Jacob Arnold situatsioonianalüüs (2)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtlus - ja majandusarvestuse õppetool
Ä12 KÕ I
Jessika Petrov
INSENER JACOB ARNOLD
Situatsioonianalüüs
Õppejõud: Virve Transtok
Mõdriku
2012
Sisekujundusfirmal on tekkinud probleem insener Jacob Arnoldiga, kes kardab ise otsuseid vastu võtta. Oma ebakindlusest põhjustatud otsustusvõimetusega tekitab ta lisatööd nii ülemusele kui ka teistele töötajatele. Põhjus võib peituda kasvamises range korraga peres ja ka ülikooli kõrvalt töötamises, et end ära elatada. Sealt võis tulla arusaam, et iga vale otsus toob kaasa pahameele, olgu see siis ülemuse või perekonna oma ja et lihtsam on kõike üle küsida, sest siis teeb ta oma tööd õigesti. Ülemus arvab , et Jacob on võimekas insener ja otsib viise, kuidas kasvatada tema enesekindlust ja motiveerida teda rohkem vastust võtma.
Maslow vajaduste hierarhia järgi on Jacob Arnoldil mõningad rahuldamata esmavajadused . Kuna tegemist on suure sisekujundusfirma inseneriga, on tal ilmselt piisav sissetulek, et rahuldada oma füsioloogilisi vajadusi. Probleeme on turvalisusevajadusega, sest noorena pidi Jacob tänu perekonna vaesusele palju töötama, et end ise ära elatada ja kõrgharidus omandada. Kuna tema peres kehtis range kord, kardab ta sellepärast ise otsuseid langetada ning laseb seda teistel teha. Ülemus peaks Jacobile kindlustama, et ta ei pea oma töö kaotuse pärast muretsema kuna ta on väga võimekas ning loodetavasti rahuldab see tema vajadust turvalisuse järele nii, et ta suudab edaspidi ka ise otsustada, vigade tegemist kartmata. Samuti on inseneril rahuldamata kuuluvusvajadus kuna võib eeldada, et kooli ja töö kõrvalt ei jäänud tal sõprade jaoks just väga palju aega, mis põhjustas endassetõmbumise. Võib arvata, et töökaaslased hoiavad temast eemale kuna Jacob tekitab neile oma küsimuste ja otsustusvõimetusega lisatööd. Tuleks korraldada töökaaslaste koosviibimisi, kus saaks suhelda ka töövälistel teemadel , nii tunneks Jacob end kollektiivi liikmena ja näeks, et on teistega võrdne. Kui see õnnestub, saab tähelepanu pöörata eneseteostusvajadusele, mis Jacobil antud hetkel täielikult rahuldamata on. Rakendades eelpool toodud meetmeid, saab ta piisavalt enesekindlust langetamaks algul vähetähtsaid, kuid tema jaoks suure saavutusena näivaid otsuseid ja sealt edasi võtta aegamööda vastutus kogu projekti eest. Kindlasti ei tohiks kohe kõike tema õlule suunata kuna see ehmataks Jacobi ära ja põhjustaks tema veelgi suurema endassesulgumise ja tunde, et ta ei saagi millegagi hakkama. Mida madalama astme vajadusega on tegemist, seda suurema jõuga määrab see inimese käitumist, seetõttu tuleb kindlasti alustada turvalisusevajaduse rahuldamisest ja sealt edasi liikuda . Tegemist on intelligentse inimesega ja seetõttu saaks ta oma tööga suurepäraselt hakkama ja ka karjääriredelil ülespoole liikuda, kui julgustada teda ise mõtlema.
Herzbergi kahe-faktori teooria kohaselt on Jacob Arnoldi peamiste hügieeni faktorite osas puudujääke. Ülemusel tuleks uurida, kas insener on oma praeguse palgaga rahul ja selgitada välja, milliste väliste tegurite osas oleks vaja teha muudatusi. Range kasvatuse ja pere raske majandusliku olukorra tõttu puudub Jacobil kindlustunne. Olles harjunud kooli kõrvalt eeldatavasti väikese palga eest tööl käima, oli tema ainukeseks eesmärgiks töökoht säilitada ning sellepärast kuuletus mees ülemuste igale käsule nagu ka vanemate juures elades . Tuleks üle vaadata ka tema töötingimused, et kõik vastaks nõuetele ja et Jacobi töökoht oleks teiste inseneride lähedal, mis julgustaks teda diskussioonidest osa võtma ning vajadusel teistelt nõu küsima . Lõppotsuse langetaks ta ikkagi ise, nähes, et ka teised nii toimivad . See parandaks ka inimestevahelist suhtlust, töötajad õpiksid Jacobit tundma ühena neist, mitte kui inimesest, kes tekitab neile vaid lisatööd. Nähes, et teised töötajad omavad oma projektide üle kontrolli algusest lõpuni, motiveerib see ka teda ise mõtlema, nähes, et valede otsuste langetamine ei too kaasa kohest vallandamist ega pahameelt. Kartes isegi vähetähtsaid otsuseid ise teha, pöördub Jacob töökaaslaste või juhtide poole. Range kasvatus on jätnud oma jälje ning Jacob usub, et lihtsam ja valutum on teha nii nagu teised ütlevad ja isetegevusele mitte mõelda. Ülemuse ülesandeks oleks Jacobit ja ka teisi töötajaid motiveerida näiteks boonussüsteemi kaudu nii, et iga algusest lõpuni tehtud projekti eest, mis leiab heakskiidu, saab preemiat. See julgustaks teda olema enesekindlam ja riskialtim. Jacob peaks olema teadlik, et tema töökoht ei ole ohus, kui ta teeb vale otsuse, vaid tehes vajalikke muudatusi, on tal võimalik projekti kallal tööd jätkata. Ülemus peaks korraldama töötajatele regulaarseid koosolekuid, mille käigus antaks üksteisele uusi ideid ja analüüsitaks tekkinud raskusi. Heaks mõtteks oleks ka sellised ühisprojektid, mis eeldavad 4-5 inimese koostööd ja rohket suhtlemist. Iga projektiga võiks määrata vastutavaks isikuks kellegi uue, kes langetab lõppotsuseid ja esitleb projekti ülemusele. Selleks ajaks, kui vastutavaks isikuks määrataks Jacob, oleks tal juba grupitöö kogemus omandatud ja ka enesekindlust rohkem, et vastu võtta suuremaid otsuseid. Motivaatoriks oleks enesele ja ka grupikaaslastele välja teenitud boonus hea soorituse korral. Kui on rahuldatud hügieenitegurid, on inimene neutraalne . Motivatsioonitegurite poole pealt tuleks talle pakkuda näiteks täienduskoolitusi, et Jacob tunneks end ametialal rohkem pädevana ning see motiveeriks teda võtma suuremat vastutust ja otsuseid langetama . Eelpool mainitud boonussüsteem pakuks saavutusvajaduse rahuldust kõikidele inseneridele, olenemata sellest, kas preemia on rahaline või mitte. Projektide kallal koos töötamine ja teiste ideede kuulmine , samuti regulaarsed koosolekud arendavad töötajaid ning üksteise ideid täiustades jõuaksid nad paremale tulemusele kui igaüks eraldi töötades. Ülemus peaks mõtlema selle üle, kui palju on töötajatel otsustusõigust ja kas ta on projektide nägemisel pigem kriitiline ja negatiivne või rohkem toetav , tunnustades head tööd ja pakkudes välja ka enda ideid parima tulemuse saavutamiseks. Kuna inseneritöö tegemisel on töötulemus päris korralik ja intelligentseid inimesi motiveerib pikemas perspektiivis pigem enese proovilepanek, mitte rahaline preemia, tuleks tööülesandeid rikastada ja anda neile projektide loomisel uusi väljakutseid.
V. H. Vroomi ootuste teooria kohaselt on motivatsioon valentsi, ootuse ja hüvituse tõenäosuse korrutis. Ülemus peaks Jacobilt koguma infot selle kohta, millist hüvitust ta sooviks saada, sest juht peab mõistma alluvatepoolset hüvituste tajumise seaduspärasust. Valents võib olla positiivne, neutraalne või negatiivne. Iseloomuomaduste põhjal on hetkel Jacobi valents negatiivne kuna ta kardab võtta vastutust, riskeerida ja ka parema ametikoha saamist, eeldades, et ta ei tuleks sellega toime. Arvates, et ta ei suuda vastu võtta õigeid otsuseid, hindab Jacob oma toimetuleku tõenäosust nulliks, seda sellepärast, et tal puudub eneseusaldus. Hüvituse saamise tõenäosus on alluva uskumus , et kui ülesanne on täidetud, saadakse ka tasu. Kuna Jacobil pole valentsi ega ootust, tuleks ülemusel talle selgitada, millisel juhul saaks ta hüvitusi ja mida ta selleks peaks tegema. Siinkohal toimiks siin kõige paremini boonussüsteem tulemuslikkuse alusel. See motiveeriks Jacobi kõrval ka teisi töötajaid oma tööülesannete kallal rohkem vaeva nägema, teades, et sellele järgneb tasu ja tunnustus. Viimase rakendamiseks võiks kasutusele võtta näiteks „Kuu parima töötaja “ valimise, et töötajad tunneksid, et nende tööd hinnatakse ja väärtustatakse. Töötajad, kes on tõrksad tegutsema, on valdavalt seisukohal, et neil puuduvad oskused, valmidus tegutseda või nad ei tööta nii madala tasu eest. Jacobi puhul on tegemist oskuste puudumise seisukohaga. Pakkudes talle võimalust end täiendada ja koolitustel osaleda, tunneb ta end oma töös enesekindlamalt ja ka tema tulemuse saavutamise tugevuse väärtus tõuseb.
Skinneri käitumise muutmise põhimõtete järgi oleneb inimese käitumine võimalikest tagajärgedest. Inimene püüab korrata positiivsete tagajärgedega tulemusi ja vältida negatiivsete tagajärgedega tegevusi. Kuna Jacob on iseenesest võimekas ja intelligentne , peaks ülemus tema puhul kasutama eelkõige käitumist soodustavat, positiivset toetust, millel on soodsad tagajärjed. See näitaks insenerile, et julgedes võtta vastutust ja õigeid otsuseid tehes on tema käitumise tagajärg positiivne ning see julgustab teda ka edaspidi nii toimima . Praegu arvab Jacob, et küsides oma tööle pidevat heakskiitu, on kõik korras ja ta ei saa eksida. Ei tasuks kasutada negatiivset toetust ega karistamist kuna need põhjustaksid inseneris hirmu valede otsuste langetamise ees ja selle tagajärjel kardaks ta veel rohkem ise mõelda, peljates ülemuse pahameelt samuti nagu ta noorena kartis oma rangete vanemate reeglite vastu eksimist. Kustutamine annaks samuti halva tulemuse kuna nähes, et ülemuse sõbralik olek lakkab, hirmutaks see Jacobit veelgi, mitte ei julgustaks teda olema avatum ja riskialtim.
Iseseisvus annab vastutuse tulemuste eest ja tagasiside kaudu saab töötaja teada, kui efektiivselt ta töötab. Et suurendada vastutust, tuleks täiustada töökohti ja lisada tööülesandeid, mis pakuvad inseneridele väljakutseid ja mille tulemusena suureneks huvi tehtava töö vastu. Jacobiga peaks ülemus vestluse käigus selgitama välja, mida ta sellelt töökohalt ootab ja mis on tema arvates puudu. Kui Jacob sulanduks kollektiivi, jõuaks ta arusaamisele, et ta on sama väärtuslik töötaja nagu teisedki ja julgeks langetada otsuseid iseseisvalt. Samuti peaks ülemus korraldama arenguvestlusi, et kuulata ära ka teiste töötajate mõtted töökeskkonna täiustamiseks, Jacobi puhul peaks kindlasti teda julgustama ja positiivselt toetama mõistmaks, et eksimine on inimlik ja vigu tegemata soovitud tulemuseni ei jõua.