Johan Laidoneri referaat (0)

Juurikaru Põhikool
Johan Laidoneri elulugu
Referaat
Koostaja : Teet Adamberg
Juhendaja: Pille Simral
2011

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 3
3
http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg 3
Johan Laidoneri noorus ja haridus 4
Laidoneri sõjastrateegia 7
Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss 8
Kaitseliit 9
12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre 10
Laidoneri elu lõpp 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Kahekümnenda sajandi alguses kerkis päevakorda iseseisva rahvusriigi loomine. Et rajada iseseisev riik on vaja kaitset välisvaenlaste eest. Selleks on vaja korralikku sõjaväge. Sõjavägi vajab aga juhti, kes suudaks panna armee ühiselt tegutsema. Selliseks juhiks sai kindral Johan Laidoner. Tema rolli on ajaloos erinevatel aegadel erinevalt kajastatud. Vaieldamatult kuulub aga Laidoner Eesti ajalooliste suurkujude hulka.

http://www.mil.ee/uudisepilt/1041laidoner.jpg

Johan Laidoneri noorus ja haridus

Johan sündis 12. veebruaril 1884 Viljandimaal Viiratsi vallas Raba renditalus. Pere elas vaeselt. Kokku oli 4 last. Isa oli sulane ja ema talu peretütar. Siiski oli noor Johan väga töökas ja tahtis saada head haridust.
Haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui vanemad kolisid Viljandi linna, siis pandi Johan linna saksakeelsesse algkooli, siis jätkas ta õpinguid venekeelses Viljandi linnakoolis, mille ta 1900. aastal lõpetas.
Kehva majandusliku olukorra tõttu pidi Laidoner astuma vabatahtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis 110. Kama jalaväepolgus Kaunases. 1902 pääses ta Vilno (Vilniuse) sõjakooli. Sõjakoolis oli Johan oma lennu parim. 1905 lõpetades sai ta nooremleitnandi auastme ja riigivapiga kulduuri. Teenistuskoha võisid paremad lõpetajad ise valida, nii otsustas Laidoner minna 13. ihukaardiväe grenaderide Jerevani polku, mis paiknes Gruusias ja mille aukomandöriks oli Nikolai II isiklikult.
1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud.2
1909-12 õppis Laidoner Nikolai sõjaväeakadeemias. Sinna akadeemiasse kandideeris iga aasta umbes 1000 meest, aga kohti oli ainult 100. Akadeemias õppides ja Laidoner silma mitmele õppejõule. Johani tulemused olid alati eeskujulikud.
Laidoneri tegevus
Esimene maailmasõda
I maailmasõja puhkedes saadeti Johan III Kaukaasia korpuse staapi ja saadeti Galiitsia rindele. Varsti ülendati Laidoner kapteniks ja peagi oli ta Läänerinde staabi luureosakonna ülema abi. 1916. aastal sai Laidonerist alampolkovnik ja 1917 viidi ta üle 62. diviisi staabiülemaks. Sõja käigus sai Johan kaks korda haavata ja ühe korra põrutada.

Eesti jalaväediviisi ülem
1917. aasta lõpus kutsuti Laidoner Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee poolt 1. Eesti jalaväediviisi ülemaks, kuhu kogunes umbes 50 000 sõdurit ja 1000 ohvitseri. Vaatamata keerulisele olukorrale, kus enamlased olid võtnud võimu ja Vene armee lagunenud, suutis Laidoner hoida rahvusdiviisi distsiplineerituna ja kaitsta tsiviilelanikke. 1918. aasta veebruaris oli Laidoner sunnitud enamlaste nõudel lahkuma .
2. Eesti iseseisvumine 24.veeb 1918
Laidoner, olles teravapilguline poliitik ja luureohvitserina harjunud delikaatsete probleemidega, oli mees omal kohal. Koos poliitiliste liidrite ja oma lähemate kaasteenijatega töötas Laidoner välja tol hetkel ainuõige strateegia. Viimse võimaluseni püüti vältida relvakokkupõrkeid enamlaste ja Vene armeega.
3. Töö Petrograadis
Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid.

4. Vabadussõda 28.11 1918-03.01 1920
Eesti Vabadussõda algas Eesti armee taandumisega, Eestil puudus tõeline vägede ülemjuhataja- isik, kelle autoriteet oleks väljaspool kahtlust. Nõnda jõudis Laidoner tagasi Eestisse detsembris 1918, kui sõjaliselt kokku varisenud Saksa armee oli siit lahkunud ja Punaarmee alanud pealetungi loodavate Eesti vägede vastu. Esimeseks Laidoneri ülesandeks oli Briti laevastiku toomine Tallinna reidile, et tagada Eesti vägede julgestus merelt. Johan tuli sellega suurepäraselt toime.
5. 14. detsembril määrati ta operatiivstaabi ülemaks ja 23. detsembril sõjavägede ülemjuhatajaks. Laidoner suutis lühikese ajaga luua võitlusvõimelise Eesti armee ja viia selle 1919. aasta alguses vastupealetungile. Mai kuuks oli Eesti vabastatud ja edaspidi toimus sõjategevus põhiliselt kas Läti või Venemaa territooriumil. Tema isikus kehtestus kogu Eesti sõjavägi, Vabadussõja perioodil isegi terve rahvas ja riik. 3. jaanuaril 1920 tehti Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel vaherahu ning 2. veebruaril kirjutati Tartus alla rahulepingule.

Laidoneri sõjastrateegia

Sõjaväe isikkooseisu osas langetas Laidoner kaks eriti olulist otsust. Nähes rahva madalat võitlusmoraali sõja algul, loobus ülemjuhataja ajutiselt katseist sundmobilisatsiooni läbi viia ja andis korralduse luua vabatahtlikest valikväeosad. Nimelt need üksused tõidki pöörde Vabadussõja kulgu. Kui kriis oli möödas, muudeti löögiüksused tavalisteks väeosadeks, kuid valikväeosades juurdunud traditsioonid säilisid ka hiljem.
Teine julge otsus oli oma ohvitseridekooli loomine juba sõja ajal. Vajadus selleks oli olemas algusest peale ja kasvas kogu aeg seoses suurte kaotustega ohvitserikorpuses eriti sõja algupoolel. Kummatigi nõudis perspektiivist mõtlemist ja julgust sellise sammu astumine juba sõja ajal, kus parimaid jõude tuli sõjakooli tarvis eraldada rivist. Otsus oli aga õige ja sõja lõpuks kasvas Eesti ohvitserkond 10% võrra. Sõja lõpulahingutes oli sel suur tähtsus.
Sõjaväe kui tegusa süsteemi loomine oligi ülemjuhataja tegevuse peamine saavutus. Üks kogenud tööstusjuht ütles kord, et hea juht pole mitte see, kes kogu aeg juhib, vaid see, kes loob struktuuri, mis ise töötab.
Suurt rõhku pani Laidoner ka noorte sõjalisele eelkoolitamisele ja kaitsetarvete arvestamisele kõigis eluvaldkondades. Mis puutub kaitsevahenditesse, siis oma uue ametiaja algusest peale püüdis Laidoner hoolitseda eestkätt tanki- ja õhutõrjerelvastuse täiendamise eest. Kiirendatud korras asuti arendama kodumaist sõjatööstust. Ülemjuhataja autoriteet poliitilises mõttes võimaldas teatud määral suurendada ka kaitse- eelarvet kolmekümnendate aastate teisel poolel.
Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhatamisest, säilitas ta armeega tihedad sidemed. Ta osales manöövreil, kohtus isiklikult sõjaväe vanemate juhtidega, jälgis sõjanduse arengut kogu maailmas ja võttis aeg-ajalt avalikult sõna Eesti Kaitseväe arendamise küsimustes. Neist sõnavõttudest võib järeldada, et Laidoner oli väejuht täielikult oma aja nõuete tasemel. Kogu riigikaitse alusena rõhutas ta kõigepealt kaitsetahet.
1934 teostati tema juhtimisel sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet ja relvastust- püüti teha kaitsevõime suurendamiseks kõik, mida väikeriigi võimalused lubavad.

Esimene detsember 1924- Kommunistide mäss

Esimene detsember näitas, et Eesti riigikaitse struktuur on kohatu. Isevärki arusaamine demokraatiast, mis esines eeskätt sotsialistide juures, ei näinud üldse ette ülemjuhataja ametikohta. Nii rikkus valitsus Laidoneri ametisse kutsudes tegelikult seadust. Ometi ei imestanud keegi. Eestil lihtsalt oli ülemjuhataja olemas ja kui maad ähvardas oht, kutsuti ta loomulikult ametisse. Sel õppetunnil oli positiivne mõju riigikaitse reorganiseerimisel tulevikus.

