Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajaloo referaat Eesti vabariik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Ajaloo referaat Eesti vabariik #1 Ajaloo referaat Eesti vabariik #2 Ajaloo referaat Eesti vabariik #3 Ajaloo referaat Eesti vabariik #4 Ajaloo referaat Eesti vabariik #5 Ajaloo referaat Eesti vabariik #6 Ajaloo referaat Eesti vabariik #7 Ajaloo referaat Eesti vabariik #8 Ajaloo referaat Eesti vabariik #9 Ajaloo referaat Eesti vabariik #10 Ajaloo referaat Eesti vabariik #11 Ajaloo referaat Eesti vabariik #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kriskallion Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

AJALOO KONSPEKT-EESTI VABARIIK

Muudatused 1) Poliitika · ENSV Ülemnõukogu · Vabariigi valitsus- Rahvakomissaride Nõukogu (Ministrite nõukogu) · KÕIGE KÕRGEM- Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) · linna- ja vallavalitsus-täitevkomitee · miilits · sõjavägi ja kaitseliit aeti laiali · uus põhiseadus 2) Majandus · riigistamine · maareform · uus raha, ebaõiglane kurss · kaubapuudus 3) Kultuur · koolides õpetati marksismi-leninismi · NL ajalugu ja konstitutsiooni · kultuuriväärtuste hävitamine( raamatute põletamine, mälestussammaste hävitamine) · tsensuur --- Ümberkorraldusi viis ellu Siseasjade Rahvakomisariaat

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ­ ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim ­ Riigikogu ­ 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim ­ Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigipea (president), tek

Ajalugu
thumbnail
5
doc

I Eesti Vabariik

Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja ­hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riigivanem ei saanud

Ajalugu
thumbnail
7
odt

Eesti Vabariik

EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu ­ 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudum

Ajalugu
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% vene

Ajalugu
thumbnail
10
odt

Eesti Vabariik

Sellega aitas K. Päts kaasa kõige lammutamisele, mida aastakümneid tema ja sajad tuhanded rahvuskaaslased olid ehitanud. Väline lojaalsus uuele võimule ei päästnud teda: 1940. aasta juuli lõpul küüditati K. Päts koos perekonnaga Venemaale, kus ta lõputute vintsutuste järel 18. jaanuaril 1956. aastal Kalinini lähedases psühhoneuroloogiahaiglas suri. 9 Kasutatud kirjandus · Ago Pajur, Tõnu Tannberg. EESTI AJALUGU II. Tallinn,2006. · Ago Pajur, Tõnu Tammberg, Lauri Vahtre, Jüri Ant, Mart Laar, Kaido Jaanson, Mart Nutt, Raimo Raag, Sulev Vahtre, Andres Kasekamp. EESTI AJALUGU VI. Tartu, 2005. · Õie Elango, Ants Ruusmann, Karl Siilivask. EESTI MAAST JA RAHVAST: MAAILMASÕJAST MAAILMASÕJANI. Tallinn, 1998. · Hannes Walter. AUSALT JA AVAMEELSELT. Tallinn, 1990. 10

Eesti ajalugu
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

karsklusseltsid nimetasid end ümber hariduseltsideks. Rohked eesti maa-tuletõrjeseltsid hakkasid lisaks töökohustusele ka meelelahutusega tegelema. Pritsimeeste puhkpilliorkestrid. Edenes ka spordiliikumine Vanemuine: Asutati 1865. 1906 – avati Aia tänaval (praegune Vanemuise tänav) uus teatrihoone, mis valmis Jaan Tõnissoni initsiatiivil ja eesti rahva majanduslikul toetusel soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas Vanemuise kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906-1914 – teatrit juhtis Tartu Ülikooli teoloogiafakulteedi lõpetanud Karl Menning, 1908 – loodi Vanemuise Seltsi sümfooniaorkester. Põhiline kontserdihooaeg oli suvel, kontserdid toimusid suveaias. 1914-1921 – juhtis teatrit Menningu õpilane, lavastaja ja näitleja Ants Simm. Esimese Maailmasõja, okupatsiooni ja Vabadussõja ajal teatritegevus ei lakanud. Estonia: 1865 Tänu eestlaste emantsipatsioonile hakkasid tekkima ka nende kultuuriseltsid,

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Eesti Vabariik

Eesti Vabariik 1)EV sisepoliitika  Parlamentaarne, demokraatlik riik, seadusandlik organ Riigikogu (100 liiget), valiti kolmeks aastaks  Hiljem, kui Päts, 1938 sai presidendiks, muutus Riigikogu kahekojaliseks(põhiseadusega seotud muudatused):Ülemkoda (Riiginõukogu, 40 liiget), Alamkoda( Riigivolikogu, 80 liiget) 120 saadikut kokku.  Täidesaatev võim-Vabariigi valitsus  Puudus riigipea, kohustusi täitis riigivanem(valitsuse juht)  Palju parteisid ja valimiskümnis puudus (agraarerakonnad-edukamad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad-edukamad , vähemusrahvaste erakonnad)  Valitsused vahetusid tihti, koalitsioonid ebapüsivad  Koalitsioonivalitsused 2)Asutav kogu (1919-1920)  Eesti riigi alused pani paika Asutav kogu, esimene Eesti parlament  Võttis vastu olulised, seadusandlikud aktid: 1)Maaseadus (1919) 2)EV põhiseadus (

Ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun