Prantsusmaa (2)

Prantsusmaa
Pindala : 547 030 km²
Rahvaarv: 64 102 000
Pealinn: Pariis
Pealinna elanike arv: 8 147 857 (1999. aasta uuringute järgi)
Keel: prantsuse keel
Rahaühik: euro ( enne euro tulekut olid Prantsuse frangid )
Rahvuslik koosseis:
92% prantslasi
3% põhja-aafriklasi
2% sakslasi
1% britte
2% muid rahvusi
Geograafiline asend:
Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga.
Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus- Kaledoonia , Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas.
Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune rannajoon varieerub kaljusest Normandiast liivaste randadeni Atlandi kaldal . Vahemere rannik on enamasti kivine, erinevus seisneb vaid kivide suuruses.
Pinnamood :
Põhja-Prantsusmaal, eriti Île-de- France 'is ja selle ümbruses, domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik . Pariisi linn asub selle nõo keskel. Nõo idaäärel on peamiselt lubjakivist koosnevad looduslikud vallid, mis on aidanud Pariisi ida poolt kaitsta. Lääne pool, La Manche'i ääres, moodustavad mäeseljandikud sakilisi kriidikaljusid. Põhja pool läheb Pariisi nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Pariisi nõost kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide (põhiliselt väljaspool Prantsusmaad) ja Vogeeside mäed, mis on osa teisele poole Reini jõge üle Kesk-Saksamaa ulatuvast mägede vööndist.
Lääne-Prantsusmaal moodustavad vanad kivimid, põhiliselt graniidid ja kildad, Armorica massiivi Bretagne'is ning Normandias Cotentini poolsaarel.
Edela poolt on Pariisi nõgu madala läve (Poitou värava) kaudu ühendatud Akvitaania madalikuga. Biskaia lahe äärsetel Akvitaania aladel (Landes'is) on palju liivaseid alasid (kuni 100 m kõrguste liivaluidete ahelik ) ning mõned Prantsusmaa tasasematest aladest . Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Nende mägede pind on väga kulunud. Massiivi keskosas asub Auvergne. Seal domineerib vulkaaniline platoo , millel on vanu koonuseid ja kraatreid . Massiivi lõuna- ja kaguosas on karstistunud platoo, mida liigendavad sügavad kanjonid. Massiivi loode-, kirde- ja idaosas on kristallilised platood (sealhulgas Limousin ja Sevennid). Keskmassiivis on 1200...1800 m kõrgusi mäetippe. Selline maastik raskendab kommunikatsioone ja pärsib majandustegevust. Rhône'i jõest ida pool, kus Vahemere äärde ulatuvad Alpid , on rannajoon sakiline.
Rhône'ist lääne pool laiub Keskmassiivi äärtest lõuna pool lai viljakas Languedoci tasandik.
Kõrged mäed
Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool, teisel pool Rhône'i-Saône'i orgu, on algul Juura mäed ning seejärel Alpid. Viimased algavad Prantsusmaal Vahemere äärest, kus neid hüütakse Ranniku-Alpideks ning suunduvad põhja poole. Seejärel pöörduvad nad itta ning jõuavad Šveitsi ja Põhja-Itaaliasse. Prantsuse Alpid on kõrged ja sakilised. Liustike toimel on neil eriti põhjaosas laiad orud ning mäestiku siseorgudesse pääseb hõlpsasti ligi. Alpides asub Euroopa kõrgeim tipp Mont Blanc (4808 m).
Prantsusmaa ja Hispaania piiril kõrguvad Püreneed on Alpidest madalamad, kuid jätavad võimsama mulje. Nad on moodustunud ühestainsast maakoore plokist. Nad on pööratud järsema küljega Prantsusmaa poole. Et liustikke on seal olnud vähe, ei ole nad nii hõlpsasti ligipääsetavad nagu Alpid. On vaid mõned raskesti ületatavad kurud mäestiku keskosas. Prantsuse Püreneede kõrgeim tipp on Pic de Vignemale (3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni.
Kliima
Prantsusmaal domineerib mõõdukas, pehmete talvedega kliima. Erandiks on vaid kirdepiirkond. Atlandi ookean avaldab tuntavat mõju riigi loodeosas, kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga , kus domineerivad soojad suved ja külmad talved . Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone 'i orgu umbes 100 päeva aastas.
Looma- ja taimeriik
Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile. Metsad , peamiselt pöögi-, tamme- ja männimetsad, katavad umbes viiendiku riigi pindalast. Just metsastunud alad, nagu ka sood ja mäestikud, on enamiku loomade ja lindude elupaigaks
Prantsusmaal leiduvad loodusvarad:
Kivisüsi, rauamaak, boksiit , tsink, uraan , antimon, arseen , potas, päevakivi, fluor, kips, puit, kala.
Administratiivne jaotus:
Prantsuse Vabariik on administratiivselt jaotatud 22 regiooniks ja 96 departemanguks. Lisaks kuulub talle 4 meretagust departemangu (Guadeloupe, Martinique, Guyane, La Réunion) ja 4 meretagust territooriumi (Prantsuse Polüneesia, Uus-Kaledoonia, Wallis ja Futuna, Prantsuse Lõunaalad) ning eristaatusega territoriaalühendused Mayotte ning Saint-Pierre ja Miquelon. Kitsama administratiivse jaotuse järgi eksisteerib 327 ringkonda, 3828 kantonit ja 36561 kommuuni . Pealinnas Pariisis on 2,18 mln (1998), koos eeslinnadega 9,6 mln elanikku. Suuremad linnad: Lille 1,3 mln, Lyon 1,28 mln, Marseille 1,23 mln ( kõik koos eeslinnadega).
Elanikkond:
Prantsusmaal elas 29.12.99.a. seisuga 60,186 mln inimest (koos meretaguste departemangudega), neist 93,6 % olid Prantsuse kodanikud. Suuremad mittekodanikest rahvusrühmad olid alžeerlased 1,14%, portugallased 1,09% ja marokolased 1,03%. Keskmine asustustihedus on 107 in/km². Linnaelanikkond moodustas rahvastikust 74%.
Keskmine eluiga:
78,2 aastat,
sh meestel 74,2 aastat
naistel 82,2 aastat (1998.a.).
Rahvaarv suurenes 1999.a. 240 000 inimese võrra, neist 191 000 on prantsuse kodanikud ja 49 000 migrandid . Sündivus 1 000 elaniku kohta 13,0 ja suremus 5,9.
Rahvastiku usundiline jaotus:
roomakatoliiklased – 47,5 mln
moslemid 3 mln
protestante 1,0 mln
juudiusulisi 0,7 mln.
Valitsemisvorm (riigikorraldus)
Prantsusmaa on parlamentaarse -presidentaalse demokraatia ühendusega vabariik. Nn. Viies vabariik põhineb 1958.a. referendumil vastu võetud ja 1962.a. täiendatud konstitutsioonil, mis sätestas presidentaalse kallakuga demokraatia. Alates 07.05.1995.a. on presidendiks Jacques Chirac (RPR – Rassemblement Pour la République). President valitakse otsestel valimistel uue korra järgi 5 aastaks. Järgmised valimised toimuvad 2002.a. aprill-mai. President nimetab ametisse peaministri ja kinnitab ametisse ka valitsuse liikmed. Ta on Ministrite Nõukogu eesistuja, kes kuulutab välja seadused ja kes võib saata laiali Rahvuskogu . President on ka kaitsevägede ülemjuhataja
Parteid:
Prantsusmaa suuremad parteid on alljärgnevad
Kommunistlik Partei ( Parti Communiste)
Rohelised (Les Verts)
Kodanike Liikumine (Mouvement des Citoyens)
Sotsialistlik Partei (Parti Socialiste)
Radikaalsotsialistid (Parti Radical Socialiste)
Liberaalsed Demokraadid (Démocratie Libérale)
Ühendus Demokraatia Kaitseks (Union pour la Démocratie Fran?aise)
Ühendus Vabariigi Kaitseks (Rassemblement pour la République)
Rahvusrinne ( Front National)
Neist olulisemad on Sotsialistlik Partei (PS), Ühendus Vabariigi Kaitseks (RPR), Ühendus Demokraatia Kaitseks (UDF). Viimane omakorda jaguneb kolmeks parteiks – Vabariiklik Partei (Parti Républicain – PR), Sotsiaaldemokraatlik Keskpartei (Centre des Démocrates Sociaux – CDS) ja Radikaalne Partei (Parti Radical).
Viimastel aastatel on tunduvalt aktiivsemaks muutunud äärmuslikud jõud. Näitks paremäärmuslikku Rahvusrinnet (Front National – FR) võib pidada toetajaskonna poolest teiseks parempoolseks parteiks Prantsusmaal.
Seadusandlik võim:
Prantsuse parlament koosneb kahest kojast: Rahvuskogu (Assemblée Nationale) ja Senat .
Senat – 321 senaatorit valitakse 9 aastaks kaudsetel üldvalimistel. Iga kolme aasta tagant vahetub 1/3 koosseisust.
Rahvuskogu – 577 saadikut valitakse 5 aastaks otsestel üldvalimistel.
Täidesaatev võim:
Praegune valitsus on sotsialistide, kommunistide ja roheliste koalitsioon. Valitsusjuht on sotsialistist peaminister Lionel Jospin.
Seega valitseb Prantsusmaa sisepoliitikas omapärane olukord – nn cohabitation. President on parempoolne, aga peaminister ja valitsus on vasakpoolsed . Viienda vabariigi ajal on see juba kolmas cohabitation. Kaks esimest korda olid president F. Mitterand’i ajal, mil peaministriteks olid parempoolsed .
Prantsusmaa konstitutsiooni järgi on välispoliitika nn jagatud ala (domaine partagé). Pole täpselt kindlaks määratud, mis kuulub presidendi, mis valitsuse kompetentsi. Palju sõltub presidendi isikust ja tema autoriteedist.
Elatustase:
1999.a. keskmine neto aastapalk oli 131 160 FRF, meestel 140 640 ja naistel 112 320 FRF, kusjuures erasektori keskmine netopalk oli 128 220 FRF ja avaliku sektori oma 145 360 FRF. Madalaim sissetulek oli kvalifikatsioonita töölistel - 96 720 FRF, kõrgemalt tasustati firmajuhte- 251 160 FRF. Minimaalne tunnitasu 169 töötunni puhul kuus on 43,72 FRF (alates 01.07.2001.a., ja seda korrigeeritakse kord aastas 1. juulil vastavalt tarbijahindade muutumisele). Seega on kohustuslik miinimumkuupalk 7 388 FRF.
2000.a. sotsiaalabi miinimum oli 2552 FRF. Uue pensioniseaduse (kehtib 01.09.99.) alusel võib pensionile jääda töötaja, kellel on 156 kvartalit tööstaaži. Pensioni suurus sõltub ametist ja töökohast kas era-või riigisektoris ning arvutatakse 16 suurima töötasuga aasta aritmeetilise keskmisena. Erasektori pensionid on reeglina madalamad, keskmiselt 8 900, riigisektoris aga kõrgemad 12 300 FRF. Prantsusmaa riigisektoris töötamist peetakse prestiižikaks, palk ja pension ületab oluliselt erasektori näitajad.
Tööhõive:
Töövõimelisest elanikkonnast oli 2000.a. lõpul 10% e. 2,59 mln inimest tööta, mis oli EL riikide seas Hispaania, Soome, Kreeka ja Itaalia järel üks kõrgemaid. Olukorda tööturul pingestab võõrtööliste rohkus. Töövõimelise elanikkonna hulgas on neid tervelt 6,0% e. 1,577 mln. Iga teine välismaalane on kvalifikatsioonita, töötavad põhiliselt ehitusel või teeninduses . Tööpuudus nende hulgas on 20,8%.
Tööhõive moodustas 2000.a. aktiivsest elanikkonnast (15-64 aastased) 61,7% e. 25,9 mln, kusjuures naiste tööhõive oli 54,8%. Üha laiemalt leiab rakendamist osalise tööajaga töölkäimine. Nii töötas Prantsusmaal möödunud aastal 5,5 % meestest ja 31,6 % naistest e. peaaegu iga 5 palgasaaja osalise tööajaga.
Arengutase:
Prantsusmaa on inimarengu tasemelt 11. kohal. Sulgudes olev arv näitab inimarengu indeksit.
1. Island (0.968)
9. Luksemburg (0.956)
10. Šveits (0.955)
11. Prantsusmaa (0.955)
12. Soome (0.954)
13. Taani (0.952)
179. Sierra Leone (0.329)
SKT inimese kohta, USD: 24 400
Sündimus (‰): 12,1
Suremus (‰) : 9,09
Imiku-suremus (‰):