Lühikokkuvõte- vabadussõda (0)

Veebruarirevolutsioon
-1917 veebruaris puhkesid Petrogradis massilised rahutused , mis kasvasid üle revolutsiooniks.
- Tsaar Nikolai II loobus oma troonist, ja võim läks üle Ajutisele Valitusele.
-Tallinnasse jõudsid rahutused märtsis, kus elas suur hulk vene töölisi. 2.märtsil arenes ülelinnaline treik, kus Punaste lippude all vabastati kõik poliitilised vangid. Rahutused laienesid kõikdesse suurematesse linnadesse, kus asus palju vene töölisi. Väiksetes maakohtades teadvustati revolutsiooni toimumist alles 10.märtsil, mil tähistati vabaduse ja revolutsiooniohvrite mälestuspüha.
-Korratused linnades likvideeriti kiiresti. Venemaa Ajutine Valitsus määras kubermangudesse Kubermangukomissarid. Eestimaa Kubermangukomissariks sai Tallinna linnapea, eestlasest advokaat Jaan Poska.
- Tegevust alustas miilits
Autonoomia
-Eesti rahvulikud jõud kasutasid hetke vajalike reformide teostuseks. Eesmärgiks seati autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus .
- Petrogradis hakkas asjaajamine venima. Seadusprojekti läbisurumiseks kasutasid eestlased isiklikke sidemeid kui 26.märtsil Petrogradis korraldatud eestlaste demonstratsiooni. Kolonnides kanti revolutsiooni punalippude kõrval sinimustvalgeid rahvuslippe. Valitsuselt nõuti autonoomiaseaduse kohest kinnitamist.
- Märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus, mille kohaselt ühendati Eestimaa kubermang Liivimaa kubermangu põhjaosaga. Sellest sai üks rahvuslik kubermang, mille etteotsa sai Ajutise Valitsuse komissar kahe abiga ning moodustati Ajutine Maanõukogu.
Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine
-Rahuvlikud ringkonnad alustasid võimu üle võtmist ning asendasid senised vene ametnikud eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel ja valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele.
- Uute võimude teiseks ülesandeks sai olukorra kiire normaliseerimine kohtadel. Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine.
- Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu.
- Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele.
- Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased , kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega.
Poliitiline areng
Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad
Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents
Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas
Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad
Juuli algul tuli esmakordselt kokku Maapäev, mis oli esimeseks parlamendseks rahvaesinduseks Eestis. Maapäev valis Maalvalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot
-Rahvuskongressil püstitas Jüri Vilms uue sihi- taotleda Eestile võrdõigusliku osariigi staatus föderatiivse Vene riigi kooseisus.
Sõjasündmused
Ajutine Valitsus ei suutnud pidurdada Vene armee ja riigivõimu lagunemist, millele eitasid kaasa ka Enamlased . Olukorda otsustas kasutada Saksamaa, sundides Venemaad sõlmima spertaalrahu.

• Augustis vallutas Saksa Riia ja Vene üksusid valgusid Eestisse.
  
• Septembri lõpus jõudis sõda Eesti pinnale.
  
• Venemaa sõjalise ebaeduga kasavad Enamlaste populaarsus. Enamik sotsialiste läks lõpuks enamlaste poolele.
  
• Oktoobriks oli Eestis 20000 enamlast. Nendest moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mis alustas ettevamistusi relvastatud võimuhaaramiseks.
  
• Sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse. Lääne-Euroopasse saadeti välisdelegratsioon, mis tutvustaks sealsetele poliitikutele Eesti probleeme.
  

Oktoobripööre Eestis
-Võimu võtmiseks moodustasid enemlased 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonuikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rebtšinski ja Viktor Kingsepp .
-23.oktoobril saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeosadesse, raudteejaamadesse, ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad.
- 26.okt alustas SRK rõõgivõimu tegelikku ülevõtmist. Samal päeval võtsid kohalikud SRK’d üle ametiasutused Tartus ja Narvas.
- 27okt ilusid Toompeale Eestimaa SRK volinikud, vormistati dokument, millekohaselt läks võim J. Poskalt üle V. Kingsepp
Reformid
-Valimised olid ebademokraatlikud- osalemisõiguse said vaid töörahvas ja jõukamad kodamikud jäid passiivseks.
-Kõrgem seaduslik asutus oli Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuid kõige olilisemad korraldused tulid Petrogradist: Nõukogude Täitevkomitee- Jaan Aavelt.
-Kui Eesti Asutava Kogu valimistel 1918 selgus, et enamlased ei saavuta parlamendis absoluutset enamust , siis valimised katkestati.
-Kärbiti kodanikuõigusi: (Uue majanduspoliitika põhisätted)
* keelutati poliitilised koosolekud
*suleti ajalehed
*arreteeriti juhtivaid rahvuslasi
* kirikud muudeti rahvamajadeks
*Kooliders kaotati usuõpetus
Majandusreformid:
*pankade natsioliseerimine
*riigistati tööstusettevõtted, suurärid, hotellid
*Maa kuulutati riigi omandiks, mõisnike maavaldused konfiskeeriti
-Eesti üksused koondati Eesti Diviidiks, mille etteosa sai Johan Laidoner. Hiljem algas rahvusväeosade asendamine Eesti Punaväega.
-Enamlaste poliitika tekitas rahva seas rahulolematust ning nende toetajaskond hakkas vähenema.
Ettevalmistused Iseseisvumiseks
-Maapäeva koosolekul novembri keskel deklareeriti, et tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu, kuni selle ajani on kõrgema võimu kandjaks Maapäev, kelle korraldused üksnes Eestis määravad.
- Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga nad hotusid illegaalselt edasi. Aastavahetusel jõuti kokkuleppeni, et niipea kui Saksa okupatsioon on muutumas tõlisuseks, tuleb Eesti kuulutada iseseisvaks ning taotleda tunnustust lääneriikidelt.
-1918 jaanuarist astuti esimesed sammud:
*Loodi kontakt Vene, SB, USA, Pr saatkondadega Petrogradis
*Moodustati välisdekloratsioon tutvustamaks Eesti taotlusi Lääne- Euroopale .
Saksamaa asub pealetungile
-Enamlaste riigipöörde järgselt aktiviseerusid ka baltisakslased .
-Eestimaa rüütelkond tahtis Venemaast lahku lüüa ja küsida abi Saksa keisrilt. Saades teada baltisakslaste plaanidest kehtestasid venelased Eestis piiramisseisukorra.
-18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung.
-Mandrile jõuti 20 veebruar, hiljem alanud pealetung Lätist jõudis Valka 22 veebruaril.
- Sakslased tungisid kiirelt edasi, sest Vene sõjavägi oli lakanud olemast ning Punakaart oli liialt nõrk.
Iseseisvuse väljakuulutamine
-19. veebruaril moodustati erandkorraliste volitustega Eesti Päästekomitee, kuhu kuulusid K. Konik, K. Päts ja J. Vilms.
-Koostati Iseseisvusmanifest , milles nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks.
-Kohtadel võeti võim enne Saksa vägede saabumist üle Rahvusväeosade ja Omakaitse jõudude abiga.
- 23. veebruaril loeti Pärnu „Endla“ teatri rõdult ette Iseseisvusmanifest.
- 24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts.
-Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil langes nende kätte kogu Eesti territoorium .
Saksa okupatsioon
Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse.
-Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Enamik tööstusettevõtted lõpetasid tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid.
- Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine.
-Asjaajamiskeeleks sai saksa keel.
-Võimult kõrvaldatud Ajutine Valitsus kutsus üles avaldama okupantidele passiivset vastupanu.
-Välisdelegatsioon oli teinud oma tööd- saadi De facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantusmaa valitsuse poolt.
Baltisakslased püüdsid luua Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga.
- 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus.
- 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võim võeti täielikult üle 21 novembriks.
Sõjalised ettevalmistused
1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed väe Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma kahest suunast korraga – Narva alt ja Pihkvast.
- Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi.
-Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seadusandlikuks võimuoraganiksning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad ~12 000 meest. Nende vastu seisid kodumaale pöördumist ootavad Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad.
- Ajutise Valitsuse poolt väljekuulutatud värbamine tõi Eesti Rahvaväkke vaid paar tuhat meest. Detsembri alguseks oli puuudud kõigest: relvadest , laskemoonast, riietest , jne.
Vabadussõja algus
Punaarmee rünnak algas 22. novembril Narvale, mille Saksa väed lõid tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid saksa väed Pihkva .
- 28.nov 1918. aastal algas Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi tagasi enamlaste rünnakud Narva all, ent saksa vägede taganemisel tuli eesti vägedel ülekaaluka vastase ees taganeda . 1918. detsembril jätkus Punaarmee kiire edasitund.
- Ebaedu põhjusteks võis lugeda vastase arvulist ülekaalu, halb relvastus, varustuse ebapiisavus, otsatarbeka juhtimissüsteemi puudus ning meeste madalas võitlusmoraalis.
Eesti Töörahva Kommuun
Pärast Narva vallutamist astusid esile eesti enamlased – kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun, mille etteotsa asus Jaan Anvelt. Ainsa riigina tunnustas ETK „iseseisvust“ Nõukogude Venemaa, kuna nii avanes võimalus kujutada intervatsiooni kodusõjana eesti kodanluse ja töörahva vahel.
Murrang Vabadussõja käigus
Aastavahetusel Punaarmee pealetung aeglustus, Eesti Rahvavägi võttis ette edukaid vasturünnakuid. Eriti paistsid silma Tallinn-Narva raudteel tegutsevad soomusrongid. Paanikat enamlaste tagalas sünnitasid Johan Pitka Juhitud meredessandid Soome lahe rannikul. Sõdurite arv kasvas jaanuari alguseks 13 000 meheni. Mobiliseeritute kõrval moodustati vabatahtlike väeose, kelle võitlusvõim oli tugevam ning nad tegutsesid edukamalt. Ümber hakati korraldama vägede juhtimist. Edasipidi tuli alluda sõjavägede ülemjuhatajale, kelleks määrati kindralmajor Johan Laidoner, tema staabiülemaks Jaan Soots. Paranes sõjaväe relvastus ja varustus. Võitlusmoraali tõstis ka välisabi Venemaa vastu. Detsembris nurjasid Inglise laevastikueskaadrid enamlaste plaanid vallutada pealinna merelt.
Eesti vabastamine
6. jaanuaril 1919. aastal algas Eesti vägede vastupealetung . Enamlaste sõjaline vastupanu murti. 19. jaanuaril vabastati Narva. Soomusrongid vabastasid 14. jaanuaril Tartu. Esimeseks veebruariks oli vabastatud Valga ja Võru ning 3 päeva hiljem Petseri. Lahingutegevus oli sellega kandunud Eesti territooriumilt minema.
Kevadtalvised kaitselahingud
Eesti sõjaline edu sundis Punaarmee juhatust varasemaid seisukohti ümberhindama. Veebruaris alanud lahingute põhiraskus kandus lõunarindele. Punaarmeel õnnestus sealt murda läbi Rahvaväe kaitsest. Punaarmee rünnakuhoog murti Vastseliina- Orava ja Rõuge- Haanja all. Üritamata otsest pealetungi hävitasid enamlased suure osa Narva linnast.
Riigielu korraldamine
Esmatähtsaks kujunes Eesti Vabariigi majandusliku olukorra tervendamine. Sõjast ja revolutsioonidest laastatud maa oli väljakurnatuse äärel. Majanduslike raskuste ületamine ja edu sõjategevuses tugevdas valitsuse autoriteeti. See aitas võidelda „kohalike“ enamlastega edukamalt kui varem. Traagilisemalt kujunes Saaremaa mäss 1919. aasta veebruaris. Saarlased olid pikemalt äralõigatud mandrist ja vaeveldes majanduslikes raskustes olid vastuvõtlikumad enamlaste propagandale. Enamlastel õnnestus provotseerida mass mobiliseeritavate hulgas. Olles saavutanud rea võite enamlaste üle nii rindel kui ka tagalas, pidas valitsus vajalikuks kokku kutsuda Asutav Kogu, mis lahendaks lõplikult Eesti tulevikuga seotud küsimused. 1919. aastal toimusid Esimese Eesti Parlamendi valimised. Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus.
Eesti vägede suurpealetung
Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon , millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest.
Landeswerhi sõda
Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz . Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni algul puhkenud relvakokkupõrge kujunes tõsiseks sõjaliseks konfliktiks. Neli päeva kestnud raskes heitluses Võnnu all surus Rahvavägi von der Goltzi rügemendid tagasi. Võnnu vallutamispäeva 23. juulit hakati hiljem tähistama kui võidupüha.
Kurss rahule
1919. aasta suvel, mil võitlus toimus vene pinnal, avaldas Nõukogude Venemaa soovi sõda lõpetada. Augusti lõpupäevil saadi Tallinnas Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissari G. Tšitšerni radiogramm ettepanekuga alustada rahuläbirääkimisi. Septembri keskel Pihkvas toimunud rahukõnelused lõppesid siiski tulemusteta.
Loodearmee Petrogradi operatsioon
Oktoobris alustas Loodearmoo suurt pealetungi Petrogradi vallutamiseks, mida toetasid eesti väed tiibadelt. Punaarmee vastulöök Pulkovo kõrgendikelt tähistatakse Loodearmee purustamise algust. Oktoobris leidis Lätis aset vahejuhtum, mis näitas, et Saksa oht pole Baltimaade kohalt veel kadunud. Pavel Bermondt-Avalovi väeüksused alustasid pealetungi Riiale, hõivates Väina jõe lõunakalda. Ulmanise valitsus palus abi Eestilt, kes saatis Riiga 2 soomus rongi, mis aitasid Bermondti avantüüri likvideerida.
Narva kaitselahingud
Novembri alguseks oli Punaarmee jõudnud Narva-eelsete kaitsepositsioonidele. Alanud heitluses olid Eesti väed sunnitud tagnema. Nõukogude juhtaud oli kindlalt otsustanud vallutada Narva iga hinnaga. Kohale toodi üle 160 000 mehe ja üle 200 suurtüki. Ka Eesti pool tõi kohale oma reservid . Detsembri alguseks olid esimesed rünnakud tagasi tõrjutud. Detsembri algul algasid Tartus rahuläbirääkimised. Kuu keskpaigal kujunes Krivasoo ja Vääska all ülimalt ohtlik olukord, mis lahendati suurte kaotuste hinnaga. 31. detsembril 1919. aastal lõpetasid Punaarmeelased rünnakud.
Tartu läbirääkimised
Rahu kiiret sõlmimist nõudsid nii majanduslik olukord kui ka sõjaline situatsioon. Kuna teised Baltiriigid ei olnud nõus ühised rahukõnelusi avama otsustas Eesti Minna Separaatlepingu sõlmimisele. Nõukogude Venemaa nõustus Eesti ettepanekuga. Tartus alanud rahuläbirääkimisi juhtis Eesti delegatsioonist Jaan Poska, Vene delegatsiooni esindas Adolf Joffe. Esimeseks etapiks oli vaherahu sõlminine. Piiriküsimuses puhkesid kõige ägedamad tülid. Vene diplomaate sundis järeleandlikusele Punaarmee pealetungikatse nurjumine Narva rindel. 31. detsember kirjutati alla vaherahulepingule., mis jõustus 3 jaanuaril 1920 kell 10.30
Terve kuu kestnud rahukonverentsil saavutas Eesti delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgadele tunnistati olematuiks, Eesti sai 15 miljonit kuldrubla, enamlased lubasid tagastada Eestis äraviidud kultuurivara ja tõotasid soodasid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aastal 2. veebruari esimesel tunnil. Eesti saavutas teda rahuldava riigilepingu. Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Alles siis oli võimalik hakata ehitama ülesse 2 aastat tagasi väljakuulutatud Eesti Vabariiki.