Tartu
KutsehariduskeskusÄrindus-
ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu -Kadi VanambKUIDAS
REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL?Iseseisev
töö Juhendaja Külliki VaskeTartu
2012
SISUKORD
SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 3
1 KÜSITLUSE OLEMUS 4
2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE 5
3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE 7
4 HINDAMINE 10
5 JÄRELEVASTAMINE 14
6 PUUDUMINE 16
7
STIPENDIUM 18
8
SUITSETAMINE 19
9 KOKKUVÕTE 22
Lisa 1 – Küsitlus 23
SISSEJUHATUS
Selleks, et ilus, tark ja osav olla, peab palju tööd tegema.
Esmalt iseendaga ning siis alles tegema tööd, mida
armastad . Sest kuidas Sa muidu tead, mida Sa armastad kui seda pole endale enne selgeks teinud?
Iseenda proovile panekuks käime me koolis: see on esimene koht, kus me õpime end tundma: kui palju me suudame koos
teistega töötada, kuidas me talume pingelisi, piinlike või stressirohkeid
olukordi ja palju muud. Kool on õpilase põhitöökoht, olgu ta siis juba täiskasvanu või mitte. Kool on koht, kus inimene õpib – esmalt tundma
iseend ja siis alles tööd, mida ta tegema hakkab.
Oma töös uurime Tartu KHK õpilasi – nende
suhtumist kooli, õppetöösse ja pahedesse. Selleks viisime läbi küsitluse ning oma töösse tõime saadud andmed sektordiagrammidena.
KÜSITLUSE OLEMUS
Selleks, et välja selgitada koolikaaslaste soovid koolile ja õppetööle ning nende informeeritust kooli eeskirjadest ja reeglitest, viisime läbi Põllu õppekorpuse keskkooli baasil õppijate seas küsitluse. Küsitluse saatsime müüjate- ja müügikorraldajate, samuti ärikorralduse teise kursuse õpilastele. 18 küsimusega ankeedi saatsime läbi Google Docsi õpilasteni, et õpilastel oleks mugav vastata ning säilitada anonüümsus.
KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE
Me ei õpi mitte elu, vaid kooli tarvis – Seneca noorem eKr 4-65
Koolileht QVaade
22.veebruaril ilmus Tartu Kutsehariduskeskuse oma esimene koolisisene ajaleht Qvaade. 1.trükk tiraažiga 200 läks õpilaste seas ringlema nagu soe sai. Tänaseks on kooli ajalehel juba teine trükk. Kuidas õpilased sellesse suhtuvad?
Tervelt 67% vastanutest on lehte küll lehitsenud, ent mõistnud, et see pole koolielu edendav ega vajalik. Vaid kaks inimest kõigist vastajatest ütlesid, et loevad lehte, sest neile meeldib see. Peamised põhjused mis välja toodi selgitamaks, miks leht ei meeldi, oli see, et leht on sisutühi ning lugeda pole suurt midagi. Samuti öeldi seletuseks, et kooliga seotust on lehes vähe ning viimases lehes ilmunud artikkel Tallinna kodututest kassidest ei puudutanud Tartu KHK-d, isegi mitte Tartut mingil määral. Õpilased eelistaksid rohkem kooliga seotud põnevaid artikleid, mõni lausa kõmu. Kui võimalik on sellist kõmu lehte panna, on iseasi , ent õpilaste ja lehetegijate soovid lähevad siinkohal lahku. Vastused oleksid heaks mõtteaineks lehe toimetajatele, et nende suur ettevõtmine edaspidi vilja kannaks ning artiklid pakuks peamisele sihtgrupile – õpilastele ja õpetajatele – huvi.
Koolielu paremaks muutmine – mida teeksid õpilased?
