Otsus: 1) Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu; 2) kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu; 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Selle otsusega katkesid sidemed Venemaaga. Maanõukogu muutus kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamine Enamlased ajasid samal päeval Maanõukogu laiali. Maanõukogu volitused läksid üle selle vanematekogule. Jõuti otsusele, et Eesti iseseisvus on vaja ka avalikult välja kuulutada. Jaanuaris 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon. Loodi sidemed suurriikide diplomaatidega. Jaanuari lõpul 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised. Rahvuslikud poliitikud otsustasid iseseisvuse välja kuulutada revolutsioonilisel teel. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk, enamlased löödi Eestist välja. 19. veebruaril 1918 loodi Päästekomitee Maanõukogu vanemate otsusega.
* riigi etteotsa valitakse Maapäev * eesti keel kuulutati kogu kubermangus ametlikuks asjaasamiskeeleks * hakati looma Eesti rahvusväeosa Maanõukogu vanematekogu tegevus iseseisvuse väljakuulutamisel. Enamlased ajasdi Maanõukogu jõuga laiali, ent nende tegevus siiski ei lõppenud - Maanõukogu võlitused läksid üle selle vanematekogule - korraldati illedaalsed nõupidamised - jõuti veendumusele, et lisaks Venemaast eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada - loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvumisse (vastukajad olid lootustandvad) Vabadussõda * puhkes 28. nov 1918 Punaarmee rünnakuga Narvale - Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (eesotsas Jaan Anvelt) enamlaste sõnul iseseisev riik, ent tegelikult juhiti seda Venemaalt - Punaarmee hõivas Narva - Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
Poliitilised rühmitused 20. saj algul: KESKRIIGID (1882) Saksamaa, Austria-Ungari, 1) mõõdukad (liberaalid) juht Jaan Tõnisson, Türgi, alguses ka Itaalia(1915) keskus Tartu, häälekandja Postimees, toetajaskond haritlased ja L-E taluperemehed, probleemid: Eestis 1917. a veebruarirevolutsioon liiga palju kadakasakslust, Vene riigikord tuleks Venemaa sõjajõud, majandus- ja poliitiline süsteem asendada parlamentaarse monarhiaga. polnud valmis pingutusteks, mida tõi enesega kaasa 2) radikaalid juht Konstantin Päts, keskus Tallinn, Esimene maailmasõda: ajaleht Teataja, toetajad lihtrahvas ja Vene *riiki tabas majanduslik kaos, sõjavägi oli demokraadid, probleemid: Eestis kehv majanduslik mässumeelne ja tihedad olid vastuhakud, olukord, Vene majanduslik areng aeglane. rahulolematus nii alam- kui ka ülemkihtides 3) sotsialistid (sotsiaaldemokraadid) juht Peeter
Kordamine ajaloo kontrolltööks (11.klass) Ajalehtede tähtsus Eesti 20. sajandi ühiskondlikus elus: Ajalehed olid olulised, sest nende eesmärgiks oli eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine. Astuti jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Rahvuslikud ajalehed leidsid kergesti lugejaid. NT "Teatajat" ilmestas poliitiline võitlus ning ajalehe eesmärgiks oli muuta eestlased ühiskondlikuks jõuks, mis on suuteline asuma võitlusse enda majanduslike, kultuuriliste ja poliitiliste õiguste eest. See suurendas Tallinna eestlaste rahvuslikku eneseteadvust, mis võrreldes Tartuga oli väga nõrk. Postimees(Tartu) 1896-Jaan Tõnisson, 1901-Teataja-Konstantin Päts. 1905. aasta pöördepunkt-Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev-rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis 9.jaan.Sellega nõuti majandusolukorra paranemist ja poliitilisi õigusi.Revolutsiooni üldised eesmärgid Eestis olid:*kehtestada demokraatlikud v
Nii leidis J.Tõnisson, et Venemaa ei suuda enam Eestit Saksa sissetungi eest kaitsta, sp loodeti Antanti(prtm,ingl) toetusele. Maanõukogu 15.nov. otsuses öeldi 1) tulevase riigikorra määrab EAK. 2)kuni AK kokkuastumiseni on kõrgema võimu kandja Eesti Maanõukogu. 3)kehtivad aint Maanõukogu poolt kinnitatud seadused. 15.nov otsus=sidemete katkemine Venemaaga. Vanemate nõukogu liikmed jõudsid veendumusele, et lisaks eraldumisele on vaja Eesti iseseisvus ka avalikult välja kuulutada. Väljakuulutamiseks saadeti Lä-Eur'i delegatsioon, mille esimesed vastukajad olid lootustandvad. 1918 katkestasid enamlased AK valimised. Eesti iseseisvuse pidi revolutsioonilisel teel väljakuulutama. Jõuti järeldusele, et seda tuleb teha sel ajal ja paigas kus suudetakse võim enamlastelt üle võtta. Saksa pealetung algas 18.02.1918. Vene armee põgeneb ning enamlased kah.
Jaan Tõnisson- Postimehe peaoimetaja(1986), tema juhtimisel tõstis ajaleht esile eeslaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Oli Eesti Rahvusliku liikumise mõõduka tiiva juht, kellena rajas1905. aastal Eesti Rahvameelse Eduerakonna. Tema roll oli kaalukas ka Eesti Vabariigi sünniaastatel ning eriti omariikluse esimesel 15 aastal. Pärast 1934.a riigipööret nõudis Tõnisson riigi valitsemises demokraatiat, samaaegselt tegutses ta ka Tartu Ülikooli õppejõuna. Konstatin Päts- Teataja peatoimetaja, teda peetakse sõjaeelse Eesti Vabariigi silmapaistvaimaks poliitikuks. Päts kuulus riigi 1918. aastal välja kuulutanud Päästekomiteesse, hiljem juhtis aga korduvalt Eesti valitsusi, sealhulgs Vabadussõja alguses. Kuid 1934. aastal teostas ta koos Johan Laidoneriga riigipöörde ja kehtestas autoritaarse riigikorra, mis sai tuntuks Vaikiva Ajastu nime all. Päts püüdis sellega riiki tugevdada, kuid demokraa
samuti oli ohus) vabaduse eest. V Sõjategevus 1919. aasta sügisel ja talvel Idarindel ründasid koos Petrogradi (=ümbernimetatud Peterburi) Loodearmee (=endine Põhjakorpus, vene valged) ja eestlased. Vene valgete väed (ees kindral Judenits) said oktoobris lüüa, nende riismed paisati Eestisse. Detsembris toimusid Narva all erakordselt ägedad lahingud (sest kumbki pool tahtis saada paremaid positsioone rahuläbirääkimistel). Oktoobris 1919 oli taas ohus Läti iseseisvus. Seda ründasid Bermondt-Avalovi väed. (Selles kirjus kambas olid segunenud vene valgete ja sakslaste riismed.) Lätlased palusid eestlastelt abi ja taaskord aitasid eestlased Läti Vabariigil püsima jääda ning Bermondt- Avalovi avantüüri (=läbimõtlemata, riskiga seotud ettevõtmine) likvideerida. VI Rahuläbirääkimised ja Tartu rahu Rahuläbirääkimised algasid Tartus 1919. aasta detsembri alguses. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska
2) Eesti sai Petserimaa ja Narvatagused alad 3) Eesti sai 15 miljonit kuldrubla 4) Venemaal viibinud eestlased said õiguse naasta kodumaale 5) Eesti ei ole seotud Venemaa võlgade tasumisega 6) Venemaa lubas tagastada väljaviidud kultuurivarad Rahu sõlmimisega lõppes Vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva ja nõudnud 3600 sõduri elu, 14 000 said haavata. Päästekomitee- LOOMISE EESMÄRK: kuulutada välja Eesti iseseisvus. Päästekomiteesse kuulusid: Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms. Iseseisvusmanifesti koostas Juhan Kukk. Ette luges Hugo Kuusner. Esimest korda loeti manifest ette Pärnus "Endla" teatri rõdult 23. veebr. 1918, 24.02. Tallinnas 24.veebruar 1918- Kuulutati välja EESTI VABARIIK. Moodustati Ajutine Valitsus, eesotsas K. Päts. 25.02. saabusid Tallinna Saksa väed- algas Saksa okupatsioon, mis kestis nov. 1918(baltisakslaste eesmärk: luua Balti hertsogiriik)
Kõik kommentaarid