.
    • Ärge jätke endast sellist muljet nagu hoopleksite ja liialdaksite.
    • Teade täpselt kõiki oma projekti detaile.
    • Kirjalike materjalid koopiaid jagage ainult otsuse langetajatele.
    • Kui olete saavutanud suusõnalise kokkuleppe, järgneb sellele varsti kirjalik leping. Rootslased peavad kokkulepetest kinni.

    Külaliste vastuvõtt


    Rootslased käituvad nii nagu poleks suuremat au kui võtta vastu väliskülalisi. Kui rootslased sulle su kodumaal külla tulevad, oled võõrustajaks tõonäoliselt sina. Nad räägivad sellest kui kallis kõik Rootsis on, kuni su loomulik külalislahkus segune süütundega, et sööte ja joote plaanitust veelgi ohtramalt.
    Linnas ei astu inimesed ootamatult kellegi poolt läbi, väljaarvatud lähedased sõbrad. Kuid suvilas tunnevad rootslased end vabamalt ja ei panda pahaks, kui erre teatamata külla minna.
    • Olge puntnktuaalne, kui olete koju külla kutsutud
    • Ärge imestage, kui teid kesknädalal peole kutsutakse. Rootslased võõrustavad argipäeviti sama tihti kui puhkepäevadel.
    • Kui olete kutsutud õhtut veetma rootsi koju, ei tähenda see tingimata õhtusööki. Kutsudes antakse teada kui süüa pakutakse.
    • Kui ööbite peres, pakkuge end lauakatmisel ja nõudepesemisel appi.

    Riietustavad


    Rootslased on moealtid ning kannavad moodsaid, elegantseid rõivaid isegi igapäevaste sündmuste puhul. Ainult maal suvekodudes, ei pööra nad riietele tähelepanu.
    Äritegemisel peaksid mehed kandma ülikonda ning lipsu, naised kleiti või kostüümi.
    • Riietage pidulikult, olles kutsutud õhtusöögile (kui see ei ole just piknik)
    • Kui kutsel on märgitud , et nõutav on formaalne riietus, peaksid mehed kandma smokingut ning naised kokteilikleiti.
    • Teatrisse ning ooperit või balletti vaatama minnes on meestel soovitatav kanda pintsakut ja lipsu, naistel kleiti või seelikut.
    • Esietendusele minnes ei pea enam üliametlikult riietuma . Meestel piisab tumedast ülikonnast ning naistel kleidist või elegantsetest pükstest.
    • Rootsi rahvariided, mis on nii populaarsed reisiplakatitel, kantakse ainult Lapimaal või festivalidel.

    Toidud ja joogid


    Toidud
    Hommikusöök- 7.00-8.00, väljaarvatud maal, suvilates, kus hommikust süüakse kell 10.00, kui kõik on üles tõusnud. Pakutakse kohvi või teed, juustu, saiakesi ning mett ja erinevaid moose.
    Lõunasöök- 12.00-13.00 koosneb kas soojast toidust või võileibadest. Kõrvale juuakse mineraalvett, mahla, veini või õlut. Kohvi juuakse pärast magustoitu.
    Õhtusöök- 18.00 või kell 19.00 neljakäigulise piduliku dinee korral. Eelroaks on sageli krevetid, suitsulõhe, kalamari, marineeritud heeringasvõi puuviljasupp. Pearoog on liha või kalapraad kartulite ja aedviljadega. Sellele järgneb salat ning siis magustoit (jäätis või pannkoogid ja puuviljad).
    Joogid
    Eelroa juurde juuakse aquaviti (teraviljast või kartulitest destilleeritud ning sageli köömnetega maitsestaud liköör). Aquviti serveeritakse väikestes pitsidest väga külmana. Kõik Rootsi naised joovad aquviti väikeste lonksudega. Enamik meestest teeb nii samuti, kuigi mõned joovad klaasi ühe sõõmuga tühjaks. Välismaalastele pole soovitatav seda juua, kuna see on väga kange . Prae kõrvale rüübatakse tavaliselt veini või õlut.
    Veini pakutakse pidulikult õhtusöögil, õlut juuakse argisemal einel. Pärast magustoitu serveeritakse kohvi, sageli koos konjakiga. Kohvi ei jooda kunagi söömise ajal ja tavaliselt minnakse seda jooma elutuppa.
    Lauakombed
    Rootslased kutsuvad kutsuvad uusi tuttavaid sagedamini õhtusöögile, kui muud eurooplased, kuid lauakommete suhtes on nad väga nõudlikud. Kui olete õhtust sööma palutud, siis ärge jääge minutitki hiljaks.
    • Harilikult ei jooda kokteile enne õhtueinet. Kui midagi juua pakutakse, siis kas viina , viskit, vermutit või veini.
    • Kui te alkoholist ei hooli, siis ei hakata teile peale käimaega teie maitset arvustama.
    • Dineel ärge jooke enne, kui peoperemees on lühikese kõne pidanud ja toosti öelnud. Eelroal tehakse toost aquvitiga.
    • Abikaasad ei istu õhtusöögil kõrvuti. Meesaukülaline istub perenaisest vasakul, naisterahvas peremehest paremal. Meesterahvas hoolitseb tavaliselt selle naisterahva eest, kes istub tema paremal käel – valab veni , pakub toitu ning ajab juttu .
    • Viisakuse mõttes maitske kõike pakutavat.
    • Eine lõppedes koputab meesaukülaline tähelepanu saamiseks noaga vastu oma klaasi ning tänab perenaist kõikide külaliste poolt.
    • Pärast õhtusööki lahkuge hiljemalt kell 23.00 talvel ning 1.00 suvel.
    • Järgmisel päeval, pärast õhtusööki, helistage ja tänage võõrustajaid, saatke lilli koos tänusedeliga või tehke seda mõlemat.

    Kingitused, ärikingitused ja lillede kinkimine


    Kingitused. Kui olete kutsutud õhtusöögile, viige paberita lilli, pudel veini või mud alkoholi (alcohol on eriti hinnatud, kuna Rootsis on see kallis). Kui peatute peres, kinkige raamatuid või CD-sid. Ärge kinkige kristalli või muud, mille polest Rootsi kuulus on.
    Ärikingitused. Viige kvaliteetset alkoholi või veini. Sobiv kingitus on ka käsitöö, keraamika ja puunikerdused ning raamatud teie kodukohast. Kui kohtute ärimehe naisega, on temale hea külakost ebatavalise disainiga külaliste-käterätid.

    Avalikus kohas

    • Mehed, kes kannavad kaabut, kergitavad seda, möödudes tänaval tuttavast.
    • Nähes eemal tuttavat, noogutage tervituseks pead või tõstke kätt.
    • Ärge emmake ega puudutage kedagi, kes ei ole just teie parim sõber.
    • Seiske kannatlikult järjekorras, kui lähete rongi või bussi peale või teatrisse.
    • Suurte hotellide baarides võivad naisterahvad julgelt meestega juttu ajada edasist tülitamist kartmata.

    Vestlus


    Kui rootslased tunduvad esimesel kohtumisel järsud või hirmtõsised olevat, ärge end sellest ehmatada laske . Kuigi enamik neist valdab inglise keelt vabalt, võib enese teravmeelselt väljendamine siiski raskusi valmistada.
    • Inimesega rääkides vaadake neile silma.
    • Sobivad kõneteemad: Rootsi majandus ning kõrge elatustase; sport, eriti jalgpall ning jäähoki; linn, mida külastate; ooper ; ballet.
    • Teemad, mida vältida: isiklik elu – näiteks perekondlikud probleemid, sissetulek ja hinnad.
    • ärge tehke komplimente, kui alles äsja tutvusite kellegagi – seda peetakse silmakirjalikuks.






    Kasutatud materjal:


  • Vikipeedia
  • “Euroopa tavad ja kombed” Nancy L. Braganti, Elizabeth Devine
  • “Sellised nad on… Rootslased” Peter Berlin
  • Vasakule Paremale
    Rootsi etikett-äritavad #1 Rootsi etikett-äritavad #2 Rootsi etikett-äritavad #3 Rootsi etikett-äritavad #4 Rootsi etikett-äritavad #5 Rootsi etikett-äritavad #6 Rootsi etikett-äritavad #7 Rootsi etikett-äritavad #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katiliine Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Holland
    14
    doc

    Holland

    erinevatele inimestele. Turistid saavad nautida Hollandi erakordset loodust ning arhitektuuri, äriinimesed saavad pidada koosolekuid meeldivas atmosfääris. 13 1.12 Kasutatud kirjandus 1. Georg McDonald. Belgium, Holland and Luxembourg (1997). Usa: Macmillian 2. Berlitzu reisijuht. Amsterdam (2008). Tallinn: kirjastus TEA. 3. Nancy L. Braganti, Elizabeth Devine. Euroopa tavad ja kombed: Kuidas leida sõpru ja teha äri (1997). Tallinn: OLION. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Holland 5. http://www.holland.com 14

    Ajalugu
    ETIKETI konspekt
    33
    doc

    ETIKETI konspekt

    Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada.

    Sekretäritöö
    Ametkondlik kaitumine ja etikett
    80
    pdf

    Ametkondlik kaitumine ja etikett

    Tallinna Majanduskool Ametkondlik käitumiskultuur (sekretäritöö, üldteadmised etiketist) Loengumaterjal Tallinn 2013 1 Ametkondlik käitumine, kutse-eetika ja etikett ........................................................................................... 4 Kutse-eetika .............................................................................................................................................. 4 Sekretäritöö eetikakoodeks ........................................................................................................................... 5 Nõuded juhile:
 ....................................................................

    Sekretäritöö
    Belgia referaat
    19
    docx

    Belgia referaat

    kultuuri nõuab eelnevat teadmist selle rahvuse kultuurihoiakutest. 18 KASUTATUD KIRJANDUS Maailma atlas, Eesti entsüklopeediakirjastus, 2001 Maailma ära ja kultuuri käsiraamat I, T. Morrison, W. A. Conaway Tallinn: TEA Kirjastus, 2002 R. D. Lewis. Kultuuridevahelised erinevused, Tallinn: TEA Kirjastus, 2003 T. Morrison, W. A. Conaway, J. J. Douress Rahvusvahelise ära teejuht Tallinn: K- Kirjastus, 2000 Euroopa riikide etikett ja tavad, Tallinn: ERSEN, 2000 http://et.wikipedia.org/wiki/Belgia http://pespmc1.vub.ac.be/BELGCUL.html http://www.vm.ee/est/kat_215/1530.html 19

    Ärieetika
    Sekretäriõpe
    35
    doc

    Sekretäriõpe

    1) Akt ­ on dokument, millega saab tuvastada mingit seisu või fakti ( dok. Üleandmist, vastuvõtmist arhivaalide hävitamist jne) Akti vormistatakse mitmel puhul : · valminud objektide kohta. · Inventari mahakandmiseks. · Üleandmisakt, kui töötaja lahkub töölt (tehnika, dok, pitsat) Akti vormistatakse üldplangile. Asutuse juht määrab käskkirjaga komisjoni koosseisu ja suuruse. komisjon peab olema pädev, sinna kuuluvad inimesed, kes on oma kvalifikatsiooni poolest võimelised orienteeruma küsimustest, mida uuritakse. valitakse komisjoni esimees, kes vastutab komisjoni töö eest. vormistab komisjoni liige, kelle määrab komisjoni esimees või kes valitakse komisjoni poolt. Tekst peab sisaldama fakte. Tekst koosneb kahest osast : a) sissejuhatav ­ algab akti aluse trükkimisega. Siia trükitakse käskkirja kuupäev ja number, millega komisjon moodustati. b) Konstateeriv osa ­ esitatakse tuvastatud faktid, järeldused ja ettepan

    Sekretäriõpe
    Asjaajamise alused
    652
    pdf

    Asjaajamise alused

    Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4  Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4  Kiirtoiduettevõtted 6  Kohvikud 8  Sööklad ja teised suurköögid 10  Restoranid 13  Baarid 19  Catering-ettevõtted 21 2. Toitumise alused

    Analüüsimeetodid äriuuringutes
    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
    193
    docx

    Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

    Aafrika, Aasia, Lähis ja Kesk Ida, Austraalia ja Okeaania - populaarsed sihtkohad 2010 a. Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, UK, Türgi, Saksamaa, Malaisia, Mehhiko ü Prantsusmaa ü USA ü Hispaania ü Itaalia ü Hiina ü UK ü Mehhiko ü Venemaa 15 ü Kanada ü Saksamaa PõhjaEuroopa ÜRO liigituse järgi selle regiooni koosseisu kuuluvad Island, Norra koos kuuluvate temale Svalbardi ja Jan Mayeniga, Rootsi, Soome koos temale kuuluva Ahvenamaaga, Taani koos kuuluvate temale Fääri saartega, Eesti, Läti ja Leedu, samuti Iirimaa ja Suurbritannia (Londonis Milleniumimaja; Ironbridge) koos temale kuuluvate Kanalisaartega, sh Guernsey ja Jersey ning Mani saarega KeskEuroopa ÜRO liigituse järgi kuuluvad KeskEuroopasse: Saksamaa, Austria, Sveits, Sloveenia, Ungari, Tsehhi, Poola, Slovakkia, Prantsusmaa (Notre Dame Cathedral), Liechtensteini Vürstiriik.

    Turismiettevõtlus
    Soome-ugri rahvakultuur
    87
    docx

    Soome-ugri rahvakultuur

    Suur osa hantidest, mansidest ja samojeedi rahvastest tegeleb tänapäevani põhjapõdrakasvatuse ja kalastamise-küttimisega, kas traditsiooniliselt tundras ja taigas ränneldes või paikselt küladesse koondatuna; vaid vähesed elavad linnas ja töötavad haridus- ja riigistruktuurides. Ka saamide tähtsaim majandusharu on põhjapõdrakasvatus, kuid tänapäevaks erinevad saamide eluviisid oluliselt sõltuvalt asukohariigist (Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa). Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Tänapäevaks on soomeugrilased suuremas osas kristlased, kuid nende usk on tihti läbi põimunud traditsiooniliste usukujutelmadega. Domineeriv kristlik konfessioon erineb rahvati: eestlased, soomlased, liivlased ning läänepoolsed saamid on valdavalt luterlased, ungarlased katoliiklased ja

    Kultuurid ja tavad




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    terts626 profiilipilt
    terts626: Aitäh..sain abi :)
    14:07 16-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun