Inimene ja õigus (0)

Keskkool - Inimeseõpetus - Inimeseõpetus

1 Hindamata

Põhiseaduse preambul

Preambul on põhiseaduse koostisosa , olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub , et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt.

- 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus , mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

- 1992. aasta põhiseaduse preambul:

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

- 1938. aasta põhiseaduse preambul:

Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl, volitas rahvahääletusega kokku kutsuma Rahvuskogu , kes samal rahvahääletusel antud ülesande täitmiseks võttis vastu järgmise Põhiseaduse:

- 1933. aasta põhiseaduse preambul:

- 1920. aasta põhiseaduse preambul:

Eesti rahvas, kõikumatus usus ja vankumatus tahtmises luua riiki, mis on rajatud õiglusele ja seadusele ja vabadusele, kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevatele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üleüldises kasus, võttis vastu ja määras Asutava Kogu kaudu järgmise põhiseaduse:
Eesti Vabariigi põhiseadus on Eesti riigi toimimise ja kõigi teiste seaduste õiguslik alusdokument.
Põhiseadust või konstitutsiooni võib mõista nii formaalses kui ka materiaalses tähenduses. Formaalses tähenduses on põhiseadus põhiseadusandja poolt antud riigi kõrgeima õigusjõuga akt, mille muutmine on seadusega võrreldes raskendatud. Materiaalse definitsiooni kohaselt sätestab põhiseadus riigivõimu organisatsiooni ning kõrgeimate riigiorganite ülesanded ja kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded.
2.
Nr. 1.
KODAKONDSUSE SEADUS.
RT 1938, 39, 357.
1. peatükk.
Üldeeskirjad.
§ 1. Eesti kodanikuks saadakse sündimisega või hilisema seadusliku toiminguga.
Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses.
§ 2. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astujale antakse Eesti kodakondsuse tunnistus.
Eesti kodakondsusse astunuiks loetakse ainult kodakondsuse tunnistuses tähendatud isikud.
Eesti kodakondsust arvatakse kodakondsuse tunnistuse väljaandmise päevast.
RT 1939, 114, 882.
2. peatükk.
Eesti kodakondsusse kuuluvuse alused.
1. jagu.
Üldeeskirjad.
§ 3. Eesti kodanikud on:
1) isikud, kes enne käesoleva seaduse jõustumist on omandanud Eesti kodakondsuse;
2) isikud, kes tunnustatakse Eesti kodanikeks Eesti Vabariigi poolt sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega;
3) lapsed, kelle sündimise ajal nende isa või ema oli Eesti kodakondsuses;
4) pärast isa surma sündinud lapsed, kui lapse isa surma hetkel oli Eesti kodakondsuses;
5) Eestis sündinud lapsed, kes sündimisega ei saanud ei isa ega ema kodakondsust;
6) Eestis leitud lapsed, kui ei ole tõendatud nende kuuluvus mõne teise riigi kodakondsusse.
Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991.
§ 4. Eesti kodakondsuse omandavad:
1) Eesti kodaniku poolt seadustatud lapsed;
2) Eesti kodaniku poolt lapsendatud alla 18 aastat vanad välismaalased;
3) Eesti kodakondsusse kuuluva isa poolt tunnustatud lihased vallaslapsed, kelle ema on välismaalane;
4) naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astunud isikud.
Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991.
§ 5. Isikud, kelle ema oli Eesti kodanik nende sündimise ajal ja abielus mõne teise riigi kodanikuga omandavad Eesti kodakondsuse koos oma lastega vastava soovi avaldamisel.
Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991.
2. jagu.
Naturalisatsiooni alused ja kord.
§ 6. Välismaalane, kes soovib astuda Eesti kodakondsusse naturalisatsiooni korras, peab vastama järgmistele tingimustele:
1) peab olema vähemalt 18-aastane või peab omama Eesti kodakondsusse astumiseks oma vanemate või eestkostjate nõusolekut;
2) peab olema alaliselt elanud Eestis vähemalt 2 aastat Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse esitamise päevani ja ühe aasta pärast sooviavalduse esitamise päeva;
3) peab tundma eesti keelt.
§ 7. Paragrahvi 6 p. 2 ja 3 ettenähtud nõuded Eestis elamise ajamäära ja eesti keele tundmise kohta võidakse ära jätta:
1) eesti soost isikute kohta;
2) isikute kohta, kellel on erilised teened Eesti Vabariigi kasuks riiklikul , riigikaitselisel või seltskondlikul alal või kes on üldiselt tuntud oma annete , teadmuste või tööde tõttu;
3) kodakondsuseta isikute kohta, kes on Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse esitamise päevani alaliselt Eestis elanud vähemalt kümme aastat.
§ 8. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse vastuvõtmise otsustab Vabariigi Valitsus.
§ 9. Naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsusse astumiseks esitab välismaalane sellekohase sooviavalduse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu.
§ 10. Välismaalase naine võib esitada sooviavalduse ilma mehe nõusolekuta.
Samuti ei ole tarvilik mehe nõusolek, kui välismaalase naine soovib astuda Eesti kodakondsusse ühes alla 18 aastaste lastega.
§ 11. Sooviavalduses tähendatakse:
1) sooviavaldaja nimi ja perekonnanimi;
2) vanus;
3) perekonnaseis;
4) naise ja laste nimed ning vanus;
5) kodakondsus ;
6) elukoht;
7) mis ajast elab alaliselt Eestis;
8) elukutse ;
9) varaline seis;
10) teated karistatavuse kohta;
11) kas sooviavaldaja tunneb eesti keelt.
§ 12. Sooviavaldusele lisandatakse:
1) tunnistused § 11 tähendatud asjaolude kohta või tõestatud ärakirjad neist tunnistustest;
2) sooviavaldaja allkirjaga varustatud teadaanne, et ta loobub oma senisest kodakondsusest;
3) kviitung naturalisatsioonimaksu tasumise kohta või § 14 teises lõikes tähendatud tunnistus maksuvõimetuse kohta, välja arvatud juhud, kui sooviavaldaja esineb palvega naturalisatsioonimaksust vabastamiseks § 14 kolmanda lõike korras.
§ 13. Kui tunnistuste või nende ärakirjade esitamine käesoleva seaduse § 11 p.1―4 tähendatud asjaolude kohta on võimatu või raskendatud seetõttu, et vastavad perekonnaseisu muudatused on registreeritud välismaal, võidakse § 11 p.1―4 tähendatud asjaolusid tõendada politsei või vallavalitsuse tunnistusega, mis on välja antud vähemalt kahe usaldusväärse tunnistaja ütluse põhjal.
§ 14. Välismaalane, kes soovib esitada sooviavalduse Eesti kodakondsusse astumiseks naturalisatsiooni korras, maksab riigi heaks naturalisatsioonimaksu, mille suurus on 20 krooni neil, kes kuni sooviavalduse esitamiseni on Eestis alaliselt elanud vähemalt kaks aastat, ja kõigil teistel juhtudel 30 krooni.
Kui isik on maksuvõimetu, võib Siseminister ta vabastada naturalisatsioonimaksust politsei, vallavalitsuse, Eesti diplomaatilise esindaja või kutsekonsuli sellekohase tunnistuse põhjal.
Samuti võib Siseminister vabastada naturalisatsioonimaksust isikud, kes esitavad Eesti kodakondsusse astumise sooviavalduse käesoleva seaduse § 7 korras.
§ 15. Naturalisatsioonimaksu ei maksta tagasi.
Juhtudel, kui sooviavaldus on Vabariigi Valitsuse poolt eitavalt otsustatud, või kui sooviavaldus on § 16 tähendatud põhjustel tagasi antud, ei võeta sooviavalduse uuesti esitamisel uut naturalisatsioonimaksu.
§ 16. Sooviavaldus antakse tagasi:
1) kui sooviavaldaja ei vasta § 6 p. 2 tähendatud nõudele ajamäära kohta ja ta ei ole esitanud sooviavaldust § 7 korras;
2) kui sooviavaldus ei vasta § 11, 12 ja 13 tähendatud vormilistele nõuetele ning parandamiseks antud tähtaja möödumisel ei ole viga parandatud.
§ 17. Ühes naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse omandanud isikuga omandavad Eesti kodakondsuse ta naine ning ta alla 18 aastased lapsed.
Kui kodakondsuse omandaja on mitteabielus naine, omandavad ühes temaga Eesti kodakondsuse ta alla 18 aastased vallaslapsed.
3. peatükk.
Eesti kodakondsuse kaotamine.
§ 18. Eesti kodakondsus kaob:
1) Eesti kodakondsusest vabastamisega;
2) Eesti kodakondsusest väljaheitmisega.
§ 19. Eesti kodakondsusest vabastamise otsustab Vabariigi Valitsus.
Sellekohane sooviavaldus esitatakse Vabariigi Valitsusele Siseministri kaudu, kusjuures alla 18 aastaste isikute kohta on tarvilik esitada vanemate või eestkostjate nõusolek.
§ 20. Sooviavaldaja vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ta ei ole tegelikus sõjaväeteenistuses ja on täitnud muud kodanikul lasuvad kohustused. Sõjaväes ajateenistuskohustust mitte täitnud meeskodanik vabastatakse Eesti kodakondsusest, kui ajateenistuskohuse mittetäitmine ei osutu takistuseks kodakondsusest vabastamisele.
Kui sooviavaldaja seisab tegelikus sõjaväeteenistuses, esitatakse sooviavaldus sõjaväeliste ülemate kaudu alluvusvahekorras.
§ 21. Kodakondsusest vabastamise otsus jõustub ja kodakondsusest vabanejale antakse välja sellekohane tunnistus päevast, mil kodakondsusest vabaneja esitab tõendi, et ta on teise riigi kodakondsusse vastu võetud.
Kodakondsusest vabastamise otsus kaotab kehtivuse, kui Eesti kodakondsusest vabastatud isik jääb Eestisse elama vähemalt üheks aastaks arvates käesoleva paragrahvi esimese lõikes tähendatud tunnistuse väljaandmisest.
§ 22. Kodakondsusest vabastamise otsus ei käi vabastatava isiku üle 18 aastaste laste kohta, samuti ka ta naise kohta, kui viimane ei avalda soovi Eesti kodakondsusest lahkumiseks. Alla 18 aastased lapsed omandavad isa uue kodakondsuse ainult nende ema nõusolekul.
§ 23. Vabariigi Valitsuse otsusega heidetakse Eesti kodakondsusest välja:
1) isikud, kes on astunud välisriigi kodakondsusse ilma, et nad käesoleva seaduse § 20 korras oleksid vabastatud Eesti kodakondsusest;
2) isikud, kes on astunud välisriigi riigi- või sõjaväeteenistusse Vabariigi Valitsuse loata;
3) isikud, kes Vabariigi Valitsuse loata kuuluvad sõjaväeliselt korraldatud või sõjalisi harjutusi harrastavaisse välismaalistesse organisatsioonidesse.
§ 24. Kodakondsusest väljaheitmise otsus ei käi väljaheidetud isiku üle 18 aastaste laste kohta, samuti ka mitte ta naise kohta, kui viimane ei avalda soovi Eesti kodakondsusest lahkumiseks. Alla 18 aastased lapsed omandavad isa uue kodakondsuse ainult nende ema nõusolekul. Ema väljaheitmisel Eesti kodakondsusest ei kaota lapsed Eesti kodakondsust.
4. peatükk.
Vabariigi Presidendi dekreet 26. mail 1957.
§ 25. Käesoleva seaduse § 1, lõik 2 ja § 23 ei kuulu kohaldamisele olukorras, mis on tingitud Eesti Vabariigi territooriumi okupeerimisest võõra riigi poolt.
Vabariigi Presidendi dekreet 26. mail 1957.
§ 25a. Kui seaduse või määrusega on antud isikule, kes sündimisega sai Eesti kodakondsuse, suuremad õigused kui hiljem Eesti kodakondsuse omandanud isikule, loetakse nende seaduste ja määruste mõttes käesoleva seaduse § 5. alusel Eesti kodakondsuse omandanud isikud kui Eesti kodanikud sündimisest saadik.
Vabariigi Presidendi dekreet 24. mail 1991.
5. peatükk.
Lõppeeskiri.
§ 26. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks.
3.
Uus töölepinguseadus. Töölepingu seadus (ka töölepinguseadus) on Eesti Vabariigi seadus, mis korraldab töölepingute sõlmimist.
Mõne aasta eest kehtima hakanud uus töölepinguseadus muutis töösuhteid paindlikumaks tööandja seisukohalt. Kuigi Euroopa finantskriisile eelnenud läbirääkimiste vältel tasakaalustati seadusesätteid kolmepoolsetel läbirääkimistel ametiühingute, tööandjate keskliidu ja valitsuse vahel, loobus valitsus suurest osast töövõtjaif kaitsnud sätetest majanduskriisi survel . Seetõttu pälvis töölepinguseaduse uus versioon ka ohtralt kriitikat.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

triinevert Õppematerjali autor

kodakondsus eesti kodakondsuse põhiseadus sooviavaldus Inimene õigus

Sarnased õppematerjalid

doc

Referaat EVs kehtinud põhiseadustest

Valimisvanus kõrgenes kahe aasta võrra - alates 22 aastased võisid kasutada oma õigust valida Riigikogu alamkoja liikmed. Kuid kõigest hoolimata riigikogu osatähtsus strateegiliste küsimuste otsustamisel jäi ainult kolmandajärguliseks. Kehtima jäi tsensuur ja lubatud oli ainult üks partei. Demokraatia asemel oli ikkagi autoritaarne diktatuur. 1938. aasta põhiseaduse ebademokraatlikud jooned ilmnesid veel mitmes teises küsimuses. Nii oli kaotatud rahvaalgatuse õigus. Ette oli nähtud võimalus kehtestada ka rahu ajal kogu riigis kaitseseisukord ning sellega piirata rahva demokraatlikke õigusi ning laiendada veelgi presidendi ja sõjavägede ülemjuhataja volitusi. Oluliseks erinevuseks teise ja kolmanda põhiseaduse vahel oli see, et 1938. aasta põhiseadus kehtestas avalikult korporatiivse riigi. Lisaks kohalikele ja kultuuriomavalitsustele loodi juurde 10

Riigiõigused

docx

Ühiskonnaõpetus AT3 Põhiseadus

Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. Kodanikukohustused §37. Õppimine on kooliealistel lastel seadusega määratud ulatuses kohustuslik ning riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.

Ühiskond

doc

EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS ALATES 1920. A. KUNI TÄNAPÄEVANI

kompetentsid, garanteerib kodanike põhiõigused ja vabadused ning määratleb riigi põhiväärtused ja põhiülesanded. Samas on põhiseadus ka rahvusliku kogukonna identiteedi ja püüdluste väljenduseks ning märgiks oma ajastu vaimust. Seega ei ole riigi põhiseadus üksnes juriidiline dokument, ta on ka poliitiline ja rahvuslik-kultuuriline dokument. Põhiseaduse tekkesituatsiooni iseloomustab olukord, kus ühelt poolt on rahval kui suveräänil piiramatu õigus kehtestada mida tahes, ja teiselt poolt kohustus konstitueerida rahulikku kooseksisteerimist võimaldav põhikord, lähtudes -- enamasti ajalooliselt -- juurdunud tõekspidamistest ja väärtustest. 3 Viide 2, lk 37 4 Viide 2, lk 63 5 Kuna põhiseadusandlik võim ei ole ainult ühekordse akti aluseks, vaid kestev jõud, mis võib igal

Õigus

doc

Põhiseaduse arutlus

Mõni saab inimese tapmise eest aasta reaalset vangistust ja natuke veel tingimisi, ning mõi varas saab 2-3 aastat reaalset. See on ebavõrdus ja päris naeruväärne. Neid näiteid võib jäädagi lugema siia, aga siis see tekst kõik ära ei mahuks. Minu arvates võiks nende karistuste kohta rohkem arutleda ja kas on mõtet üldse vangi panna vaid las teeb üldse ühiskondliku kasulikku tööd, mis mõjub ehk paremini kui vangla. § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, riigikaitse huvides, loodusõnnetuse ja katastroofi korral, nakkushaiguse leviku tõkestamiseks, looduskeskkonna kaitseks, alaealise või vaimuhaige järelevalvetuse ärahoidmiseks ja kriminaalasja menetluse tagamiseks. Tihtipeale olen näinud ikka, et seda paragraafi väga ei täideta ja lastakse ikka

Ühiskonnaõpetus

docx

Põhiseaduse muudatused

6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; 7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja poole. § 74. Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Vabariigi Valitsuse ja tema liikmete, Eesti Panga nõukogu esimehe, Eesti Panga presidendi, riigikontrolöri ja õiguskantsleri poole. [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 78. Vabariigi President:

Ühiskond

odt

Põhiseadus

ajakirjanduses. Paragrahv 5. Eesti maavarad ja ressursid on piiratud ja neid kaevandatakse pidurtamatu hooga edasi. Ei ole kuskil poolt näha et neid kasutatakes säästlikult. Doliomiidi kaevandamiseks rikutakse eesti loodust ja kauneid paiku et selle arvelt lihtsalt ise rikastuda. Peaks olema seadus mis paneb piirid ette palju võib kuskilt kavandada ja palju mitte. 4. Õigused:§ 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.§ 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist . § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus

Ühiskonnaõpetus

docx

Kodanikupäev lisatekst

isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Ühiskond

rtf

Ühiskonnaõpetus: seadus ja põhiseadus

hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. Seda paragraafi rikutakse igapäevaselt,loopitakse igale poole prügi ning ei vastuta selle eest.Lahenduseks:korraldada iga-aastased talgud. Otsi välja põhiseaduse II peatükist vähemalt 5 § kodanikukohust, 5 § kodaniku põhiõigust ja 5 § kodanikuvabadust. § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust.Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti

Ühiskond

Rohkem sarnaseid