Eesti teel iseseisvusele (4)

Eesti teel iseseisvusele
XX sajandi algus
Rahvusluse uus tõus ning rahvuslik liikumine muutus massiliseks. Tekkisid uued seltsid, tugevnesid poliitilised erimeelsused ning eristusid poliitilised voolud : liberaalne rahvuslus ja sotsialism.
Milline poliitiline suund tekib Eestis? Konservatism , liberalism , sotsiaaldemokraatia
Millisesse erakonda võiks kuuluda ? Liberalism- majanduskaubandus, isikuvabadus, erinevad uuendused
Konservatism- valitsus reguleerib kõike, säilitada vanad traditsioonid, patriotism , oma huvikapitalide kaitsmine
Tartu liberaalid
Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees, mida hakkas 1896. toimetama Jaan Tõnisson, kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman , Oskar Kallas, Karl august Hindrey, Peeter Põld jt).
Eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamine, astudes välja venestamise ja saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Eeskujuks kõneldi eesti keeles. Toetajaskond jõukam talurahvas ja haritlased.
Üritas sekkuda poliitikasse – kohalike asjade otsustamisse. Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud.
Tallinna radikaalid
1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja , mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare , Eduard Virgo , J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas.
Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse – majanduslike positsioonide haprus . Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid .
Koostööd venelastega tõrjuti Tallinna linnavolikogu valimistel baltisakslased välja ning Päts sai Tallinna abilinnapeaks.
Sotsiaaldemokraatia
Tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid suurematesse Eesti linnadesse. Töötati illegaalselt : pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirjandust. See paelus eriti noori, mistõttu selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumiõpilased.
1903. hakati Tartus välja andma ajalehte Uudised, asutaja Peeter Speek. Tema kõrval tegutsesid Mihkel Martna , Eduard Vilde , Gottlieb Ast, Aleksander Kesküla jt.
Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele.
1905. Revolutsioon Nikolai II Romanov
Põhjused: vastuolud linnas ning maal, puudusid kodanikuõigused, maapuudus talupoegade seas, isevalitsus – põhiseadus puudub
Ajend: Verine Pühapäev 09.01 – rahumeelne demonstratsiooni tulistamine Peterburis ; Vene- Jaapani sõda
Tegevused, vormid:
* majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega * palvekirjade saatmine
*korraldati koosolekuid
*koostati pealinna saadetavaid petitsioone, milles loodeti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi
* streigid muutusid igapäevasteks *demonstratsioonid, miitingud
*üliõpilased keeldusid loengutel osalemast *parteide isikuvabaduse nõudmine
* maal hävitati mõisavara * kokkupõrked politsei ja sõjaväega
Saavutus: 17.oktoober kirjutas Nikolai II alla manifestile, lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused
Ülestõusu mahasurumise tagajärjed: I Eesti erakond Eesti Rahvameelne Eduerakond > Rahvaerakond (Tõnisson)
Revolutsioonilised omavalitsused: aktiivne on Kesk- Eesti (Järvamaa > Särevere, Vaali, Esna, Väinjärve)
Sünnib kirjanduslik ühendus „Noor- Eesti“ „Olgem eestlased, kuid saagem eurooplasteks“
Võrrelge aulakoosoleku ja Bürgermusse koosoleku otsuseid
Aulakoosolek
Ühesugused otsused
Bürgermusse koosolek
*nõudis valitsuse boikoteerimist
*nekrutikohustuse eiramine
*maksude tasumisest loobumine
* seniste omavalitsuste laiali saatmine ja revolutsiooniliste komiteede loomine
*sõjaväe ja politsei asendamine relvastatud rahvamiilitsaga
*koolid eesti keelseks
*kõrtside, viinavabrikute sulgemine
*riigimaade jagamine rahvale
*nõudis Eesti alade ühendamist
*baltisakslaste eesõiguste piiramine
Parlament valiti, aga töö oli kitsendatud pärast 1905.a revolutsiooni, võideti see, et kõik koolid muutusid eesti keelseks.
11.detsember 1905 kutsuti Teataja toetajad Tallinna kokku teise rahvaasemike koosoleku, eelõhtul kehtestati sõjaseadus ning algasid arreteerimised. 12.detsembril suundusid relvastatud töölised mõisaid põletama. Üheksa päevaga rüüstati Eestis kokku 160 mõisa ja 40 viinavabrikut, eriti rohkelt Harju-, Lääne-, Pärnu- ja Järvamaal.
Mässu lõpetamiseks saatis valitsus Balti kubermangudesse täiendavat sõjaväge ja kehtestati ülemaalise sõjaseisukorra, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Karistussalgad hukkasid eeluurimise ja kohtuta 400 inimest. Lisaks mõistsid sõjaväljakohtud mitusada inimest surma, sadu saadeti sunnitööle ja asumisele või karistati ihunuhtlusega. Paljud rahvuslikud liidrid põgenesid terrori eest välismaale.
Kahe revolutsiooni vahel
Tooge näiteid eestlaste edust järgmistes valdkondades:
Poliitika
Kultuur
Majandus
*Saavutasid edu kohalikes omavalitsustes (Tallinn, Haapsalu, Pärnu, Rakvere, Võru, Valga)
*organisatsioone ja seltse sulgeti
*Riigiduumas eestlased
*Õpe eesti keelne, haridusseltsid, lubati asutada emakeelseid erakoole ja algkoole (Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskkool Tartus)
*Noor-Eesti areng, juhtideed mõjutasid siinse ühiskondlik-poliitilise mõtte arenemist
*Loodi hulgaliselt erinevaid seltse
*Mängu-tantsuseltsidest kasvasid tugevad teatriseltsid; kutseline näitetrupp ja uued moodsad hooned ( Vanemuine , Estonia, Endla) > eesti teatri uuenemine
*Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore
*Eesti Rahva Muuseum rajati J.Hurda töö jätkamiseks
*Kasvas eestikeelse ajakirjanduse lugejaskond , lisandus ajakirju ja –lehti
*I olümpiamedal maadluses 1912
*1914. J.Pääsukese „Karujaht Pärnumaal“ Eesti film
*Mõisamajandus 2/3
* Talumajandus : 83% talumaast päriseks ostetud
*Tööstuse kiire areng > tekstiilitööstus ja masina- metallitööstus
* Piimakarjakasvatus
*Mõisamajandus hõlmas ~25% külvipinnast ning kariloomade koguarvust; kujunesid suurmajandid, mis tegelesid ka saaduste töötlemisega
*Tallinn muutub Baltimere sõjalaevastiku peabaasiks
Milline oli mõisate positiivne ja negatiivne mõju 20.saj algul?
Positiivne: rakendati agrotehnilisi võtteid: kasutati kunstväetisi, soetasid moodsaid põllutöömasinaid, pöörasid tähelepanu sordi- ja tõuaretusele. Kujunesid suurmajandid, tegelesid ka töötlemisega.
Negatiivne: sotsiaalne kihistumine , suurenes kehvikute hulk, kes elatusid omaenese tööjõu müügist
Mis aitas talupoegade olukorda parandada? Keskvalitsus jagas riigimaast väikekohti ja õhutas väljarändamist Venemaa vähem asutatud kubermangudesse. Lisaks suunduti linnadesse.
Esimene maailmasõda 1914- 1918
Milliste sõjalis-poliitiliste blokkide vahel peeti Esimene maailmasõda? Mis riigid blokki kuulusid?
Antant- Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia
Kolmikliit- Austria, Ungari, Saksamaa
Millised vastandlikud meeleolud valitsesid maailmasõja puhkedes …
eestlaste seas? Suhtuti erinevalt, ei peetud vajalikuks sõtta minna, aga teisalt sooviti Saksamaa lüüasaamist
Kuidas mõjutas sõda …
Eesti tööstust? Halvenes tooraine saamine Venemaalt, kaubanduse katkemine läänemerel, halvenes tööjõu kvaliteet, hävisid mitmed suurettevõtted
Eesti põllumajandust? Tööjõu defitsiit, tootmise piiramine, polnud võimalik soetada uusi põllutööriistu ega kunstväetisi, katkesid maaparandustööd, sordiaretus ja tõuparandus, varustusraskused
Eestlaste rahvuslikku liikumist? Ühiskondlike org. Loomine (Linnadeliidu Komitee ja Põhja- Balti Komitee), sotsialismist mõjustatud noored haritlased, tähtsustasid ühiskonna sotsiaalse ümberkorraldamise vajadust
Iseseisvumine
1917. Veebruarirevolutsioon: toidupuudus > oodati järjekorras, läksid mässama
02.03. Nikolai II loobub troonist > pakub trooni vennale Mihhaile, kuid too keeldub
Võim läks Ajutisele Valitsusele, tahab viia läbi reforme (Eesti rahvuslik intelligents + vene intelligents) Rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt, mis esitati Ajutisele Valitsusele.
30.03.1917 autonoomiaseadus (samm iseseisvuse suunas)
* loodi rahvuskubermang * asjaajamiskeel eesti keel
* ametisse eestlasest kubermangu komissar – Jaan Poska (esindas vene intelligente)
* lubati kokku kutsuda Maapäev – Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus ( kaudsed valimised), mille etteotsa Päts
* lubati rajada rahvusväeosad – Esimene Eesti Polk
* lubati rahvuskirik – EELK > esimesed eesti soost piiskopid
* lubati demokraatlike kodanikeõigusi > erakonnad
Ajutise Valitsuse kriis aug. 1917, saabub Lenin , kes org. parteid, valmistab ette riigipöördeks. Saksa keisririik toetab, Aleksander Keskküla vahendajaks iseseisvuse eesmärgil.
ERE (Rahvaerakond)- Tõnisson
Maaliit- Päts kokku rahvuskongressil: otsus iseseisvus
Töölispartei- Vilms
Enamlaste poliitika tõi kaasa mitmeid ebademokraatlike vorme. Loetlege
*majandusreformid: pankade riigistamine , kogu maa riigi omaks
*Eesti Asutava Kogu valimised katkesti , kuna selgus, et nemad ei saanud enamust
* miilitsa asemel Punakaart
*Eesti rahvusväeosasid püüti asendada punaarmee üksustega
*asendati maakonna-, linna- ja vallaomavalitsused töörahva saadikute nõukogudega
*kohtute asemel revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid seaduseid ja lähtusid „revolutsioonilisest südametunnistusest“
*piirati poliitiliste vastaste tegutsemisvabadust, keelustati nende koosolekud, sulgeti ajalehed, vangistati juhte.
*kehtestati Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine
Millega läksid 1917.a ajalukku …
Poska? Kubermangukomissar
Laidoner? 1. Eesti polgu ülem
Viktor Kingissepp? Võttis võimu üle 27.10 Poskalt
Jaan Anvelt ? Eestimaa nõukogude Täitevkomitee eesotsas ainus kõrgema võimu
kandja, saadeti laiali >
1917-1918 põranda alla
Iseseisvumine
Sõjarevolutsioonikomitee Maapäeva otsused
15.11.1917
Oktoobripööre Saksa okupatsioon Päts, Konik, Vilms
Päästekomitee demokraatlikult
enamlaste reformid Balti hertsogiriik 19.02.1918 moodustatud
Enamlased lubasid maad anda talurahvale, (ühendati Eestimaa ja
mõisnikud represseeritakse Venemaale, Liivimaa km põhjaosa, Ajutine Valitsus Manifest- autor
hakati inimesi tagakiusama, vangistati, tapeti kuulub Saksamaale, autonoomne) 24.02.1918 Juhan Kukk
Päts- peaminister Pärnus päev enne,
Vilms- asetäitja ja kohtuminister siis Tallinnas
11.11.1918 Poska- välisminister
Ajutine Valitsus õhtul sakslased linnas, valitsus põranda alla,
põranda alt välja saksa keel asjaajamis keeleks
Rahvuslased võttavad asjaajamise üle, lõplikult 21.11 vastavalt Riias sõlmitud kokkuleppele. Nüüd hakkas Eesti riiklus toimima.
Maanõukogu 15.11 otsused: * Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu * kuni Asutava Kogu kokkusaamiseni ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu * Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused
Riiklike sidemete katkemine Venemaaga ning Maanõukogu muutumine kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal.
Jaanuar 1918 saadeti Lääne-Euroopasse delegatsioon eesti iseseisvuse kohta ning loodi sidemeid suurriikide diplomaatidega. Rahva seas oli omariikluse idee levinud.
21.02 kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti
Saksa okupatsioon: Saksamaa ei tunnusta iseseisvat Eesti Vabariiki, ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saateti laiali, poliitiline tegevus keelustati, omavalitsusjuhid baltisakslased, asjaajamis keel saksa keel, rahvusliku poliitikud vangistati, Vilms lasti maha Helsingis.
Eesti Vabariigi iseseisvust tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia.
Saksamaa revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. Uus valitsus kirjutas alla Compiegne vaherahule 11.11.1918. I ms lõpp pidi lõpu tegema ka Saksa okupatsioonile Eestis.
Algas punaarmee rünnakuga Narvale. Punaarmee sissetung jätkus: Jõhvi, Rakvere, Võru, Valga, Tartu.
Eesti sõjaline ebaedu: * Kaitseliit nõrk * vastased tugevad * Laidoner Eestist eemal * relvad puudusid *rahva usk
Eesti Kaitseliit ( Pitka ) 28.11.1918 Vabadussõda Riigielu korraldamine
Eesti rahvavägi Asutav Kogu
(valimised võitis vasakpool, August Rei-
välisabi (Soome, Rootsi, Eesti töörahva kommuun parlamendi esimees)
Norra, Briti laevastik ) (Jaan Anvelt)
Saaremaa mäss 21.02.1919 1919. Maaseadus
J. Laidoner 1920. Põhiseadus
Talurahvas, majanduslik olukord raske,
toidupuudus, eestlased- eestlaste vastu, suruti veriselt maha rahuläbirääkimised
Eesti (nov, dets)
Landeswehri sõda vabastamine Tartu rahu 02.02.1920
juuni-juuli 1919
Lätis sõjaväge pole, eesmärk Bermondt- Avalov Vene Põhjakorpus
Eesti vallutamine, 23.06 võidupüha (hilisem Loodearmee )
Rahudelegatsiooni juhid
Murrang: Poska (Eesti), Joffe (Vene)
*Laidoner määrati ülemjuhatajaks
*välisabi- Briti laevastik ja Soome vabatahtlikud
*soomusrongide diviisioon (Pitka algatusel)
*vabatahtlike üksused (Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon, kooliõpilased)
Tartu rahu punktid:
*Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust igavesti (I riigina, kuid ainult 4 aastaks)
*piir (Narva tagune , Petseri maa)
*sõjapõgenikud koju tagasi
*NV maksis Eestile sõjamaksu kullas (mis hiljem küll kadus )
Tartu rahu tähtsus:
*mõlemad riigid tunnustasid teineteist
*sõlmiti diplomaatilised sidemeed
Eesti vabadussõja tähtsus:
*I eestlaste täielikult võidetud sõda
*oli osa uue Euroopa sünnist I maailmasõja järel (uued riigid – Eesti, Läti, Leedu, Soome, Poola, Tšehhoslovakkia, Ungari, Austria, Jugoslaavia)
Võidu põhjused:
*abi väljast
*oma kaitsevägi
*kindlad juhid, suunasid
*patriotism, sõda vabaduse nimel
*Punaarmee üksused olid nõrgenenud ning alahindasid Eesti Vabariigi võitlusvõimet
*Valitsus suutis koondada vabariigi ressursid : a) kõik maj. ressursid rakendati rindeteenistusse b) maaseadus muutis tp-d pärisomanikeks, muutes sõja üldrahvalikuks sõjaks, kus olid esindatud kõik sotsiaalsed kihid c) EV pani välja 100000 mehelise armee , mis oli 10% elanikkonnast