Õiguse alused (0)

Õiguse alused
32 tundi
„Inimene ja õigus“ (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika , Floren...)
„Riik ja õigus“ ( sisekaitseakateemia õpik)
Mis on õigus?
Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund).
Õigus ja õiglus.
Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest .
Kauidas tekkis õigus?
TAVAÕIGUS – tavalisel moel samalaadseid samamoodi.
Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine.
Kuningas Hammurapi sedaustekogu – Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr
Profet Moosese seadused – euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr
Õigussüsteemid
Mandri – Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest
Prantsuse õigussüsteem
Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse)
Primaarne on seadus
Anglo – Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtsetent
Õiguse allikad:
Õiguslikud tavad
Lepingud
Kohtulahendid ehk pretsedendid
Õigusteadlaste arvamused
Õigustloovad aktid ehk normatiivaktid (seadused, määrused, korraldused , käskkirjad jne)
Õiguse jagunemine
Õigusharud:
Eraõigus, inimese ja inimese vahel: Tsiviilõigus (perekonnaõigus, pärilisõigus, asjaõigus, võlaõigus), Kaubandusõigus (äriühingu õigus, konkurensiõigus, pankrotiõigus, tööõigus, väärtpaberiõigus), Tööõigus
Avalik õigus, inimese ja riigi vahel: Riigiõigus, Finantõigus, Protsessiõigus, Rahvusvahelineõigus, Haldusõigus, Kriminaalõigus.
Võimude lahusese printsiib :
Seandus andlik võim
Täide saatev võim
Kohtuvõim
Inimene, ühiskond ja riik
Eritatakse kaks põhilist ühiskonna mudelit:
Riigikeskset
Inimkeskset
Riik -> ühiskond -> inimene
Diktaatorlikud riigid
Autortaarsed ( nt itaalia 1922-1943)
Totalitaarsed riigid
Totalitaarse riigi tunnsed:
(räigeld sekkutakse inimese eraellu)
Püütakse suunata nende vaateid ja tõekspidamisi
Jälitatakse neid
Inimestele antav info on puudulik ja sageli ebaobejektiivne
Ei tohi relvi omada
Majanduses ei tohi eraalgatust olla
Üheparteisüsteem
Demokraatlik riik
Riigi jaotuvad põhimõtteliselt:
Diktaatorlikud riigi:
Autoritaarsed
Totalitaarsed, ehk riigikesksed
Riik ->Ühiskond -> inimene Inimõigustega ei arvestata.
Põhiseaduslikud riigid:
Parlamentaalsed
Presindentaalsed
Inimkesksed riigid, Inimene -> Ühiskond -> Riik
Suhte inimene -> Riik põhilised konstitueeritud vormid on:
Kodakondsus
Maksud (maksukohustus) ja nende eest kaudselt avalike teenuste saamine
(riigi fuksioonide realiseerimine) näiteks: välis- ja sisejulgeolek , tagatud avalik kord jne.
Osavõtt ühiskonna ja riigiorganite kujundamist.
Valmisõiguse kaudu
(parlament, riigipea valik, kohaliku omavalitsuse esinduskogu
Rahvahääletus ja – küsitlus ja rahva algatus .
Korporatiivse tegevuse õiguse ja vabaduse kaudu
(erakonnas, poliitilises liikumises osalemine)
Koolikohustus
Eesti riigiõiguslik areng
1917-1992
Eelkkonstitutsioonideks loetakse:
Maanõukogu 15(28nov) 1917 otsust kõrgeimast võimsust
24 veebr 1918 kuulutatud manifest kõigile Eestimaa
Rahvastele (nn iseseisvusmanifest )
Asutava kogu poolt 4 juunil 1919 vastuvõetud Eesti Vabariigivalitsemise ajutne kord.
Pädevus:
1)ÜL ( fuksioonid)
2) Vastutus
3)kohustused
4)Õigused
19 april 1940 lõpetati presidendi otsusega riiguvolikogu ja riiginõukogu I koosseisu 6 istungjärk.
16 juuni 1940 esitas NSVL välisasjade rahvakomissaar Molotov NSVL valituse nimel Eesti saadikute Moskvas A.Reile ulitmaatiumi:
1) Eesti peab koheselt moodustama valitsuse kes on võimeline ellu viima pakti.
2)Viivitamatult kindlustada takistamata ja vaba läbipääs Nõukogude sõjavägedele.
1988.a kuni 1992 Põhiseaduse vastuvõtmine.
1988 kevad-suvel esitati NSVL konstitutsiooni muudatuste ja täiendus eelnõu
16 november 1988 võttis ENSV ülemnõukogu vastu rea akte millel vastuvõtmise ajal rahva enamuse toetus .
Kokkuvõvalt
1) kõrgeim võim Eestis kuulub ENSV organitele seadusandlik, täitesaatev ja kohtuvõim.
2) NSVL ülemnõukogude Presidendile tehti ettepanek sõlmida liiduleping.
3) deklareeriti, et NSV Liidu seadused kehtivad juhul kui Eesti neid tunnustab.
4) Maa ja tähtsamad maavarad kuulutati Eesti omandiks.
5) Eraomandit tunnustatakse, et see on võrdne teiste omandivormidega.
6) Tunnustati õigus süsteemi lahutamatu osana NSV Liidu poolt 16. Ratifiseeriti inimõiguste pakte.
7) Tagada konstitusiooniliste õiguste kohtulik kaitse.
1990 kevadel toimusid ENSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised.
30. märts 1990 võttis ENSV õlemnõukogu vastu Eesti riiklikust staatusest
Sisu:
1) Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksisttentsi de jura , et Eesti on tänaseni okupeeritud
2) arvestatades eesti rahva selgelt väljendatud tahet Eesti Vabariigi iseseisvuste ja seadusliku riigivõimu taastamiseks ülemnõukogu tunnustas Eesti NSv Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust alates selle kehtestamisest ja kuulutas Eesti Vabariigi taastamise ning ülemineku perioodi. Vahepeal moodustati E.Savisaare valitsus. 8.mail 1990 Ülemnõukogu võttis vastu otsuse „Eesti sümboolikast”.
16. mai 1990 võeti vastu seadus „Eest valitsemise ajutise korra alustest”.
3.märts 1991 Eesti Ülemnõukogu korraldas referendumi.
„Kas Teie tahte Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatu setaastamist?”
19. august 1991 Ülemnõukogu võttis vastu kaks akti.
- Riigipöörde kohta NSV Liidus.
- Erakorraliste volituste andmiseks Eesti Vabariigi Erakorralisele Kaitsenõukogule.
20.august Ülemnõukogu võttis vastu kaks dokumenti:
- Pöördumine maailma riikide parlamentide ja valitsuste poole
- Otsus Eesti riiklikust iseseisvust.
IV Põhiseadus 28. Juuni 1992
20. juunil 1992 EEK võeti vastu kasutusele.
Õigusaktid (ÕA)
Õigusaktid kujutad endast riigi õigusloomnigu tulemust. Riik väljendab oma tahed . Sõltuvalt riigi organi pädevusest. Õigus akte liigitatakse:
Normatiivsed(N)
Mittenormatiivsed(MN)
Normatiivsed sisaldavad üld kohustuslikke norme. Mitte normatiivsed on indivituualse iseloomuga. Õigus aktid moodustavad hierarhilise süsteemi riigiseselt. Eestis kõige kõrgema jõuga on:
Riigikogu - seadused otsused(N,MN)
President – seadused, otsused(N,MN)
Valitsus – määrused, korraldused (N,MN)
Ministrid
Riigi sekretär, kantsler – käskkirjad (MN)
Ameti pladirektor – käskkirjad, ettekirjutused , otsused (MN)
Inspektsiooni peadirekotr – käskkirjad ettekirjutused, otsused(MN)
Kohalik maavanem – korraldused
Omavalitsuse volikogu – määrused, korraldused, otsused
Vallavalitsus – määrused, korraldused
Vallavanem ja linnapea – käskkirjad, kohustused
Seadused
Põhiseadus
Konstitutsiooniline seadus
Seadus
Seaduste loomine
Seaduse algatus (PS§103)
Riigikogu liikmele
Praktsionile
Komisjonile
Vabariigi valitsusele
Presidendil on õigus algatada muudatuste sisseviimist PS
Seaduse arutelu
Lugemine
Lugemine
Lugemine
Seaduse vastuvõtmine
Hääletus
Seaduse väljaandmine
President. Tal on vetoõigus e. suspensiivne õigus
Seadused
Seadus kuulub avaldamisele seitsme päeva jooksul „Riigi Teatajas“
Seadused jõustuvad 10-ndal päeval pärast RT avaldamist
Õiguseaktide kehtivus Iga õigusakt on kehtiv:
Teatava aja jooksul
Teatavate isikute suhtes
Teatud territooriumil
Kehtestatud õigusakt reeglina ei oma tagasi ulatuvat jõudu.
Aga on erandeid :
Tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis sõnaselgelt seda sätestavad (ainult eraõiguslikes sidemetes) näiteks päranduse suhtes, kriminaal seadus omab tagasiulatuvat mõju, kui ta kergendab võrreldes varasemaga karistust.
Õigussuhe
Õigussuhe on õigusnormidega reguleeritud õigussuhe. Eristatakse 3 elementi:
õs sisu
õs objekt
õs subjektid
kui inimese käitumine on reguleeritud õigusnormidega, siis ühel poolel tekib õigus , teisel poolel on kohutus. Kokku moodustavad õigussuhte sisu.
Konkreetseld käitumisakti, mis õigusega on reguleeritud nim juriidiliseks faktiks.
Juriidiline fakt:
inimesest sõltuv
tegu
a) tegevus
b) tegvusetus
2. sündsus – presumptsioon nt sündmuse presumtsioon seaduse.
Õs subjektiks on see millel õigussuhe on suunatud(nt: kahju hüvitamine, kauba üleandmine)
Füüsiline isik
Juriidiline isik
Eraõigus juriidiline isik
Avalik õiguslik juriidiline isik.
Töö.
Eesti riigi õigulik areng.
Õigus suhe
Õigus aktid?
Äriõigus.
Valik
FIE – 1 inimesest
Äriühing
Tü – täIsühing – al 2 inimesest
Uü - usaldusühing – alates 2 inimesest
Oü – osaühing – alates 1 inimesest
AS – aksiaselts alates 1 inimesest
TuÜ – tulundusühing – alates 3 inimesest
FIE (sole proprietor)
+ lihtne asutada ja lõpetada.
+ Paindlikkus tegevusete muutmisel
+ oled iseseisev BOSS
+ kogu tulu kuulub omanikule
+ lihtusustatud raamatupidamine ja aruandlus (kassapõhine raamatupidamine käibega aastas kuni 250000kr) Üle 250 000.- käibe puhul :
1. Registreerida ettevõte registris
2. Tekkepõhine raamatupidamine
FIE
Piiramatu vastutus
Kapitali piiratus
Äritegevus – ja juhtimisoskuste puudus
Ettevõtja suur töökoormus.
Täisühing (general partnership)
Piiramatu vastutus
Aegalsem otsuste tegemine
Raske leida partnereid
Vaidluse võimalus siis võib viia äritegevuse lõpetamiseni
+ jagatud vastutus ja risk
+ organiseerimise ja juhtimise lihtsus
+ miinuim kapitali nõude puudumine
+ võimalus kaasata suurmat kapitali kogemus ja oskusi
Usaldusühing – vähemald 2 osanikku. Neist 1 täisosanik(piiramatu vastutus) 1usaldusosanik(piiratud vastutus)
Osaühing – piiratud vastutusega ettevõtlus.( vastutatakse osamaksete ulatuses). Algkapitali nõu – mitte alla 40 000, väiksem osamaks ei tohi olla alla 100.-, sissemakse a) rahaline b) mitterahaline .
Aksiaselts – piiratud vastutusega ettevõtlus. Algkapitali nõu mite alla 400 000kr. 1aktsia nominaalväärtus mitte alla 10kr. Lihtaktsiad, Eelisaktsiad.
Tulundusühistu (TuÜ) vähemald 3 liikmega .
Äriühingute asutamine
TÜ ja UÜ – algul sõlmitakse ühingulepingu( ärinimi, asukoht, tegevusala , sissemakse suurus jne.) Tuleb teha kanne äriregstrisse(kirjutavad alla kõik osanikud )
Aktsiselts:
1) aktsiate märkimiseta(sõlmitakse asutamiselepingu põhikiri)
2) aktsiate märkmisega(sõlmivad asutamisplaani asutamislepingus märgitakse ära aktsiate märkimise koht ja aeg). Kui märkimine õnnestus kutsutakse kokku koosolek, valitakse juhatus, nõukogu, audiitor , põhikiri.
Osaühingu puhul sama mis AS loomine 1 variant. Ühistu asutamiseks kutsutakse kokku asutamiskoosolek – võetakse vastu põhikiri. Valitakse juhatus, revident , äriregistrisse kanne.
Äriühingu organid ja juhtimine
TÜ – on volitatud juhtima kõik osanikud.
UÜ – ei võeta juhtimisest osa usaldusosanik
OÜ – osanik koosolek. Igapäevaslt majandustegevusest juhib juhatus teatud juhtudel valitakse ka nõukogu( kui algkapital on üle 400 000kr või juhatuses on alla 3 liikme)
Juhatuse liige:
1. Peab olema teovõimeline isik.
Ei pea olema osanik
Ei või olla nõukogu liige
Ei või olla pankroti võlgnik
Nõukogu – teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle ja planeerib OÜ tegevust.
AS kõrgeim organ on aktsionäride üldkoosolek: korraline(3nädalat), erakorraline. Valitakse juhatus – juhib ja esindab.
TuÜ kõrgeim organ on üldkoosolek: korraline, erakorraline. Üle 200 liikme puhul volinike koosolek.
Veekogu seotud kitsendused
Avalikud veekogud
Avalikud kasutavad veekogud
Kallasrada
Laevatatav veekogud – 10m
Teised veekogud – 4m
Üleujutuse korral – 2m
Naabriõigused
Sademeservituut(orjama, teenima )
reaalservituudid
nõude: jalgservituut, sõiduservittut, seinaservituut
hoonestusõigus. On tähtajaline õigus – min 36aastat – max 99aastat.
Ostuees õigus.
Pandiõigus. Tehingu tagamise vorm mille puhul isikul kelle kasuks on seaduste õigused . nõuded rahuldamisele panditud vara arvel. Kui nõuet pole kohaseld täidetud.
Vallas või kinnispant.
Käsipant.
Pandipidaja kohustused.
1. panditud asja säilitamine.
2. asja hävitamise ohust viivitamatuld teatama pantijale
3. asja hoidmise kohustus
4. panditud asja kasutamise keeld
5. pandipiadaja on kohustatud pantijale 1 kuu ette teatama asja müügist.
Registerpant .
Kommertspant
Kinnsipant e.hüpoteeks
Käendus
Käsiraha. Lepingu mittetäitmisel kui vastutav pool on käsiraha andnud pool jääb käsiraha saajale .
....käsiraha saanud pool on ta kohustatud maksma teisele poolel 2x käsiraha summa tagasi.
Karitusseadustik (sündis 2001)
Karistatakse teo eest:
See vastab süüteokooseisule
On õigusvastane
Isik on süüdi.
Süüteod
1. süüteod:
Süüteokooseisu tunnused:
Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.
Objektiivsed: TEGU 1.tegevus 2. tegevusetus
Subjektiivsed: 1. TAHTLUS 1.1 otsene(kavatsetud) 1.2 kaudne
2. ETTEVAATAMATUS 2.1kergemeelsus 2.2 hooletus .
Teo toimepanija :
1) täideviija
2) osavõtja (õhutaja, ässitaja, kaasaaitaja)
Süüvõime
Alates 14 eluaastast.
1.1 väärteod
Rahatrahv , arest
1.2 kuriteod
1.2.1Füüsiline isik
Rahaline karistus , vangistus
1.2.2 juriidiline isik
Rahaline karitus, sundlõpetamine
Kuriteod jagunevad
1astme kuriteod
2astme kuriteod.
Karistatav ainuld tahtlik tegu
Väärteo puhul on karistatav üksnes täideviimine.
Karistuse liigid ja määrad.
Kuritegu
Põhikaristus rahaline karistus
30500 päevamäär
Lähtudes teo toimepanija päevamäärast, kuid mitte vähem kui 50kr.
Noorem, kui 1830-250 päevamäär.
Lisakaristus rahaline.
Juriidiline isik al. 50 000 kuni 250mln kr.
Vangistus
Alates 30 päevast kuni 20 aastani või eluaegne. Alla 18 aastane – kuni 10 aastat.
Väärteod.
Põhikaristusena rahatrahv 3-300 trahvi ühikut(trahvi ühik on 60 krooni).
Juriidiline isik 500 – 50 000 kr.
Konkurentsialane väärtegu kuni 500 000kr.
AREST kuni 30 päeva.
Lisakaristused.

Tegutsemiskeeld (teataval alal) kuni 3 aastaks

Sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 3 aastaks

Relva ja laskemoona omamise õiguse äraqvõtmine – kuni 5 aastat

Jahipidamise ja kalapüügi õiguse äravõtmine – kuni 3 aastaks

Varaline karistus

Väljasaatmine – väliskodanikud kes on sooritanud I astme kuriteo.
Karistust kergendavad asjaolud.
Karistuse asendamine üldkasuliku tööga.
Kellele on määratud kuni 2 aastat vangistust.
1 päeva vangistust = 2tundi üldkasulikku tööd.
Üldkasuliku tööpäeva pikkus mitte üle 8t. Tasu selle eest ei maksta!!!!
Aegumine

10 aastat – 1 astme kuriteo puhul

5 aastat – 2 astme kuriteo puhul

2 aastat – väärtegu
NB!!! Kunagi ei aegu inimese vastased, sõjakuriteod, süüteod, mille puhul määratakse eluaegne karistus.