Elamistoimingud (3)

Elamistoiming
Bioloogilised tegurid
Psühholoogilised tegurid
Sotsiokultuurilised tegurid
Poliitilis- majanduslikud tegurid
Keskkond
Eritamine
Suutlikkus toimingut sooritada , sealhugas toimingujärgne tegevus. Eritamiselundite õige funktsioneerimine , soolelised iseärasused.
Häbelikkus, privaatsuse tunnetamine . Intellketuaalne võimekus. Väikelaste õpetamine . Stress võib põhjustada erinevaid eritamise häireid .
Eritamiskoha ja eritamise kohta kasutatavad sõnad. Tavad ja eritamisjärgne hügieen. Teadmised eritamisest ja toitumisest.
Sanitaareeskirjad. Raha vältimaks kõhulahtisusega seotud haigusi.
Eritamiskohtad ja kätepsu võimalused.
Hingamine
Hingamissagedus sõltub füüsilisest aktiivsusest ja igapäevatoimingu- test. Suitsetamine võib kaasa tuua haigusi ja hingamisvaegusi. Śokiseisund muudab oluliselt hingamissagedust .
Kurbus , nukrus, ehmumine, meeldiv erutus ja muud meeleolud muudavad hingamissagedust.
Suitsetamine - võideldakse selle vastu ja ka suitsetajate õiguste eest. Tänavale sülitamine- sülg kuivab ja osakesed satuvad sissehingatavasse õhku.
Seadused, mis reguleerivad atmosfääri saastatuse taset. Kampaaniad suitsetamise vastu ja aktsiis.
Atmosfäärist sissehinagatavad mikroobid võivad olla patogeensed . Tööstused ja transpordi vahendid eraldavad õhku kahjulikke aineosakesi. Kehv ventilatsioon .
Magamine
Ööpäevane rütm , mille jooksul toimub paljude füsioloogiliste funktsioonide tsükkel. Füüsiline aktiivsus tõstab kehatemperatuuri ja aitab kauem püsida une 3. ja 4. faasis. Magamise ajal toimub keharakkude uuenemine. Norskamine- miks? Toit- vältida kohvi ja magusat ennem magamist.
Meeleolu. Erutus tekitab unetust. Depresioon, vanuriiga - tekivad magamisprobleemid. Ängistus- pidev ärkamine, rakused magama jäämisel.
Unenäod - kõik näevad und, enamasti seda ei mäleta.
Magamist mõjutab magamiskoht, ümbritsevad inimesed, riietus, ravimid , mida tarvitatakse.
Elukoht, ülerahvastatus , kodutus , vahetustega töö, lisatöö. Unetuse tõttu tekivad ka paljud õnnetused, näiteks liiklusõnnetused .
Inimene peab magades tundma end turvaliselt. Müra või selle puudumine mõjutab magamist. Ümbritseva keskkonna temperatuur.
Suremine
Surm on elu loomulik käik, mis saabub vananimise või haiguse korral. Lähedastele on see raske, sageli vajavad nad ise arstiabi . Surm saabub kui hingamine ja südametöö lakkab. On olemas kliiniline-, bioloogiline- ja ajusurm.
Usk, religioon , kultuurilised tavad- traditsioonid, kaotusvalu, lein, kuidas surm teisi mõjutab.
Suremise ja matustega seotud rituaalid ja tseremooniad. Praeguses ühiskonnas varjatakse leina ja kaotusvalust püütakse kiiresti üle saada.
On olemas seos poliitilis- majandusliku seisundi ja haiguste vahel. Poliitilistest otsustest sõltub tervishoiu rahastamine ja toetuste osutamine neile, kel on seda vaja.
Plajud inimesed eelistavad surra kodus. Surija eest hoolitsemine on emotsionaalselt kurnav. Tuleb toetada nii surijat kui ka tema lähedasi.
Suhtlemine
Kõnes on oluline hästi funktsioneeriv kõneaparaat, nägemisel nägemisaparaat ja kuulmisel kuulmisaparaat . Kehakeele puhul on oluline närvi- ja lihassüsteemi funktsioneerimine. Kirjutamine sõltub heast kirjakäest ja lugemiseks peab olema minimaalne nägemine.
Suhtlemise põhieesmärgiks on suhete loomine ja hoidmine. Sõnavara rikkus kergendab suhtelmist (osatakse rohkematel teemadel kaasa rääkida). Olulisel kohal emotsioonid .
Sõnavara võib näidata haridustaset ja võib mõjutada töö saamist. Släng ja ametialased keeled raskendavad suhtlemist. Samuti on suhthlus erinev rassiti. Veendumused ja harjumused mõjutavad inimese suhtelemist.
Tehnoloogia areng arendab/ parandab inimeste suhtlemist. (videokonverent- sid, ringkirjad, informeerivad koosolekud jne.) Poliitilis- majanduslikud otsused mõjutavad suhtlemise vorme, mis omakorda mõjutab inimest.
Suhtlemist mõjutab ventilatsioon, temperatuur, füüsiline keskkond, valgustus jne.
Füüsiline aktiivsus
Füüsilise aktiivsuse seisukohalt on oluline lihas- luukondliku süsteemi täielik talitlus. Liigutuste tegemiseks on oluline ka lihaste tugevus ja toonus . Trauma ja haiguste korral on füüsiline aktiivsus häiritud.
Lastele õpetatakse turvalist liikumist, mis jätkub täiskasvanuna. Eriti oluline on see töökohal. Puuetesse tuleb suhtuda mõistvalt ja vajaduse korral tuleb puuetega inimesi aidata.
Töökoht mõjutab elustiili ja füüsilist aktiivsust. Vaba aja tegevused on väga olulisel kohal. (trenn, jalutamine) Lastele peavad vanemad õpetama füüsilise aktiivsuse vajalikkust .
Suurt rolli mängivad kohalikud omavalitsused ja nende poolt asutatud rajatised. Valitsus toetab puuetega inimesi ja nende hooldajaid. On oluline ratastoolis inimeste ligipääs ühiskondlikele hoonetele.
Oleneb palju elamistoimingu- test ja ümbrusest. Samuti mõjutab ka kliima ja maastik . Paljud eelistavad liikumiseks looduslikku keskkonda.
Kehatemp.
kontrollimne
Kehatemperatuuri mõjutavad erinevad füüsilised harjumused, hormoonid, ööpäevane rütm , toitumus , sotsiaalsed narkootilised ained.
Erutus, viha ja suur masendus tõstavad keha temperatuuri. Apaatia ja depressioon aga alandavad kehatemperatuuri. Samuti on oluline eluruumide temperatuur (18). Tuleb rakendada erinevaid ettevaatusabinõusid kõrgema ja madalama välistemperatuuri puhul.
Väga olulisel kohal on riietus. Teatud religioonid nõuavad pea katmist, olenemata temperatuurist. Samuti on osade peotseremooniate riietus kas ilma jaoks liiga paks või õhuke.
Vajaliku temperatuuri hoidmiseks on vaja materiaalseid resursse. Vaja on kütta, jahutada, tähtis on akede olemasolu ja ka riided.
Inimene on võimeline kohanema väga kõrge ja madala või kõikuva temperatuuriga. Samuti avaldab suurt mõju ka tuulisus.
Isiklik puhtus ja riietumine
Kõige ostsesemalt ja ulatuslikumalt on seotud isikliku puhtusega nahk. Nahapigmentat- sioon, juuksevärv , vananemisega seotud protsessid jne. Teatud kultuurides hinnatakse isiklikku hügieeni kõrgelt, teistes peetakse keha loomulikku lõhna normaalseks.
Riietumiseja iskliku puhtuse puhul on eristatav sugude vaheline erinevus. (Naised hoolitsevad enda eest rohkem) Ka puberteedieas pööratakse välimusele olulist tähelepanu. Täiskasvanueas peegelduvad puhtus ja riietumine sageli isikupära ja emotsioone.
On välja kujunenud kuidas pesta nt. hambaid ja juukseid. Riigiti riietuvad nii mehed kui naised erinevalt (osades riikides peavad naised end rohkem katma ) Ka religioon määrab suuresti riietuse. (nunnad) Samuti on seaduse poolt paika pandud, millised kehaosad peavad olema kaetud.
Ennetav hammastehooldus, mille tagab omavalitsus teatud eagruppidele tasuta. Sissetulek määrab, kui palju saab inimene kulutada hügieenile ja riietele .
Isikliku hügieeni teostamiseks peavad olema teatud mugavused. (vee olemasolu) Samuti mõjutab pesemise sageduse vajadust kliima ja riideid , mida kantakse.
Seksuaalsuse väljendamine
Meeste ja naiste reproduktiivsed süsteemid on erinevad ja seega on erinevad ka nendega seotud terviseprobleemid . (viljatus, viljastumine , üleminekuperiood, naistel rasedus , meestel erektsiooni probleem)
Seksuaalsuse mõistmiseks ja väljendamiseks on vaja teatud tasemel intelligentsuse olemasolu. Sotsiaalsed eelarvamused ja hoiakud ( homod , transseksuaalid). Viljatus, seksuaalne kuritarvitamine omavad olulist tähtsust. Naistel ka rasedus, nurisünnitus, menstruatsioon ja meopaus.
Lapse seksuaalset arengut mõjutavad vanemad, hiljem kool. Erinevates kultuurides on erinevad suhtumised soo staatusesse, lubatud käitumisse, partnerite valik (monogaamia). Seksuaalrevolut-sioon tõi kaasa positiivset kui ka probleeme lahutuste, üksilduse, seksuaalse vägivalla, porno ja suguhaiguste leviku näol.
Majanduslik olukord määrab ära rasestumisvas- taste vahendite ja tervishoiu teenuste kättesaadavuse. Paljud seksuaalsusega seotud teemad on piiratud seadustega: abort, seks alaealistega, vägistamine , prostitutsioon, kuntslik viljastamine. Väljakutseks on ülerahvastatus ja HIV-i leviku piiramine.
Kodu mõjutab lapse seksuaalset arengut. Koolis on mõjutajateks õpetajad ja kooliõed. Tööl tuleb silmas pidada seksuaalset ahistamist ja seksitööstuses leivateenijate terviseriske.
Mängimine ja töötamine
Füüsiline vorm on eati erinev. Mida raskem on töö füüsiliselt, seda paremat vormi see nõuab. Laste puhul peaksid lapse vanemaks saamisel mängud muutuma mitmekesisemaks ja keerukamaks, mis on seotud lihas- ja närvisüsteemi arenemisega.
Mängimine lapseeas ja töötamine täiskasvanueas mõjutab inimese intellektuaalsust, sotsiaalsust ja ja isiku terviklikku arengut.Nägemis- ja kuulmiskahjustus pärsib inimese intellektuaalset arengut. Vanemas eas intellektuaalne funktsioon taandareneb.
Sugu mõjutab töö valikut. Tänapäevane suundumus on, et mehe ja naised on võrdsed. Traditsioonid poiste ja tüdrukute mängude osas.
Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi poolt kehtestatud vanuse alampiir , töötundide arv, fikseeritud pensioniiga. Ümberõppe võimalus. Lühendatud tööaeg tähendab rohkem aega mänguks.
Töö- ja mängutingimusi mõjutavad keskkondlikkud tegurid, ka kliima.On seadusi, mis panevad tingimused paika ja on ka soovituslikud tingimused. (ohutus, temperatuur, müra)
Söömine ja joomine
Iga raku arengu ja kasvu tsükkel ning tegevus nõuab pidevat energiaallikat, milleks on toit ja jook - sellest saadavad toitained ja vitamiinid .
Intelligentsi tase on oluline tervisliku dieedi valimisel ja toidu valmistamise oskuse omandamisel. Alkoholi liigtarvitamine . Alatoitumus ja ülesöömine toovad kaasa haigusi ja erinevaid probleeme.
Toidu söömisel ja inimsuhetel on suur seos. Seda mõjutavad näiteks: kultuur, kombed, ruum/keskkond, istumiskoht, kellega koos süüakse, toorained, eelistused jne.
Toidu kättesaadavus ja selle kvaliteet. Rahaline toimetulek , vanurite alatoituvus, alkohili kättesaadavus, toidu kiiritamine.
Mõjutab füüsiline keskkond- viljakus, kliima, seadmed jne. Putukad ja loomad kes saastavad või hävitavad toiduvarusid. Joogivee kättesaadavus. Resoranide miljöö .
Turavlise keskkonna säilitamine
Kuulmise , haistmise, kompimise , kuulmise, nägemise teravus. Nende meelte nõrgenemisel ohtu sattumine suureneb. Oluline ka väliskeskkonna ohud.
Intellektikahjustusega inimesed ei oska riske ise hästi hinnata, vajavad teiste abi. Hajameelsed inimesed satuvad tihemini õnnetustesse, samuti pärsib depressioon ja stress oskust hinnata ohtu ja seda näha. Vägivaldsed inimesed võivad kahjustada neid endeid ja teisi.
Kultuuriti on turavlisuse mõiste erinev. Ka rikaste ja vaeste vahel esineb erinevusi õnnetusriskide näol. Ka rahutused ja sotsiaalne vägivald avaldavad mõju. Sinna kuulub ka nakkuste domineerimine .
Tänavavalgustuse, maanteedee jm. inimeste maksudest. Haridus ja kampaaniad, et inimesi harida, kuidas ohtudest hoiduda ja neid ennetada. Seadused. Iga inimene ise saab aidata kaasa otsuste loomisele.
Saastamise vältimine (vesi, veeteed, õhk, müra.) Õnnetusjuhtumite vältimine on iga inimese enda teha. Tervisekasvatus. Nakkuste vältimine, kuidas. Tuleohutuse puhul peab inimene järgima tuleohutuseeskirju.