Uus ärkamisaeg Eestis. Sündmused 1987-1988. 1987- Fosforiidikampaania , mille tulemusel hakkas Eesti ärkama ja mil hakati Eestisse rajama fosforiidikaevandusi ( Kabala -Toolse). 23. august 1987- Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus esines Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga avalikustada 1939. aasta pakti tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Ajakirjandus püüdis maha vaikida. Loodi ka Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS), mis oli demokraatlike põhimõtetega ja hakkasid vabadussõja mälestusmärke taastama ja avalikustama küüditamisi jne. 1988- Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal, millega loovintelligents ühines uuenemisprotsessi. Pöörati tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale ja avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnale. Moodustati Rahvarinne , millega ühinesid isegi kommunistid , kohaliku võimu esindajad. Loodeti iseseisvuse
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MerilinLaud
Õppematerjali autor
Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon
Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclac Havel sai presideniks. 1989 aastal nõudis ceausescu moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused poolas ja ka teistes riikides. Kuid 1989 a dets vallandunud rahvaülestõusu ei suutnud ceausescu enam maha suruda 29 1985 aastal gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud eestis esialgu ulatuslikku vastukaja 1987 augustis loodi esimene poliitiline ühendus Molotovi Ribbentropi Pakt Avalikustamise Eesti Grupp MRP-AEG eesmärgiga tuua päevavalgele 1939 aasta hitler-stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed baltimaadele selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23 aug tallinnas hirvepargis poliitiline meeleavaldus 1987 aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon
kus tuli vastata küsimusele “Kas pooldate Nõukogude Liidu säilitamist?”. Kremlis arvati, et enamikus liiduvabariikides on vastus esitatud küsimusele jaatav, mis seoks ka mässumeelsed liiduvabariigid Nõukogude Liiduga. Eesti ja teised Balti riigid korraldasid ennetava rahvaküsitluse iseseisvuse küsimuses. 1991. aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust: Leedus oli iseseisvuse poolt 90,5%, Lätis 73,7% ja Eestis 77,8% hääletanutest. Kõige vastalisemad piirkonnad olid Eestis Kirde-Eesti suured tööstuskeskused, kus iseseisvuse pooldajaid oli vähe (Kohtla-Järvel 46,1% ja Narvas 25,5%). Iseseisvusreferendumi korraldamine ja selle tulemused näitasid maailmale, et Eesti ja teiste Balti riikide elanikkonna enamik soovib iseseisvust. Senisest jõulisemalt üritasid Balti riigid leida iseseisvumispüüdlustele rahvusvahelist toetust. GORBATŠOVI KAVAD Moskvas siiski loodeti impeeriumi koospüsimisele
natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV's muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23.augustil korraldati Tallinnas Hirvepargis MRP-AEG eestvedamisel poliitiline meeleavaldus. 1987. aasta lõpul loodi esimine
Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alustada Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetada Eestiga. Sõjaväe- ja julgeolekujuhid olid veendunud, et olukorra "normaliseerimiseks" tuleb sõjaväel hõivata mitmed strateegiliselt tähtsad objektid liiduvabariikide keskustes. Seda tehtigi. 13. jaanuari, pühapäeva varahommikul vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. Toompea kaitseks hakati kokku vedama kivimürakaid. Eestis siiski sündmused verevalamiseni ei arenenud. Uus verevalamine leidis aset 20. jaanuaril Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni "kaitstes" tapeti viis inimest. Jaanuarikriisis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 13. jaanuari õhtul saabus lennukiga Moskvast Tallinna Vene NFSV Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin
ning raadio-ja televisioonihoone. Vene Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu esimees Boriss Jeltsin saabus lennukiga Tallinnasse. Allkirjastati Balti riikide ja Vene NFSV ühisavaldus, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorganeid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. 1991 18. jaanuar Interrindlased üritasid korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 1991 20. jaanuar verevalamine Riias, kus Nõukogude Liidu konstitutsiooni kaitseks tapeti 5 inimest. 1991 18. märts üleliiduline rahvahääletus uue liidulepingu loomiseks. 1991 juuni Vene NFSV presidendiks valiti ülekaalukalt Boriss Jeltsin. 1991 august Moskvas kukkus läbi riigipöördekatse ja see andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. 1991 19. august Allkirjastati liiduleping
1991. aasta jaanuarikriis 1990-1991 aastavahetusel läks Baltikumis olukord pingeliseks, tegutsesid streigikomiteed, loodi tööliste võitlussalku. Eriti aktiivselt aga asusid tegutsema sõjaväe-ja julgeolekuüksused. Moskva tagurlike ringkondade kava nägi ette alusta Baltikumi rahustamist Leedust ja lõpetades Eestis. 13. Jaanuaril vallutasid dessantväelased ja KGB erigrupp Alfa Vilniuse teletorni ning raadio- ja televisioonihoone. 18. Jaanuaril üritasid interrindlased korraldada streiki Eestis ja nõudsid presidendivõimu sisseseadmist. 13 jaanuaril lendas Boriss Jeltsin Tallinna Balti ja Vene NFSV ühisavaldusele, millega tunnustati teineteise riikliku suveräänsust ja seaduslikult , millega tunnustati teineteise riiklikku suveräänsust ja seaduslikult valitud riigivõimuorgraneid ning tauniti igasuguse jõu kasutamist siseprobleemide lahendamisel. Iseseisvusreferendum 1991. Aasta veebruaris-märtsis toimunud referendumitel toetasid Balti riikide elanikud kindlalt iseseisvust
Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Jugoslaavia koosseisu jäid üksnes Serbia ja Montenegro. Eesti taasiseseisvumine: 1. Kuidas mõjutas Eestit perestroika- ja glasnostipoliitika? (lk 108-109) Eestit mõjutas perestroika- ja glasnostipoliitka sellega, et toimus uue ärkamisaja algus, ühiskond politiseerus, toimus laulev revolutsioon, Eesti muutus üha enam iseseisvamaks. 2. Nimeta 1988.a. tähtsamad sündmused ja tegelased Eestis. (lk 108-110) 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid