Konstantin Päts (1)

Konstantin Päts
Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796.
Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas . Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga . Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumise juhtivaid tegelasi. Liikumine tekkis 1860. aastate paiku. Selle eesmärgiks oli informeerida keisrit talupoegase raskest olukorrast. Jakob püüdis ka keisri jutule saada, kuid see ei õnnestunud. Peale arreteerimist ja mõisnike poolt tagakiusamist otsustas ta Viljandimaalt lahkuda ja läks elama Pärnumaale Tahkuranda, päris mere äärde. Kuna põllupidamises rannaäärsetel aladel ei tulnud midagi välja otsustas ta Pärnu linna kolida ja hakata jälle ehitusmeistriks. Jakob Pätsi kohta on teada ka, et tal olevat osanud hästi peast arvutada ja vabal ajal tegelenud ta leiutamisega.
Juba Viljandi aastatel oli Jakob Päts abiellunud eesti-vene päritolu Olga Tumanovaga, kes oli olnud mõisaslapsehoidja. Jakobil ja Olgal oli kuus last, kellest üks oli tütar.
Konstantin Pätsi lapsepõlv ja kooliaastad
Tuhkaranna Pätsi talus sündis tulevase Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, 23. veebruaril 1874 abielupaarile teine poeg, kes ristimisel sai nimeks Konstantin. Konstantini varajane lapsepõlv suure pere liikmena oli muretu ja turvaline. Ta alustas oma kooliteed Tahkurannas, kus tal tuli läbi tuisu ja tuule kõndida paari kilomeetri kaugusele koolimajja. See kestis ainult ühe aasta, sest isa otsustas Pärnusse kolida. Seal jätskus tema koolitee õigeusu kihelkonnakoolis, mida juhatas õpetaja Raudsepp . Õpetus koolis, ka usuõpetus, oli venekeelne . Rahvusliku kasvatusega koolis ei tegeletud. Konstantin õppis hästi ja tema lemmik aine oli kreeka keel, ta armastas lugeda Homeruse värsse. Kuba noorelt tundis ta huvi ühiskondlike ja poliitiltise probleemide vastu. Noorele Konsatantin Pätsile avaldas mõju prantsuse sotsialist-utopistist Pierre Proudhonist (1809-1865). Päts tundis huvi ka Eesti muniasaja vastu. Ta õppis vaimulikus seminaris neli aastat, läbides selle üldharidusliku osa. Nüüd tuli valida kas koolist lhkumine või jäkamine ja õigeusu preestriks valmistumine. Ta otsustas õppida gümnaasiumi viimase aasta Pärnus. Ka selles koolis panid õpetajad tähele tema suurt keeleannet. Kooli direktor soovitaski Pätsil jätkata pärast lõpetamist Moskva ülikoolis keeleteaduste alal.
Päts lõprtas Pärnus kooli 1894.aasta kevadel ja pani ned kirja Tartu ülikooli õigusteadust õppima.
Aastad 1904 -1916 Pätsi karjääris
Enne 1905. aasta sündmusi oli pätsi karjääri suurimaks saavutuseks baltisaksa hegemoonia murdmine Tallinna linnavalitsuses. Eestlased saavutasid võdu linna valitsemises tänu venelastega liitumisele. Aastal 1904 sai Pätsist abilinnapea. Määrib veel äramärkimist ka, et eestalst ja venelaste liit sai 48 kohta kuuekümmnest ja Balti suurematest linnadest oli Tallinn esimene, ku ssakslased kaotasid. Linnapeaks sai venelane E.Hiatsintov. Kuna Päts otsustas ära kasutada raskeid aegu vene sisepollitikas hakkas ta ära kasutama suurenenud trüki ja sõnavabadust, see viis Teataja sulgemiseni ja Pätsi kohtualla saatmiseni. Päts põgenes šveitsi.
Neil poliitilistel kiirglikel ja tormilistel aegadel oli Konstantin Päts jõudnud luua ka perekonna. 1902 . aastal abiellus ta Helma Peediga. 1910 aastal mõisteti Päts 1 aastaks vangi, samal aastal suri ka tema naine. Aastatel 1911-1916 tegutses Konstatin Päts ajakirjanikuna. ta oli Tallinna Teataja peatoimetaja ning jätkas ka poliitikas. Päts teenis ka tsaariarmees esimese maailmasõja ajal, kuid ostseset lahingutegevusest osa ei võtnud.
Aastad 1918-1920 Pätsi karjääris
Pätsi Vabadussõja- aegse ja kogu poliitilise karjääri seisukohalt oli üks tähtsamaid sündmusi see, et ta valiti üheks kolmest Päästekomitee liikmeks. Päästekomitte kuulutas Eesti iseseisvaks vabariigiks. Pätsist sai ka esimene peaminister .
Peale Vabadssõda ärielus ja 1934. aasta riigipööre
„Varsti pärast vabadussõda hakkas Päts huvi tundma ärielu vastu. temast sai panga- ja äri tegelane. 1919. aastal asutas ta koos oma sugulase A. Peedi ning M. Jaaksoni ja G. Vesteliga Harju Panga. Samal aastal sai temast kuni 1933. aastani Eesti Lloydi esimees. Pätsil oli kaubanduslikke- majanduslikke sidemeid N Liidus, sest ta oli 1924.aastani Eesti-Vene Kaubanduskoja asutajate hulgas.”1 Kuna eesti oli jõudnud valitsus, majndus kriisi ja Päts tahtis vältida vapside võitu, teostasid Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12. märtsil 1934. aastal sõjaväelise riigipöörde. Riigis kuulutati välja kaitsesisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid , vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud uuesti koguneda, erakondade tegevus lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei ( Isamaaliit ), ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõige olulisemate asutuste, nagu ametiühingute, noorsoo-organisatsioonide, omavalitsuste, ülikoolide, kiriku jt. üle kehtestati range kontroll, olulisi seadusi hakati välja andma riigivanema dekreetidena.
Just Pätsi ärisuhted N Liiduga on tekitanud ajaloolaste hulgas erinevaid arvamusi . Magnus Ilmjärv arvab , et N Liit rahastas Pätsi ja et 12. märtsi riigipööre oli N Liidu kavandatud. Jaak Valge peab Ilmjärve valetajkas ja dokumentide võltsjaks. Valge küll tunnistab äri suhteid N Liiduga, kuid rõhutab sellele, et Pätsi ei rahastaud N Liidu poolt. On teada, et Moskvale oli Päts üks kõige meelepärasemaid kanditaate, sest Päts ei olnud Sakasmaa pooldaja .
Tekib ka küsimus, kas Päts kooskõlastas riigipöörde Moskvaga . Ka siin lähevad ajaloolaste arvamused lahku. Valge kirjutab, et Tallinna saatkonna töötajatel ei olnud riigipöördest aimu ja nad arvasid, et toimuvad valimused . Valge andmete järgi hakkas N Liit saama informatsiooni riigipöörde kohta 8.märstil. Siis jõudsid nendeni kuuldused, et päts valmistab midagi ette.
Ilmjärv tugineb majanduslikele sidemetele N Liiduga ja väidab, et N Liit toetab Pätsi. Ilmjärv kirjutab oma raamatus „Hääletu Alistumine”, et saadik Raskolnikovil oli käsk tihendada sidemeid Pästiga. Mina arvan, et Päts ei teinud koostööd N Liiduga, kuna tal polnud selleks vajadust talle piisas Laidoneri toetusesr ja ma ei usu, et Laidoner, kes oli võidelnuid Eesti iseseisvuse eest hakkaks N Liiduga koostööd tegema.
Riigipööre ei oleks võimalikuks saanud ilma Laidoneri abita . Kuigi Laidoner oli Pätsi poliitiline vastane sai Päts ta enda poole, pole täpselt teda kuidas ta see õnnestus. Arvatakse, et Laidoner nõustus kuna sai võimu mida ta ka tahtis. Päts väitis, et ta tegutseb demokraatia huvides. Ta väitsis, et „rahvas on haige”. Ta andis mõista, et kui tuleb õige aeg asutb ta tagasi ja korraldatakse demokraatlikud valimised. Päts lasi arreteerida vapside juhte ja paljud juhtivad vapsid põgenesid välismaale.
Vaikiv Ajastu
Kui päts oli haaranud võimu saatis ta laiali riigikogu ja lõpetas kõikide parteide tegevuse.
Pärast kaks aastat kestnud erakorralist valitsemist viis Päts 1936. aasta veebruaris läbi rahvahääletuse, kas tuleks kokku kutsuda kahekojaline põhiseadust koostav rahvuskogu . Üle poole hääletanutest oli ettepaneku poolt. Kuigi uus põhiseadus võis näida demokraatlikuna jäi siiski võim Pätsi kätte. Tekkis uus ametikoht vabariigi president . Pätsil oli valitsust õigus laiali saata ja takistada seaduste vastuvõttmist.
Otsustavad aastad
Kuigi teine maailmasõda oli lähenemas ei olnud Eesti arvestatavaid kaitselepingud. Ka sõjavälised hanked jäid hiljaks . Milline siis oli Eesti riigi sõjaline valmisoleks ja kuidas käitusid poliitikud 1939-1940 aastal.” 1930. aastatel, vaikival ajastul ja eriti 1939. aasta talvel, kevadel ja suvel olid Eesti riigi kõrgeim juhtkond , president Päts ja kindral Laidoner nii avalikult kui ka eraviisilistel nõupidamistel välismaa esindajatega korduvalt ja selgesti väljendanud, et võimaliku sõja korral on eesti valmis võitlema kasvõi üksi, kuid mitte alistuma.”2 Kui 1. septembril 1939 algas teine maalimasõda andis ülemjuhataja korralduse tühustada mere- ja maapiiri valvamist, kuid mobilisatsiooni välja ei kuulutatud kartes, et N Liit võib seda võtta sõja kuulutamisena. Sõja algusega kasvas ka N liidu julltumis. N Liidu lennukid hakkasid piiri rikkuma, eesti poolt oli antud käsk neid mitte tulistada. Millest said siis alguse N Liidu nõudmised Eestile? Üks peamsi põhjusi miks N Liit hakkas nõudma baase Eesti teritooriumile oli see, et 1939 aasta 15. septembril oli Tallinna sadamasse tulnud Poola allveelaev Orzel. Laevale tehti palju erandeid, lubades meeskonnal laeva jääda. Mõne päeva pärast Poola allveelaev kadus sadamast. See oli hea ettekääne N Liidule, et eEesti ei suuda oma territooriumi kaitsat. Punalaevastik saadeti Tallinna alla ja vene lennukid tiirlesid Soome lahe kohal. Kui Eesti Vabariigil olid olemas võimalused N Liidule sõjaliselt vastu hakata otsuastas Laidoner anda käsu neid mitte tulistada. Mulle jääb arusaamatuks mida Laidoner lootis, et vanelased lähevad ära? Peale seda jätkusid piiririkkumised ja Eesti välisministr Selterile avaldati survet Moskva poolt.
Päts ei tahtnud mitte mingil juhul alustada sõda N Liiduga, ta pidas vajalikuks kõik erimeelsused lahendada diplomaatilisel teel, kuigi oli aru saada, et N Liit ei tunnista Eesti edaspidi iseseisva riigina. 26.9.1939 oli Eesti rahva ajaloos sünge päev just siis nõudis Stalin N Liidu baaside sissetoomist Eestisse. Kuna muud enam üle ei jäänud olid sellega nõus, mis tähendas 25000 punaväelase sissetoomist Eesti Vabariiki. See leping otsustas kogu baltikumi saatuse ja katkestas suhted Soomega . Päts püüdis rahvast rahustada rõhutades oma sõnavõttudes, et N Liit austab Tartu rahulepingut ja kõiki teisi pärast sõlmituid lepinugid.
16.6.1940 said Eesti ja Läti ultimaatumid millega N Liit nõudis veel 90000 mehe toomist territooriumile, millega ka pidid Eesti riigi juhid nõustuma. Peale seda hakati nõudma valitsuse väljavahetamist, millega samuti tuli nõustuda. Hakkas kaduma ka Pätsi võim midagi otsustada. Lõpuks astus Päts tagasi ja sellega oli ka iseseisval vabariigil Lõpp.
Pätsi lõpp
Pätsi oli küll võimalusi põgeneda, kuid ta ei teinud seda vaid tahtis jagada rahva saatust. Mina arvan, et Päts tegi paljudes otsustes vigu. Ta andis riigi lihtsalt käest ilma ühegi lasuta. Nii tunduski välismaalimale, et Eesti tahtis N Liiduga liituda ja keegi ei tundnud pärast Teist maailmasõda Eesti riigi kohta huvi. Päts arreteeriti 26.6.1941. Ta paigutati Baskiiria Autonoomse Vabariigi vanglasse. Pärast Stalini surma viidi Päts tagasi kodumaale Eestisse, Jämejala vaimuhaiglasse. Jämejalas sai ta viibida lühikest aega, sest see ärats liiga suurt huvi. Päts suri18.1.1956 Burasevo psühhiaatrihaiglas.
1 Martti Turtola „President Konstantin Päts” , Tänapäev, 2003, lk 112
2 Martti Turtola „President Konstantin Päts” , Tänapäev, 2003, lk 208-209