Olümpos ja Olümpose jumalad (0)

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium
Olümpos ja Olümpose jumalad
Referaat
Eva Hein
10 A klass
Juhendaja : Jaan Õispuu
Tallinn 2010
Sissejuhatus
Valisin uurimustöö teemaks Olümpose ja Olümpose Jumalad. Teema valisin ma sellepärast, et see tundus mulle kõige huvitavam ning kuna ma olen ise Kreekas käinud ja Olümposest ka natukene kuulnud , on sellel alal ka lihtsam orienteeruda. Alati on parem kirjutada millestki sellisest, mis sulle tuttav on ning millega sa kokku puutunud oled. Selle referaadi abil sooviksin ma laiendada oma teadmisi Kreeka Jumalate kohta, sest tänapäeval räägitakse neist siiani üsna palju. Arvan, et põhjalikud teadmised Kreeka Jumalatest annavad minu haritusele lisaväärtust. Töö käigus tahaksin ma ka Olümpose mäest rohkem infot saada, sest oma praeguste teadmistega tean ma vaid, et see on suurim mägi Kreekas. Usun, et sellest referaadist tuleb mulle ka tulevikus kasu, kui kunagi avaneb jälle võimalus Kreekat külastada ning ka teistele oma huvitavaid teadmisi jagada.
Ülevaade Olümpose mäest
Olümpose mägi sai nime sõnast olümpiline. See tähendab jumalikku ülevust ning majesteetlikust. Olümpos on mäemassiiv Kreekas Tessaalia ja Makedoonia piiril Egeuse mere rannikul, Balkani poolsaarel. Olümpose mägi on 2917 m ning osutub Kreeka kõrgeimaks tipuks. Olümpose mägi oli kreeklaste uskumuste kohaselt antiikaja kaheteistkümne jumala elupaik. Legendaarse mäe jalamil on antiikne linn Dion , kus kummardati muiste Zeusi koos teiste Olümpose jumalatega , peeti ohvritalge, siinsetel väljakutel toimusid debatid, linnaelanike koosolekud , teatrietendused ja haaravad spordivõistlused. Tänapäeval on Olümpos rahvuspargi osa ja seaduse kaitse all, mistõttu on siin massiturismi arendamine keelatud. Linn elas pikki sajandeid õitsengus ning üksmeeles jumalatega.
Tänapäevases Dionis võib näha eri aegadest pärit hoonete (Isise ja Artemise templite, kreeka ja rooma amfiteatrite, rooma saunade, varakristlike basiilikate ja mitmesuguste muude ühiskondlike hoonete) jäänuseid. Olümpose piltilusad vaated ja suurepärase Egeuse mere panoraam ning eriline atmosfäär annavad aimu , miks valisid jumalad elamiseks just selle paiga. Olümposel on väga rikkalik taimestik , mitmed taimeliigid on endeemsed. Mitmetipulisel massiivil on madalamal mets ja torkvõsa, kõrgemal alpiniidud. Alpiniidud on metsatu ala mäestike kõrgematel nõlvadel rohttaimestiku, vahel ka põõsaste ja puhmastega. Alpiniitude vöötmes puuduvad peaaegu täiesti põõsad ja puud. Olümpose rahvuspark on loodud 1938 aastal 3998 hektarilisele alale . Vanad kreeklased pidasid Olümpost oma kaheteistkümne peajumala eluasemeks. Nimi Olümpos tähistas ka taevast. Mäel on mitu tippu, neist kõrgeim on Mýtikas.
Vaade Olümposele Mýtikase tipp(2917m)
Litóchoro linnast,
mis asub Olümpose jalamil.
Olümpose Jumalad
Muistsete kreeklaste kujutluses elasid Olümpose mäel jumalad ja jumalannad . Jumalikud olendid olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimese sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat (kr mütoloogias karastav imeaine, surematuks tegev jumalate toit, ka healõhnaline salv), mis andis neile igavese surematuse ja nooruse. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Paljudel jumalatel ja jumalannadel olid oma sümbolid. Nii oli loorberipuu Apolloni püha puu ja öökull, keda tänaseni targaks linnuks peetakse, Athena lind.
Igal asulal oli oma kaitsejumal või -jumalanna, ent mõned neist ei olnud küllalt tähtsad selleks, et elada Olümposel. Kreeklased ehitasid oma jumalatele templeid, ohverdasid loomi, korraldasid nende meeleheaks rongkäike, teatrietendusi ja mänge. Maainimesed austasid vähemtähtsaid jumalaid, loodusvaime. Paan , loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk , inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest.
12 Olümpose Jumalat
Zeus (Rooma Jupiter )
Zeus oli peajumal , jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal . Pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ning käsutas välku ja kõue. Ta oli Kronose ja Rhea poeg. Tema oli see jumal, kes päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt. Zeus oli abielus Heraga, kuid murdis talle tihti truudust ja sellepärast oli tal palju lapsi, kelle ema ei olnud Hera . Zeusi poeg oli näiteks kangelane Herakles . Tema sümboliteks olid välgunool ja kotkas.
Poseidon (Neptunus)
Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidoni tunnuseks oli kolmhark . Ta elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maamärinaid ja torme. Poseidon oli mõnikord kõvasüdameline ja metsik, teinekord jälle õrn ja heatahtlik . Ta oli väga äkiline. Ta jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal silma oli välja torganud. Tema sümbolik oli kolmhark.
Hades ( Pluto )
Zeusi vend. Tema hüüdnimeks oli Maa-alune Zeus. Ta oli allmaailma ja surnute jumal. Oma abikaasa Persephone ’i röövis ta maa pealt. Kuna Persephone oli Dementeri tütar, siis tegi Zeus nii, et ta pidi kuus kuud allmaailmas olema ja siis jälle maa peale minna ning nii kogu aeg. Iga kord kui Persephone maa peale tuli, oli Dementer väga rõõmus ja maa peal oli suvi. Inimesed kartsid ja vihkasid teda, sest tema riigist polnud mingit lootust naasta. Kui ta aga surnute riiki pidi minema, saabus maa peale talv. Hadese nimi tähistas ka kogu surnuteriiki, allmaailma.
Hestia (Vesta)
Koldetule - ja kodurahujumalanna, Zeusi õde. Hestia ei lahkunud kunagi Olümposelt, sellepärast on temast ka nii vähe lugusid . Ta oli tagasihoidlik , lihtne ja vähenõudlik. Kui Dionysos sai olümplaste hulka, olevat Hestia vabatahtlikult loobunud oma troonist. Surelikud armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Tema sümboliks oli koldetuli.
Hera ( Juno )
Hera oli Zeusi õde ja naine ning tema oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta kandis alati kuldset peaehet laubal ja ta kaitses abielu ja naisi. Hera kasvas üles hesperiidide maal ja ta oli väga kaunis, kuid ta ei muutunud sellest upsakaks. Kui troojalane Paris oli otsustanud Erise kuldõuna anda Aphroditele, muutus solvunud Hera kõigi troojalaste vaenlaseks. Tema sümboliteks olid lehm ja paabulind .
Ares ( Mars )
Ares oli Zeusi ja Hera poeg, ta oli sõjajumal. Ares oli nägus ning hea kehaehitusega jumal ning ta kandis soomusrüüd, mis tegi ta väljanägemise veelgi toredamaks. Kuid ta armastas sõda, surma ja hävingut, ta oli verejanuline ja rumal, halastamatu ja metsik. Isegi tema vanemad ei armastanud teda. Aphrodite ja Arese armastuseviljana sündis Eros . Tema sümboliteks olid oda, raisakotkas ja koer.
Athena (Minerva)
Ta sündis Zeusi peast ja ta oli Zeusi kõige armastatum tütar. Pärast seda, kui Hephaistos peavalu kannatava Zeusi kolju kirvega lõhestanud, astus sealt välja täies relvastatuses Athena. Tarkuse -, kaunite kunstide, tööosavuse- ja rahujumalanna . Athena oli sinisilmne ning kandis oda ja kiivrit. Kuigi ta sõdu vihkas, ei kõhelnud ta hetkekski, kui oli vaja inimeste kaitseks võidelda. Ateena oli tema järgi nimetatud. Tema sümboliteks olid öökull, madu, kiiver ja oda.
Apollon (Apollo)
Ta oli Zeusi ja Leto poeg, ta oli valguse- ja ennustamisjumal, samuti muusikajumal. Apollonil olid kuldsed juuksed ning ta kandis endaga kaasas lüürat. Ta sündis pühal saarel Deelosel. Hephaistos kinkis talle hõbevibu ja kuldnooled, mis kunagi märgist mööda ei lenda. Apollon oli küll kõikidest jumalatest nägusam, kuid ta ei abiellunud kunagi. Tema sümboliteks olid lüüra ja loorber .
Aphrodite (Venus)
Ta sündis merre kukkunud Uranuse tükist ja merevahust. Hephaistose abikaasa. Ta oli armastus- ja ilujumalanna. Tasuks kuldõuna eest „Kõige kaunimale“ sai Paris tema abiga endale ilusa Helena. Aphrodite kaarikuks oli suur merikarp, mida juhtisid kajakad . Ta oli võrratult kaunis. Aphroditel oli tiivuline poeg Eros, kelle nooled tekitasid armastust igaühes, keda need tabasid. Tema sümboliteks olid mürt, tuvi ning jänes.
Hermes (Mercurius)
Zeusi ja Maia poeg, karja, rändurite, kaupmeeste ja varaste jumal, jumalate käskjalg. Ta oli osav, väga nobe ja tal olid tiivulised sandaalid. Hermes oli ka kaval ja riukaline. Juba hällilapsena varastas ta Apolloni lehmad . Hiljem küll leppis ta Apolloniga ära ja neist said parimad sõbrad. Et tema kultuslikke sümboleid – kivihunnikuid - kasutati ka teetähistena, peeti Hermest ütlasi teedejumalaks. Teda kujutati sageli reisikaabu ja tiivuliste sandaalidega.
Artemis ( Diana )
Zeusi ja Leto tütar, Apolloni kaksikõde, jahi-, viljakuse-, kuu-, abiellumis- ja metsade jumalanna. Ta oli julge, vooruslik ja uhke. Artemist kujutatakse tavaliselt koos vibu ja nooltega . Loomade valitsejana seostati teda eriti hirve ja karuga, tema saatjateks olid nümfid. Kuna tema kaksikvend oli päikesejumal, siis teda peeti kuujumalannaks. Tema sümboliteks olid nool , oda ja hirv .
Hephaistos ( Vulcanus )
Ta oli Hera poeg, Aphrodite abikaasa, tule- ja sepakunstijumal. Hephaistos oli inetu ja lonkur ning ta käis ringi kepiga. Sellepärast heitis Hera Hephaistose merre, kui ta sündis, ja ta kasvatasid üles merejumalannad. Hiljem leppisid nad küll ära. Ta oli vägev kui tuli, pehme kui sulatatud raud ja heasüdamlik nagu igaüks, kes armastab oma tööd. Valmistas relvi ja ehteid jumalatele, lõi ka Pandora . Ateena käsitöölised pidasid ka teda oma kaitsejumalaks.
Zeus koos oma sümbolitega - kotka ja välgunoolega.
Kasutatud allikad
http://www.scandinaviantours.ee/?lang=est&m1=9&m2=276&m3=280&tk=85&prod=6
http://et.wikipedia.org/wiki/Ol%C3%BCmpos
http://www.besttravel.ee/index.php?lang=est&show=linnad&id=130&riigid=all
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/kreeka.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/olympose_jumalaid.ht m
www.koolielu.ee/files/Kreeka_jumalad.pps
Eesti Entsüklopeedia 7 köide
Vennad Stephanidesed (1977). Iidsete aegade lood I. Olümpose jumalad. Tallinn: Eesti
Raamat
A Journey through History and Civilization of Greece (Ateena 2005)
Sisukord
1. Sissejuhatus......................................................................lk 2
2. Ülevaade Olümpose mäest...............................................lk 3
3. Olümpose Jumalad...........................................................lk 4
4. 12 Olümpose Jumalat.......................................................lk 5
4.1. Zeus, Poseidon, Hades, Hestia.......................................lk 5
4.2. Hera, Ares, Athena, Apollon..........................................lk 6
4.3. Aphrodite, Hermes, Artemis, Hephaistos.......................lk 7
5. Kasutatud allikad...............................................................lk 9
10