Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
  • Juhtimispsühholoogia aine, funktsioonid ja eesmärgid
  • Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises
  • Juht kui sisegrupi prototüüp
  • Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid
  • Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid
  • Paradigma muutus ja uus juhtimismudel
  • Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus
    8. Formaalne ja mitteformaalne liider
  • Organisatsiooni kultuur ja juhtimine
    10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad
    11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse
    12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad
    13. Inimesekeskne juhtimine
    14. Inimkapitali mõiste
    Inimkapitali on määratletud kui indiviidi omandatud teadmisi ja võimeid, mis võimaldavad tal oma tegevust muuta ja seega tuua kaasa majanduskasvu ( Coleman 1988). Inimkapital on arendatav ka näiteks väljaõppe ja hariduse andmise kaudu, mis kaasajastavad inimese võimeid ühiskonnas toimetulekuks. Eristatakse ka ettevõttespetsiifilist ja tegevusharuspetsiifilist inimkapitali. Esimese moodustavad oskused ja teadmised, mis omavad väärtust vaid konkreetse ettevõtte kontekstis, ega ole ülekantavad teistesse ettevõtetesse (Sandberg 1986). Tegevusharu -spetsiifiline inimkapital omab aga väärtust vaid konkreetse tegevusharu piires (Siegel jt, 1993).
    15. Tööalase käitumise kaks vormi ja nende funktsioonid
    16. Tööalase käitumise reguleerimise võimalused
    17. Tööjuhenduse olemus ja eesmärgid
    18. Mentorluse olemus ja funktsioonid
    Iseseisva tööalase arengu ja õppimise toetamise enamkasutatavad meetodid on juhendamine ja mentorlus .
    Mentorlust ja juhendamist rakendatakse lisaks uute töötajate ja juhtide sisseelamisel veel:
    • tippjuhtkonna arendamisel
    • talentide hoidmisel
    • ettevõttesse tagasipöördujate toetamisel
    • töötajate arengu toetamisel

    Juhendamist kasutakse siis, kui eesmärgiks on inimeste töötulemuste ja
    õpivõime arendamine ning keskendumine konkreetsetele lühiajalistele
    eesmärkidele. Keskendutakse konkreetsete ülesannete täitmisele, mille
    juures igapäevane õppimine ja arendamine ei ole olulised.
    • Juhendamise juures peetakse silmas ettevõtte eesmärke ja nende

    saavutamist.
    • Mentor keskendub konkreetsele inimesele ning tema potentsiaali

    väljatoomisele. Erinevalt juhendajast vaatleb mentor asju tervikuna ja
    pikemas perspektiivis.
    • Mentori ja mentee tähtsaim töövahend on partnerlussuhe.