Kaitseliit

Oluline moment oli vabatahtliku kaitseorganisatsiooni- Kaitseliidu – taastamine. See toimus Laidoneri ülemjuhataja käskkirjaga 17. detsembrist 1924. On loogiline, et suhteliselt vaene ja üliraskel geopoliitilisel asukohal riik nagu Eesti ei suuda lipu all hoida vajaliku suurusega sõjaväge. Appi peab tulema vabatahtlik riigikaitsetöö. Sellist tööd tegi Vabadussõja eel ja ajal Kaitseliit.

12. märts 1934- Sõjaväeline riigipööre

Tõenäoliselt poleks K. Päts suutnud 12. märts 1934 teostada sõjaväelist riigipööret ilma kolmandat korda ülemjuhatajaks määratud Laidoneri abita . Tol hetkel oli Johani populaarsus tunduvalt kõrgem Pätsi omast Vältimaks vabadussõjalaste võitu ja koondamaks võimu enese kätte, teostasid riigivanema kandidaadid K.Päts ja Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde. Kogu riigis kuulutati kaitseseisukord. Suleti vapside organisatsioonid ning keelustati kõik poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Vangistati 400 juhtivat vapsi, riigikogu saadeti suvepuhkusele. Riigiasutustes tehti puhastustöö.

Laidoneri elu lõpp

19. juuli 1940 küüditati kindral Laidoner koos oma abikaasaga okupeeritud Eestist Venemaale. Pikka aega ei teatud tema edasisest saatusest suurt midagi. Johan Laidoner arreteeriti NKVD poolt 26. juuni 1941 Pensas, kuhu ta oli küüditatud. Juurdlus kestis kuni 1942. aasta märtsini, mil see erikorraldusega peatati. Ta oli aastaid Pensa, Kirovi , Ivanovo, Moskva ja Vladimiri vanglates . Vladimiri vanglasse lähetati ta 30. aprillil 1952, kus ta veidi vähem kui aasta pärast suri. Toimikus on vastav akt: “13. III 1953 kell 14.00 korpuse nr 2 kambris nr 15 suri kinnipeetav nr 11 (st Laidoner)”. 14. märtsi öösel kell 3 ja 20 minutit maeti. Kahjuks ei selgu ühestki dokumendist täpset matmis kohta .

Kokkuvõte

Kindral Johan Laidoner oli mees õigel ajal. Ta oli mees, kes suutis väheste vahenditega organiseerida suurt sõjaväge. Laidoner oli Eesti sõjaväelane ja riigtegelane ning kindral. Oluline on ka tema poliitiline tegevus. Laidoner oli suurkuju , kes rõhutas, et riiki on vaja kaitsta. Tema sõnad: “Kõigepealt ma kriipsutan alla ja tuletan meelde üht vana tõde, et ükski riik, ükski rahvas ei püsi ilma kaitseta… See vana tõde püsib ka praegu. Ja kui meie tahame iseseisva riigina elada, siis peame iga silmapilk valmis olema ennast kaitsma.”9
Kindral Johan Laidoneril kui vägede ülemjuhatajal Eesti Vabadussõjas on suuri teeneid eesti rahva vabastamisel ja iseseisva Eesti Demokraatliku Vabariigi loomisel

Kasutatud kirjandus

        EE nr5 lk379-380
        P. Pillak “Johan Laidoner” Tln 1999 lk 3-7
        S.Vahtre “Eesti ajalugu elulugudes” Tln 1997 lk 118-119
        H. Walter “Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest” kirjastus “ Perioodika ”1990 lk 5-17
        http://www.itcollege.ee/~ktekku/Eesti%20XX%20sajandil.html 08.01.2005
        http://www.viljandi.ee/index.php?id=3448 08.01.2005
        http://www.viljandi.ee/index.php?id=1329 08.01.2005
        http://est.ttu.ee/yldteave/ajalugu/?specdoc=1054 08.01.2005
        http://www.vm.ee/est/kat_397/3450.html 08.01.2005
13