Kuna viisime küsitluse läbi ainult Põllu õppekorpuse õpilaste seas, siis peamiste punktidega toovad vastajad välja selle, et Põllu õppekorpuses ei toimu peale õppetöö suurt midagi. Õpilased sooviksid lõbusaid mänge, viktoriine või midagi muud põnevat, mis halli koolipäeva natuke põnevust tooks. Avaldati nördimust, et kõik üritused toimuvad enamasti Kopli õppekorpuses, kuhu meie korpuse õpilased juba aja mitte klappimise pärast minna ei saa. Mingil määral on mõistetav, et suuremate ruumivõimaluste, rohkemate õpilaste ja parema asukoha tõttu on Kopli korpuses võimalik üritusi korraldada palju rohkem kui seda saab Põllu lubada, aga siinkohal peame nõustuma vastajatega, et meie õppekorpus jäetakse tähelepanuta ning tunduks justkui me polekski kooliüritustele oodatud.
Peale ürituste, toovad õpilased välja ka vigu sööklatöös. Vastajad avaldasid nördimust aeglase sööklatöö üle ning leidsid , et esimese kursuse õpilased ei peaks sööklas olema, kuna nende kogenematuse tõttu kannatavad kaasõpilased ja leidus neid vastajaid, kellele koolitoit ei meeldinud ning seetõttu ta lõuna ajal koolis ei söögi.
Üks õpilane leidis, et kooli arstisüsteemi peaks parandama. Jällegi peab nõustuma, sest meile, kui keskkooli lõpetanutele, arstiabi ei pakuta. Kooliarsti juurde minnes saadetakse meid tagasi sõnadega:”Te olete piisavalt vanad, valuvaigistid peavad teil endil kaasas olema ja kui teil halb olla on, minge lihtsalt ära koju.” Samas peab aga arvestama, et õpilastel, isegi keskkoolibaasil õppijatel, on peavalud , kõhuvalud ja vahel halb olla, mille vastu rohtu tihtilugu kaasas pole. Leiame, et arstisüsteem tuleks ka keskkooliõpilastele kättesaadavaks teha.
KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE
Inimkonna suurim küsimus pole see, millal sa õpid, vaid millal sa käitud õpitule vastavalt?- Neale Donald Walsch („Kõnelused Jumalaga ”)
Tööde esitamine
Küsimusele, kuidas õpilased hindavad oma tööde sisu, vormistust ja õigeaegset esitamist, saime tulemuseks järgneva:
Korrektse vormistuse ja sisuka töö esitab õigeaegselt õpetajale 90% vastajatest. 10% vastajatest leidis, et ta töö pole sisult väga hea, vaid pigem keskpärane. Ükski vastajatest ei esita oma tööd pärast tähtaega ebakorrektse vormistusega. Sellest võib järeldada, et oma tööd teevad Tartu KHK keskhariduse baasil õppijad korrektselt ning õigeaegselt. Võimalik, et see on tingitud ka keskkoolis sisseharjutatud töö tulemus, kus kõik tööd tuli alati õigeaegselt esitada. Selliste vastuste nägemine on väga positiivne, sest see näitab ka, et õpilased hoolivad oma tulemustest ja näevad vaeva neile antud töödega.
Iseseisvad tööd
Tartu KHK-s on igal viiendal nädalal õpilastel kiire aeg: see on nädal, kus perioodi lõpus tuleb esitada kõik antud iseseisvad tööd. Neid tuleb esitleda, viimistleda ja üle vaadata. Võib öelda, et kaks viimast nädalat perioodi lõpus on kutsehariduskeskuse õpilasena kindlasti kaks kõige pingelisemat. Eriti kui tööd on mahukad ning nende esitlemine või hoopiski valmis kirjutamine lükkub viimasele hetkele. Kas iseseisvad tööd on aga õpilaste meelest vajalikud?
Vajalikuks pidasid iseseisvaid töid 90% küsitlusele vastanutest. Peamisteks põhjusteks toodi õpitu kinnistamine ja kirjutamisoskuse arenemine. Üks vastaja leidis, et iseseisvate tööde puhul on hea see, et nende klassi ees ettekandmine arendab esinemisvõimet ning annab palju kogemusi. Lisaks toodi välja fakt, et iseseisvates töödes saab lisaks teooria omandamisele avaldada ka julgelt oma arvamust ja arusaama antud teemast, mis arendab mõtlemis-ja analüüsivõimet. Vajalikuks peetakse iseseisvaid töid vaid erialaga seotud õppeainetes, mis on vajalikud erialateemade paremaks mõistmiseks ja enda arendamiseks . Positiivsena toodi välja see, et iseseisvate tööde tähtajad ja teemad antakse kohe perioodi algul, mis annab võimaluse oma aja paremaks planeerimiseks ning informatsiooni otsimiseks. Leiti, et iseseisev töö on parem kui tunnitöö, kuna seda saab rahulikult omas tempos kodus teha ning aega paremini planeerida .
Üks vastaja arvas , et iseseisvad tööd peaksid olema vaid põhikoolibaasil õppijatele, kuna neile on see vajalikum kui keskkoolibaasil õppuritele. Miks see neile just vajalikum on, jäi paraku selgusetuks.
Üks vastaja leidis, et iseseisvad tööd raiskavad õpilaste aega, eriti nende, kes kooli kõrval tööl käivad. Kooli ja töö kõrval pole aega tegeleda suuremahuliste iseseisvate töödega ja nii võib juhtuda, et need jäävad kas poolikuks või hoopiski tegemata.
HINDAMINE
Kui te keeldute õppimast anatoomiat, joonistamist ja perspektiivi, esteetika aluseid ja värviõpetust, siis lubage mul teile öelda, et see on pigem märk laiskusest kui geniaalsusest.- Salvador Dali
Suhtumine õpetajate hindamisse
Õpilaste jaoks tähtsaimad näitajad – hinded – on tekitanud alati poleemikat. Kas õpetajad hindavad näo järgi, kas hinnatakse liiga leebelt või hoopiski rangelt . Kuna hinnetel on väga oluline kaal ka stipendiumi saamisel, siis pingutavad õpilased heade tulemuste saamiseks veel eriti.
Kas õpetajad hindavad Tartu Kutsehariduskeskuses liiga leebelt või hoopiski rangelt?
Õpetajate hindamist pidas mõistlikuks ning õiglaseks suurem osa vastanud õpilastest, mis tähendab, et hinded tulevad päevikusse siiski vastavalt esitatud töödele ja kohalkäimistele. Liiga leebeks hindas õpetajate hindamispoliitikat kolm vastajat , mis kõigi vastajate seast moodustas siiski üsna korraliku osakaalu – see võib tähendada ka seda, et on õpetajaid, kes kirjutavad häid hindeid päevikusse liiga kergekäeliselt. Keskkoolilõpetaja võrdleb kindlasti hindamist keskkooliga, kus heade tulemuste pärast tuli pingutada kõvasti. Üks vastaja tõigi välja tõsiasja, et keskkooli hindamine oli rangem ning viite osakaal polnud klassis nii suur kui see on praegu tema kursusel, mis ongi põhjus, miks tema meelest on hindamine liiga leebe.
Rangeks pidas õpetajate hindamist üks inimene kõigist vastajatest.
Tööde hindamine
Õpilased on oma loomult kärsitud. Oma tööd tahetakse kohe pärast tegemist tagasi saada, lausa hinnatuna. Selletõttu on õpetajad hakanud ka oma elu mugavamaks tegema. Kohe pärast kontrolltöö tegemist jagatakse tööd uuesti laiali ning õpilased parandavad üksteise töid. Hinded ja punktid saadakse kohe teada ning nii on kergem õpetajal kui ka kärsitul õpilasel, kes ei jõua oodata, et hinnet teada saada. Kuidas selline moodus aga õpilastele sobib?
Ligi kolmveerand vastanutest leidis, et õpetajad peaksid parandama tööd ise ning hiljem näeb õpilane ainult oma hinnet. See võib olla tingitud sellest, et õpilased tahavad privaatsust ning kardavad, et jäävad kaasõpilaste seas häbisse kui nende tulemus ei ühti teiste omadega või vastavad mõnele küsimusele valesti. Seetõttu hinnatakse pigem seda kui õpetaja parandab töid üksinda. Keskkoolibaasil õppijad võivad sellist kontrollimist pidada ka üsna lapsikuks ning mõttetuks. Selle asemel saaks tunnis edasi minna uue materjaliga .
Tööde koos parandamisel on eeliseks see, et õpib kogu klass, ning peamised vead tuuakse kohe esile ning nähakse nõrgad kohad teadmistes.
Tööde hindamine sisu ja tähtaja järgi
„Kui te tööd õigeks ajaks ei esita, läheb teil iga päeva eest hinne maha!” ütlevad õpetajad iga perioodi algul kui uued iseseisvate tööde teemad kätte jagavad. Aega töö tegemiseks oleks ju piisavalt – tervelt 5 nädalat. Miks aga ikkagi juhtub, et õpilased jäävad oma töödega hätta ning selle eest nende hinne päevikusse madalam tuleb kui teistel. Kuidas peaksid õpilaste meelest hindama õpetajad töid – kas tähtaja või sisu järgi?
Selles küsimuses jagunesid õpilaste arvamused suhteliselt võrdselt. Võib järeldada, et inimesed, kes esitavad oma tööd alati õigel ajal, õigesti vormistatud ja sisukatena, ei taha, et õpetajad teeksid järeleandmisi neile, kes hilinevad oma tööga päeva või lausa nädala kuid saavad lõpuks sama hea hinde kui korralik õpilane. Lisaks väärib suuremat tunnustust ja tähelepanu tööd, mis on õigeks ajaks tulnud.
Õpilased pidasid õiglaseks ka seda, et õpetajad peaksid maha võtma hilinenud töödel, mis tähendab, et mõistetakse seda, et kokkulepitud tähtaegadest tuleb kinni pidada ning täpsust ja kohusetundlikkust peab koolis õpetama, selleks, et vältida probleeme hilisemas tööelus.
Samas peetakse vajalikuks ka seda, et tööd hinnatakse sisu järgi. Võib juhtuda, et õpilane jäi oma tööga küll hiljaks , aga tema töö on tugev, ning väga hästi kirjutatud ja analüüsitud. See küsimus tekitab kindlasti vastakaid arvamusi nii õpilaste kui õpetajate seas ning kindel on see, et mõnikord tuleb leida ühiseid kompromisse ja üksteist mõista.
Õpetajate tagasiside
On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. – Alois Podhajsky („Minu hobused , minu õpetajad”)
Kiire elutempo ja rohke õpilaste arv klassis on koolis suureks probleemiks. 24 õpilast klassis on ilmselgelt ka kutseõppeasutuse jaoks liialt palju. Õpetaja peab tegema mööndusi ning kõigiga ei saa tegeleda. See tähendab, et õpilaste tööd saavad vaid punase hinde ning plussid-miinused küsimuste-vastuste taha. See ei anna aga õpilasele muud teadmist kui, et kas ta vastas küsimustele õigesti või mitte. Õpilane, kes soovib oma töid analüüsida, vajab rohkem tagasisidet. Isegi õpilased, kel on mõne aine või teemaga raskusi, sooviks rohkem tagasisidet kui pelgalt plussid ja miinused. Lisaks sooviks õpilane, et teda hea töö eest tunnustataks. Õpilased „töötavad” justkui „piitsa ja prääniku” meetodil: natuke piitsa ning samas ka natuke präänikut, et muidu üsna laisk õpilane ka tööle saada. Õpetajad jagavad kahjuks aga vaid piitsa ning präänikut peaaegu, et mitte kunagi. Kui aga kiituse osakaalu suurendada, oleks õpilastel motivatsiooni teha seda, mida nad tahavad ja hästi teha oskavad. Ka meie küsitlus näitas, et õpilased soovivad suuremat tagasisidet õpetajatelt.
Selleks, et tagasisidet saaks jagada kõigile õpilastele ning see annaks tulemusi, tuleks vähendada õpilaste arvu klassis ja õpetaja töökoormust. See annaks võimaluse tegelda individuaalselt tegeleda iga õpilasega, mis motiveeriks õpilast ning aitaks selgitada välja tema tugevad ja nõrgad küljed.
