1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1...
valitud kohtunikud. Muudeti senist haldusjaotust. Asutav kogu oma tegevuse ja uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu . 1792. augustis puhkes väljaastumine, mille käigus vallutati kuningaloss ja kuningalt võeti õigus välja anda seadusi ning kukutati troonilt. 6. Rahvuskonvent. Prantsusmaa kuulutamine vabariigiks. Kuninga hukkamine. Pärast kuninga kukutamist oli vaja uut konstitutsiooni. 1792. a septembris korraldati valimised, mis olid ebaausad, sest hääletama lasti vaid vabariigi pooldajaid. Uut parlamenti nimetati Rahvuskonvendiks . Päev pärast esimest koosistumist kuulutati Prantsusmaa Vabariigiks. Rahvuskonvendi moodustas kaks äärmusparteid ja poliitilist suunda mitteomavaid liikmeid. Lahtisel hääletamisel võeti vast otsus kuninga hukkamiseks 21. jaanuar 1973 Louis XVI hukati.
Moskva-meelne päästekomitee teatas komandanditunni kehtestamisest ning nõudis nõukogude võimu taastamist, uue valitsuse moodustamist ja isegi sõjaseisukorra kehtestamist. Leedulased eirasid neid nõudeid. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin. Tallinnas kirjutati alla Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel
Täidesaatev võim: Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin. Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed. Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand'i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed. Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi. Palju sõltub presidendi isikust ja tema autoriteedist. Elatustase: 1999.a. keskmine neto aastapalk oli 131 160 FRF, meestel 140 640 ja naistel 112 320 FRF, kusjuures erasektori keskmine netopalk oli 128 220 FRF ja avaliku sektori oma 145 360 FRF. Madalaim sissetulek oli kvalifikatsioonita töölistel - 96 720 FRF, kõrgemalt tasustati firmajuhte-
Ülejäänud rahvahulka ärritas aga sõdurite ilmumine ning peagi puhkes rüselus, mis päädis tulistamise ning ilmselt kümnete inimeste hukkumisega. Valitsevad ringkonnad mõistsid toimunu hukka, kuid pigem rahva poolt korraldatud mässu, mida enda vägede tegevuse. See sündmus tekitas palju paksu verd lihtrahva (ja Marat' verejanuliste pooldajate) ning Asutava Kogu vahel. 1791. aasta põhiseaduse vastuvõtmine 1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, mis määras täidesaatva võimu peaks endiselt kuninga, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist. Seadused pidid olema kuningast aga ülimuslikumad ning seadusandlikuks võimuks pidi järgnevalt saama Seadusandlik Kogu ehk Legislatiiv (Assemblée nationale législative), mille valimistel ei pidanud aga osalema mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses
regendiks, ise Brüsselisse põgenenud. · Välismaa vürstid tahavad, et ``prantsuse epideemia'' ehk revolutsioon saaks lämmatatud, et monarhia kogu Euroopas püsiks. · Marie-Antoinette tahab vaid olla taas vaba ja mitte tegeleda poliitikaga. Kuna kuninganna peab piiramatut vabadust oma õiguseks, usub ta, et tal on õigus petta kõige jõhramal kombel kõiki, kes tema tegutsemist piirata tahavad. · Rahvuskogu on koostanud konstitutsiooni visandi. 13. septembril teatab kuningas, et ta kinnitab järgmisel päeval vandega Rahvuskogus konstitutsiooni. · Lossi valvanud rahvuskaartlased eemaldatakse. Viimast korda kõlavad ergutushüüded kuningale ja kuningannale. Sõber ilmub viimast korda · Rahvuskogu võtab kuningalt ``Majesteedi'' tiitli. · Juhtimine läheb üle vabariigi vastu sümpaatiat demonstreetivate zirodiinide kätte.
4) kui loom vahetab omanikku, siis on ostjal hõlpsam olla kindel tema poolt ostetud looma tervises ja ka veterinaararsti poolt antud veterinaartõendi õigsuses; 5) kui loomaomanik soovib piima ja lihasaadusi realiseerida nii kodu kui ka välismaal, on vajalik, et iga looma tervis oleks jälgitav kogu tema karjas elamise vältel looma tervisest sõltub saaduste kvaliteet. 4. Välimik ehk eksterjöör selle hindamine ja meetodid Lehmade konstitutsiooni nähtavat osa nimetatakse eksterjööriks ehk välimikuks. Hindamisel pööratakse välimikule suurt tähelepanu, kuna välimikuomadused on tihedalt seotud toodanguvõimega, tervisliku seisundi ja konstitutsioonitüübiga. Välimikku vaadeldakse ja kirjeldatakse veel järgmistel eesmärkidel: looma tõutüübi ja toodangusuunale vastavuse hindamiseks, vanuseliste muutuste või individuaalsete iseärasuste
religioossus tervikuna on võib-olla kahanenud. Pärast sõda on sintoism hakanud vähem rõhku panema mütoloogiale ja keiserlikule perekonnale. Selle asemel püüavad pühamud aidata tavalistel inimestel tagada endale paremat õnne, hoides häid suhteid oma esivanemate ja teiste kamidega. Sintoistlik mõttelaad on endiselt tähtis osa jaapani meelelaadist Sintoismi alaliigid: · Kositsu sintoism, keisrikoja sintoism. Keiser oli konstitutsiooni kohaselt riigi ja rahva ühtsuse sümbol ning viis seetõttu läbi ka vastavaid rituaale, näiteks tõi igal aastal esimestest viljadest ohvri jumalatele. · Pühakoja sintoism, jinja sintoism. See moodustas suurima grupi ning kuni Teise maailmasõjani oli see tihedalt seotud keisrikultusega. Sellesse kuulub praegu umbes 80 000 pühakoda. · Kyoha sintoismi kuulub 19. sajandi algul loodud 13 sekti, kellel igaühel on omad uskumused
3 30,2 29,1 Laudja pikkus 49,1 46 Kehamass 592,6 485 Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulesovi ja Duersti järgi. Konstitutsioon on organismi kui terviku tähtsamate morfol ja füsiol omaduste kompleks, mis on tingitud pärilikkus ja keskting-st. K: tihke ehk tugev k, õrn k, kohev k, toores k. D: hingamistüüp ehk leptosoomne t, seedetüüp ehk eurüsoomne t, vahepealne e mesosoomne t. Konditsioon ehk toitumus. Töök, suguk, näituse k, nuumak, patoloogiline k: liigne rasvumine või kurtumus. Temperament ehk närvisüsteemi tüüp
aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse: Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument. Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. 2. Nr. 1. KODAKONDSUSE SEADUS.
Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse. Allkirjastati Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldus, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18. jaanuar Interrindlased üritasid korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 1991 20. jaanuar verevalamine Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni kaitseks tapeti 5 inimest. 1991 18. märts üleliiduline rahvahääletus uue liidulepingu loomiseks. 1991 juuni Vene NFSV presidendiks valiti ülekaalukalt Boriss Jeltsin. 1991 august Moskvas kukkus läbi riigipöördekatse ja see andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. 1991 19. august Allkirjastati liiduleping. Balti Sõjaväeringkonna ülem teatas Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee eest, et nüüdsest teostab tema võimu kolmes Balti
maailmarevolutsiooni. 1919. a. oli sel eesmärgil moodustatud Moskvas Komintern (Kommunistlik Internatsionaal ehk III Internatsionaal) · sekkumist teistesse riikidesse ja kallaletunge põhjendati töölisklassile appi minekuga (sel eesmärgil kuulutati vallutatud aladel välja "riike" näit 1918. a Narvas välja kuulutatud Eesti Töörahva Kommuun. Tegelikult oldi huvitatud Vene impeeriumi taastamisest Maailmarevolutsioon NSV Liidu 1924. aasta konstitutsiooni preambulas oli kirjas: NSV Liidu moodustamine on tähtis samm teel kõigi maade tööliste ühinemisse Ülemaailmsesse Sotsialistlikku Nõukogude Vabariiki (Mirovaja Sotsialistitseskaja Sovetskaja Respublika Mirovaja SSR). 1936.aasta ega 1977. aasta konstitutsioonis seda enam sees pole. Kuni sõjani oli NSV Liidu hümniks "Internatsionaal". Üleliidulise raadio I programmi nimetati "Kominterniks". Loosungiks "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!"
aastad) Fjodorov lk. 71 Aasiast siirdus laine Lähis-Itta: - Lähis-Ida pingekolde kujunemine 1948 kestab tänapäevani. - 1952.a. Nasseri revolutsioon Egiptuses tähistas Inglaste lüüasaamiste algust seal piirkonnas (sellest kujuneb Suessi kriis) III Aafrika (1960.aastad) 50-aastate II poolel jõudis laine Põhja- ja Lääne-Aafrikasse - Tuneesia, Maroko, Gaana, Ginea. Suurimaks sõjaks prantslaste Alzeeria sõda 1954-1962. (Laar. lk.49) IV vabariigi konstitutsiooni põhjal moodustasid Prantsusmaa ja tema kolooniad - meretagused departemangud ja territooriumid - Prantsuse Liidu, kuid seda juhtis Pariis ja asumaadel polnud autonoomiatki. Selle liikmed said õiguse kodakondsusele. Kodusõda Alzeerias puhkes mässuliste atendaatidega 1954.a. 1. novembril. A. polnud ametlikult koloonia, vaid osa Prantsusmaa territooriumist. Elanikkonda hulgas oli ligi miljon eurooplast ja 9 miljonit muhameedlast. Kuna alzeeria
Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. 3. teema: puhta loodusteaduse võimalikkuse tingimused. (“Prolegomena …”: §§ 14-31, 36-39). Probleemsituatsioon. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 15. Looduse ja kogemuse vahekord. Vt. “Prolegomena …”: §§ 14, 16, 17. Kogemuse struktuur; Kant ja Aristoteles kategooriatest . Kaemus vahendab meile veel mitte-struktureeritud meelemuljete mitmekesisust, ajas ja ruumis lokaliseeritud optilisi, akustilisi ja teisi meelemuljeid. Me võiksime ju kujutleda, et meie meeleliste ettekujutuste mitmekesisus pole midagi enamat kui üksteisele järgnevate muljete vool ilma igasuguse seoseta nende vahel. Kuid tegelikult on ettekujutuste mitmekesisusele alati iseloomulik ka mingit laadi seostatus ehk ühtsus. Kui me omistame ettekujutuste mitmekesisusele ühtsuse, siis omistame me Kanti arusaama kohaselt sellele midagi niisugust, mis on täiesti erinev tema tajutavatest omadustest – näiteks värvidest ...
Ühiskonna elukorraldus peab tagama üksikisiku vabaduse. Optimistlik usk inimese enesetäiustamisse ja progresiivse arengu võimesse. Valitsuse ülesanne on luua maksimaalselt vabad olud. Esimest korda seadusandluses 1688 aastal Inglismaal. Eraomanduse ja turumajanduse suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine. Peab oluliseks kodanikuõiguste- ja vabaduste kaitsmist ning pöörab suurt tähelepanu parlamentarismi probleemidele( valitsuse vastutus parlamendi ees, konstitutsiooni ja õiguskorra küsimused, kiriku lahutamine riigist ja ilmalik haridussüsteem) religioon on inimeste eraasi. Võimu detsentraliseerimine ja kohaliku omavalitsuse tugevdamine, selleks et võim ei võõranduks inimestest. Vabakaubanduse põhimõte( tollide ja mahuliste väärtuseliste piirangute kõrvaldamine). Sotsialistlik ideoloogia Ühiskonna peaks rajama omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel
3)kohustused 4)Õigused 19 april 1940 lõpetati presidendi otsusega riiguvolikogu ja riiginõukogu I koosseisu 6 istungjärk. 16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A.Reile ulitmaatiumi: 1) Eesti peab koheselt moodustama valitsuse kes on võimeline ellu viima pakti. 2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele. 1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine. 1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu 16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus . Kokkuvõvalt 1) kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim. 2) NSVL ülemnõukogude Presidendile tehti ettepanek sõlmida liiduleping. 3) deklareeriti, et NSV Liidu seadused kehtivad juhul kui Eesti neid tunnustab. 4) Maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks.
Pariisi lihtrahva seas, keda enam ei eelistatud, tõsine rahulolematus ning toimus ka kaks katset termidoorlasi kukutada. Esimene neist toimus 1795. aasta 1. aprillil (12. zerminaalil), kui rahvahulk saabus Konvendi hoone ette demonstratsioonile. Selle rahutuse surus maha kindral Jean-Charles Pichegru. Teine toimus 20. mail (1. preriaalil), kui Pariisis levis kuuldus, et linnas pole leiba. Seepeale algas stiihiline rahvamäss, nõuti leiba ja 1793. aasta konstitutsiooni. Lõpuks õnnestus Konvendil rahvas lubaduste andmisega maha rahustada, kuid peale mässuliste laialiminekut hakati rahutuste juhte arreteerima ja osad neist ka hukati. Pööre riigivalitsemises tekitas põhjendamatuid ootusi emigrantides ja teistes rojalistides, kes arvasid, et on soodus hetk restauratsiooniks. 1795. aastal toimuski mitu katset taastada Bourbonide võim, kuid kõik need lõppesid läbikukkumisega,
Ameerika Ühendriikide Presidendid George Washington ja Abraham Lincoln 8b.klass Semmo Hõrn 2010.a George Washington George Washington on sündinud 22. Veebruar 1732 (tollal kasutusel olnud Briti kalendri järgi 11. veebruar 1731.Oli ühendriikide esimene president pärast konstitutsiooni jõustumist aastatel 17891797. George Washington pärines Virginia jõuka plantaatori perekonnast, kuid jäi juba 11-aastaselt orvuks. 15-aastaselt sai temast maamõõtja, hiljem töötas ta riigikontrolörina. Washington alustas oma sõjaväelasekarjääri Seitsmeaastase sõja ajal. Ta oli vabamüürlane ja sai 21-aastaselt meistermüürlaseks. Ameerika iseseisvussõja ajal oli Washingtonist saanud mässuliste kolooniate sõjavägede (Kontinentaalarmee) ülemjuhataja; ta saavutas mitmeid olulisi võite ja suutis a...
Valitsus rakendas ka järjekindlalt konkurentsiseadusi, eesmärgiga ühendada siseturg, samas võimaldades välisfirmade tulekut Hiinasse, vähendades makse, loobudes riigi ekspordi- monopolist ja ühtlustades erinevad valuutavahetuskursid. Liikumine vabama majanduse suunas jätkus käesoleval kümnendil Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikme staatuses, mis tõi kaasa suure hulga seaduste ja regulatsioonide ühtlustamise ning tariifimäärade alanemise. 2004. aastal tehti konstitutsiooni põhimõttelise tähtsusega muudatused, mis rõhutavad erasektori rolli maa majanduse arengus ja kaitsevad eraomandit meelevaldse rekvireerimise eest. 2005. aastal loobuti seadusesätetest, mis takistasid eraettevõtluse kaasatust infrastruktuuride, avaliku sektori rajatiste ja pankade loomisel. 2007. aasta märtsis võeti pärast pikki vaidlusi vastu omandiseadus, mis sätestab eraomandi kaitse tsiviilkoodeksis. Kõik need muudatused on kaasa aidanud
riigipöörde kavatsustest.4 1932. aasta 10. novembril esitasid vabadussõjalased Riigikogule oma põhiseaduse eelnõu: riiki juhib viieaastase ametiajaga president, kellel on dekreetide andmise, Riigikogu ja valitsuse laialisaatmise ning vetoõigus, Riigikogu on 50 liikmeline nõuandev organ ning proportsionaalse valimisüsteemi asemele isikuvalimised. 5 See läks ka aasta hiljem rahvahääletusel läbi. Selle konstitutsiooni peamisi punkte analüüsides võib täheldada, et erinevalt 1920. aastal vastu võetud põhiseadusest, kus parlamendil oli suurim roll, andis vabadussõjalaste seadus küll presidendile suure võimutäiuse, mida siiski ei saa pidada suunaks autoritaarsuse poole. Eesti uue poliitilise kursi pidi määrama valitav president, kellest sõltus kuivõrd ulatuslikult uue põhiseaduse punkte kasutatakse.
