Ajaloo 10.klassi eksami materjal (0)

Ajaloo eksami küsimused 1. Nimeta vähemalt 3 ajalooallikat, mis on aidanud rekonstrueerida Eesti  muinas-ja keskaega.  Henriku Liivimaa kroonika  Töö-ja tarberiistad (Potikillud, ehted, mündid)
 Asulakohad (Linnused, kalmistud, Pulli küla, Kunda lähedal) 2. Nimeta ja dateeri (sajandites) Eesti ajaloo perioodid.
 Muinasaeg – 9000 eKr-13saj. (1227)   Keskaeg – 13.saj-16.saj keskpaik (1557/1561)
 Uusaeg – 16.saj-20.saj  Rootsiaeg – 1561-1710
Veneaeg – 1710-1917/1918  Lähiajalugu – 20.saj kuni tänapäevani Eesti esimene vabariik – Eesti iseseisvus
Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941
Esimene Saksa okupatsioon 1941-1944
Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991 3. Muistse Vabadusvõitlus/ Liivimaa ristisõda : aeg (aastates), osapooled,  muistse eestlase allajäämise põhjused ja tagajärjed, olulisemad 
sündmused ( nimeta 2)  Muistne Vabadusvõitlus : 
Aeg : 1208-1227
Osapooled : Eestlased, Saksa, Läti, Taani, Leedu
Põhjused :   Rüütlid olid elukutselised sõjamehed  Sidemed Eesti maakondadega olid nõrgad  Eestlaste sõjaväe korraldus, relvastus, maakaitse sobisid üksikute sõja retkede jaoks.  Appi tuldi, kuid hilinemisega.  Tagajärjed :   Eestlased olid Euroopa osa ja rahval tekkis võimalus lähemalt tutvuda Lääne-
Euroopa kultuuriga.   Eestis hakkas levima kristlik usk.  Algas keskaeg. Olulisemad sündmused :   Madisepäeva lahing 21.09.1217  Tallinna vallutamine 1219 Liivimaa ristisõda : 
Aeg : 1196-1290


4. Liivi sõda.  Aeg : 1558-1583
Osapooled : Venemaa, Rootsi , Taani, Poola, Eesti 
Põhjused : 
Peamiseks ajendiks toodi „Tartu maksu“ maksmata jätmine. 
„Tartu maks“ - Tuli tasuda Tartu piiskopkonnale Vene tsaarile üks mark aastas iga elaniku 
pealt. 
Peamine sõjapõhjus oli hoopis oma võimu ja maa-alade suurendamise eesmärk. 
Algas mitme Euroopa riigi vahel võitlus Läänemere ülemvõimu pärast. 
Vana-Liivimaad, kust läbisid mitmed olulisemad kaubateed, tahtsid naabrid endale.
Tagajäred : 
Algas Rootsi aeg, väga suur rahvastiku vähenemine. Venemaa loobus Liivimaa aladest. 
Poolale jäi Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsil oli Põhja-Eesti ja Taanile jäi Saaremaa. 
Olulisemad sündmused :
1558 ( kevad) – Narva piiramine ja vallutamine venelaste poolt
1558 (suvi) – Tartu piiramine ja alistumine venelaste poolt. 
1560 – septembris algas talupoegade ülestõus, enamus Harju- ja Läänemaal. 
1561 – Liivimaa lakkas olemast
1583 – Venemaa tunnustas Rootsi võimu Põhja-Eestis. 5. Millised muudatusi tõi reformatsioon Liivimaale?  Haridus taseme tõstmisele pöörati rohkem tähelepanu. Inimene pidi oskama lugeda piiblit. 
Hakati litutgilist teksti kirjutama. 
Kirikute rüüstamine ja piltide hävitamine.  6. 3 erinevust katoliku ja luteri usu vahel Katolik : 
1) 7 sakramenti – ristimine, leeritamine, armulaud, patukahetsus, abielu, preestri ametisse 
pühitsemine ja viimne võitamine. 
2) Vaimulike abielu keelatud. 
3) Palvetamine pühakute poole palvelunastus kirjad. Ladina keelsed jumalateenistused. 
Luter: 
1) 2 sakramenti – ristmine ja armulaud.
2) Vaimuliku abielu lubatud.
3) Õndsaks saab ainult puhta usu e. Piibli kaudu. Kristliku õpetuse sisu kõigile ema keeles 7. Põhjasõda Aeg : 1700-1721
Osapooled : Venemaa, Rootsi, Taani, Poola
Põhjused : 
Poola, Taani, Venemaa olid Rootsi võimu vasti Läänemerel. Rootsi tahtis muuta Läänemere 
oma sisemereks, et kaitsta oma valdusi.
Tagajärjed : 
29.sept.1710 kirjutati alla Tallina lähedal Harku mõisas kapitulatsioonile, millega Rootsi 
sõjavägi alistus ning Eestimaa rüütelkond ja Tallinna linn Vene ülemvõimu tunnustasid. 
Rahva arv vähenes. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel. Venemaast sai Euroopa suurriik 
uue pealinnaga Läänemerel.


Olulisemad sündmused : 
1701 – Narva lahing
1702 – Tartu pommitamine ? 
1710 – Tallinna kapitalitsioon 
1721 – Uusikaupunki rahuleping 8. Balti erikord – mõiste, tähtsus Rootsi ajal ja Vene tsaaririigi ajal.  Baltierikord – Balti kubermangude laieldane autonoomia e. Omavalitsus. 
Balti erikord kujunes välja Rooti ajal. Vene aja oli kinnistunud. Tänu balti erikorrale oldi 
majanduslikult edukamad. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Eesti- ja 
Liivimaal kehtis edasi luteri usk ja asja ajamised oli saksa keeles.  9. Kuidas mõjutas Rootsi aeg Eesti kultuuri?  Rootsi ajal hakati tähtsustama eesti keelset haridust ja talupoegade harimist, tekkisid koolid 
ja algkoolid. Loodi Forseliuse seminar, mille eesmärk oli õpetada lugemist, usuõpetust ja ka 
kirikulaule. Hakati ka eesti talupoegi õpetama ning loodi oma kool. Rajati Gustaf Adolfi 
Gümnaasium 1631 aastal ja 1632 aastal rajati Tartu Ülikool. 10.Nimeta tähtsamad Eesti-jaLiivimaa rahvaseaduseid (aastaid) Milline oli  seaduste mõju talupoegadele? 1802 – Eestimaa tunnistas talupoegade õigust vallasvarale. 
1804 – Liivimaa keelustas koormise tõstmise. ( Võib talupärandada, talupoegade müük ja 
kinkimine keelustati.) 
1816 – Eestimaa pärisorjus kaotati, talupoegade vaba seisus. 
1819 – Liivimaa talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. 
1849 – Liivimaa talumaa piirid fikseeriti
1856 – Eestimaa ülemineku soodustas taharendile. 
Eestlasest talupoeg võis käia kohtus, võis mõisniku kohtusse kaevata. 11.Nimeta Eesti ärkamisaja tegeasi (3) Mis oli igaühe panus tahvaslikus  liikumises?  Johann Voldemar Jannsen – Hakkas välja andma ajalehte „Perno Postimees“  Rahvas hakkas
teda kutsuma postipapaks.  Carl Robert Jakobson – Alustas „Sakala“ ajalehte tegema. 1848.aastal sai ta loa  andma ajalete „Sakala“  Lydia Koidula – Oli esimene naine, kes sai kõrgeima hariduse, mis oli baltimaadel võimalik 
saada. Koidula viis isamaalüürika ja luule juhtivaks žanriks, olles kaasaegssetele ning 
järelpõlvedele suure mõjuga eeskujuks. 12.Nimeta sündmused ja seltsid.  Sündmused : 
1) Perno postimees
2) Laulupidu (1869)
3) Rahvaluule kogunemine 
Seltsid : 
1) Vanemuine selts ; 2) Eesti kirjameeste selts ; 3)  


13.Iseloomusta venestus aja mõju Eestile (4)  1) Tsensuur tugevnes. Koolid läksid vene keelseks. 1880-1890 venestusaeg. Eesti 
Aleksandri kool avati 1888 aastal vene keelsena. 
2) Tartu Ülikoolis muudeti õppetöö 1883.aastal vene keelseks. 
3) Rahvuslikke organisatsioonid suleti või muudeti vene keelseks
4) Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel. 14.Nimeta 1905. aasta revolutsiooni põhjused. Milline oli mõju Eestile?  1) Majanduskriis
2) Jõhker elu-ja töökeskond osutus talumatuks selle aja töölistele.
3) Viletsad majanduslikud olud; talurahva vastu olud mõisnikuga. 
Mõju : 
Asustati esimene eesti erakond. Tehti läbi esimesed üldvalimised ja saadi parlamendtaarse 
võitluse kogemused. Nähti ehedat reaktsiooni ja mõisnikke karistussalkade eesotsas.  15.Iseseisvuse kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud eesludsed.  Kultuurilised : Ühtlustus kirja keel, levisid eesti keelsed raamatud ja ajakirjad. Kujunes 
välja rahvastik haritlaskond, eneseteadvustust tugevdasid suur üritused, folkloorid ja 
rahvajuttude kogunemine, aktiivne seltsitegevus. 
Poliitilised eeldused: 1905. aasta revalutsioon, loodi erakondi, kujunesid poliitilised liidrid,
tõusis eestlase osatähtsus maa-ja linnaomavalitsuses ning arenesid koperatiivliikumised.
Majanduslikud eeldused : Talude päriseks ostmise tulemusena muutus talupoegade 
maaomanikuks. Algas tööstuse areng, laienes tööstus ja põllumajandustoodete eksport 
Venemaale, algas linnade eestistamine. 16.Vabadussõda Aeg : 28.11.1918- 02.02.1920
Põhjused : Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride 
taastamine. Nõukogude Venemaa püüdlused levitada maailma revolutsiooni, ideid teistesse 
maadesse sh. Eestisse ja nõukogude võimu kehtestamine Eestisse. Eesti iseseisvuse 
kehtestamine punavägede eest. 
Tagajärg:   Eesti saavutas iseseisvuse ja määrati kindlaks ka kiiri kindlad piirid.   Eesti sai kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal.
 Venemaa ja paljud teised suurriigid tunnustasid. Tartu rahu – olulisus Eesti ajaloos 
Tartu rahulepingu sõlmimisega 02.02.1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina 
Eesti Vabariiki. Rahu sõlmimisega lõppes vabadussõda, mis oli kestnud 402 päeva, nõudnud
3600 sõduri elu ning haavata saanuid 1400. 17.1920. aastate ja 1930. aasta sise ja välispoliitika 1920. sise-ja välispoliitika : ( väispoliitika puudub) 
1920 algul suurenes Eesti kommunistide tootjaskond. 
1924. 1. sept riigipööre 
1930. sise-ja välispoliitika: 
1932 – koosneb riigikogu 3 suuremast fraktsioonist : Ühinenud põllumehed, rahvuslik 
keskerakond ja Eesti sotsialistlik partei


Ilmnes rahvasteliidu nõrkus. Septemberis 1934 püüti luua uut Balti liita üksmeele 
jakoostööleping nn Balti Antont/Antant. Julge oleku riskid kasvasid.  18. Konstatin Pätsi ja Johan Laidoneri riigipöörde põhjused ja olemus. Põhjused : 
Ennetada vapside võimule tulekut.
Koondada võimu endakätte.
Olemus : 
Laidoneri määrati sõjaväe ülemjuhatajaks ja riigis kehtestai 6.kuuks kaitseolukord. Suleti 
vabadussõjalaste organisatsioonid, väljaanded ja aktiivsed liikmed arreteeriti. Keelati 
poliitilised koosolekud ja meele avaldused. Riigikogule ja rahvale põhjendati olukorda 
sellega, et vapsid valmistusid ette riigipööret. Riigikogu ja presidendi valimised lükati 
tagasi.  19.Vaikiv ajastu poliitiline ja ühiskondlik olustik. Detsembris piirati ajakirjanduse sõnavabadust, suleti mõned opositsioonilised 
ajalehed, ülejäänud alluati otsesele riigi kontrollile. 
1935 – keelati kõik erakonnad, tekkis ainupartei – Isamaa Liit
8.detsembris. 1935 valmistasid vapsid ette riigipööret, kuid enne seda arreteeriti kõik 
nende juhid. 20.Baaside aeg ja Eesti okupatsiooni algus : olustik, põhjused, baaside  lepingu kuupäev, MRP(kuupäev)  Baaside aeg sai alguse 1939 ja lõppes 1940 aastal. 1940. aastalsai alguse Eesti okupatsioon. 
23.septembril. 1939 sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise pakt ( nn baaside 
leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid sõjaväe vaaside loomiseks.
MRP kuupäev : 23.08.1939 21. I Nõukogude okupatsioon ja Saksa okupatsioon: aeg, iseloomusta ja  võeelda mõlemaid okupatsioone. 22. II Nõukogude okuaptsioon : aeg, 1944. aasta sündmused, tagajärjed  Eestile. Aeg : 1944-1991
1944.aasta sündmused :   30.01.44 – üldmobilisatsioon
 veebraris 1944 – rajasid nõukogude üksused Auvere sillapea ning lõikasid läbi  Tallinn-Narva raudtee.   06.03.44 – Narva linn hävitati tielikult.   09.03.44 – Tallinna pommitamine. 
 22.09.44 – vallutatakse Tallinn ning seejärel kogu Lääne-Eestis.  Tagajärjed: 
20.08.91 – Eesti kuulutas ennast taasiseseisvaks. 
06.09.91 – NSVL tunnustas Eesti iseseisvust. Lõppes okupatsioon EV territooriumil, mis 
langes kokku endise Eesti territooriumiga. 
01.01.92 – lakkas olemast Nõukogude Liit.
31.08.94 – Viimased Vene väed lahkusid Eestist. 


23.Repressioonid eestlaste vastu (sh massiküüditamised)   1994 – Massilised arreteerimised ja inimeste vangi- ja sunnitöölaagritesse saatmine. 
 26.märts.1949- saatis Balti liiduvabariik Eestist Siberisse üle 20 000 inimese.  1949 - Märstiküüditamine 24.Sulaaeg: mida tähendab, millal oli , kes võimul ?  Tähendus: Ühiskonna elu librealiseerumine
Millal oli : Peale Stalini surma 1953. aasta märtsis
Kes võimul : Algul oli Lõssenko, hiljem Hutštšov.  25.Stagnatsioon: mida tähendab, millal oli, kes võimul ?  Tähendus: seisak 
Millal oli : 1970-date lõpus. 
Võimul : Karl Vaino. 26.Perestrolika: mida tähendab, millal oli, kes võimul?  Tähendus: ümber ehitus. 
Millal oli : 1987.aasta juunis kuulutati välja.
Võimul : mihhail Gürbatšov