    Ülekantud tähenduses on mentor kogenud nõustaja ja toetaja, eeskuju ja õpetaja.
    _ Mentor töötab noore töötaja partnerina, suunab, nõustab ja annab talle
    regulaarset tagasisidet.
    _ Mentor on alati usaldusisik, kellega võib rääkida kõigest
    _ Mentor ei anna hinnanguid, ei kritiseeri
    Mentor on:
    _ kohandaja
    _ metoodiliste võimaluste avardaja
    _ tutvustaja (inimesed, süsteemid)
    _ nõuandja
    _ suunaja
    _ peegeldaja
    _ suhtekorraldaja
    _ Esmatähtis on tugi! Kontroll on vajalik, aga mitte eesmärk
    Kontroll = konstruktiivne kriitika, mis viib edasi ja annab tiivad.
    19. Eestvedamise vormid
    Ümberkujundavale eestvedamisele on iseloomulikud 4 komponenti:
    _ Individuaalne lähenemine - juht on huvitatud töötajate individuaalsest
    arengust ning on teadlik nende soovidest ja vajadustest. Juht toetab
    töötajate teadmiste ja oskuste suurenemist ning tugevdab nende
    valmidust võtta initsiatiivi.
    _ Intellektuaalne stimulatsioon – juht ärgitab oma töötajaid mõtlema ja
    unistama , kasutama oma teadmisi uue loomiseks ja loobuma
    traditsioonilistest probleemi lahendustest. Juht peab olema valmis looma
    visioone ja aktsepteerima ootamatuid, kummastavaid ideid.
    _ Inspireerimine – juht inspireerib oma töötajaid kujundades tuleviku
    väljavaateid. Juht loob tulevikust optimistlikke ja realistlikke kujutluspilte ja
    julgustab oma töötajaid püstitama suuri eesmärke ja püüdlema kõrgete
    sihtide poole.
    _ Idealiseeritud mõju – juht on oma töötajatele eeskujuks. Tema käitumine
    väljendab optimismi, enesekindlust ja usku püstitatud eesmärkide
    saavutamisse. Juht võtab täis vastutuse oma otsuste ja tegude eest.
    Töötajad usaldavad oma liidrit ja loovad temaga emotsionaalseid seoseid .
    Pragmaatilisele eestvedamisstiilile on omased 2 komponenti:
    _ Juhtimine vigade kaudu - juht kaardistab ja parandab vigu. Juht
    sekkub kui töö ei kulge plaanipäraselt, kui töötajad teevad vigu või
    ei ole võimelised täitma ülesandeid ootuste kohaselt. Kui kõik
    kulgeb plaanide ja kokkulepete kohaselt, siis juht ei sekku. Passiivse
    vigade kaudu juhtimise korral sekkub juht siis kui kerkivad esile
    probleemid, aktiivse vigade kaudu juhtimise korral jälgib juht
    aktiivselt tööprotsessi ja on valvas võimalike vigade suhtes.
    _ Tegevusest sõltuvad tasud – tasu järgneb tegevusele ja
    tulemusele. Juht püüab viia töö eest saadavad tasud vastavusse
    töötaja panuse ja jõupingutustega, nad muudavad tasusid silmas
    pidades töötaja tööpanust. Pragmaatiline liider rahuldab töötajate
    vajadused ja tuleb vastu nende soovidele, kui töötaja on oma
    kohustused täitnud.
    20. Juhi roll ja rolli kujunemine
    21. Rolliprobleemid
    22. Juhi rollid H.Mintzbergi järgi
    Juhi rollid H.Mintzbergi järgi:
    _ Suhtlemisega seotud rollid
    _ Esindaja roll – on seotud organisatsiooni esindamisega väljaspool
    _ Juht-liider roll – on seotud alluvate innustamise ja motiveerimisega
    _ Sidepidaja roll –ühenduse pidamine teiste juhtide ja
    organisatsiooniväliste isikutega
    _ Informatsiooniga seotud rollid
    _ Vastuvõtja roll – alluvatega suheldes, aruandeid uurides
    _ Info jagaja roll – loob sobiva teabeedastussüsteemi
    _ Kõneleja roll – toimub info edastamine väljapoole organisatsiooni
    Otsustamisega seotud rollid
    _ Uuendaja roll – juht püüab probleemidele leida uusi ja paremaid lahendusi
    _ Ressursside jagaja – juht teeb strateegilisi otsuseid
    _ Lahendaja – lahendab probleeme, eriti just erakorralisi
    _ Läbirääkija – koosolekud, manipuleerimine , “lobby-töö
    23. Klassikalised liidri käitumisstiilid
    24. McGregori X-Y teooria
    25. Juhtimist mõjutavad aspektid
    26. Liidri käitumisstiilid - ülesand- ja töötajakeskne juht
    27. Liidri juhtimisstiili edukust mõjutavad tegurid
    28. Situatiivne eestvedamise mudel
    29. Kaasosalusega juhtimine
    30. Loovjuhtimine ja innovatsioon
    31. Loovjuhtimist võimaldavad organisatsiooni tingimused ja juhi käitumine
    32. Loovuse komponendid juhtimises
    33. Juhtimiskogemus ja kriteeriumid
    34. Juhtide ebaõnnestumise põhjused ja juhtimisvead
    35. Inimese käitumist mõjutavad tegurid
    36.Taju mõju käitumisele ja taju erinevuste põhjused

    37. Kausaalne atributsioon ja atributsiooni vead juhtimises
    38. Hoiaku olemus, komponendid ja mõju käitumisele
    39. Väärtused kui käitumise kujundajad
    40. Isiksusejoonte mõju tööle
    41. Suhtlemist mõjutavad isiksuslikud tegurid
    42. Suhtlemisoskust tagavad tegurid
    43.Usalduse kujunemist ja ebaõnnestumist mõjutavad tegurid
    Organisatsioonis usalduse kujunemise aluseks on usaldust tekitavad juhtimisvõtted.
    Juhile vastandumist soodustavad:
    • jäik hierarhia
    • informatsiooni monopoliseerimine juhi poolt
    • juhi positsiooni eeliste ära kasutamine ja rõhutamine
    • ähvardamine ja hirmutamine

    44. Sõnumi veenvust tagavad ja mõjutavad tegurid
    Sõnumi esitamine
    Sõnumi edastamise ajakava:
    • Sissejuhatus 25% planeeritud ajast
    • Teema arendus 70% planeeritud ajast
    • Kokkuvõte 5% planeeritud ajast

    Põhiteate edastamise käigus peaks toimuma probleemi vastu huvi äratamine, vastastikuse usalduse õhkkonna loomine ning sisendamis- ja veenmismeetodite kasutamine. Sellisel juhul võib ametikõnelust saata edu. Kuna tänapäeva kõige defitsiitsem ressurss on aeg, tuleks oma teade maksimaalselt kokku suruda ning väljendada end lühidalt ja selgelt. Tähelepanu tuleks pöörata neljale faktorile. Need on teate sisukus ja tihedus, keelekasutuse lihtsus ja väljenduse emotsionaalsus. Sisukas teade sisaldab ainult olulist infot, on asjatundlik , konkreetne, selge sisuga ja tõene. Viidata tuleks ka infoallikatele ja nende usaldusväärsusele. Kasutada tuleks lihtsaid, paraja pikkusega lauseid ja vältida keerukate võõrsõnade kasutamist. Mõtteid tuleks loogiliselt seostada ja oluline ebaolulisest eristada. Mõjusam on isikupärane ja ilmekas väljenduslaad.
    45. Emotsionaalne küpsus ja edu tagavad käitumisvormid
    Küpsuse-ebaküpsuse kontiinum ( Chris Argyris)
    Ebaküpsuse tunnused
    _ Passiivsus
    _ Sõltuvus
    _ Kitsas käitumise repertuaar
    _ Pinnapealsed huvid
    _ Lühiajalised eesmärgid
    _ Alluva positsioon
    _ Vähene enesekindlus
    Küpsuse tunnused
    _ Aktiivsus
    _ Sõltumatus
    _ Rikas käitumise repertuaar
    _ Sügavad huvid
    _ Pikaajalised eesmärgid
    _ Ülemuslik positsioon
    _ Enesekindlus ja kontroll
    Goleman (1998) väidab, et emotsionaalne intelligentsus on seotud kompetentsidega, mis eristavad edukaid liidreid vähem edukatest.
    Emotsionaalse intelligentsuse mõju edule on 80-90%.
    Käitumised, mis tagavd edu:
    • Oskus ära tunda ja mõista enda meeleolusid ja tundeid. Oma

    tunnete ja meeleolude põhjuste tundmine ning oskus hinnata oma
    emotsioonide mõju teistele.
    • Oskus kontrollida häirivaid impulsse ja meeleolusid ning võime

    reguleerida oma käitumist (mõelda enne toimimist).
    • Võime tegutseda ja töötada sisemiste motiivide ajel , leida rahuldust

    tööst endast. Võime olla püsiv ja entusiastlik eesmärkide saavutamisel.
    • Oskus hinnata ja mõista teiste emotsioone ja emotsionaalseid reaktsioone ning reageerida neile adekvaatselt.
    • Oskus luua pingevabasid suhteid, teha koostööd ning näha ühiseid
    • huve ja võimalikke ühiseid hüvesid.

