MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine. (6)

Q: Miks sai riigipööre võimalikuks?

Vastus leiad õppematerjalist: MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Q: Miks see ebaõnnestus kas üritamisel oli üldse mõtet?

Vastus leiad õppematerjalist: MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Q: Miks ebaõnnestus taastada EV?

Vastus leiad õppematerjalist: MRP ja Eesti, baaside leping, Eesti okupeerimine.

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

4 HEA

Esitatud küsimused

Miks sai riigipööre võimalikuks?
Miks see ebaõnnestus kas üritamisel oli üldse mõtet?
Miks ebaõnnestus taastada EV?

Kordamine. Eesti Teises maailmasõjas

MRP ja Eesti. Baltisakslaste ümberasumine Saksamaale.
23. augustil kirjutati Saksamaa ja Venemaa vahel alla MRP- le. Selle lepingu lisaprotokolliga jagati kahe suurriigi vahel ära ka Ida-Euroopa: Venemaale pidi minema Ida- Poola, Soome, eest,Läti ,Bessaraabia; Saksamaale jäid Lääne-Poola ja Leedu.
Ka eesti levisid kuulujutud MRP lisaprotokolli kohta, kuid neid eelistati mitte uskuda .
Eesti siseelus kujunes baaside ajal oluliseks sündmuseks baltisakslaste lahkumine. 6. oktoobril 1939. aastal mainis Hitler oma kõnes, et Ida- ja Kesk- Euroopas asuvad saksa rahvusgrupid paigutatakse ümber Saksamaale ning järgneva seitsme kuuda lahkuski Eestist 12 660 baltisakslast liskas sellele ka tuhatkond eesti soost kadakasakslast. Seega lakkas baltisaksa rahvusgrupp üldse olemast.
2. Baaside leping: „Orzeli” juhtum; santaaž „Metallistiga”, lepingu sisu; kas lepingu sõlmimine oli õige tegu? Eesti avalik arvamus lepingust.
Baaside lepind: 28. septembril 1939.a kirjutati alla NSVL ja Eesti vastastikuse abistamise paktile, millega:
a)Eesti andis NSV Liidule rendile maa-alad mereväebaaside loomiseks Saaremaal, Hiiumaal ja Paldiski ümbruses
b) Moskva oli kohustatud Eestile relvastust müüma
c)baasidesse toodava väe suurus oli 25 000 meest
d)Venemaale anti õigus kasutata Tallinna sadamat
e)suuliselt luba, et pakt ei kahjusta Eesti suveräänsust ning NSVL ei sekku Eesti siseasjadesse.
f)peavad osutama üksteisele igasugust abi, ka sõjalist
g)pakti kegtivusaeg on 10 aastat.
15. septembril oli tln sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel .Vastavalt neutraliteedi seadusele hakati seda interveerima, kui laev põgenes Punaarmee sissetungi tõttu Poolasse. Kreml kasutas seda jutumit, et süüdistada Eestit neutraliteediseaduse rikkumises. Selle peale esitatigi Eesti välisministrile ettepanek allkirjastada vastastikuse abistamise pakt.
25-26. septembril peeti läbirääkimisi Tallinnas.Samal ajal rikkusid venelased korduvalt Eesti piiri. Eestlased tõdesid, et neil ei ole sõjapidamiseks materiaalseid ressursse ja välistoetust. Kremli nõudmised võeti vastu. Lepingu allkirjastamiseks Moskvasse läkitatud delegatsioon pidi võimalusel pehmendama baaside lepingu tingimusi. Samas väitsid venelased, et Narva lahes olevat uputatud Vene kaubalaev Metallist ning nõudis, et venelased võiks eestisse tuua ka maa- ja lennuväeüksusi.

16. juuni 1940. a NSV Liidu noot Eestile. Eesti okupeerimine. „Narva diktaat .”
16. juunil 1940 esitati Eestile ultimaatum, nõudes Punaarmee täiendavate väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Balti valitsused alistusid hääletult.
17. juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn.
Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel alla kirjutama Narva diktaadile.Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeele, keelustati igasugused meeleavaldused ja rahvakogunemised ning kästi eraisikutel loovutada relvad.

21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned. Miks sai riigipööre võimalikuks?
Kohalikele vasakmeelsetele tehti ülesandeks korraldada meeleavaldus Moskva ultimaatumis esittatud nõudmiste toetuseks . 21. juunil koguti Tallinna Vabaduse väljakule mõnituhat inimest: vabrikutöölisi, Petserimaa venelasi ja tsiviili riietatud punaväelasi.Mass mõudis Uluotsa valitsuse asendamist Nõukogude-sõbraliku kabinetiga. Õhutati revolutsiooni tegema, kuid sellega läksid kaasa vähesed. Sellegi poolest tänu punaväelaste toetusele õnnestus neil võtta üle valitsushooned, politseijaoskonnad ja ajalehtede toimetused.Pika Hermanni torni tõmmati punalipp .

Uue valitsuse moodustamine.
21. juuni õhtul andis toimunust šokeeritud president Päts allkirja otsusele, millega nimetati ametisse uus valitsus.
Valitsusse kuulusidvasaksotsialistlikud ja vasakmeelsed haritlased: peaministriks oli arstist luuletaja Johannes Vares - Barbarus . Valitsuses polnud ühtegi kommunisti. Nõukogude Liidu saatkonnas koostati uuele valitsusele töökava, millega lubati kindlustada kodanikuõigused, suurendada ainelist heaolu, edendada rahvuskultuuri ning arendada heanaaberlikke suhteid välisriikidega.

Riigikogu valimised.
Põhjalikud muutused algasid juuli esimestel päevadel, kui saadeti laiali Riigikogu ning kuulutati välja Riigivolikogu valimised. Valimiste korraldamiseks moodustati Eesti Töötava Rahva Liit, mis käivitas propaganda Moskva-meelsete kandidaatide toetuseks.Valimised olid ehtnõukogulikud: üles oli seatud vaid üks kandidaat, tulemusi võltsiti, valijaid hirmutati
21.juulil tuligi kokku seadusevastaselt moodustatud Riigivolikogu, mis:
a)kuulutas Eesti nõukogude vabariigiks
b)otsustati esitada taotlus Eesti NSV vastuvõtmiseks nõukogude liidu koosseisu.
c)21.juulil vabastati president Päts ametist
d)maa kuulutati rahva omandiks ja teatati uue agraarreformi vajalikkusest
e)kuulutati välja suur tööstuse, suurte eramajade ja pankade natsionaliseerimine.

Eesti inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu.
21. juulil kuulutas kommunistlik Riigivolikogu välja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. 6. augustil langetas NSV Liidu Ülemnõukogu- “rahuldades eesti rahva palve ”- otsuse ühendada Eesti Nõukogude Liiduga. Sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule.

Ümberkorraldused riigivõimuaparaadis 1940.a. Võrdlus Eesti Vabariigi-aegse võimu-aparaadiga.

Riigivõimuaparaat EVajal

Riigivõimuaparaat ENSV ajal

Kõrgem seadusandlik võim kuulus riigikogule (100 kohta, 1 koda)
Kõrgem seadusandlik organ oli riigivolikogu, mis nimetati ümber ülemnõukoguks.Ülemnõukogu tegevuse juhtimiseks moodustati ülemnõukogu presiidium.
Kuni 1938. a. Alguseni oli riigipeaks riigivanem . 1938.a. põhiseadusega seati sisse presidendi ametikoht
Presidendi ametikoht kaotati. Seati sisse ülemnõukogu presiidiumi esimehe ametikoht- Johannes Vares-Barbarus.
Kõrgem täidesaatev võim kuulus valitsusele eesotsas peaministriga.Viimaseks peaministriks oli Uluots.
Kõrgem täidesaatev võim kuulus Rahva-
komissaride Nõukogule. (Esimees:Johannes Lauristin)
Kohalikku võimu teostasid valla- ja linnavalitsused
Linna- ja vallavaltsuste asemele moodustati täitevkommitee.

Kuni autoritaarse korrani mitmeparteisüsteem.Autoritaarserešiimi ajal Isamaaliit ja kutsekojad

Üheparteisüsteem.Võim kuulus EKP-le, mis täitis Moskva käske.EKP esimeseks sekretäriks oli nõukogude liidu agent Karl Säre
9. Ümberkorraldused majanduses ja kultuuris.
MAJANDUSES: a) riigistamine- kogu maa kuulutati riigi omaks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Talude maksimaalne suurus määrati 30 hektarit ning suurtaludest tehtud äralõiked jagati ussmaasaajatele(senistele sulastele ja kehvikutele).
b)Natsionaliseeriti ka pangad, tööstus-, kaubandus- ja transpordiettevõtted, hotellid, toitlusasutused, apteegid ja haiglad, kirjastused ja trükikojad, samuti suuremad elumajad.
Tulemuseks oli majanduslangus , terav vaen okupantide vastu, hinnatõus, kroonide asendamine rubladega, kaupade defitsiidi teke.
KULTUURIS:
a) koolides hakati õpetama marksismi -leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu ja konstitutsiooni .
b) Teatrites, kinodes ja kontserditel hakati esitama nõukogude autorite loomingut.
c)Peamisteks “kunstiliikideks” kujunesid riigijuhtide paraadportreed ja nõukogude võimu ülistavad propagandaplakatid.
d)kehtestati ülirange tsensuur .
e)Algas kultuuriväärtuste hävitamine:purustati mälestussambad, põletati raamatuid, suleti enamik ajalehti ja ajakirju, keelustati seltsitegevus .
10. Repressioonid 1940.-1941.a.
Aastatel 1940 – 1941 mõisteti Eestis tegutsenud eritribunalide poolt surma vähemalt 300 isikut, umbes pooled neist enne sõja algust. Enamik mahalaskmisi toimus Tallinnas või selle ümbruskonnas. Nii näiteks Tallinnas 23. juunil 1941 toimus seeria mahalaskmisi järgmiselt. Surmamõistetud vahialused viidi julgeoleku rahvakomissari Boris Kummi või tema kummagi asetäitja kirjalikul korraldusel kolmest või enamast vangist koosnevate gruppide kaupa üldvanglast nr 1 (nn Patarei vangla ) Pagari tänava sisevanglasse. Vangid võttis vastu sisevangla ülem ja komandant valvemeeskonnaga. Surmaotsuse täideviimise juures olid ENSV RJRK 1., 2. ja 3. osakonna ülemad. Mahalaskmiskomandot juhtisid sisevangla komandant A. Brenner ja RJRK 3. osakonna ülem Sergei Kingissepp .
Ilma kohtuliku menetluseta hukati 1941. aasta juunist oktoobrini 2199 tänaseks tuvastatud isikut. 8./9. juuli öösel lasti Tartu vanglas maha 192 inimest: 172 meest ja 20 naist. Ohvritele tulistati püstolist pähe, enamasti näkku. Laibad heideti kaevu või maeti vanglaõuele. Saaremaal Kuressaares vanglana kasutatud keskaegse kindluse territooriumil mõrvati 1941. aasta septembris 90 inimest, 87 meest ja 3 naist. Viljandi vangla õue kaevatud auku lasti maha 10 meest ja üks 14-aastane poiss, ühel haavatul õnnestus august välja ronida ja põgeneda. Punaarmeelaste ja NKVD/NKGB hävituspataljonide poolt mõrvati hulgaliselt tsiviilisikud. Nende hulgas oli ka mõnikümmend isikut, kes võitlesid metsavendadena Punaarmee ja hävituspataljonide vastu.
Massiküüditamine 14.juunil 1941. aastal.
1940. aastal vangistati Eestis ligi 1000 ja 1941. aastal ligi 6000 inimest. Valdav enamik neist mõisteti süüdi ja saadeti NSV Liidu vangilaagritesse, kus suurem osa neist suri või hukati. Olemasolevatel andmetel hukati 1940. a vangistatutest vähemalt 250 ja vangistuses suri ligi 500; 1941. a vangistatutest hukati üle 1600 ja vangistuses suri ligi 4000.
11. 1940.a juunipöörde käigus ametisse kinnitatud valitsus lubas rahvale mitmeid hüvesid. Kas nendest lubadustest peeri 1940. ja 1941. a kinni? Esita iga lubaduse kohta kolm näidet.
Lubati kindlustada rahva õigusi ja vabadusi:
Ei peetud kinni: a)riigivolikogu valismistel ajal tõrjuti kõrvale kõik rahvusliku opositsiooni esitatud
Kandidaadid.
b)valijaid hirmutati, kui nad ei soovinud valida
c)keelustati seltsitegevus.
Lubati suurendada ainelist heaolu:
Lubati edendada rahvuskultuuri:

Ei peetud kinni: a)koolides õpetati marksismi-leninismi ning Nõukogude Liidu ajalugu

b)teatrites, kinodes, kontserditel esitati nõukogude autorite loomingut
c)hävitati kultuuriväärtusi: purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, keelustati seltsitegevus.
Lubati edendada heanaaberlikke suhteid kõigi riikidega:
12. NSVL ja Saksa okupatsioonide (vastavalt 1940-1941 ja 1941-1944) võrdlus.

NSVL 1940-41

Saksamaa 1941-1944

Eesti nimetati NSV-ks, mis oli NSVL koostis-

osa;kõrgeimaks võimuorganiks sai ülemnõukogu, mille esimeheks sai Johannes Vares.Valitsust nimetati Rahvakomissaride nõukoguks, mille eesotsas oli Johannes Lauristin.
Eesti ala nimetati Estlandi kindralkomissariaadiks, mille eesotsas oli kindralkomissar K.S. Litzmann . Komissariaat allus idaalade ministeeriumile, mida juhtis Roosenberg. Kindralkomissari kõrvale loodi eestlastest koosnev Eesti Omavalitsus,mida juhtis Hjalmar Mäe.Tegemist oli marionettvalitsusega.

Keelas tegutseda Kaitseliidul

Lubas tegutseda Omakaitsel
Hakati teostama maareformi, mille käigus loodi ka esimesed kolhoosid ja sovhoosid .
Tühistati maareform .Kolhoosid ja sovhoosid likvideeriti.
Püüti Eestit võimalikult palju majanduslikult laostada
Andsid materiaalset abi sõjakahjustuste likvideerimiseks.
Põllumajanduses kehtestati kohustuslik riiklik kokkuost äärmiselt madalate hindadega, mis talud laostas.
Igale talule määrati kohustuslik müüginorm, kuid arvestati talu kandevõimet, mis talusid ei laostanud.
Mobiliseeritud ei saadetud mitte rindele vaid tööpataljonidesse, kus neist enamus suri.
Mobiliseeritud saadeti kas rindele või tagalat kindlustama.
Kujunes aktiivne vastupanuliikumine metsavendade näol

Passiivne vastupanu

Viis läbi massiküüditamise

Rajas Eestisse koonduslaagrid

Okupatsioon kestis 50 aastat

Okupatsioon kestis 4 aastat.
Sarnasused:
a)Muudeti riigivõimu aparaati
b)Eesti liideti okupeerinud riigiga
c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid
d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele
e)Rahva elatustase langes
f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse.
g)Toimusid repressioonid
h)Suruti peale oma ideoloogiat
i)Toodi sisse võõrväed
j)Kehtestati oma raha.
13. Katse taastada Eesti iseseisvust, miks see ebaõnnestus, kas üritamisel oli üldse mõtet?
1944. aastal, mil Venemaa alustas suurt üldpealetungi kogu rindel (Sakslaste väegrupp Nord oli sunnitud taganema Eestisse. Sinimäed.Tannenbergi liin .Marienburgi kaitseliin. Sakslased taandusid Hitleri käsul) oli Eestis kujunenud üle-eestiline opositsioonikeskus Eesti Vabariigi Rahvakommitee, mille esimeheks sai peagi Otto Tief .Kui Uluots sai teada sakslastele antud taandumiskäsust määras ta 18. septembril EV valitsuse etteotsa Tief’i.
Loodet, et kordub 1918. aasta iseseisvumise variant.
Kui aga juhtub, et Eesti ikkagi langeb venelaste võimu alla, pidid valitsusliikmed emigreeruma ning sellisel juhul oleks olemas olnud eksiilvalitsus,kes oleks emigratsioonis võitlust jätkanud.
Samal ajal lähenes Punaarmee Tallinnale.Linna kaitsta ei õnnestunud ja 22. septemberil vallutati see venelaste poolt. Pärast mandriosa vallutamist kandus võitlus saartele. Kõige ägedamad lahingud toimusid Sõrvesäärel (Tehumardi öölahing).
24.nov. sakslased purustati ning eesti oli taas okupeeritud venelaste poolt.
Miks ebaõnnestus taastada EV????
a)Punaarmee oli tunduvas arvlises ülekaalus.
b)Eestlastel puudusid relvad, sest sakslased olid nad desarmeerinud
c)Polnud loota välisriikide abi, sest Eesti oli lääneriikide poolt NSVL-le nn ma müüdud.
Kas oli üldse katsel mõtet?
a) Juhus võis olla pime, miks mitte üritada
b)Võimaldas näidata, et eestlased ei soovi tagasi nõukogude okupatsiooni
c)Mõnel üksikul valitsuse liikmel õnnestus põgeneda välismaale, kus jätkati võitlust Eesti vabariigitaastamise eet, mis võimaldas taastada 1991.a EV juriidlise järjepidevuse alusel.
14. Teise maailmasõja tagajärjed.
Teise maailmasõja tagajärjed:
a)eesti rahvaarv oli vähenenud 200 000- 280 000 inimese võrra
b)Tagasilöök anti kultuurile , sest emigreetujate hulgas oli palju eelkõige vaimuinimesi
c)Eesti rahva kultuur jagunes kahkes: kodueesti ja väliseesti
d)Eestis taastati nõukogude võim ja Eesti okupeeriti taas NSVL poolt.
e)Eesti kaotas peaaegu kõik oma vähemusrahvused: baltisakslased lahkusid 1939-40.a. ; rannarootslased 1943-44.a. ; juudid ja mustlased hävitati.
f)Maad olid laostunud, linnad hävitatud ja 50% põldudest söötis.
15. Selgita:
Juunipööre -
Eesti Töötava Rahva Liit
Metsavennad - Eesti, Läti või Leedu partisanid, kes Teise maailmasõja ajal ja ka hiljem võitlesid Nõukogude invasiooni ja kolme Balti riigi okupatsiooni ajal Nõukogude režiimi vastu. Sarnased partisanide grupid võitlesid Nõukogude režiimi vastu ka Poolas, Rumeenias, Valgevenes ja Ukrainas
Suvesõda- toimus Eestis 1941. a. 22. juunist 21. oktoobrini. Punaarmee oli 17. juunil 1940 Eesti okupeerinud. Eesti kuulutati Nõukogude Liidu osaks ja Eestis kehtestati verine bolševistlik terrorivalitsus. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 alustati sõjategevust, lootis enamik Eesti rahvast vabanemist Nõukogude võimu alt.
Omakaitse- oli vabatahtlik relvastatud organisatsioon , mis tegutses Eestis 1917–1918 ning Saksa okupatsiooni ajal 1941–1944. Suvel 1941 moodustus Omakaitse põhiliselt metsavendadest. Pärast Nõukogude vägede lahkumist võttis Omakaitse paljudes kohtades võimu enda kätte (näiteks Otepää Omakaitse 10. juulil). Omakaitse võttis vaieldava väärtusega Nõukogude allikate kohaselt kinni juute ja mustlasi ning tappis paljud neist.
Saksa okupatsiooni ajal tegutses Omakaitse 32 000-liikmelise julgestusorganisatsioonina.
Sügisel 1944 moodustati Omakaitse lahingrügemendid ja lahingpataljonid, mis võitlesid Punaarmee vastu.
Hävituspataljon-
Põletatud maa taktika -
Tannenbergi liin- oli II maailmasõja ajal saksa sõjaväe organisatsiooni "Organisation Todt" poolt Kirde-Eestisse 1943–1944 ehitatud kaitseliin. Liini ehitamist alustati 1943. aastal. Kaitseliini võtmeks olid soode ja lagendike üle valitsevad Sinimäed. Tannembergi liini lõunaosas toimusid lahingud alates veebruarist 1944 peale Krivasoo pladstarmi moodustumist. 25. juulist 19. septemberini 1944 kestis Tannenbergi liinil Sinimägede lahing. Punaarmee vaatamatta jõupingutustele ja tohututele kaotustele inimestes ja tehnikas Tannenbergi liini võtmepositsioone läbi murda ei suutnud. 26. juulist 10. augustini 1944 oli Sinimägede lahingute ohvriterohkeim periood. Sinimägede lahingud on inimohvritelt suurimad, mida Eesti pinnal kunagi peetud.
Marienburgi liin-

.DOC Laadi alla originaalfail 6 lk · .doc · 351 allalaadimist

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #1

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #2

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #3

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #4

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #5

MRP ja Eesti-baaside leping-Eesti okupeerimine #6

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

351 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getu881103 Õppematerjali autor

MRP ja Eesti; baaside leping; Eesti okupeerimine. „Narva diktaat.”; 3. 21. juuni 1940. a riigipööre, selle iseloomulikud jooned; uue valitsuse moodustamine; ümberkorraldused majanduses ja kultuuris; Repressioonid 1940.-1941.a.; Teise maailmasõja tagajärjed.

1939. aasta novembrist 1940. aasta märtsini peeti Nõukogude Liidu ja Soome vahel Talvesõda. Sõda alustas Nõukogude Liit. Sõja tulemusel loovutas Soome alasid Nõukogude Liidule, kuid säilitas iseseisvuse. *** Sõjategevus kandus ka Põhja-Aafrikasse, kus kulges vahelduva eduga. Vastamisi olid: Saksamaa Inglismaa Itaalia III Eesti 1939-1941 Kordamiseks: · MRP lisaprotokolliga 23. aug. 1939 läks Eesti NSVLi mõjusfääri · 28. sept. 1939 baaside leping NSVLi ja Eesti vahel Eestisse rajati NSVLi sõjaväebaasid baaside ajastu kestis sügisest 1939 kevadeni 1940 · baltisakslased lahkusid Eestist oktoobris 1939 * 16. juunil 1940 esitas Nõukogude Liit noodi Eestile, milles nõudis: 1) uut valitsust Eestile 2) lisavägede toomist Eestisse

Ajalugu

Rohkem sarnaseid