JÄRELEVASTAMINE
Inimene, kes ei õpi, kobab pimeduses nagu öine teekäija – Hiina vanasõna
Koolis käimise juures on paratamatu osa ka järelvastamistel. Vahel juhtub, et töö läheb halvasti või, et tuju pole just kõige parem ja mõte ei tööta. Tihti on põhjuseks ka kallale tulnud haigus. Järelevastamisele minek on aga omaette planeerimine : õpilaste ja õpetajate tihe päevakava ei võimalda tihti leida ühist aega, mil kokku saada ning töö järele teha. Uurisime, kuidas õpilastele pakutud ajad sobivad ja kui tihti üks keskkoolijärgne õppur üldse järele vastamas käib.
Kas väljapakutud ajad sobivad teile?
Vastustest võib järeldada, et õpetajate väljapakutud ajad on õpilastele siiski meeltmööda. Põhjus, miks ajad ka sobivad, võib seisneda selles, et õpetajad lubavad tegemata töid tundide ajal teha, mis on õpilastele (eriti kooli kõrval tööl käivatele) mugavaks lahenduseks. Erinevalt teistest koolidest, saab järele vastama tulla ka hommikul enne tunde, mis on jällegi heaks lahenduseks siis kui õhtul enam ei õpetajal ega õpilasel aega pole, et kohtuda . Ka konsultatsioonid on mõni õpetaja lükanud enne tundide algust jäävale ajale, kus õpilasele kiiresti teema selgeks teha.
Töid järele vastamas käivad keskkoolijärgsed õpilased üsna vähe. Vastanute seas oli inimesi, kes ütlesid, et kogu õppeaja jooksul on vaid korra töö järele teinud. Üldiselt vastati, et järeltöid tehakse harva ning püütakse kontrolltööd õigel ajal ära teha, et mitte hiljem liigselt pead valutada ühise aja leidmiseks õpetajaga. Üks õpilane tunnistas , et käib tihti järele vastamas, kuna on tihti haige ning kontrolltöödele seega ei jõua.
PUUDUMINE
Õppimine ei ole kohustuslik... ellujäämine samuti mitte. – William Edwards Deming
Puudumised on tänapäeval koolis väga suureks probleemiks. Kui varem ei viitsinud koolis käia peamiselt põhikooli õpilased, siis nüüd on suur puudumiste protsent jõudnud ka keskkoolijärgsete õpilasteni, kelle kohalolekut võib vahepeal võrrelda kuuvarjutusega. Ainus vahe põhikooli- ja keskkoolijärgsete õpilaste puudumise on see, et kursusejuhataja ei võta keskkoolijärgse õpilase vanematega ühendust ning nii jäävad puudumised vaid õpilase enda südametunnistusele.
Põhjused, miks puudutakse
Kõige suurem põhjus, miks õpilased puuduvad on tervisega seotud. Kas siis nende endi tervis või lapsega õppuritel võib juhtuda, et kooli ei jõuta, kuna laps on haigeks jäänud. Ka isiklikel põhjustel puudumisi toodi tihti välja: mõnel juhul lausa autokoolis käimist või õpilasesindusega seotud üritused või koosolekud. Välja toodi ka juhuseid, kus keset koolipäeva tekivad olukorrad, mille lahendamist ei saa edasi lükata ning seetõttu peab koolist varem lahkuma või üldse mitte tulema . Selliseid olukordi juhtub aga vähe, ning õpilased püüavad arstiajad ja muud vajalikud tegevused lükata ajale, mil koolipäev on juba lõppenud. Oli õpilasi, kes tunnistasid, et vahepeal on hommikul voodi liiga pehme ja mugav, et sealt tõusta. Tõdeti, et vahepeal on endale vaja võtta vabu päevi ning natuke puhata . Iseenesest ei saa seda mõtet maha laita, sest meil kõigil on halbu päevi, ent peab kindel olema, et neid laiskuse päevi ülemäära palju ei saaks, sest tööandja selliseid vabandusi mingil juhul vastu ei võta.
Puudumistest teada andmine
Puudumisi parandab Kutsehariduskeskuses kursusejuhataja, kellele tuleb igast oma puudumisest teada anda. Võimalusi teada andmiseks on palju: kas meilitsi, telefonitsi või koolitulles üle anda nt arstitõend.
Õpilased armastavad teada anda kursusejuhatajale meili teel. Seda põhjendatakse sellega, et nii jääb õpetajal puudumine silme ette ning ta ei unusta seda märkida. Vastajad märkisid, et tihtilugu helistades on õpetaja kuskil oma mõtetes ja tegevustes ning ei pruugi hiljem enam mäletada, et puudumine on vaja ära märkida. On õpilasi, kellele meeldib õpetajaga koos oma puudumised üle vaadata ja siis need ära vabandada . Mõni vastaja pidas just näost-näkku põhjendamist ausamaks mooduseks ning leidis, et nii saab kindel olla, et õpetaja parandab puudumised kohe ära. Väike protsent vastajatest ütles, et ei anna kursusejuhatajale oma puudumistest teada.
Vastustest võib aga järeldada, et õpilased on kohusetundlikud ning seisavad hea selle eest, et põhjuseta puudumisi ei jääks, kuna ka nende protsent mõjutab stipendiumi saamist.
STIPENDIUM
Stipendium on teema, mis paneb värisema iga KHK õpilase südame. Muidugi mitte nende õpilaste, kes õpivad tasulisel kohal, kel on õppevõlgnevus või polegi lootust stipendiumile . Tasuta kohtadel olevatele õpilastele on aga stipendiumi saamine midagi sellist, mille nimel tasub pingutada. Viimasel stipendiumi jagamisel tekkis palju poleemikat mille alusel seda stipendiumi siiski jagatakse.
Küsisime ka oma küsitluses, kuidas peaks õpilaste arvates stipendiumi jagama ja mille alusel seda teha tuleks.
Vastajad leidsid, et stipendiumi tuleb jagada pingerea alusel, sest vastasel juhul saaksid seda kõik, isegi need, kes seda väärt pole. Enamik pooldab seda, et korras hinded näitavad õpilase pühendumust õppetöösse ning paar puudumist ei tohiks mõjutada stipendiumi saamist. Üks vastaja avaldas arvamust ning pakkus varianti , kus pingerida koostatakse iga kursuse peale eraldi, mille alusel stipendiumi jagatakse.
Üks vastaja oli aga nördinud selle üle, et on erialasid, kus õppeedukus ei pea üldse kõrge olema selleks, et stipendiumi saada, samal ajal kui mõnel teisel erialal peab keskmine hinne väga kõrge olema ning selle tõttu ei saa paljud.
Samuti oli päris mitmes vastuses kirjas see, et lisaks puudumistele ja hinnetele tuleks vaadata õpilaste suhtumist õppetöösse: vaadata tuleks nende järelevastamas käimise tihedust ja muud. Praegu näritakse vaid hinnete ja puudumiste kallal, aga vastaja meelest tuleks tähelepanu pöörata ka suhtumisele ja kõigele muule.
Õpilastele on teema endiselt väga südamelähedane ja väga võimalik, et kui stipendiumi koosolekud on ära olnud ning õpilased toetust ei saa, langeb motivatsioon ja teotahe ning nii palju vaeva enam oma tööde ja tegemistega ei nähta. Võimalik, et stipendiumi jagamise korra peaks üle vaatama ning muudatusi sisse viima. Mõte, et lisaks hinnetele ja puudumistele vaadata ja uurida õpilase motivatsiooni ja suhtumist õppetöösse. Nii saab kindlaks teha need, kes seda tõesti väärivad.
SUITSETAMINE
Iseendale midagi selgeks teha on kõige raskem. – Annela Ojalaid
Suitsetamine on tänapäeva noorte seas tõusev „trend.” Mida aasta edasi, seda rohkem hakkab see levima nooremate õpilasteni. See probleem on selgelt päevakorral ka Tartu Kutsehariduskeskuses. Suitsud pannakse ette niipea kui bussi pealt maha astutakse. Põllu õppekorpuseni viib lausa „suitsukonitee.” Ei pea vist selgeltnägija olema, et panna end nende õpilaste kopsude asemele, mis igapäevaselt „ vatti ” saavad. Kopli korpuses kimutakse süüdimatult suitsu lausa ühiselamu ees. Koolil justkui puuduks igasugune huvi selle pahe välja juurimiseks. Suitsetamine on aktuaalne ka keskkoolijärgsete õpilaste seas, kelle suitsetamisele on piirangu pannud ainult kooli territoorium, kus suitsu ennepanek on rangelt keelatud.
Suitsetamine keskkoolijärgsete õpilaste seas
Kurvastav, et osa, mis märgib suitsetajaid on suurem osast, mis märgib mittesuitsetajaid. See tähendab, et peale selle, et noored rikuvad oma tervist, annavad nad halba eeskuju ka noorematele õpilastele. Kui nooremad õpilased veel ei tea, mida suitsetamine nende tervisele teeb ja kuidas nad end vaikselt , aga järjekindlalt tapavad, õpivad nad, et suitsu kimumine kooli ees ongi täiesti normaalne tegevus. Selline vaatepilt on lausa kurb.
Õpetajad vs. õpilaste suitsetamine
Tundub, et meie kooli õpetajatele läheb õpilaste suitsetamine rohkem korda kui õpilastele endile. Paraku on aga nii, et õpetajate keelamisele ei alluta. Õpetajad näevad selles probleemi, õpilased paraku aga veel mitte.
Oma küsitluses uurisime kuidas reageerivad õpilased siis kui õpetajad neile suitsetamise kohta märkuse teevad.
Kui eelmine diagramm muutis üsna kurvaks, siis see teeb asjad veel hullemaks. Praegune diagramm näitab 1) õpilaste hoolimatust oma tervisesse ja 2) suhtumist õpetajatesse. Selle järgi jätab iga suitsetaja oma pläru suhu ning ignoreerib pedagoogi sõnu. Võib järeldada, et kool on läinud õpilaste suitsetamise eiramises nii kaugele, et õpilased teavadki, et nad võivad keset tänavat kooli poole, suits suus , jalutada ning enda ümber olijatest mitte välja teha. Ning kui nõnda käituvad juba keskkooli lõpetanud täiskasvanud inimesed, siis on see koolile väga tulipunane ohutuli, mis annab märku, et põhikooliõpilaste ohjamine pole enam võimalik, sest nad lihtsalt ei allu.
Suitsetamiseks mõeldud ala ja sellest kinni pidamine
Õpilastele, kel vahetundide ajal vaja närve rahustada, on selge, et kooli territooriumil suitsetamine lõpeb kas turvamehe juures seletuskirja kirjutamisega või nooremaealistel lausa politseiautos seletusi andmisega. Samamoodi on teada, et kooli ümbruses on suitsetamine lubatud – täiskasvanutel küll vaid. Alaealised peavad endiselt arvestama teadmisega , et nad võivad oma närvirahustamise soovi tõttu politseiautos lõpetada ning see ei saa enam odav lõbu olema. Põllu korpuses on suitsetajatele eraldi lausa majake püsti pandud, kuhu närvirahustajad saavad rahulikult koonduda ja koos suitsu kimuda.
Kui kursis on õpilased aga territooriumiga, kus suitsu kimuda ja kui hoolikalt sellest kinni peetakse, ka seda uurisime suitsetavate õpilaste käest.
Rõõmustav on see, et suitsetajad on teadlikud sellest, kus asub suitsetamiseks mõeldud ala ning sellest peetakse ka kinni. Üks vastaja polnud teadlik alast ning seetõttu vastas ta ka kinnipidamise-küsimusele eitavalt. Võib järeldada, et õpilane ei suitseta tundide ajast, mistõttu ta ei pea seda teadmist vajalikuks.
KOKKUVÕTE
Eesti kirjanik Eia Uus on oma 2005. aastal ilmunud raamatus öelnud:” Sa õpid - mille jaoks? Et edasi jõuda - mille jaoks? Et tulevikku kindlustada - mille jaoks? Et saaks muretut elu elada - mille jaoks? Ja. Nii. Edasi.”
Õpilased veedavad 8 tundi päevas Tartu Kutsehariduskeskuses selleks, et kellekski saada, et midagi õppida ja kuhugi jõuda. Seda kõike selleks, et tulevikku kindlustada. Selleks, et õpilased saaksid end hästi tunda, peavad nad kooliga rahul olema. Selleks, et teada saada õpilaste rahulolu viisime läbi küsitluse.
Tehtud küsitlus andis meile väga palju infot selle kohta, mida õpilased tegelikult kooli elu- olust arvavad. Väljatoodud negatiivsed ja positiivsed küljed, jõudes kooli juhtkonnani, annaks väga palju mõtteainet ning suuna, kuhu minna ning mida paremini teha. Suitsetamise ja tagasiside andmisega peaks kool rohkem vaeva nägema, sest need on suurimad probleemid hetkelises koolielus . Rõõm on aga tõdeda, et positiivsed kogemusi ja vastuseid tuli õpilaste vastustest rohkem välja kui negatiivseid, mis tähendab, et õpilased hoiavad oma kooli ning saavad aru selle vajalikkusest.
Lisaks andis tehtud töö meile väga suure koostöötamise kogemuse ja oskuse. Kuna me polnud varem nii laiapõhjalist küsitlust õpilaste seas läbi viinud oli õigete küsimuste mõtlemine ja järjekorda asetamine paras kunsttükk. Nüüd oleme aga suure kogemuse võrra rikkamad ja sellega väga rahul.
Lisa 1 – Küsitlus
1. Kas uus koolileht QVaade on Teie meelest kasulik ja piisavalt informatiivne?
- Jah. Loen lehte
- Olen lehitsenud, aga see pole minu arvates vajalik
- Mulle ei meeldi see leht ja see pole vajalik
2. Kuidas suhtute õpetajate hindamisse ?
- Õiglane
- Range
- Liiga leebe
3. Milline hindamine on Teie jaoks kõige sobivam ?
- Õpetaja parandab üksi ja teised ei näe hinnet
- Tööd jagatakse klassis laiali ja kontrollitakse üheskoos
4. Kas stipendiumi peaks andma ainult pingerea alusel ? (Põhjendage)
5. Millist tööd esitad?
- Tähtajaline, õigesti vormistatud ja sisukas
- Tähtajaline, pole vormistatud vastavalt nõuetele, sisult keskpärane
- Üle tähtaja, õigesti vormistatud ja sisukas
- Üle tähtaja ja “üle jala” tehtud
6. Kas õpetajad peaksid Teie arvates hindama tööd sisu või tähtaja järgi ?
- Sisu järgi
- Paremini hindama õigeks ajaks toodud töid
- Hinde maha võtma tööl, mis on hiljem toodud
7. Kuidas suhtud personaalsesse tagasisidesse ?
- Õpetajad võiksid rohkem tagasisidet anda
- Tagasiside on piisav
- Mind ei huvita tagasiside
8. Kas Teie arust on iseseisvad tööd vajalikud?
Põhjendage oma vastust
9. Kas Te suitsetate?
Jah vastuse korral vastata 10. - 12. küsimustele.
10. Kuidas reageerite, kui õpetaja Teile suitsetamise kohta märkuse teeb?
- Lõpetan kohe tegevuse
- Ei tee välja
11. Kas teate, kus asub kooli ümbruses suitsetamiseks mõeldud ala?
12. Kas peate sellest kinni?
13. Kas järelevastamise ajad on Teie arvates mõistlikud?
- Jah, need sobivad mulle alati
- Jah, need sobivad mulle enamasti
- Need ei sobi mulle üldse
- Mind ei huvita kirjapandud ajad ja mul pole vaja järele vastata
14. Kui tihti käite töid järele vastamas?
15. Kui tihti puudute?
16. Mis põhjustel puudute?
- Haiguse
- Töö
- Võtan vaba päeva
- Pere
17. Mil moel annate puudutud põhjustest teada õpetajale?
- Telefonitsi
- Meilitsi
- Ei anna teada
- Annan teada alles kooli jõudes näost näkku
18. Mida muudaksite koolielus paremaks?
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 25 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kailiolen
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid