Ajaloo kontrolltöö (3)

1) generaalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal
2) rahvuskogu - kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada
3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale
4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon - vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust
5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan
6) Jakobiinid - Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib , kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori
7) Žirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib
8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga
9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse.
10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas
11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil.
12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799.
13) Konsulaat - riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit .
14) “Marseljees”- C.J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn.
15) Koalitsioonisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu.
16) “ Tsiviilkoodeks ”- see sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.(võeti vastu 1804. aastal )
17) Reini Liit- Pärast okupeerimist 16. Saksa riigist loodud üksus.(1806) Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austriale, selle eestkostjaks sai Napoleon .
18) Kontinentaalblokaad- Napoleoni keeld importida Inglise kaupu Prantsusmaale ja temast sõltuvatesse riikidesse.
19) Vasallriik- mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse.
20) Sada päeva- Napoleon põgenes Elba saarelt ja sai 1815a. uuesti võimule. Olnud võimul 100 päeva purustati ta Waterloo lahingu Prantsusmaa- vastase koolitsiooni poolt.
21) Reaktsioon- vastupanu ühiskondlikule arengule e. tagurlus.
22) Püha Liit- 1815. a. sellega ühinesid kõik riigid peale Inglismaa ja Türgi, eesmärk oli ristiusutoetamine, vana seisusliku korra kaitsmine Euroopas. Loodi Aleksander I eestvedamisel.
23) Nelja Riigi Liit- Inglismaa, Venemaa, Austria, Preisimaa . (lubas vajaduse korral kaitsta relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust.
24) Metternichi süsteem- Viini kongressi järgne poliitiline korraldus. (süsteemi eesmärgiks oli seisusliku korra ja valitsevate dünastiate võimu säilitamine ning igasuguse rahvusliku vabadusliikumise lämmatamine vahendeid valimata.)
25) Juulirevolutsioon - ulatuslikud rahutused 1830. a. juuli lõpul Pariisi vabariiklaste ning liberaalselt meelestatud kuningriiklaste juhtimisel
1) Louis Capet - Prantsusmaa kuningas, kes 1792.a. väljaastumise käigus arreteeriti ning suleti koos perekonnaga vangikongi, Pärast seda sai temast kodanik Louis Capet. (viimane Prantsusmaa kuningas)
2) Maximilien Robespierre - (1759- 1794) rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja(ta oli kõigi vastu väga sallimatu); kehtestas diktatuuri, hukati1794. a. juulis.
3) Danton - rahvapäästekomitee juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, hukati tänu M. Robespierre`ile 1794.a. aprillis .
4) Marat - Ta oli revolutsiooni populaarne juht, Jakobiinide radikaalse suuna esindaja, tapeti 1793. a. juulis.
5) Napoleon Bonaparte- edaukas väejuht, 1799. a. sai temast Pariisi garnisoni ülem, 9.nov. 1799.a. hõivasid Napoleonile ustavad väed Seadusandliku Korpuse hoone, mille tagajärjel läks võim kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon. Ta püüdles ainuvalitemise poole. 1802.a. valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a. kuulutas Senat ta “prantslaste keisriks” e. imperaatoriks. Ta rajas endale hiilgava õukonna, et olla võrdne teiste Euroopa monarhidega. Tema esimene lastetu abielu lahutati ja 1810. a. abiellus ta Austria keisri tütre Maria-Luisega kellega sündis tal poeg.
6) Josephine-Napoleoni Esimene abikaasa
7) Maria Luise -Austria keisri tütar, kes abiellus 1810 napoleoniga.abielust sündis poeg, kes suri tuberkoloosi.
8) Aleksander I(1777-1825)- Vene keiser 1825,kes sõlmis Tilsitis rahu ja liidulepingu Napoleoniga
9) Mihhail Kutuzov (1745- 1813 ) Vene väejuht, kes otsustas napoleonile lahinguga vastu astuda 110-120 km Moskvast asuva Borodino küla juures 7. sep 1812 .pärast kaotust Prantsusmaale loobus ta Moskva kaitsmisest ja koondas oma väed laagrisse linnast lõunas.
(Klemens Wenzel Nepomuk Lothar von)
10) Metternich (1773- 1859 )-kogu Euroopa välisminister kelle nime mõjukuse tõttu hakati Viini kongressi järgset poliitilist korraldust Euroopas nim. Metternichi süsteemiks.
11) Louis Philippe - Juulirevolutsioonia ajal pärast Charles X-i pagemist Inglismaale Ajutise Valitsuse poolt välja kuulutatud prantslaste kuningas.Louis Philippe pidas oma valitsemisajal silmas suurkodanluse ja pankurite huve.Ta valitsemisaega nim. juulimonarhiaks.
1) revolutsiooni algus
Generaalstaatides ilmnesid juba alguses saadikutevahelised vastuolud.III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda. Ühiskonnas kasvas rahulolematus ning rahva poliitiline aktiivsus.Pariisis rahvas relvastus ning hakkas looma kodanikukaitset -rahvuskaarti.14.juulil 1789 aastal vallutati bastille kindlus Pariisis.See sündmus tähistabki revolutsiooni algust.Bastille vallutamise järel levisid Prantsusmaal monarhiavastased väljaastumised.Louis XVI oli sunnitud sellises olukorras tunnistama asutava kogu õigust välja anda seadusi ja lubama ka rahvuskaardi tegevuse.1789. Kaotati seisuslikud eesõigusede.võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.1789 sügisel alustati kirikimaade riigistamist.1790 kaotati aadliseisus.
2) Vabariigi väljakuulutamine ja Jakobiinide diktaktuur
1791 kehtestati Prantsusmaal piiratud monarhia - seadlusandlikuks riigivõimuorganiks Sai Seaduslik Kogu, täidesaatev võim jäi kuningale , kohtuvõimu hakkasid teostama vaitud kohtunikud.
Seaduslikus Kogus oli 745 saadikut- aktiivsemad olid äärmuslased -
264 oli Monarhia pooldajat,
136 Jakobiini ehk konstitutsioonilise (piiratud) monarhia toetajat.
Enamus (435 saadikut) aga toetas kord üht, kord teist jõudu.
1792 süvenesid monarhiavastased meeleolud, kuningaloss vallutati, kuningast sai tavakodanik Louis Capet.
Toimusid valimised, mille käigus kaotasid oma mõju monarhistid Seadusandlik Kogu- Rahvuskonvent, kus oli saadikut 760 .
1792 Kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.
Jakobiinid jagunesid:
1793. oli nii sise kui välispoliitiline olukord pinev - toetus kandus radikaalisele, kes selle koheselt ära kasutasid.
3) direktoorium ja revolutsiooni lõpp
Jakobiinide vastased poliitilised jõud pehmendasid terrorireziimi.1793 tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia.1795 võttis rahvuskonverent vastu uue põhiseaduse.Prantsusmaa jäi vabariigiks kus seadusandlikku võimu teostas seadusandlik Korpus.Viimane valis omakorda DirektooriumiDirektooriumi võim nõrgenes 1796-97.järjest Aktiivsemaks muutusid rojalistid , kes lootsid teiste Eur. riikide abila prantsusmaal monarhia taastada1795 võitis populaarsust juurde napoleon kes kindlakäeliselt surus maha direktooriumi vastus suunatud rojalistide mässukatse.9 nov sõjaväe survel võtsid saadikud vastu otsuse direktooriumi laiali saatmise kohta. 9 nov riigipõõrdega lõppes revolutsioon.
4) revolutsioonilised sõjad
Algul suhtusid Euroopa riigid revolutsiooni kas vaimustununult (Saksamaa) või rahulikult (Venemaa). Revolutsiooni süvenedes ja peale kuninga hukkamist aga hakati nägema Prantsusmaa sündmustes ohtu senisele Euroopa olukorale. Otsustati sekkuda sõjaliselt – revulutsioon lämmatada ja monarhia taastada.
Eriti agaralt tegutses Austria, mille peale 1792 kuulutas Seadusandlik kogu Austriale sõja. Sõja algus oli prantslastele edutu, siis aga purustati nii Preisi kui Austria armee , tungiti Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga ja anti välja dekreet rahvastele, kes soovivad hirmuvalitsejat kukutada .
1793.a moodustasid Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania , Holland sõjalise liidu.
5) Muutused olustikus.
Revolutsioonin ajal tehti Prantsusmaal suuri ümberkorraldusi:võeti vastu uus ajaarvamine ja meetermöödustik,kaotati varasemad tiitlid ja kõnetusvormid,loobuti aristokraatlikust rõivamoest,rõhutati ranget moraali ja vooruslikkust,püüti vähedada kiriku mõju.Katati seisused.
6) Revolutsiooni posit ja negat tagajärjed.
Negat.-poliitiline terror, poliitiliste vastaste hävitamine, kuritegevuse järsk tõus, enamik inimesi vaesus tänu inflatsioonile, spekulandid rikastusid kuna ostsid odvalt kokku emigrantide vara, uusrikkad olid kultuuritud ja labased Posit.-feodaal süsteemi hävitamine, seisuste kaotamine, eraomandi puutumatus, meetermõõdustiku kasutuselevõtt,rahvustunde kasv, eestlaste ja teiste rahvuste rahvuslik liikumine, valgustusideede levik, hariduse levik.
7) Euroopa Napoleoni sõdade ajal
19.saj algul kaasati peaaegu kogu euroopa sõdadesse mida on nimetatud ka npoleoni sõdadeks.Ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi kogu euroopas.1799 a. Prantsusmaa vabariigi tegelik võim koondus riigipöörde tagajärjel 1. konsuli Napoleoni kätte.Ta alustas ulatuslikke ümberkorraldusi.1804 võeti vastu Napoleoni Tsiviilkoodeks ,mis sätestas inimeste võrdsuse seaduste ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist.Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803.a üle 100 väikeriigi, mis liideti suuremate Saksa riikidega.1806 a. moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit, mille eeskostjaks sai Napoleon.Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud napoleoni võimu.Nad jätkasid Prantsusmaa-vastast sõjategevust ,et taastada seaduslik monarhia.Napoleoni tabas ebaõnn üksnes meresõjas 1805 aasta oktoobris Trafalgari lahingus.
8) Prantsuse vene suhted ja sõjakäik Venemaale.
1807 Tilsitis sõlmitud igavene sõprus oli Vene ja Prantsusmaa vahel ajutise iseloomuga . Venemaal hinnati Tilsiti leppeis kui lüüasaamist ja rahvuslikku alandust.Aleksander I ei suutnud andestada Napoleonile Austerlizi (1805)all saadud lüüasaamist.Prantsusmaa ei olnud rahul sellega et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi.See kõik pidi paratamarult viima sõjani.
1812 aastal alustasid Napoleni väed sõjakäiku Venemaale. Üle piiri tuli 450 000 meheline armee.Venemaal oli vastu seada ligi 300 000 meest.Vene armee põhijõud piirilahingus, vallutada Moskva ning esitada Venemaale rahutingimused
9) Sõda Euroopas ja Napoleoni 100 Päeva.
Suure Armee purustamine ei tähendanud siiski veel Napoleoni sõjalist purustamist .Ühiseks võitluseks Prantsusmaa vastu moodustasid Euroopa riigid järjekordsed koalitsioonid.Sinna kuulusid Venemaa ning Preisimaa kõrval veel inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria.1813 a. oktoobris Leipzingi linna all peetud Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa.Sõjategevus aga kandus Prantsusmaa territooriumile. 1814 vallutasid liitlasväed Pariisi.Napoleon loobus troonist.Ta saadeti Itaalia ranniku lähedale Elba saarele .Pagentatud Napoleon jälgis huviga sündmuste arengut Prantsusmaal.Ta lahkus koos oma lähikondlastega ja sõduritega (1100meest) Elba saarelt ja maabus 1815 Prantsuse rannikul.
10) Viini kongress ja selle 3 põhimõtet.
1814 kutsuti Viinis kokku rahvusvaheline kongress, kuhu sõitis 216 esindajat enamikust Euroopa riikidest.Koos oldi kuni 1815 aasta suveni.Kõige olulisemad küsimused otsustati 4 suurriigi- Inglismaa, Austria, Venemaa ja Preisimaa -omavahelisel läbirääkimisel.Riigid lähtusid uute piiride kindlaksmääramisel mitmest põhimõttest.Seaduslikkuse e. legitiimsuse põhimõtte alusel sooviti Prantsuse revolutsiooni eelsete dünastiate võimule ennistamist.
11) Mitternichi süsteem, Saksa Liit.
Viini kongressil 1815 kinnitati Euroopa poliitilist korraldust reguleeriv Mitternichi süsteem
Viini kongressi otsustega loodi Saksa Liit kuhu 1815 kuulus 41 Saksa riiki.Viini kongress säilitas Saksamaa killustatuse:Liidu mõjukamaks liikmeks oli Austria.