kiiremini lootjärgsel perioodil ja vastupidi. II Seaduspärasus-Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu,milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör. (vt. Kehaosad ja nimetused) 11. Lehmade mõõtmed ja mõõtmine. Lehmade mõõtmisel kasutatakse:mõõtekeppi,sirkeli,mõõtelindi. Mõõtmisel eristatakse kõrgus,laius,pikkus,sügavus ja ümbermõõtmeid. 12. Konstitutsiooni mõiste. Konstitutsioonitüübid Kulešovi ja Duersti järgi Konstitutsioon ehk põhikehaehitus on organismi kui terviku tähtsamate morfoloogiliste ja füsioloogiliste omaduste kompleks,mis on tingitud pärilikkus ja keskkonnatingimustest. Kulešovi järgi:tihke ehk tugev konstitutsioon,õrn,kohev,toores. Duerts:hingamistüüp ehk leptosoomne,seedetüüp ehk eurüsoomne,vahepealne ehk mesosoomne. 13. Konditsioon ehk toitumus.
Miks just seal? Rahvuslik liikumine oli kõige aktiivsem Itaalias, Saksamaal, Kreekas, Madalmaades ja Hispaanias. Viini kongressil taastatud absolutistlik valitsemiskorraldus ei arvestanud rahva nõudmistega. Tsementeeriti üksnes valitsejate dünastilised huvid, mis välistasid rahvusriikide tekkimise. Peagi hakati rahuvslikult meelestatud inimesi jälitama ning nende kodanikuõiguste taotlusi alla suruma. Piirati oluliselt sõnavabadust. Hakati nõudma rahvale kõrgeimat võimutäiust, konstitutsiooni, pralamentaarset valitsust ja kodanikuõiguste tagamist. 6) Mida taotlesid rahvuslased Saksamaal? Pärast Viini kongressi said Saksa riikides väiksemad rahvuslikud meeleavaldused ja isegi ülestõusud küllalt sagedasteks. Üha selgemalt nõuti ühtset Saksa rahuvsriiki konstitutsioonilisel alusel. Kuid Saksamaa killustatus ja riikide erinevad poliitilsed olud takistasid ühe suure ülemaalise rahuvsliku liikumise tekkimist. Seevastu väljendus
Sellega kaotas ta igasuguse usalduse oma rahva seas. Pariisis olid väljas sildid'' kes kuningat rõõmuhäältega tervitab saab peksa'' Louis suleti oma lossi ja välismaailmaga ei lubatud suhelda. 1791 ka esimesed üldised VALIMISED Prantsusmaal. Uueks seadusakndlikuks võimuks Asutava Kogu asemel Seadusandlik Kogu. Revolutsiooni käigus kaks parteid ehk rühmitust JAKOBIINID- pooldasid revolutsiooni ja nende sõnul ei olnud revolutsioon veel läbi. Mõned inimesed arvasid, et konstitutsiooni jms on ju rev. läbi. Jakobiinid olid ja karmid ja täielikult kuningavõimu vastased. Pooldasid vabariiki. ja ZIRONDIINID- mitte nii radikaalsed. Veidi liberaalsemad ja leidsid, et eesmärk on täidetud ja kuninga võim on vähenenud. Oldi rahul, et on konstitutsiooniline monarhia.Revolutsioon tuli nende arvates kuulutada lõppenuks. Terve revolutsiooni jooksul nende vahel võitlused ning võitjateks võib lugeda jakobiine. Seadusandlikus
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni; 16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada. Viiendal astmel asuvad seadlused, mis on sisuliselt seadusjõuga õigusaktid; seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Viienda astme seadlused tuginevad konstitutsiooni §-le 109. § 109. Kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib Vabariigi President edasilükkamatute riiklike vajaduste korral anda seaduse jõuga seadlusi, mis kannavad Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirja. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Kuuendal astmel, tuginedes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 87 on määrused. § 87. Vabariigi Valitsus:
Seega diskrimineeritud on need õigeusu kogudused, kes oma tähtpäevi arvestavad juuliuse ehk vana kalendri järgi, kõnelemata maausulistest, taarausulistest, islamiusulistest jm, kellel on hoopis teised usulised tähtpäevad. On olukord, kus usu poolest n-ö "riigikiriku"-väline perekond ei saa omadel pühadel koolist või töölt vaba päeva, et kombeid võrdse aktiivsusega tähistada kui luterliku kiriku rahvas. Tooks vaid võrdluseks siinkohal Jaapani konstitutsiooni, kus § 20 on usuvabadus määratud järgmiselt: 1. Kõigile garanteeritakse usuvabadus. 2. Mitte ükski religioosne organisatsioon ei pea saama riigilt mingeid privileege ja ei saa poliitilist võimu kasutada. 3. Kedagi ei saa sundida osalema mingites religioossetes aktides, pidustustes, tseremooniates ja rituaalides. 4. Riik ja ta organid peavad hoiduma religioosse õppe läbiviimisest ja ka muust religioossest tegevusest.
1851.a riigipöördes kuulutas ennast keisriks ja rahvas oli sellega nõud- Napoleon III. Märtsirevolutsioon Saksamaal: "Vormärz" ajastu 1815-1848, Märtsivalitsused, Friedrich Wilhelm IV hoiak, Saksa Rahvuskogu tegevus. algas radikaalselt, levis üle Saksa väga kiiresti, Berliinis juba 18.märts. metterrnichi süsteem sai sellega ümber- vabadused taastati, moodustati lliberaalsed valitsused, võesti suund Saksamaa ühendamisele. 18.mai 1848 Saksa Rahvuskogu- Saksa ühendamine, konstitutsiooni välja töötamine. Berliinis toimus algselt rahumeelne meeleavalud, kuid muutus verevalamiseks. 19.mai FW IV kuulutas kõik hukkunud märtsiohvriteks, võttis vastu koalitsiooni, kuulutas et Preisimaast kasvab välja Saksamaa- tuleb rahvusliku ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul.
Norra kuningriik on üks suurimaid riike Euroopas, hõlmates kokku 324 219 km2. Lõunapoolseim punkt, Lindersnes, on umbes samal laiusel kui Aberdeen sotimaal ja riidi põhjapoolseim tipp, Nordkapi lähedal, asub juba peaaegu Arktikas.Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool. Norra rannajoon on väga liigestatud, tema rannikul on kuulsad fjordid. Kokku rannajoont üle 20 000 km-i. Peale Rootsi piirneb ta Venemaa ja Soomega. Norrale kuuluvad Svalbard ja Jan Mayen, mida peetakse kuningriigi lahutamatuks osaks. Bouvet' saar Atlandi ookeani lõunaosas ja Peeter I saar Vaikse ookeani lõunaosas on Norrast sõltuvad territooriumid ning neid ei peeta kuningriigi osaks. Samuti pretendeerib Norra Kuninganna Maudi maale Antarktikas. Norra on jaotatud 19 maakonnaks. Maakonnad on jaotatud valdadeks ehk kommuunideks. Neid on 454.Kaalumisel on haldusreform, mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Riigi ulatuseks on 175...
Virulaste haridus 20. sajandi algul..............................................................................................2 1918-1940................................................................................................................................... 2 Haridusreformid................................................................................................................... 3 Koolimajad ja keskkond....................................................................................................... 3 Õppimine............................................................................................................................. 4 Koolivalitsus ja õpetajad...................................................................................................... 5 Nõukogude aeg.........................................................................................................................
level), rajajaks John Lilburne(L-de juht ja ideoloog Inglise revolutsioonis, koostas L-de programmdok.-i ,,Rahva kokkulepe"; Lilb. võitles parlamendi poolel kuningavõimu vastu; oluline seisuslike privileegide kaotamine ja isikuvabaduste kindlustamine(usuvabadus, isiku- ja omandi puutumatus ning trükivabadus); ideaaliks 2 demokraatlik vabariik; ,,rahva kokkulepe"-demokraatliku konstitutsiooni projekt(üldine valimisõigus kõigile meestele al. 21. eluaastast). parlament ühekojaline, kuningavõim asendada vabariigiga. kõikide võrdsus seaduste ees; monopolide kaotamine; tarastamine-kogukondliku maakasutuse lõpetamine; rüütliläänide kaotamine-tekkis eraomand; talupoegadel siiski nigel seis; kujunes välja vasakpoolne suund tõelised levellerid kõik inimesed võrdsed ning ühtsed õigused maa kasutamiseks; üheks suunaks TL seas oli digerite liikumine, juhiks Gerrard
termidooril (27. juulil 1794) viiski see opositsioon läbi sõjalise riigipöörde. Konvent võttis vastu otsuse Robespierre'i ja ta kaaslaste vahistamise kohta (kuked koju!). Järgmisel päeval nad giljotineeriti (põhimõtteliselt nagu pea maha, täiega!). Neile järgnes Pariisi Kommuuni 70 liiget, kes olid 9. termidooril üritanud osutada vastupanu (kõigil pead lendasid, suure kaarega!). Vabariigi kindlustamiseks võttis Konvent 1795 vastu uue konstitutsiooni. Uus rahvaesindus Seadusandlik Korpus koosnes kahest kojast. Alamkoda oli Viiesajanõukogu, ülemkoda Vanematenõukogu. Vältimaks ainuvõimu kujunemist, anti riigipea ülesanded viieliikmelisele Direktooriumile. Perioodi 1795-1799 nimetataksegi Direktooriumi ajaks. RELIGIOONI PROBLEEMID SUURE PRANTSUSE REVOLUTSIOONI AJAL Enne revolutsiooni nautisid vaimulikud elu täiel rinnal: peeti pidusid ja balle, joodi veini ja konjakit (parmud
11 Kuigi põllumajandusse investeeriti rohkem kui Hruštšovi ajal, jäi kasv siiski madalamaks. See tõi kaasa suured teravilja importimised.12 Võib järeldada, et ka majanduses oli Brežnev mõneti ideoloogia ori, kuna kuigi üritati seda parandada, siis ei ole võimalik plaanimajandust sotsialismi järgi reformida – tahes tahtmata tähendanuks see kapitalistlikele tendentsidele üleminekut. Majanduses toimus seisak, kuid sellegipoolest kuulutati 1977. aastal, peale uue konstitutsiooni vastu võtmist (mis põhimõtteliselt oli sama, mis 1936. aasta põhiseadus) välja, et ollakse „arenenud sotsialismis“.13 Sellel kõigel oli kahtlemata suuresti seos ka pingelõdvenduse poliitikaga, kuna aina tõusev toidusaaduste import oli eluliselt tähtis Nõukogude Liidule ja seetõttu oli oluline Läänega häid suhteid hoida. Üheks majanduse ebaefektiivsuse faktoriks oli veel sunnitud industrialiseerimine
1982 Falklandi sõda Argentiinaga: Argentiina okupeeris Suurbritanniale kuuluvad hõredalt asustatud Falklandi (Malviini) saared Atlandi ookeani lõunaosas 1981.a. Sõda lõppes oluliste ohvriteta ja Suurbritannia kiire võiduga (probleemiks oli ainult sõjatandri kaugus); suurenes ka M.Thatcheri populaarsus (see võimaldas tal ellu viia majandusreforme). PRANTSUSMAA SÕJAJÄRGNE PRANTSUSMAA. 1940. a. juulis oli Prantsuse parlament tühistanud III vabariigi konstitutsiooni ja läinud ise laiali. Teise maailmasõja aegne Prantsuse riik, mille pealinn asetses Vichy linnakeses, oli autoritaarne oma sisekorralduselt ja välispoliitiliselt natsliku Saksamaa marionett. 1946. a. Asutava Kogu koostatud konstitutsioon kajastas pahempoolsete seisukohti. Prantsusmaast sai parlamentaarne vabariik, mida valitses Rahvuskogu poolt kinnitatud valitsusjuht, Ministrite Nõukogu esimees. Kuna de Gaulle oli sellise põhiseaduse vastu, siis
(Referaat) Koostaja: Klass: Sisukord Sissejuhatus lk.3 Elulugu (kuni keisriks saamiseni) lk.3 Keisriks kroonimine lk.3 Valitsemis käik lk.4 Vallutused lk.4 Mida andis napoleon euroopale lk.4 Napoleoni allakäik lk.5 Kas napoleon mürgitati? lk.6 Napoleoni impeerium lk.8 Kokkuvõte lk.9 Kasutatud kirjandus lk.10 2 Sisukord Napoleon Bonaparte oli suurepärane väejuht, aga ka väga julm inimene. Inimesed teavad temast siiani väga vähe. Teatakse, et ta oli Prantsusmaa keiser,suurepärane väejuht ja see on tavaliselt kõik mis temast teatakse. Siin Referaadis käsitletakse tema elu nii häid kui ka varju külgi. Elulugu (kuni keisriks saamis...
b)Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad. Tulemuseks oli majanduslangus, terav vaen okupantide vastu, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke. KULTUURIS: a)koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni. b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut. c)Peamisteks "kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid. d)kehtestati ülirange tsensuur. e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus. 10. Repressioonid 1940.-1941.a.
2) arusaamõigusnormi kohustuslikkuse sidumisest seadusega. Loomuõigusliku kodifitseerimislaine tulemusena sai Euroopa kolm olulist koodeksit, millest kaks viimast kehtivad tänaseni: 1) Preisi üldine maaõigus 1794; 2) Code Civil, ka Code Napoleon 1804; 3) Austria üldine tsiviilseadustik 1811. Prantsuse revolutsioon (1789). Prantsuse revolutsioon muutus vabaduse tähendust. 1791.a oli päev, mil Asutav Kogu võttis vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni. Põhiseaduse alguses seisis sissejuhatusena ,,Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon", samas määras konstitutsioon kodanike vabaduste ja õiguste kõrval kindlaks riigi valitsemise korra, võimuorganite liigi ja ülesanded. See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahteaktiga loodud ja ajaloolise traditsiooni kestvusega pühitsetud põhikorra asemele astus inimeste loodud ja ühe seadusandliku aktiga seadustatud põhikord
Sealgi tekkisid nõukogud nagu Venemaal. Keiser põgenes Hollandisse. 9. XI läks võim Berliinis Rahvavolinike Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Fr. Ebert. Vastupidiselt vene mudelile valisid saksa sotsiaaldemokraadid demokraatia arengutee. Toimusid Rahvuskogu valimised ning 1919. a. võeti vastu konstitutsioon, mis kehtestas Saksamaal parlamentaarse riigikorra. Saksamaast sai vabariik, kus kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli Riigipäev - Reichstag. Selle konstitutsiooni järgi valitseti Saksamaad 1939. aastani. Linna järgi, kus see konstitutsioon vastu võeti, nimetatakse järgnenud perioodi (1919-1933) Saksamaa ajaloos Weimari vabariigiks. Selle esimeseks presidendiks valiti Fr. Ebert. Saksamaa pahempoolsete sotsiaaldemokraatide liider K. Liebknecht oli novembrirevolutsiooni päevil üritanud välja kuulutada sotsialistlikku vabariiki. Nüüd moodustati selle ühenduse põhjal Saksamaa Kommunistlik Partei. Uuel katsel võimu haarata 1919. a
vana korra taastamise poole. Vabariik oli hukkumas. Jälle võib tõmmata paralleele Caesari Roomaga, kuigi Napoleonil oli trumbiks pisut ebastabiilsem riik. Kuigi Caesar tapeti tasuks oma ainuvõimu ihaluse pärast, ei olnud see Napoleoni saatus. Kuigi mõlema mehe puhul võis öelda, et nad olid oma riigi viinud just sellesse seisu, millest tagasi pöörduda oli võimatu. Napoleonist sai viie aasta möödudes Prantsusmaa diktaator. Ta koondas kõik kolm revolutsiooniaegset konstitutsiooni nn. Napoleoni koodeksiks, mis on siiani demokraatlike riikide konstitutsioonide (ka Eesti Vabariigi põhiseaduse) vundamendiks. Napoleon oli sunnitud Euroopa poliitilise olukorra kuumenemise tõttu tsentraliseerima keskvõimu, kuid ka tugevdama sõjaväge, et vastu seista koalitsioonisõdadele. Ühel hetkel oli Prantsusmaa sõjas kõigi Euroopa suurvõimudega, domineerides militaarse jõuna kogu kontinentaal Euroopas. 1804. aastal kroonis Rooma paavst ta keisriks
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 ...
Räägiti piirkondliku autonoomia andmise vajalikkusest, tegelikult otsustati kõike Pekingis. Peale "puhastusi" otsustati läbi viia valimised. Korraldati astmelistena, mitte võrdsetena ja mitte salajastena. ca 18 milj. hiinlast jäi ilma valmisõigusest. Reorganiseerus Hiina juhtimissüsteem: parlamenti nimetati nüüd Ülehiinaline Rahvaesindajate Kogu; Page 5 of 1 see võttis 1954. aastal vastu Hiina konstitutsiooni: Riigi eesotsas Hiina Rahvavabariigi esimees: Mao Zedong Kõrgeim seadusandlik võim parlamendil Valitsust nimetati Riiginõukogu, eesotsas Zhou Enlai Kõik nad olid ka HKP Poliitbüroo liikmed. HKP-s oli ca 7 milj. inimest, neist 70% talupojad. 1956.aastal toimus HKP VIII kongress, mis kavandas Hiina edasist arengut (tegelikult olid otsused isegi võrdlemisi realistlikud). Samas tehti ka ettepanek forsseeritud
e bolsevikud (enamlased), kelle juhiks oli Vladimir Uljanov (Lenin). Parteid rahastas Saksamaa, kes lootis, et nende eestvedamisel toimub Vm-l rev ja Vm väljub sõjast. · Venemaast saab ajutuselt kõige demokraatlikum riik, sest lubatakse kõik demokraatlikud vabadused, poliitiline amnestia, usuvabadus. Lubati kokku kutsuda Asutav Kogu, mis määraks ära Venemaa edasise riikluse põhimõtted ehk töötaks välja konstitutsiooni. · AV ei lahendanud aga mitmeid olulisi küsimusi: o ei suudetud stabiliseerida rahandust ja majandust (vaid ajutised abinõud) o tagada toiduainetega varustamist - sügisel linnades nälg o maaküsimust ei lahendatud (talupojad lootsid saada maad) o ei antud kõikidele vähemusrahvustele autonoomiat (Eesti näites sai autonoomia) o jätkati sõda
Seaduse tunnused. on õigusteaduse mõistes üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegelite (õigusnormide) kogum ehk õigusakt. Tunnustena Mis on konstitutsiooniliste ja lihtseaduste vahe? Konstitutsiooniliste e. orgaaniliste seadustega reguleeritakse olulisemaid riigiõiguse aga ka muid valdkondi. Konstitutsiooniliste st seadustest kõneldakse 2-s tähenduses. Ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgeima juriidilise jõuga seadusest koosnevat konstitutsiooni, n. Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3-st seadusest. Teises tähenduses on sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad konstitutsiooni ja lihtseaduste vahel, s.t. et lihtseadus peab olema kooskõlas konstitutsioonilise seadusega ja viimane konstitutsiooniga. Konstitutsioonilised seadused nendega peavad kooskõlas olema nii konstitutsioonist allpool olevad kui ka teiste õigusharude normid. Nende eesmärgiks on fikseerida kõige
(paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda täpselt pooleks). J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis. (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles's istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.) Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvuskoguks (l'Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või saadab seaduse alamkotta
5 J. L. David. Pallimängusaali vanne. Visand paberil. Carnavalet' muuseum, Pariis . (See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva 20. juunit 1789. Verivärske parlament ei pääsenud Versailles's istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.) Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja ülemkoda. Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvusassambleeks (l'Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat). Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab ülemkojas veel pikalt lahata. Kõik poliitilised otsused sünnivad
kehtima 1. jaan 1938. Taasiseseisvumine. esimeseks uueks põhiseaduslikuks aktiks on tunnistatud akt, millega kuulutati ajalooliselt kujunenud sinimustvalge värvikombinatsioon eesti rahvusvärvideks ning rukilill ja suitsupääsuke eesti rahvussümboliteks. Samuti võeti vastu Ülemnõukogu 16. nov 1988 deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, konstitutsiooniparandused ja otsuse mitte toetada unitaarriigi loomist taotlevaid NSV Liidu konstitutsiooni ja valimisseaduse parandusi. Samuti tunnistati eesti keel riigikeeleks. Taasloodi kohalik omavalitsussüsteem (8. aug 1989 Ülemnõukogu otsusega). IME konseptsioon, EV omandiseadus ja omandireformi aluste seadus, Eesti Panga asutamine, 1992. aasta rahareform jne on samuti olulised - eraldasid Eesti ja NSV Liidu majandusruumid. 1989. aastal muutus oluliseks MRP-le õigusliku hinnangu andmine - nõuti selle tunnistamist/tunnustamist NSVL keskvõimult.
Bourbonide restauratsioon eksisteeris (umbes) 6. aprillist 1814 kuni 1830. aasta Juulirevolutsiooni rahvaülestõusuni, v.a "Sada päeva", vähem kui aasta restauratsioonist, kui Bourbonide monarhia oli ennast Prantsusmaa rahva hulgas jälle nii ebapopulaarseks teinud, et perekond pidi jälle Prantsusmaalt Pariisist Genti põgenema, eemale plahvatuslikest rahvarahutustest ja tsiviilvõimu kokkukukkumisest. Louis XVIII, Louis XVIII aktsepteeris konstitutsiooni kahekojaline parlament ja kodanike ülemvõim. Kuigi Louis ei muuda alguses eriliselt Napoleoni loodud riigisüsteemi, ei anna ka see tema populaarsusele midagi juurde. Hiljem langeb Louis XVIII ultratagurlike rojalistide mõju alla ning tema maine rahva silmis langeb veelgi. 1814. a konstitutsiooniline harta (La Charte) 1814. aasta harta, mis kehtestas kahekojalise seadusandliku kogu päriliku/nimetatava Peeridekoja ja
(http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia 05/03/08) Suurbritannia riigikorraks on parlamentaarne monarhia, riigipeaks on alates 1953. aastast Elizabeth II, kellel on formaalselt küll üsna suur võim, kuid tegelikkuses konsulteerib riigipea praktiliselt kõigi otsuste tegemisel valitsusega. Seadusandvaks organiks on Parlament, mis koosneb Alamkojast ja Ülemkojast. Kuna Ühendatud Kuningriigil ei ole kirjutatud konstitutsiooni, siis ei ole Parlamendil mingeid formaalseid piiranguid otsuste ja seaduste vastuvõtmisel. Suurbritannia valitsus on kolme tasandiline: Kabinet (25 peamist ministrit ja teised kõrged ametnikud), ministrid ning juuniorministrid. Reaalne võim on Kabineti käes. Suurbritannias puudub ühtne õigussüsteem, igal regioonil on see iseseisev. Õigussüsteem põhineb tavaõigusel, mille aluseks on parlamendi poolt heakskiidetud
august 1769 Ajaccio Korsikal 5. mai 1821 Saint Helena saar) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815.11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul.18. maist 1804 kuni 11. Aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser ja alates 1809. aastast Jumala armust ja keisririigi konstitutsioonide kohaselt prantslaste keiser. Napoleoni on peetud lühikeseks inimeseks. Tegelikult oli ta tavalise prantsuse mehe pikkune -- umbes 168 cm. Sõjaväe komplekteerimine muutus enim Prantsusmaal ja Preisimaal. Olulisemad reformaatorid olid Carnot`, Scharnhorst ja Gneisenau. Venemaal said
LISA Õiguse formaalne ja materiaalne tähendus: materiaalne sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seega õigustloovaks allikaks., formaalne õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglite üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus. Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised aktid. Neile järgnevad õigusjõult seadused. Järgnevad haldusaktid.Haldusaktid on eksekutiivaktideks konstitutsiooni ning tavalise seaduse suhtes, olles samas legislatiivaktideks madalama õigusjõuga haldusakti suhtes. Täidesaatva riigivõimu ehk eksekutsiooni. Täidesaatev on riigipea ning valitsus. Õigusakti struktuur: 1) pealkiri 2)õigusakti andmise kuupäevafraas ning selle institutsiooni selle õigusakti andmise järjekorranumber (järjekorranumber võib ka mitte esineda) 3)regulatiivne osa
aga ka muud vaesemad kihid nii linnast kui maalt. ESTP-s kujunes välja kaks tiiba: parempoolset esindasid August Rei, Karl Ast, Aleksander Oinas; vasakpoolset-Mihkel Martna, Aleksander Jõeäär, Erich Joonas. 3 Esimene põhiseadus Eesti Vabariigi põhiseaduse koostamine tõstatus tähtsaima ülesandena Asutava Kogu ette juba selle kokkuastumisel. Pärast pikemajalisi eeltöid jõuti 15.juunil.1920.a konstitutsiooni vastuvõtmiseni. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti kõrgeimaks võimukandjaks rahvas.Rahvale anti võimalus teostada oma võimu parlamendivalimiste, rahvaalgatuste ja rahvahääletuste kaudu. Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu- ühekojaline parlament, mille 100 liiget valiti iga kolme aasta tagant rahva poolt. Valimisõigus oli üldine alates 20.eluaastast, hõlmates võrdselt nii mehi kui naisi. Täidesaatvat võimu teoistas valitsus, mis vastutas Riigikogu ees.
Säre. 9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris Majanduses: · maareformi käigus kuulutati kogu maa riigiomandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks. Maksimaalne maa suurus eraisikule oli 30 ha. · Natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-, transpordiettevõtted, hotellid, apteegid, haiglad, suured eramud · kroon asendati rublaga Kultuuris: · koolides hakati õpetama marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni · teatrites, kinodes ja kontsertidel hakati esitama nõukogude autorite loomingut · ,,kunstiliikideks" kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja Nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid · kehtestati ülirange tsensuur · algas kultuuriväärtuste hävitamine purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus 10. Repressioonid 1940.-1941.a. Repressioonid kulmineerusid 14.06
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
