me nutame. Emotsioon on keha vistseraalsete (siseelundite) seisundite üleelamine subjektiivse tundmusena ja füsioloogiliste seisundite spetsiifilisus eri emotsioonide korral. 3) Tsentraalse närvimehhanismi teooria. W.Cannon'i teooria peamised argumendid: "külmad emotsioonid" (adrenaliini manustamine) ja deaferenteeritud loomade emotsionaalne käitumine. Emotsionaalset käitumist kontrollivad ajukeskused ja aju elektriline stimuleerimine (J.Olds). 4) Kognitiivsed emotsioonide teooriad. S.Schachteri kognitiivne emotsioonide teooria: aktivatsioon, märgistamine ja emotsioon. Emotsioonide tunnetusliku interpretatsiooni teooriad (R.S.Lazarus). R.S.Lazarus peab emotsioone oluliseks indiviidi kohanemise juures keskkonnaga, mispuhul toimub pidev keskkonna ja enese suhete hindamine kasu või kahju seisukohast, mida need võivad tuua. Igale emotsioonile arvatakse olevat omane teatav "keskne teema", mida ta keskkonnassuhete osas hõlmab
seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste tajumise ja eristamisega. Mida paremini tunnetame teisi, seda kõrgem on meie interpersonaalne intelligentsus, ja mida paremini tunnetame iseennast, seda kõrgem on meie intrapersonaalne intelligentsus.[1;117] 2.3 Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: 1) Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel).[3] 2) Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse).[3] 3) Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad esiplaanile erinevaid ülesandeid
sageli, kuna mõju tervisele, suhetele ja tervele elule ei ilmne kohe. Mida varem hakkab inimene liigselt alkoholi tarbima, seda raskem on oma käitumist muuta ja nad võivad kaotada kontrolli oma elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis. Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud: · alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm; · regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire; · intoksikatsiooniga sh. alkoholiga seotud kuritegevus, riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm. Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid. Suitsetamine ja tubakas Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei
Tervisekäitumist mõjutavad: demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline staatus sotsiaalsed tegurid- vanemlik eeskuju, eakaaslased, töökaaslased väärtused ja kultuuriline tagapõhi isiklik kontroll isiklikud eesmärgid tajutud sümptomid juurdepääs tervishoiusüsteemile nt uuringud, vaktsineerimised Tervisekäitumist mõjutavad ka isiksuseomadused ning kognitiivsed tegurid (nt uskumused). SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED. Seksuaalsel teel levivad infektsioonid ehk nakkused (rahvakeeles suguhaigused) levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal. Mitmed seksuaalsel teel levivad infektsioonid võivad kulgeda ilma sümptomite ja vaevusteta ja seetõttu inimene ei pruugi seda ise tähele panna. Sellest hoolimata võivad nakkused palju kahju teha, näiteks põhjustada nii naistel kui meestel viljatust
spetsiifilise geeni olemasolu 6.kromosoomil mõjutab lugemisega seotud kognitiivseid võimeid, kuid ei mõjuta märkimisväärselt intelligentsustaset. (Pruulman, 2010) 2. Düsleksiat põdeva inimese aju on erinev tavalisest ajust. Uurijate sõnul on põhjused geneetilised, tulenevad aju ehitusest ja funktsioneerimisest ning põhinevad närvitalitlusel. Põhjuseks võib olla ka toitumus või halb uni. Neist häiretest tulenevad omakorda kognitiivsed raskused, millest lugemisoskuse ja selle omandamise jaoks on olulisimad nägemis- ja kuulmistaju, töö- ja lühimälu, verbaalse mõtlemise ning suulise kõne raskused. (Lukanenok, 2008) 3. Düsleksia ei ole seotud rassi, sotsiaalse tausta või intellektuaalvõimega, kuid düsleksiat võib leida ühest perekonnast, mis viitab, et ajus toimuvad muutused on pärilikud. Düsleksia põhjused on individuaalsed ja raskesti eristatavad.
mina teke (2-3 a.) Mudilase etapp (3-7 a.) Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke, väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste korral võib abi saada mänguteraapiast) mängu kaudu tutvub laps ümbritseva maailma ja inimestevaheliste suhetega, kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus, kriitikataluvus, empaatia, kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia, tahe ja iseloom. Kainiku etapp (7-12/14 a.) Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu mehaaniline, mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng, soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu. Noorus (12/14-20 a.)
kaaslasi ergutada, soleerijaid pidurdada jne. Õpistrateegiate ühes klassifikatsioonis eristatakse otseseid ja kaudseid strateegiaid (Kadajas, 2005, 12 - 13; Pedastsaar): 3.1 Otsesed õpistrateegiad Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, töödelda, meelde jätta, meenutada, reprodutseerida mälustrateegiad (abstraktsete või visuaalsete kujundite/kujutluste tekitamine; kordamine; tegevuste kasutamine kognitiivsed strateegiad (erinevate allikate kasutamine; heliline (auditiivne) esitamine; rühmitamine; konspekteerimine; ümberkombineerimine; ...) kompensatsioonistrateegiad (sõna asemel kehakeel ...) 3.2 Kaudsed õpistrateegiad Kaudsed õpistrateegiad tegelevad protsessidega õppimise ümber - annavad võimaluse õppeprotsessi planeerida, jälgida, koordineerida, hinnata metakognitiivsed strateegiad (keskendumine, korraldamine, hindamine ...)
Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon õpilased motiveerivad end ise õppima. Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski, Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu: +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede
olukordi ja oma ressursse ning toimida nii, et psüh heaolu säilib. (nt depressiooni ja ärevushäire puhul ei ole hinnangud, meeleolu ja käitumine vastavuses välise olukorraga) 3 tüüpi stressihinnanguid: 1. Oht-- ähvardav või tulevikuga seotud 2. Kahju-- kaotus; suunatud minevikku (nt proovid minevikku ümber mõelda, et kalli inimese kaotusest üle saada) 3. Võimalus-- suunatud tulevikku Toimetulek- (Lazarus & Folkman) pidevalt muutuvad kognitiivsed ja käitumuslikud püüded, et hakkama saada väliste ja/või sisemiste nõuetega, mis inimese hinnangul koormavad üleliia tema ressursse. Toimetulekustiil pole toiming vaid printsiip, mis väljendub strateegiate kasutamises. Toimetuleku 4 tunnust: 1:see on protsess, mis kirjeldab kuidas in hakkama saab 2:see on püüe hakkama saada, aga mitte selle tulemused 3:selles on keskne roll inimese hinnangutel, 4:see tähendab jõupingutust ning need ei ole automaatsed reaktsioonid! Strateegiad
T. W. Patrick- seotud motoorse aktiivsusega. Laste mäng loomulik ja instinktidel põhinev tegevus. R. van der Kooij- mäng on tegevus, protsess, käitumine. 4. Kaasaegsed mänguteooriad. 1. fenomenoloogilised mänguteooriad- Fr. J. Buytendijk- mäng on seotud subjekti ja esemega on sees üllatuslik element, tal on oma mänguväli ja reeglid. J. Chateau- laps- pseudomäng. Mäng tähtis reeglid, distsipliin, kord. Mäng jaguneb reegliteta ( -7a.) ja reeglitega ( 7-14) mänguks. 2. kognitiivsed mänguteooriad- J. Piaget mäng on hädavajalik tingimus lapsekognitiivses arengus ja ta seostab mängu vormid lapse mõtlemise arenguga. Põhielemendid lapse mängu arengs: · harjutusmäng ( 0-2 a.)- sensomotoorne periood · sümbolmäng ( 7-8 a.)- sööma õppimine, eristama assimilatsiooni, sümbol kombinatsioon- kompensatoorne külg. · reeglitega mäng ( 8-12 a.)- püsivad kogu elu. L. Võgotski- mäng kujutlevas maailmas.
kergem oleks tajuda. Kõnehäiretega lastel on mis valesti? Kõnefunktsioon on õks kõige sagedamini häiritud asjadest. Primaarne või kaasuv kõne häire. Mis läheb valesti? Kui üldine Punase lipu sümptomid, et kui taustamüra on väga tugeve, ei kuule, mida meiega räägitakse, VA. Vaadata, kas isoleeritud v üldine mahajäämus. Tavaliselt muud kognitiivsed funktsioonid kui keegi misitab, siis kuulmisega probleem, kaashäälikute eristamine, sosistamist ei kuule, on lapsel ok, kuid ei oska rääkida, vaid zestikuleerib. Sellele liinile ei tohi minna, peaks spitaane tegevus nagu teleka kõvaks keeramine. Mürarikkas keskkonnas ei tasu olla liiga panema rääkima, motoorse kõne probleem on neil, ei oska lauset öelda, vahetavad tähti, kaua. Mitte kuulata üle 60 maksimaalse seadme tugevusest. Riskipiir 85db. Dodidysmine ei
Eksperimentaalne kognitiivne psühholoogia - tervete inimeste eksperimentaalne uurimine laboratoorsetes tingimustes. ökoloogiline valiidsus: *representatiivsus? *üldistatavus? Kognitiivne neuropsühholoogia - kognitiivsete protsessorite e. moodulite uurimine. Sõltumatute moodulite eristamine. Dissotsatsioonid: *topeltdissotsatsioonid, *moodulis A ja B Kognitiivteadus on kognitiivsete süsteemide komputatsiooniliste mudelite loomine - Kognitiivsed võrgustikud. 2 Kognitiivne neuroteadus peaaju uurimine, kognitiivsete protsesside aluseks olevate struktuuride ajaliseks ja ruumiliseks lokaliseerimiseks. Pigem kus ja millal, mitte kuidas. 1. Tingitud potentsiaalid (ERP) - EEG põhine aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine peanaha pinnalt 2
Mõtlemise resultaadiks võib olla õppimine, st muutus meie senises tegevusvõimes. Kuid on ka võimalik, et vaimse aktiivsuse tulemusena erilist edasiminekut oodatavad tegevusvõimes ei kaasne. 6. Millised on kolm põhilist õppimisteooriate liiki? 1) Biheivioristlikud. Biheivioristlik lähtealus käitumise ja õppimise uurimiseks 2) Kognitiivsed ja konstruktivistlikud. Kognitiivsed protsessid käitumise ja õppimise uurimise lähtealusena 3) Sotsiaalkonstruktivistlikud. Sotsiaalne interaktsioon õppimise lähtealusena 7. Millise õppimisteooria alla liigitub signaali õppimine? Biheivioristlik õppimisteooria Klassikaline tingimine Signaali õppimine (Pavlovi katsete olemus) 8. Kui klassikalise tingimise järgi kujuneb assotsiatiivne seos tingitud (algselt) neutraalse ja tingimata ärritaja vahel, siis assotsiatiivse
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka
eeldavad asjatundmist ja kogemusi. Osa teadlaste meelest saab intelligentsust käsitleda ainult paljude eri võimete kogumina. Mõne autori arvates võiks intelligentsuse tegureid olla koguni 150 ümber, ehkki neid ei ole praktikas suudetud eristada. Kolmekomponendilise intelligentsuse teooria. Robert Sternberg eristas intelligentsuses kolme koostisosa: · Seesmine komponent inimeses toimuvad kognitiivsed protsessid (vajaliku info omandamine, probleemi käsitluse planeerimine, oma teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel). · Kogemuslik komponent kogemuse mõju intelligentsusele (korduvas situatsioonis võime oma teadmisis ja kogemusi kasutada automaatselt, enne kui leiame sobiva lahenduse). · Seotus väliskeskkonnaga intelligentsuse avalik külg. Eri kultuurid seavad
ainult ühiskonna fikseeritud reeglitest, vaid pööratakse tähelepanu ka sellele, kuivõrd respekteeritakse universaalseid eetilisi prontsiipe. Inimene võib oma põhimõtete kaitsmise nimele leppida avaliku alandusega või minna märtrisurma. Kognitiivne areng Jean Piaget areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu.
Tartu Ülikool Tervishoiu instituut MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE Referaat keskkonna- ja töötervishoius Koostaja: Eliys Tomson III kursus , 7. Rühm Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kas...
Stress ja kuidas seda vältida. Stress on negatiivne emotsionaalne kogemus, millega kaasnevad bio- keemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud muutused, mis on suunatud stressi tekitanud sündmuse muutmisele või selle mõjudega kohanemisele. Stress on organismi seisund reageerimaks väljakutsuvatele uutele olukordadele. Stressi põhjustab ootamatu või väljakutsuv keskkonnasündmus, millega organismil tuleb kohaneda. Seega on stress seisund, kus me tõlgendame olukorda nõudlikumana kui oma suutlikkust sellega toime tulla. Stressi koge -takse näiteks juhul, kui usume, et peame midagi rohkem,
ainult ühiskonna fikseeritud reeglitest, vaid pööratakse tähelepanu ka sellele, kuivõrd respekteeritakse universaalseid eetilisi prontsiipe. Inimene võib oma põhimõtete kaitsmise nimele leppida avaliku alandusega või minna märtrisurma. Kognitiivne areng Jean Piaget – areng toimub organismi füsioloogilise küpsemise ja keskkonna vastastikusel toimel; kaasasündinud huvi kui liikumapanev jõud; salvestatakse kogemused, kujunevad skeemid e kognitiivsed struktuurid, mis kujutavad, mida teame maailmast, kuidas näeme ja tajume seda. Uus teadmine integreeritakse skeemidesse assimilatsiooniportsessi vahendusel. Sobimatu (vastuolus skeemiga) informatsiooni korral tekib tasakaalutusseisund, mis kutsub esile akommodatsiooni – skeemide modifitseerimise ja kohandamise, leidmaks kohta uuele informatsioonile. Ebakõla likvideerimine akommodatsiooni ja assimilatsiooni kaudu.
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAALVALDKOND Intervjuu Jaapanist 2011.a Analüüs – Kahekõne Saades. Koostaja: Sinu Nimi Juhendaja: Juhendaja nimi Tartu 2016 Eesti Televisioon on Eesti avalik-õiguslik telekanal. Esimene ametlik proovisaade oli eetris 19. juulil 1955. aastal. 1955–1965 kandis ETV nime Tallinna Televisioonistuudio (TTS) 1. juunil 2007 ühinesid Eesti Televisioon ja Eesti Raadio Eesti Rahvusringhäälinguks.Selle loomise eel ning ajal oli aga rohke arutelu ning debatt selle teostamise, vajalikkuse ning eduka läbiviimise üle, mis tõi mitmeid seisukohti eri rühmadelt, mis said kajastust ajakirjanduses. Intervjuu toimub vastavalt 2011.a märtsis, mille saadejuhiks on Indrek Treufeldt. Selle saade analüüsi eesmärgiks on anda ülevaade Jaapani toimuvate sündmuste kohta ja kummardada jaapani rahvale selles vanas kultuuris kummardamine on terve teadus alates fo...
Keskmise eluaega inimene veedab magades ligi 200 000 tundi, mis on umbes kolmandik elust. Unenäod moodustavad täiskasvanul tervel inimesel umbes 20% magatud ajast ning ta näeb neid umbes iga 40-60 minuti järel 4-5 korda öö jooksul. Mõned väidavad, et nad näevad unenägusid väga harva või üldse mitte. Põhjus on tavaliselt mäletamises - ühed mäletavad oma unenägusid hästi, teised halvemini. Unenäod on organismile vajalikud. Katsed on näidanud, et inimesed, kes unenägude ajal üles äratatakse, muutuvad ärrituvaks, nende keskendumisvõime langeb ning nad püüavad öiseid puudujääke korvata päevase unelemisega. Uni on hädavajalik, et taastada meie päeval kulutatud füüsilisi ja psüühilisi jõuvarusid. Unenägusid nimetatakse emotsioonide kuningriigiks, sest sel ajal toimub meie emotsionaalsete haavade, vapustuste ja üleelamiste terveksravimine. Unel on kaks põhifaasi: NREM (non rapid eye movement) ehk rahulik, aeglane, ilma s...
kogemuse, mida tal kuskilt mujalt võimalust saada ei ole. Suhe eakaaslastega omab olulist rolli elus edukalt hakkama saamisel. Aktsepteerimine ja tõrjutus grupiprotsessidena Võime luua positiivseid suhteid kaaslastega on väga oluline sotsiaalse arengu komponent. Õpetaja peab siinkohal jälgima, kuidas laps siin hakkama saab ja vastavalt sellele ka reageerida. Aktsepteeritud ja tõrjutud laste valdkonnad: 1. argessiivsus 2. eemaletõmbumine 3. sotsiaalsus 4. kognitiivsed oskused Tõrjutud lapsed vahetavad eelkoolieas sageli mängukaaslasi ja neil ei teki kindlat sõprusgruppi. Koolis hakkavad nad otsima seltsi nooremate hulgas. Populaarsus kui ka tõrjutus on üsna stabiilsed. Varajane tõrjutus seostub ennekõike hilisemate akadeemiliste raskuste, internaliseeritud probleemide ja eksternaliseeritud probleemidega. Lapsed. kelle sotsiaalne käitumine ei ole kohane, kogevad suurema tõenäosusega suhetes kaaslastega raskusi, näiteks tõrjutust
Maslow uskus, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud.Nii on näiteks vaesetes piirkondades luksusautosid tunduvalt raskem müüa kui leiba.Samas kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakub neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi. ENESEVÄLJENDUSVAJADUS ESTEETILISED VAJADUSED- sümmeetria, kord, ilu jne KOGNITIIVSED VAJADUSED- teadmised, arusaamine, uudsus jne ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS- kompetentsus, heakskiit, tunnustus jne KUULUVUS- JA ARMASTUSVAJADUS- kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne TURVALISUSVAJADUS- RAHULIKKUS, OHUTUS, HIRMU PUUDUMINE JNE FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED- toit, vesi, õhk jne 17. Mis on ettevõte? Üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks või teenuste osutamiseks. 18. Kes on ettevõtja?
Psühhodünaamiline koolkond Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Käitumuslik lähenemine. JOHN B. WATSON (1878-1958) · klassikaline tingimine S R = Õ BURRHUS FREDERIC SKINNER (1904-1990) · sotsiaalse õppimise teooria · operantne tingimine · katsed loomadega ALBERT BANDURA (1925 - ) · sotsiaalse õppimise kognitiivsed · aspektid · jäljendav õppimine JULIAN ROTTER (1916 - ) · Kontrollikese · internaalne · eksternaalne Mis on operantne tingimine? Operantne tingimine on teadus, mis kirjeldab seda, kuidas looma käitumine muutub vastavalt keskkonnaga manipuleerimisele, ehk kuidas loom teeb tööd opereerib Klassikaline tingimine? Klassikaline tingimine on tugevalt seotud õppimise teel kujunevate tingitud refleksidega Närvisüsteemi ülesehitus
See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15 10 Grant 1996, lk. 106 11 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125 13 Grant 1996, lk. 125-126 14 Grant 1996, lk. 106 15http://www.amor.ee/39425#8 Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas.16 Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud häbi, süütunde, valetamise ja sotsiaalse ebaväärikusega.17 Lapse kasvav seksuaalne aktiivsus on lapsevanemate suurimaks mureks. Parimaks
Stress, ebameeldivustunne, eksivalikute mõtestamine. 17. Hiline täiskasvanuiga Hilise täiskasvanuea algust arvestatakse alates 60/65. eluaastast. 85-100-a - hilishilis täisiga 100-... nn ülivanurid Arenguülesanded: Füüsiline seisund – vananemisteooria e paranemine haigustest võib võtta kauem aega, kulumisteooria e ajurakkude arv väheneb, orienteerumine keskkonnas aeglustub, luud on hapramad, unevajaduse vähenemine Kognitiivsed võimed – nägemine,kuulmine, haistmine,maitsmine, mälu muutub raskemaks Sotsiaalsed suhted – suhted on asümmeetrilised ehk eakas tahab lastega rohkem suhelda kui vastupidi Võimaliku probleemid: Dementsus – masendus, vaenulikus,ärevus, alzheimei tõbi Depressioon -kurbus, hajameelsus, hoolimatus, probleemide eitamine Stress – pensionile minek vabatahtlik või sunnitud
vastus ümbritseva keskkonna mõjudele · Ratsionalism "seos soovitud väärtuste ja saavutatud väärtuste vahel" on positiivne ja tugev (ideaalmudel) Policy failure: põhjused · Poliitika kujuneb poliitilise süsteemi , mitte üksikute poliitikute tegevuse tulemusel · Poliitiline süsteem saab palju erinevaid "signaale", kuidas tuleks poliitikat kujundada · Poliitika seab väärtused pingeritta, kujundab eelistused võib tekkida väärtuskonflikt · Kognitiivsed piirid ühiskonna mõistmisel, mõistuse ja emotsioonide vastuolu · Suutmatus kujundada ja valida alternatiive (poliitiline jäikus) SP määratlused Ühiskonnaelu valdkondade sihipärane korraldamine ja inimressurssi investeerimine · Richard Titmuss (1968) üheselt defineerida võimatu · Allan Walker (1990) SP on kollektiivse sekkumisega paranda individuaalset heaolu · Otto von Zwiedineck-Lüdenhorst - SP taotleb ühiskonna sidususe säilitamist · T.H
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemu...
· Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. · Selle vajaduse ilmnemise vorm võib olla vägagi erinev- sport, ideaalne lapsevanem olemine, maalimine, leiutamine, maailma parandamine, imelise aia rajamine, võrratu söögi tegemine .... · Sel tasandil on individuaalsed erinevused kõige suuremad. Lisaks: Kognitiivsed vajadused · Teadmise ja mõistmisega seotud ihad nt uudishimu (omane ka inimahvidele; tegevused, millel puudub instinktidest või ratsionaalsusest, eelnevast õppimisest tulenev põhjendus) · Intellektuaalne nälg kognitiivsete vajaduste pärssimine võib viia neuroosini, isiksuse hääbumiseni, elukvaliteedi langemiseni, jne (naine pikemat aega väikese lapsega kodus, pikemat aega kestev nt seniilse
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad · Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. ,, Inimene on oma loomult ühiskondlik olend."Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. · John ...
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: - Millised on mängu iseloomustavad jooned? - Miks laps mängib? - Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? - Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Otsige kirjanduslikest allikatest, internetist jm vastuseid eelpooltoodud küsimustele alljärgnevatest teoreetikutest lähtuvalt. Eesmärk ei ole leida igale küsimusele vastust, vaid pigem tuua välja iga teoreetiku olulisemad seisukohad mängu kohta. NB! Vaadake ka hindamiskriteeriume. Klassikalised mänguteooriad Aristoteles(383-332 e KR) - tema aegadest peale on mängus nähtud eelkõige pinget maandavat ja hinge puhastavat, meelelahutust ja lõbu pakkuvat tegevust. „ Inimene on oma loomult ühiskondlik olend.“Aristoteles arvad, et muusika õpetus peaks varakult antud olema. Veel arvas ta, et tunnetaine on esmane, siis tunnetamise kogemusest tuleb teadmine. John L...
Alammõiste-puudel Whorfi hüpotees-väide, et keel, mida inimene kõneleb, võib määrata või tugevasti mõjutada seda, kuidas ta mõtleb ja kategoriseerib Puu-diagramm- lause struktuuri geomeetriline esitus. Selle sõlmpunktid tähistvad fraase ja sõnaliike ning neist alanevad harud suhteid kategooriate vahel 11.Intelligentsus voolav intelligentsus võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega kristalliseerunud intelligentuss omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Analüütiline intelligentsus-võimekus, mida mõõdetakse intelligentsustestidega ja mis on oluline akadeemilise edu saavutamisel. Praktiline intelligentsus-võime lahendada igapäevaseid probleeme Emotsionaane intelligentsus-võime mõista enda ja teiste emotsioone ning oma emotsioone kontrolli all hoida. Savant-sündroom-vaimse arengu häirega inimestel esinev erakordne andekus mingil alal Flynni efekt- ülemaailmne IQ kasv paari viimase aastakümne jooksul. 13
MÄNGUTEOORIAD... ...otsivad vastuseid küsimustele: 1. Millised on mängu iseloomustavad jooned? 2. Miks laps mängib? 3. Mis on mäng – kas tegevus, protsess või käitumine? 4. Kuidas on mäng seotud lapse arenguga? Klassikalised mänguteooriad Aristoteles (384 – 322) -Varasemad andmed mängu teoreetilise aspekti kohta pärinevad juba Aristotelese aegadest, kus mängu peeti hinge puhastavaks, pinget maandavaks ja meelelahutust pakkuvaks tegevuseks. *Aristoteles tõi juba kaks tuhat aastat tagasi välja veenmise kolm põhikomponenti: kõneleja, kõne ja kuulajad (tänapäevase kommunikatsioonimudeli kohaselt saatja, sõnum ja vastuvõtja). Veenmise puhul on olulised kõneleja iseloomuomadused, emotsionaalse atmosfääri loomine, et viia kuulajad sobivasse meeleolusse...
Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine...............
ja soost ka-hest-kolmest hirmust lapse kohta (Maurer, 1965, kognitiivse sisu osas (Gullone, 2000, Gullone et ai., 2001). Hagman, 1932) 9-10 hirmuni (Slee & Cross, 1989, Lapouse & Mõlemad, nii hirm kui ängistus on funktsionaalsed, aga hirm on Monk, 1959, Ollendick, 1983) ja isegi rohkem, keskmiselt 14 arenguliselt arenenum tunne kui üldine ärevus või kaitsetus, hirmuni (Ollendick et ai., 1989, Kingetal(1989). milles kognitiivsed elemendid puuduvad (Lahikainen & Kraav, Mitmed uurijad (nt Gullone & King, 1997, Spence & 1996, 113). McCathie, 1993, Gullone, 1996). peavad ka mingil ajahetkel Sõnastiku "Diagnostiline ja statistiline vaimsete häirete lapsel saadud hirmude skoori heaks hirmu skoori ennustajaks käsiraamat" (Diagnostic and Statistical Mannal of Mental
organismi manustavate ainete mõju uurimisega meeleolule, tajule, mõtlemisele ja käitumisele. Isiksuse psühholoogia – uurib isiksust, ehk inimkäitumise neid aspekte, mis inimesi üksteisest eristavad ja mis iseloomustavad inimesi erineval määral. Sotsiaalpsüüholoogia – uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogia – uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud ja millised ühiskonna poolt aretatud jne. PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne
võimega, mistõttu on vaja laialdast testide kompleksi, mille abil oleks võimalik: 1) määrata vastupidavuse erinevate komponentide tase; 2) leida nende komponentide arendamise optimaalsed kiirused; 3) leida vastupidavuskomponentide taseme vastavus planeeritule ja kasutatud tree ninguvahenditele. lk 297 - 316 Spordipsühholoogia rakendusi: Kognitiivsed võimed Igas inimtegevuse valdkonnas on oskuste aluseks teatud võimed, mida võib tinglikult jaotada kahte rühma: kehalised võimed ja kognitiivsed võimed. Mõistet „kognitiivsed võimed“ kasutatakse käesoleva teema raames vaimse tegevusena, mis tuleneb ennetava peegelduse ehk antitsipatsiooni printsiibist. Sõltuvalt tasandist on antitsipatsioon teadvustatud (nagu mõtlemine loogilisverbaalsel tasandil, näiteks spordis vastaste taktikalise tegevuse ennetamine) või mitteteadvustatud (nagu subsensoorsel tasandil toimuv kerelihaste toonuse reguleerimisel, mida me üldjuhul endale ei teadvusta). 1
Selleks, et tarbimise protssesist paremini aru saada, proovime vajadused kuidagi reastada Maslow vajaduste hierarhia Eneseteostusva jadus Esteetilised vajadused Sümmeetria, kord, ilu jne Kognitiivsed vajadused Teadmised, arusaamine, uudsus jne. Enesest lugupidamise vajadus. Kompetentsus, heakskiit,tunnustus jne. Kuuluvus ja armastusvajadus Kiindumus, omaksvõtt, kuuluvus jne. Turvalisuse vajadus. Rahulikkus, ohutus, hirmu puudumine
Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas - positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või - negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Tundeeluhäired e
Nad lõid sellise jaotuse: 1) internaalne tugev uskumine, et inimene ise kontrollib oma tervisega seonduvat 2) eksternaalne tugev uskumus, et välised jõud mõjutavad enam tervisega seonduvat kui isik ise 3) tajutud/võimukad teised inimese usk, et teised kontrollivad tema teised, siin mõeldakse nende all meditsiinitöötajaid. * Sotsiaalne mõju sotsiaalsed normid, keskkond, hoiakud * isiklikud eesmärgid (motivatsioon, erinevad kognitiivsed faktorid) * demograafilised faktorid (vanus jne), * tajutud riskiga seotud käitumine. Weinstein (1987) räägib sellega seonduvalt põhjendamatust optimismist. Seda võib tingida: 1) puudulik kogemus ja teadmus olukorrast mis on seotud probleemiga, 2) uskumus, et isiku konkreetne individuaalne tegevus võib ennetada probleemi, 3) uskumus, et kui probleem ei ole juba praegu ilmnenud, siis ei ilmne see ka tulevikus, 4) uskumus,
Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega keskkondlikele tingimustele Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite omandamisega. Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse need kaks arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Loomulikus arengus mõjutab protsesse ainult keskkond Kultuurilises arengus loome ise endale stiimulid, mis meie käitumist suunavad/mõjutavad. · Sümboliliselt vahendatud kognitiivsed protsessid on "kõrgemad" bioloogilise baasiga protsessidest Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel. Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid? Märgisüsteemid on nt: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised ja muud kokkulepitud märgid
Kelly 1955 personaalsete konstruktide teooria Beck 1976 kognitiivne teraapia Ellis 1962 ratsionaal.emotiivne teraapia KÄITUMISTERAAPIA: Häire õpitud või kujunenud elusündmuste + psühhogeense haavatavuse koosmõjul. Ebakohane. Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta. Välise käitumise muutmine muudab kognitiivseid ja afektiivseid probleeme. Põhjustest olulisem käitumise säilitamine. KOGNITIIVNE TERAAPIA: Dobson ja Block kognitiivsed protsessid vahendavad emotsioone ja käitumist. Ebafunktsionaalsed skeemid. 1) muuta moonutatud infotöötlust 2) korrigeerida neg automaatmõtteid 3)muutuvad neg automaatskeemid Kogemuslikud-ekspressiivsed Rogers 1951 kliendikeskne Perls 1976 gestalt Frankl -logoteraapia Singer ja Pope kujutlusteraapiad jne Häired tulenevad võimetusest end väljendada (ka seesmiselt). Arusaam endast ja maailmast ebarahuldav. Analüüsida ja muuta arusaamu endast ja maailmast.
inimestele või loodusele. - Riski tunnetus sõltub riski olemusest, selle ilmnemise kontekstist, inimese iseloomust ja sotsiaalsest kontekstist (Wachingerja Renn, 2010). - Neid tegureid on seletatud psühhomeetrilistes uuringutes, kultuuridevaheliste erinevuste uuringutes jne. - Keskkonnariskide tõlgendamise mõjud neljal tasandil: kultuuriline taust; sotsiaalsed ja poliitilised institutsioonid; kognitiivsed ja tunnetega seotud faktorid; lihtsustamine ja mõtteseosed info töötlemisel. - Isiklikkontroll - suurendab riskisallivust; institutsionaalnekontroll – oleneb, mil määral usaldatakse institutsioonide toimimist; Vabatahtlikkus - suurendab riskisallivust; tuntus - suurendab riskisallivust; hirm - vähendab riskisallivust; ebaõiglane riskide jakasu jaotumine - suurendab riski(riskantse projekti)
tajumine on mitmekesine ja muutuv. Sümbolid ja märgid omavad mingit tähendust, verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon, mina-pilt ja eneseteadvus(indiviid nii subjekt kui ka objekt). Ennast objekti vaadates näed ennast sellisena, kuidas teised sind näevad. Sotsiaalne konstruktivism- Strukturatsiooniteooria- Giddens, konstruktivism- Bourdieu Sots. keskkond kujundab indiviidi ja indiviid oma tegevusega taastoodab ja loob keskkonna. Habitus- realistlikud, kognitiivsed orientatsioonid ja tegutsemisstrateegiad, mis on iseenesest mõistetavad, tähistavad valmisolekut tegutsemiseks, tulenevad indiviidi kogemusest. Väli- sotsiaalses ruumis on tegemist erinevate väljadega, väli moodustub niipea, kui positsioonid, suhted ja tegevused on diferentseeritud ja järgivad kindlat loogikat. Kapital- (kultuuriline, majanduslik, sotsiaalne, sümboolne) konstruktsioon, mis tähistab saadud materiaalset ja sotsi-kultuurilise
tänapäevamõistes sotsiaalne sidusus – avaldub ilmekalt noorte puhul, täiskasvanute puhul varjatumalt. Sots vajadus e austuse vajadus: individuaalne(tugevus, vabadus, oskus) kollektiivne(staatus, tunnustus, tähelepanu). Eneseteostusvajadus: Inimesed peavad olema need, kes nad võivad (A.M.), peavad oma loomusele ja eeldustele ning annetele truuks jääma st neile on omane eneseteostuse vajadus. Kognitiivsed vajadused: teadmiste ja mõistmistega seotud ihad-uudishimu, intellektuaalne nälg. Esteetilised vajadused: Mõnede indiviidide puhul on esteetiline vajadus tõeliselt basaalne. Nad on aktiivsed himustajad ning nende himusid saab rahuldada ainult ilu. Maslow teooria järgi kalduvad inimesed rahuldama kõigepealt madalama astme vajadusi ja siis liiguvad kõrgemate vajaduste rahuldamise suunas: kui madalamad vajadused pole rahuldatud, siis kõrgemad ei motiveeri
WAIS, WISC – intelligentsustest, koosneb mitmest alamtestist Faktoranalüüs – statistiline meetod, mille käigus uuritakse mitmesuguste testide omavahelisi seoseid. Eesmärgiks on välja selgitada, kas kõiki teste mõjutavad samad tegurid või on need erinevad (Charles Spearman). Voolav intelligentsus – võime hakkama saada uute ja ebatavaliste probleemidega. Kristalliseerunud intelligentsus – omandatud teadmised, sealhulgas keelelised ja kognitiivsed oskused. Mälestuste säilitamine: mälujäljed. Retrograadne amneesia – mälukaotus, mis ilmneb tihti pärast peavigastuse saamist; inimene ei mäleta enne vigastuse saamist aset leidnud sündmusi. Anterograadne amneesia – häirib pärast vigastust kogetu mäletamist. Meenutamine. Mälus oleva info leidmine ja aktiveerimine. ● Meeldetuletamise ajendid – vihje või märguanne, mis aitab infot meenutada.
c. Kartograafilise tegevuse väljundiks on kaart. 14. Mis on kartograafia harud? a. Kaardi tundmine (kaardi elemendid, ajalugu, omadused, liigitus, kasutus), b. Matemaatiline kartograafia (projektsioonide teooria, omadused, liigitamine, hindamise meetodid, projektsioonide valik ja valmistamine vastavalt otstarbele), c. Vormistamine (joonestamine ja värvusõpetus, topoloogia reeglid, kujutusviisid, kognitiivsed uurimused), d. Kvalimeetria (kvaliteedi määramine, kvaliteedi aspektide määratlemine, kvaliteedi nõuete väljatöötamine, määramise meetodid). e. Kaartide koostamine ja redigeerimine (kaartide valmistamise meetodid ja nende teaduslik-tehniline juurutamine, tehnoloogiate uurimine, tehnoloogilised skeemid, andmete kogumise ja talletamise meetodid), f
Sisuliselt agressiooni puhul tegemist rohkem, kui käitumisliku aspektiga, koosneb kolmest komponendist. 1. Käitumine 2. Emotsioon tavaliselt viha. Kui tegeleme lapse viha kontrollimisega, vähendame sellega ka agressiooni, sest seen seotud omavahel. 3. Tahtlikkus(kognitsioon) kuidas suhtutakse, millised hoiakud seoses agressiooniga. Kui selle aspektiga ei tegele, ei saavutata edu. Agresioonil on kognitiivsed, afektsionaalsed ja käitumuslikud komponendid 1. Emotsioon 2. Käitumine 3. Tahtlik Emotsionaalne agressioon - Kehtestav käitumine. Seda õpetades saab jällegi sekkuda. Instrumentaalne agressioon 4. Liigitus Proaktiivne agressioon objektile orienteeritud, eesmärk saada kasu, külmavereline kaalutlus Reaktiivne agressioon persooniline suunatud, eesmärk teha valu, selle all viha. Sekkumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