    46. Emotsionaalne eneseregulatsioon
    Emotsionaalne eneseregulatsioon - on oma emotsioonide
    kontrollimine, nii et need pigem hõlbustaksid kui takistaksid käsil oleva töö tegemist.
    Emotsionaalne eneseregulatsioon hõlmab:
    • enesekontrolli - destruktiivsete emotsioonide ja impulsside kontrolli all hoidmine;
    • usaldusväärsust - kindlate aususe ja meelepuhtuse standardite omamine ja säilitamine;
    • kohusetunnet - vastutust oma toimingute eest, kõige eest, mida teed;
    • kohanemisvõimet - paindlikkust muutuste käsitlemisel;
    • innovatsiooni – võime leida tõhusamaid viise ülesannete täitmiseks ja võime tunda end mugavalt muutuste protsessis ja kokkupuutes uue informatsiooniga.

    47. Võim ja mõjuvõim
    Võimu mõju
    • Inimesed, kes omavad enam võimu kasutavad erinevaid mõjutamise taktikaid
    • Võimu omavatel inimestel on kalduvus enam kasutada jäiku mõjutamise tehnikaid
    • Võimu omavad inimesed, kes kasutavad jäiku mõjutamise taktikaid enamasti

    alahindavad teisi inimesi
    48. Võimu areng
    49. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad
    Võimu allikad on järgmised:
  • kasul põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on mingid ressursid , millest võib neile kasu olla: edutamine, palgakõrgendus, paremate tingimuste võimaldamine. Mõju tekib siis, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos;
  • karistusel põhinev võim - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus garanteerida neile mingid negatiivsed tagajärjed, kui nad ei allu: noomitused, palgakõrgndusest, ametikõrgendusest või suhtlemisvõimalusest ilmajätmine;
  • positsioonil põhinev võim - inimesed tajuvad, et liider on neist kõrgemal positsioonil. Seda seostatakse turvatundevajaduse, jäljendamissoovi jt. teguritega;
  • karismaatilisusel põhinev võim - tajutakse liidri isiksuslikku võlu. Järgijatele meeldib see inimene, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Mõjuvõim tekib isiklike inimlike suhete kaudu ja on väga isikupärane;
  • ekspertvõim - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita.
    Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontrolli informatsiooni ja keskkonna üle.
    Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimu allika. Oluline on see, et inimesed seda tajuksid, kuigi võib-olla tegelikult tal seda võimu allikat ei olegi.
    Võimu küsimust käsitlevad erinevaid stiile kasutavad juhtid erinevalt:
    • autokraadid käsitlevad võimu kui kindlat suurust, mida võib juurde saada kellegi teise arvel. Leitakse, et võimu saab anda ainult ülevalt alla;
    • demokraadid peavad võimu muutuvaks suuruseks, mis võib suureneda ilma, et seda kelleltki teiselt ära võetakse. Nende arvates tuleb see teistelt inimestelt nii ametlikke kui mitteametlikke kanaleid pidi ja saadakse tänu oma ideedele ja tegevusele.

  • Sotsiaalse võimu allikad ja nende rakendamise võimalused
  • Karismaatiline liider
  • Planeerimisega seotud probleemid, mis mõjutavad töötajate käitumist
  • Motiveeriva eesmärgi kriteeriumid
  • Otsustamine kui juhtimisfunktsioon ja otsustamise piirangud
  • Planeerimise edukust tagavad tegurid
  • Tegevuse struktuur ja mõju käitumisele organisatsioonis
  • Võimu jaotus organisatsioonis
  • Delegeerimine kui juhtimisvõte
  • Töötajate volitamine
  • Ametlik suhtlemine ja kahesuunaline kommunikatsioon
  • Kommunikatsiooni vormid ja nende sobivus edastatava informatsiooniga
  • Kontroll kui juhtimistegevus
  • Kontrolli fookus ja kontrollivormid
  • Tagasiside
  • Konflikt olemus, põhjused ja tüübid
  • Konflikti koostisosad
  • Konfliktide lahendamise viisid ja nende sobivus situatsiooniga
  • Konflikti katkestamine ja lahendamine
  • Liidri ja järgija suhe
  • Sotsiaalse vahetuse teooria ja sotsiaalse interaktsiooni põhimõtted
  • Konformsus ja allumine
  • Järgimise stiilid ja tõhus järgija
  • Liidri sise- ja välisgrupi kujunemine
  • Töömotivatsiooni elemendid
  • Motivatsiooni tasakaalu mudel ja selle olulisus juhtimises
  • Sisemine motivatsioon ja selle allikad
  • Ootuste teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon
  • Võrdsuse teooria ja selle tööalast käitumist kujundav funktsioon
  • Organisatsiooniline õiglus ja vajadus nendega arvestada juhtimistegevuses
  • Töökarakteristikute mudel ja töömotivatsioon
  • Käitumise kinnitamine, kiitmine ja karistamine
  • Muudatuste juhtimine, muudatuste eeldused ja tüpoloogia
  • Psühholoogiline ja füsioloogiline stress
  • Tööstressi põhjused
  • Läbipõlemine ja selle vältimine organisatsioonis
  • K. Lewini muutuste mudel
    Kurt Lewin ’i muutuste mudel
    Lahtisulatamine
    - luuakse motivatsioon muutuseks
    - julgustatakse muutma käitumistavasid ja hoiakuid
    - püütakse vähendada barjääre
    - luuakse psühholoogiliselt turvaline keskkond
    Muutmine
    - jagatakse uut informatsiooni, kujundatakse uued käitumismudelid, pakutakse võimalusi
    näha ja tõlgendada asju teist moodi
    - aidatakse töötajatel omaks võtta uusi ideid ja käsitlusi
    - rolli kujundamine, mentorlus, eksperthinnang , käitumismarkerite kirjeldamine ja väljaõpe, on olulised ja tõhusad mehhanismid muutuste toetamisel
    Kinnikülmutamine
    - aidatakse töötajal siduda uusi õpitud käitumisi oma igapäevase tegevusega
    - positiivne kinnitus tugevdab omandatud käitumisi
    - juhendamine ja toetus muudab muutuse tulemused stabiilseks
  • Muutusteks valmidus ja omaksvõtt
  • Vastupanu muudatustele ja vastupanu vähendamise võimalused
  • Kotteri muudatuste juhtimise mudel
  • Grupi tunnused ja omadused
    Grupil on neli olulist tunnust:
    _Grupp moodustub kui kaks või enam inimest on seotud sotsiaalse suhtlemise kaudu ning nad saavad vastastikku mõjutada üksteise käitumist ja veendumusi
    _Neil on teatud kindlates valdkondades ühised arusaamad ja eesmärgid, mille saavutamist nad taotlevad.
    _Eksisteerib suhteliselt püsiv grupi struktuur – on kindlad rollid ja reeglid ning normid, mis on ajas püsivad ja mida täidetakse ka erinevates sotsiaalsetes situatsioonides .
    _Inimesed tajuvad ja tunnistavad end grupina.
  • Grupi areng ja grupi küpsus
  • Grupistruktuur, grupisuhteid määravad struktuuri elemendid
  • Grupi normide kujunemine ja funktsioonid
  • Grupi kohesiivsus ja selle kujunemist mõjutavad tegurid
  • Meeskond
  • Meeskonnatöö printsiibid
  • Meeskonna arengustaadiumid
  • Meeskonna efektiivsust tagavad tegurid ja eduka meeskonna tunnused
    43
  • Vasakule Paremale
    Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #1 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #2 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #3 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #4 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #5 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #6 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #7 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #8 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #9 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #10 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #11 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #12 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #13 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #14 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #15 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #16 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #17 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #18 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #19 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #20 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #21 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #22 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #23 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #24 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #25 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #26 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #27 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #28 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #29 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #30 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #31 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #32 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #33 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #34 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #35 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #36 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #37 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #38 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #39 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #40 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #41 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #42 Juhtimispsühholoogia aine-funktsioonid ja eesmärgid #43
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 43 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor katsyounow Õppematerjali autor
    Konspekt

    Sarnased õppematerjalid

    Inimeste juhtimine organisatsioonis
    13
    doc

    Inimeste juhtimine organisatsioonis

    enesetähtsustamine- altruism, e/v struktuur iseseisvad üksused- omavahel seotud, turg kohalik- globaalne, peamine ressurss kapital- uus informatsioon , konkurentsieelis hind- aeg, töötajaskond homogeenne- mitmekesine, töötajate ootused, kindlustunne- isiklik areng, töö individuaalne- meeskondlik, kvaliteet kohustuslik- isiklik 3. Juhi kaksikroll ­ juht ja liider Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri Juhi roll: administratiivne ja kontrolliv Liidri roll: mõjutada (kujundada) kaastöötajate tegevust (käitumist) ressursside hankimine ja jaotamine visiooni loomine, tegevuse korraldamine innustamine

    Juhtimispsühholoogia
    Juhtimine - KT2 vastused
    17
    docx

    Juhtimine - KT2 vastused

    4. Teadmised on jaotunud üle kogu organisatsiooni. 11. Mida nimetatakse juhtimisulatuseks? Millised on juhtimisulatust mõjutavad tegurid? Juhtimisulatus on ühe ülemuse alluvuses olevate nende inimeste arv, kes otseselt peavad talle aru andma. Juhtimisulatust mõjutavad tegurid: · Organisatsioonisisesed protseduurid. · Alluvate kompetentsus - mida kompetentsemad alluvad, seda rohkem võib neid olla. · Eesmärkide standardsus - kui eesmärgid on kõigile teada ja organisatsioon sõltub väliskeskkonnast vähe, võib juhil olla rohkem alluvaid. · Töö iseloom - mida komplitseeritum ja teadmisi nõudvam on protsess, seda väiksem saab olla juhtimisulatus. · Ekspertide, spetsialistide olemasolu - mida rohkem on eksperte, seda suurem saab olla juhtimisulatus. 12. Mida nimetatakse juhtimistasandiks? Millised on juhtimistasandite arvu mõjutavad tegurid?

    Juhtimine
    INIMRESSURSI JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED
    17
    docx

    INIMRESSURSI JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED

    Jack Welch: ,,Äris on 3 põhinäitajat": 1) Klientide rahulolu 2) Töötajate rahulolu 3) Rahavoog IRJ on kogu juhtimistegevuse alus, kuid mitte kogu äritegevuse alus. IRJ abil saab tagada organisatsioonile edu. Mõistet kasutatakse kahel erineval viisil: Kirjeldab juhtimistegevust üldiselt; Käsitleb inimeste juhtimist viisil, mis erineb täielikult personalijuhtimisest-erinev filosoofia, inimestele suunatud organisatsiooniline tegevus. 2. Inimressursi juhtimise eesmärgid, rollid ja ülesanded IRJ juhtimise eesmärgid: 1) Mehitamine- mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. 2) Tulemustele orienteerumine 3) Muudatuste juhtimine 4) Administreerimine ROLLID JA ÜLESANDED: 1 IR J JU H T I Tu le m u s t e l M IN E e

    Juhtimine
    Juhtimine-Kordamisküsimused kt nr 2
    24
    docx

    Juhtimine. Kordamisküsimused kt nr.2

    JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 2 1. Mida nimetatakse organisatsiooni struktuuriks? Organisatsiooni struktuur on organisatsiooni ametikohtade vaheliste suhete mudel. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: •Tagada firma tegevuse efektiivsus; •Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; •Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; •Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 3. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 4. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider on isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. 5. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused?  Intelligentsus;

    Juhtimine
    Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused
    21
    doc

    Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

    1. Millised on organisatsioonikäitumise kolm uuritavat tasandit? 10p Indiviid ­ baasteaduseks on psühholoogia, mis uurib isiksust, motivatsiooni, emotsioone, stressi, taju, hoiakuid, väärtuse töörahulolu jne. Juhtimisteadusteks, mis selle uurimisobjektiga tegelevad on organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Grupp ­ baasteadusteks sel tasandil on sotsioloogia ja sotsiaalpsüholoogia. Sotsioloogia uurib grupikäitumist tööjaotust, konflikte ja organisatsioonikultuuri. Sotsiaalpsüholoogiaga uuritakse näiteks kommunikatsiooni, grupiprotsesse ja otsustamist.

    Majandus
    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD
    17
    pdf

    ORGANISATSIOONIKÄITUMINE EKSAMI KÜSIMUSED 2014 KEVAD

    3. Mis moodustab organisatsiooni sise- ja väliskeskkonna? Sisekeskkond: Struktuur - struktuur ehk koostisosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri. Inimesed - juht saavutab eesmärgi inimeste kaudu, kasutades ära nende tööjõudu ja intellekti. Ülesanded - iga struktuuri üksus või allüksus luuakse mingi eesmärgi saavutamiseks. Ülesanded on eesmärgi saavutamise vaheetapid. Eesmärgid - üldine eesmärk määrab ära ettevõte suuruse, struktuuri, töötjate vajaduse, tehnoloogia, aineliste ja finantsressursside vajaduse. Tehnoloogia - tehnoloogia on tootmise sisendite muutmise viis eesmärgipäraseks väljundiks. Väliskeskkond: Poliitilised tegurid - poliitiline kord, seadusandlik süsteem. 1

    Ühiskonnaõpetus
    Organisatsioonikäitumise eksami küsimused
    6
    doc

    Organisatsioonikäitumise eksami küsimused

    Lühidalt, sest välisgrupil: Teiste töötajatega on suhted pinnapealsed. Vähene vastastikune mõju Alluvatelt oodatakse vaid formaalsete rollide täitmist tööülesanded, protseduurid, normid ja reeglid 15 . Kaasajal kõneletakse juhtide kaksikrollist. Mida selle all mõeldakse ja miks on juhtidele kaksikroll kujunenud Juhi kaksikroll juht ja liider. Juhil on õigused ja kohustused organ. tegevuste ja eesmärkide täitmisel. Liidri eesmärgid on pikaajalised, uudsed ja muutustele orienteeritud. Juhid on alluvad, liidrid on järgijad. Liidri efektiivsuse tagab teiste taju temast, edukuse tagab liidri võime mõista ja liita järgijate ootusi ja vajadusi valdkonnapõhis elt. Formaalsete juhtide tööülesannete hulka kuulub nii juhtimine kui ka eestvedamine, erineb mitteformaalse st formaalsete õiguste ja võimu ulatuse poolest. Mitteformaalne liider- gruppi kuuluv inimene, kes oma teadmiste, kogemustega,

    Organisatsioonikäitumine
    Juhtimise KT 2
    20
    docx

    Juhtimise KT 2

    • Coachimise käigus juhi küsimustele vastates saab alluv teadlikuks ülesande igast aspektist ja tegevusest, mida ülesande täitmiseks vaja. • Coachiv juht saab alluva vastuseid kuulates aimu mitte ainuüksi tegevusplaanist, vaid ka selleni viinud mõttekäigust. • Coachimine annab juhile tegeliku, mitte illusoorse kontrolli, ning alluvale tegeliku, mitte illusoorse vastutuse. • Coaching on suunatud vestlus, kus juhendatav teadvustab ja püstitab endale eesmärgid ja ühiselt leitakse võimalused, kuidas need ellu viia. 19. Millised on tulemusliku coachi eeldused? • Emotsionaalne intelligentsus. • Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast. • On väga aus ja eetiline. • Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. • Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast • On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on

    Juhtimine




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    ZnaxMAN profiilipilt
    ZnaxMAN: Oli abi!
    16:22 16-01-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun