Iseseisvumine (2)

Verine Pühapäev – 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal.
Karistussalgad – Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest.
Riigiduuma – Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906.
Noor-Eesti – revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus.
Esimene maailmasõda – 28.juuli 1914 – 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt.
Riigivanem – valitsuse tegevuse juht, kes lisaks peaministri kohustusele täitis ka mõningaid riipeale kuuluvaid esindusülesandeid(riigivisiidid jms)
Rahvasteliit – organisatsioon , mis lubas kaitsta oma liikmete turvalisust ning kaitsta neid välisrünnakute eest.
Asundustalu – talud, mida jaotati sõjas võidelnutele ja nende omaksetele.
Võnnu lahing – 23. juuni, 1919. Landeswehr `i sõja teine etapp. Algas sakslaste pealetungiga. Eestlased ja sakslased oleksid pidanud koos itta taanduvaid enamlasi jälitama, kuid omavaheline vihavaen osutus tugevamaks. Neli päeva kestnud, rohkem sakslastele edu toonud , lahingute järel sõlmitud vaheaja järel, marssisid saksa üksused lahinguteta sisse Võnnu linna. Siis põgenesid paljud väeosad sakslaste peale oma sajandite pikkust vihavaenu välja elama. Tänu sellele aeti saksased koguni Riia alusest kaitseliinist läbi, mille peale 3. juulil kirjutati alla vaherahule – Landerwehr saadeti enamlastele vastu ning sakslased pidid Lätist lahkuma .
Jaan Tõnisson (1868-1941) – Sündis Viljandimaa taluniku peres. Omandas Tartu Ülikoolis juristihariduse. 1896.aastal asus toimetama Postimeest, kus tõstis esile eestlaste rahvusluse edendamist ning astus jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Tänu tema mõttele kroon devalveerida sai Eesti üle majanduskriistist.
Jaan Poska (1866-1920) – Tallinna endine linnapea ja vandeadvokaat, pidas ka rahvuskubermangu komissari ametit.
Nikolai II – Venemaa viimane kroonitud keiser ,
Viktor Kingisepp - enamlane kes võttis 27. okt üle võimu Jaan Poskalt.
Johan Laidoner - sõjalise kõrgharidusega staabiohvitser, sai Eesti diviisi ülemaks
1905, 1917 Veebruari- ja Oktoobrirevolutsiooni põhjused, käik, tulemused. Eestis, Venemaal.
1905.a revolutsiooni ajendiks Verine Pühapäev, põhjustas protestimeeleavavalduse kogu Venemaal. Tallinnas toimus streike, miitinguid. Rahutused levisid Tallinnast välja, haarates käsitöölisi, tudengeid, sulaseid jne. Maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks. Oktoobris algas ülemaailmnestreik. Suleti töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 17.okt kirjutas Nikolai II alla manifestile, kus lubas Venemaale anda parlamendi, põhiseaduse, kodanikuõigused. 17.okt manifest lõi eeldused poliitilisele organiseerumisele. Tartus kokku esimene üle-eestimaalise rahvaasemike koosolek. Kehtestati sõjaseaduse ning algasid arreteerimised. Puhkes jällegi mäss, mille lõpetamiseks kehtesatati ülemaailmne sõjaseisukord, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte.
Veeb. 1917. aasta alguseks oli venemaa krahhi äärel. Majandust õõnestas inflatsioon . Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpus Petrogradis vallandunud rahutused seoses toiduga kasvasid kiiresti revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks laiali saadetud sõjaväeosad läksid rahva poolele. Keiser loobus troonist ja venemaast sai vabariik. Võim läks ajutise valitsuse kätte, kes üritas suunata venemaad demokraatlikule arenguteele.
Veebruarirevolutsioon jõudis Eestisse 2 märtsil, põhjustades Tallinnas ülelinnalise streigi ja 20 000 osavõtjaga miitingu. Kõnedest ülesköetud osalejad suundusid punalippude ja mässulaulude saatel poliitilisi vange vabastama. Paksu Margareta juures tapeti vangla ülem, väravad murti lahti, vangid vabastati ja hoone süüdati põlema. Sama kordus kõigis tallinna vanglates . Rüüstati politsei- ja kohtuasutusi. Relavastatud madrused ja sõdurid tapsid politseinike ja ohvitsere. Korratused likvideeriti. Korravalve võttis oma õlule miilits. Mai lõpus toimusid ka Eesti esimesed valimised, Maanõukogu valiti.
Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre oli Tallinnas ja Petrogradis 5. – 8.novembril 1917 toimunud revolutsioon , millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev Peterburis. Põhjustas protestimeeleavaldusi kogu Venemaal.
Oktoobris alustasid enamlased , rahvuslust eitavad Eesti poliitikud , ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. Peamine löök kavatseti anda Ajutisele Valitususele pealinnas.26 okt saadi teada Ajutise Valituse kukutamisest Petrogradis. Kõrgemaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eesimaa Nõukogude Täitevkomitee. Võim oli siiski piiratud, tähtsamad otsused tehti Petrogradis. Kiiresti kujunes välja ühe partei diktatuut. Enamlased hakkasid piirama poliitiliste vastatse tegevusvabadust, keelustati nende koosolekud , sulgesid ajalehti. Kehtestati ka kogu Eesti piiramisseisukord, algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine.
Millised võimalused tõid need revolutsioonid Eestile?
Sai võimalikuks ühendada eestlaste asulad (v.a Narva ja Setumaa) terviklikuks haldusüksuseks, mille juhtimine läks eestlaste endi kätte, kõikides valdades korraldati munitsipaal valimised, kohalik võim anti miilitsaülemate kätte, eesti keel määrati ametlikuks kohalikuks asjaajamiskeeleks, hakati looma Eesti rahvusväeosi. Pikemaid sihte ei loodud eriti. Kardeti aga Venemaal vallanduda võivat anarhiat ja kodusõda ning Saksa vägede sissetungi. Jaan Poska leidis et muud ei jää üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada.
Põhjenda enamlaste ja vene valgete vaadete ja toetajate erinevusi.
Enamlased - nende sihiks oli vallandada kommunistlik maailmarevolutsioon ja luua kogu maailma hõlmav uut tüüpi internatsioonaalne ühiskond, nad pidasid rahvuslikke püüdlusi segavateks teguriteks . Eesmärgiks oli kõigi varade riigistamine ning kõigi elanike vaheline võrdus.
Vene valged – Eraomandi pooldajad . Enamasti rikkad elanikud, kellel oleks varade jaotamisega midagi kaotada.
Päästekomitee
See moodustati 1918.a 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otusega, oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes olukordades, ennekõige iseseisvumise välja kuulutamisel Sinna kuulusid Päts,Jüri Vilms ja Konstatin Konik.
Millal, kuidas toimus iseseisvuse väljakuulutamine?
Toimus Pärnus, Endla teatri juures 23.veebruaril kell 8 õhtul, peale seda kui 21.veeb kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. 21.veeb tegid Pärs jaVilms katse sõita Haapsallu, et seal manifest ette lugeda, kuid see ebaõnnestus. Prooviti järmine päev ka Tarusse minna, kui edutult. Paar päeva peale iseseisvusmanifesti koostamist ja avalikustamist, astusid tänavatel enamlastele vastu relvastatud rahvusmeelsed väed Tänu neile õnnestus Päästekomitte liikmetel sõita oma peakorterisse ehk Riigipanga hoonesse ning seal moodustada kõigi demokraatlike erakondade esindajatest koosnev Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Peaministriks sai Päts.
Iseseisvumise eeldused
Päästekomitee loomine, kes tegutses läbimõeldult ja töötas ainult iseseisvuse välja kuulutamise nimel. Vallaomavalitsuste kogemused ise otsustada, mis andsid kindlust ka Päästekomiteele. Veebruarirevolutsioon – esmakordsed valimised Eesti alal. Maanõukogu seadis veel omakorda ametisse täidesaatvat võimu teostava Maanõukogu. Veel mõnede saadikute Riigiduumast saadud kogemused, mis aitasid Päästekomitee ideid paremini ellu viia.
Vabadussõda
28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid. Suurbritannia , Soome,USA, Taani ja Rootsi. 1919. a. lõpuks nõustus Venemaa vaherahuga. See algas 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 hommikul .2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping .
Puhkes 28 nov 1918 Punaaarmee rünnakuga Narvale. 29 marssis Punaarmee Narva sisse. Narvas kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun . Eenamalste sõnul iseseisev riik, kuna Moska püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet. Kommuuni iseseisvust tunnustas ainult Venemaa.Kiirelt tungiti edasi ja hõivati Jõhvi,Rakvere,Võru,Valga ja Tartu. Eesti sõjalise ebaedu põhjusteks olid vastatse ülekaal ja rahva meeleolu.Valitsusele polnud kedagi Punaarmeele vastu saata ja Saksa okupatsioonivõimud olid Eesti rahvusväeosad laia saatnud ning Kaitlseliit oli veel nõrk. Ka rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse kuna puudusid ka relvad ja laskemoon. Eestlased olid ka väsinud 4 aastat kestnud Esimesest MS. Kui saadi selgeks et keegi nende eest kodumaad päästma ei tule, haakati looma vabatahtlike üksusi. Positiivselt mõjutas välisabi Soomest ja Bririt laevastikukaader. 1919 pandi Punaarmee pealetung seisma ning 7 jaanuar algas Rahvaväe vasturünnak, põhijõuks olid soomusrongid. Suudeti võõrad väed Eestist välja lüüa. Peale Laderswhri sõda tekkis sõjatüdimus, süvenesid majadnusraskused ja seetõttu Vene valitsus alustas rahuläbirääkimisi.1919 dets olid ägedad heitlused Narva pärast. Punased lõpetasid pealetungi. Samal ajal toimus ka Tartu rahukonverents. Eesti delegatsioon taoltes vaherahu sõlmimist, Eesti iseseisvumise tunnustamist ja idapiiride kindlaks määramist. Piiriküsimustes vallandus vaidlused, kuid 31 dets kirjutati vaherahuleingule alla. Vaherahu hakaks kehtima 3 jaanuar 1920, millega oli ka Vabadussõda lõppenud. 2.veebraur 1920 kirjutatud rahulepingule määrati Eestile sobilik riigipiir, Venemaa eestlased said õiguse kodumaale tulla.
Landeswehri sõda
1918 kuulutas välja Läti Vabariik iseseivuse, kuid sellega olid suuremad probleemid kui Eestil. Saksmaa oli valmis abistama Lätit, Läti kaitsejõudude tuumikuks kujunes välja baltisakslastest koosnev Balti Landerswehr ja Saksa vabatahtlike Rauddiviis. Saksa vägede juht Goltz seadis eesmärgi enamluse kukutamise Venmaal. Goltzi heakskiidul korraldasid baltisakslased Läti riigipöörde, mis õhutas Eestlaste viha Sakslaste vastu. 1919 kohtunud Eesti ja Saksa eesosade vahel tekkis vaen. Esimesel kokkupõrkel saatis edu saklasi, vallutades Võnnu linna. Landerswehri sõja teine etapp ehk Võnnu lahing algas sakslaste paletungiga. Eesti varuüksuste saabumsiega viis Golzi järeldusele, et operatsioon on ebaõnnestunud. 23 juuni marssisid Rahvaväe üksused lahinguteta sisse Võnnu linna.Leiti et landerswehri purustamine tähendab jäädavat vabanemist nn pentlirüütlite orjusest. Eesti väejuhtide silme ees hakkas teravnema Riia vallutamine. Varsti võtsidki Eesti väed Riia kahuritule alla. Sekkusid ka Atandi esindajad, kelle nõudel kirjutati 3 juuli alla vaherahule.
Tartu rahu sõlminime, sõlmijad, tingimused
2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Määrati kindlaks Estile sobilik piir, Vene valitsus saatis laiali kommunistlikud Eesti väeosad, Venemaa eestlased said koju naasda, Eesti vabanes kohutustest osaleda Vene võlisvõlgade tasumisel ja sai 15 miljoit kuldrubla Venemaa kullavarudest ning Venemaa kinnitas ,et ,,tunnustab ilmtingimata Eesti riigi iseseisvust.’’
Miks oli Nõukogude Venemaa nõus sõlmima Tartu rahu?
Tartu rahuleping avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse. See näitas, et nad on võimelised vastu võtma suuri ja tähtsaid otsuseid. Näitas ka, et temaga on võimalik koostada rahvusvahelisi lepinguid
Millised olid demokraatliku eesti nõrkused?
Demokraatlik põhiseadus ei hakkanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Teiseks oli riigipea puudumine, mistõttu tekkis oht, et seadusandlikvõim hakkab domineerima täidesaatva võimu üle.Erakondi oli palju mis tõi kaasa parlamendi killustumise ja muutis püsiva valitsuse moodustamise ülikeeruliseks.. Sagedased valitsusvahetused tekitasid mulje poliitilisest ebastabiilsusest.
1924. detsembrimäss
1924. aasta 1. detsembril Eestis toimunud ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Tallinnast ründas u. 300 relvastatud võitlussalka, mässajatel puudus aga rahva toetus ja see suruti maha Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramist Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis , Rakveres, Kundas ja Kohilas. Mässu järel kaotas EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei)rahva seas poolehoiu, Venemaa loobus siseriiklike mässude orgqaniseerimisest. 1.detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale, kus ta hiljem Stalini põlualla sattumise eest ta hukati.
Uuendused ja muutused majanduses iseseisvas Eesti Vabariigis
Senine majandussüsteem oli allutatud Venemaa huvidele ja nõudis põhjalikke ümberkorraldusi, loodi maareform mille aluseks oli 1919 vastu võetud maaseadus. Mõisate maad riigistati ja hiljem jagati soovijatele välja. Algas ülikiire majandustõus, kus eriti kiiresti arenes tööstus. Rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Laieneti isegi Euroopa turgudele. Majanduskasvus oli oma osa ka venemaal, vene tellimused elustasid metalli ja paberi tööstuse, vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Maamreformi tulemusena asendus mõisamajandus talumajandusega. Pärast Vabadussõja lõppu algas majandustõus, eriti arenes tööstus. Majandustõus ostutuks liiga kiireks ning tuli 1923 majanduskriis .
Kuidas muutis maareform Eesti kultuuri?
Mõisate maad, hooned, tehnika, kariloomad jm riigistati. Võõrandatud maad jagati välja sõjameestele ja teistele soovijatele. See muutis ühiskonda nö kuulekamaks riigi suhtes. Mõisamajandus asendus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ja tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht, tänu millele hakkas kiirelt arenema seltsiliikumised, hakati koos käima. See ei tähendanud rahvakultuuri hääbumist, pigem just suuremat säilitamist ja rikastumist.
Suur ülemaailmne majanduskriis
Esimesed ilmingud jõudsid eestisse 1930. Mõjutas peamiselt põllumehi, kuna peamiseks majandusharuks oli põllumajandus. Toiduainete hinnad langesid järsult ja tollimaksud tõusid kiiresti. Põllumajandussaaduste välisturg kuivas kokku, seetõttu langesid hinnad ka riigi sees. talurahva sissetulekud vähenesid, paljud põllumehed olid sunnitud tootmist piirama, külades sagenesid oksjonid, nõrgemal järjel olevad talud läksid pankrotti . Põllumajandustoodangu koguväärtus langes kriisiaastail ligikaudu 45% võrra. Samalaadsed protsessid toimusid ka teistes majandusharudes. Suleti ettevõtteid, mis tõi kaasa tööpuuduse kasvu. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat, korraldati hädaabitöid, kuid see kõik aitas vaid kriisi leevendada. Kriisi ületamiseks oleks tulnud devalveerida Eesti kroon. Seda õnnestus teha alles 27,juuni 1933 aastal, Jaan Tõnissoni algatusel .