Mobiiletelefonide ja wifi-seadmetega seotud terviseriskid ja nende ennetamine (0)

Tartu Ülikool

Tervishoiu instituut

MOBIILTELEFONIDE JA WIFI -SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE

Referaat keskkonna- ja töötervishoius

Koostaja : Eliys Tomson

III kursus , 7. Rühm

Tartu 2010

Sisukord

MOBIILTELEFONIDE JA WIFI-SEADMETEGA SEOTUD TERVISERISKID JA NENDE ENNETAMINE 1
Referaat keskkonna- ja töötervishoius 1
Sisukord 2
2
Sissejuhatus 3
Termaalsed toimed 4
Mitte-termaalsed toimed 4
Hematoentsefaal barjäär 4
Vähk 5
Kognitiivsed oskused 6
Genotoksiline efekt 7
Elektromagnetiline hüpersentsitiivsus 8
Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10
Sissejuhatus 2
Termaalsed toimed 3
Mitte-termaalsed toimed 3
Hematoentsefaal barjäär 3
Vähk 4
Kognitiivsed oskused 5
Genotoksiline efekt 6
Elektromagnetiline hüpersentsitiivsus 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud kirjandus 9

Sissejuhatus

Mobiiltelefonide kasutajate hulk kasvab igapäevaselt, hetkel on kasutatavate mobiiltelefonide arv üle 5 miljardi.14 Maailmas elab üle 6,8 miljardi inimese, mis tähendaks seda, et mobiiltelefoni omab ja kasutab üle 70 % inimestest. Tegelikkuses see nii õnneks ei ole, sest paljude juhtudel võib inimene omada ja kasutada mitut telefon. Samas on rohkem kui 10 miljardit telefon müüdud ülemaailma alates 1994. aastast, mis tähendab, et paljud telefonid ei ole kasutuses.14 Eestis on kasutavate mobiiltelefonide hulk 2009. aasta andemete järgi 2,72 miljonit.3 Ennustatakse, et 2012. aastaks on mobiiltelefonide kasutajate arv üle 6 miljardi. Samasugune kasvutrend on omane traadita ühenduse võrgustikule, mis on tuntud ka selliste nimede all nagu wifi ja wLAN . Kõige rohkem esineb wifi kasutamist lennujaamades, hotellides, kohvikutest ja ka teistes avalikes kohtades. Traadivaba tehnoloogia aluseks on atennidest ja tugijaamadest moodustunud lai võrgustik, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse raadiosageduslained. Mobiiltelefonide ja wifi saatjate korral kasutatakse madal- ja ülimadalsagedusi, mis jäävad vahemiku 0 Hz kui 300 GHz. Wifi korral kasutatakse sagedust vahemikus 2,4 GHz või 5 GHz. See sagedus on kõrgem, kui mobiiltelefonide korral kasutatav. Kõrgem sagedus võimaldab signaalil kanda rohkem informatsiooni. Mobiiltelefonide kasutajate arvu suurenedes kasvab ka tugijaamade arv. Tugijaamade arvu kasvades ja wifi levialade suurenedes tõuseb ka populatsiooni eksponeeritus raadiosageduslainetele. Pidevalt suurenenud tehnoloogia kasutusele võtmisega seoses on esile kerkinud inimeste üha süvenev huvi nende mõjude kohta tervisele. Üks aktuaalsemaid on mobiiltelefonid ja wifiseadmed ning ekspositsioon raadiosageduslainetele. Seetõttu on tehtud mitmeid uuringuid , kus uuritakse raadiosageduslainete mõju tervisele.

Termaalsed toimed

Raadiosageduslaine teadaolev toime on kuumutamine . Igasugune dielektriline materjal kuumeneb polaarsete molekulide rotatsiooni tõttu, mida põhjustab elektromagnetväli. Rakkude ja kudede kuumendamine võib omada healoomulist või ebasoodsat bioloogilist efekti. Nende efektide põhjuseks võib olla, kas kõrgenenud temperatuur või suurenenud füsioloogiline pinge selleks, et eemaldada liigset soojust. Esineb tasakaalu puudumine keha poolt produtseeritud sooja hulga ja selle eemaldamise mehhanismide efektiivsuse vahel. Ülekere kuumenemisega on seostatud kardiovaskulaarset suremust , sünnidefekte ja häiritud võimet hakkama saada keeruliste ülesannete lahendamisega. Erinevate kudede ja rakkude tundlikkus termaalse kahjustusele on erinev nii lokaalse kui üle keha kuumenemise korral. Eriti tundlikkud on närvisüsteem, munandid ning silmalääts. Aju vereringe on võimeline liigset soojust hajutama suurendades verevoolu lokaalselt. Silmaläätse suurema tundlikkuse põhjuseks on piiratud võime hajutada soojust, kuna tal puudub vastav regulatsiooni mehhanism . Anatoomilise paigutuse tõttu on soodustatud silmade ekspostsioon raadiosageduslainetele, mis pärinevad näiteks mobiiltelefonidelt. Silma kuumenemine põhjustab kaed, sarvkesta turset , endoteelirakkude kadu ja võrkkesta degeneratsiooni.12 Laboraatoorsed uuringud väidavad, et kahjulikke bioloogilisi toimeid põhjustab temperatuuri tõus koes, mis ületab normaalse temperatuuri 1°C võrra.1 Kahjulikud toimed sõltuvad sellest, kui kõrge on absoluutne temperatuur, kui kaua kuumenemine kestab ning kui adekvaatsed on keha termoregulatoorsed mehhanismid .

Mitte-termaalsed toimed

Hematoentsefaal barjäär

Terviklik hematoentsefaalbarjäär (HEB) on oluline selleks, et kaitsta aju kahjulike ainete eest, mis veres tsirkuleerivad. Normaalse aju korral on HEB läbimine ühenditele raskendatud. Tänu sellele barjäärile hoitakse aju parenhüümi tundlik keskkond homeostaasis. Salfordi teostatud uuringutes jälgiti GSM mobiiltelefonide kiirguse mõju hematoentsefaalbarjäärile. Mobiiltelefone hoitakse enamasti pea läheduses ning isegi siis, kui kasutatakse hands-freed, asub telefon vähem kui meetri kaugusel. Mobiiletelefonide mõju uurimiseks HEB-le eksponeeriti neljakümne kaheksat roti seitsme päeva jooksul kaks tundi madalate raadiosageduslainetega. Seejärel hinnati albumiini ekstravasatsiooni läbi HEB, neuraalse albumiini kasutusele võtmist ja ka neuraalset kahjustust. Suurenes albumiini ekstravatsioon mobiiltelefonidega kokkupuutunud rotidel võrreldes kontrolliga peale seitsme päevast taastumisperioodi.8 Näirilistel, kes jäid ellu isegi peale pikaajalist ekspositsiooni, esines ulatuslik neuraalne kahjustus. Mehhanismid, kuidas albumiin HEB täpselt läbib ei ole teada. Ekstravasatsioon võib toimuda paratsellulaarsel teel, vaskulaarseendoteelirakkude tiheühenduste muutumise tagajärjel, või transtsellulaarsel teel ( pinotsütoosi või transütoosi abil). Hematoentsefaalbarjääri nõrgenemisega võib kaasneda mitmeid tervise riske. Tervise probleemide põhjuseks võivad olla bakteriaalsed infektsioonid , mis muidu põhjustaksid kergemaid sümptomeid, kuid läbides hematoentsefaalbarjääri võivad viia eluohtliku seisundi tekkeni.
Ühes teises Salfordi teostatud uuringus uuriti, kas neuronite kahjustus ja hematoentsefaalbarjääri patoloogiline leke on omavahel seotud. Selleks eksponeeriti rotte kaks tundi ning hiljem lasti neil loomadel elada viiskümmend päeva. Selle aja jooksul jälgiti neid igapäevaselt, selleks, et kindlaks teha, kas neil esineb neuroloogilisi või käitumuslikke ebakõlasid. Seejärel nad hukati ning eraldati nende aju edasiseks uurimiseks. Muutunud neuroneid oli näha kõikides piirkondades aga eriti korteksis, hippokampuses ja basaalganglionionites. Muutunud neuronid olid tumedad ning vakuoolide olemasolu viitas sellele, et tekkinud kahjustus tekkis looma eluajal mitte surma järgselt. Neuraalse kahjustuse põhjuseks võis olla suurenenud albumiini leke läbi HEB ja akumuleerumine ajukoes. Albumiinide poolt tekitatud kahjustus võib olla omakorda vahendadatud hüdrolüütiliste ensüümide poolt. Kuigi uuring koosnes vähesel hulga katseloomadest esines siiski küllaltki oluline seos ekspositsiooni doosi ja kahjustuse vahel.9

Vähk

Üks suurimaid vähi ja mobiiltelefonide teemal läbiviidud uuringuid on teostatud Interphone gruppi poolt. Interphone uuringu eesmärk oli selgitada, kas mobiiltelefoni kasutamine tõstab kasvaja teke riski ning kas raadiosageduslained on tumorigeensed. Tegemist oli juht-kontroll uuringuga, mis viidi läbi kuuetesitkümnes keskuses kolmeteistkümnes erinevas riigis ja mis hõlmas kokku üle 10 000 katsealuse (2708 glioomi juhtu ja 2409 meningioomi juhtu). Uuringus kasutatavad andmed saadi intervjuude põhjal. Selleks, et piirata uuringu mahtu keskenduti nelja tüüpi kasvajale, mis asusid nendes kudedes, mis kõige rohkem absorbeerivad raadiosageduslaineid, mis tuleb mobiilidelt. Nendeks olid glioom, mengioom, kõrvalsüljenäärme kasvaja ja akustilise närvi (schwannoma) kasvaja. See uuring erines teistest samalaadetest uuringutest selle poolest, et see hõlmas väga palju juhte, eriti neid, kes olid pikaaegsed ja pidevad mobiiltelefoni kasutajad.2
Juht-kontrolluuringus kasutatakse riski leidmiseks sansside suhet ehk OR ( odds ratio). Antud uuringus esines märgatvalt kõrgenenud OR vähe, mis juba näitab üldiselt vähest seost mobiiltelefonide ja vähi vahel. Statistilised seosed, mida uuringus ka leiti, esinesid kõige enam glioomi ja mitme teiste faktorite korral. Näiteks kõrge kumulatiivsete kõne aja korral esines glioomi rohkem. Huvitav seos, mida leiti, oli ka see, et glioom esines enamasti sellel ajupoolkera poolel, kus mobiili hoiti peamiselt kõnelemisel. Tulemuste analüüsimise käigus selgus, et regulaarsete mobiilikasutajate hulgas esines väiksem ajuvähi risk.2 Põhjuseks võib olla uuringu käigus tehtud vead, nagu näiteks mäluvead vastamisel.
Sama teemal viidi läbi ka uuring Taanis . Tegemist oli kohort uuringuga, mis hõlmas rohkem kui 420 000 mobiiltelefoni kasutajat. Info mobiiltelefoni kasutajate kohta saadi kahelt taani mobiilteenindusfirmalt. Saadud nimekiri kasutajate kohta kõrvutati andemetega, mis saad vähiregistrist. Jälgiti kui palju esines vähijuhte alates 1982 aastast kui 1995 aastani. Antud üleriigilise uuringu käigus leiti, et nende kasvajate esinemissagedus , mis kõige enam huvipakkusid, nagu aju, närvisüsteemi, leukeemi ja süljenäärme kasvajad , ei esinenud muutusi võrreldes elanikkonna eeldatavate esinemissagedus määradega.11 Ei esinenud ka seost kasvaja esinemissageduse ja mobiiltelefoni omamise (ehk ka kasutamise) aja vahel.
Palju bioloogilisi uuringuid on tehtud viimaste aastate jooksul võimalike raadiosageduslainete väljade bioloogilise mõju kohta. Need uuringud hõlmavad nii in vitro kui in vivo ekpositsiooni üksi ja koos teiste keemiliste ja füüsiliste ainetega. Ning pole leitud tõendeid, et raadiosageduslained oleksid kartsinogeensed labori närilistele või põhjustaksid DNA kahjustusi raku kultuuris.11

Kognitiivsed oskused

Meriani teostatud uuringus vaadeldi raadiosageduslainete mõju kognitiivsetele funktsioonidele. Katsealusteks olid terved paremakäelised mehed. Nende ülesanne oli lahendada ruumilisi mälu ülesandeid samaaegselt kui kaks telefoni oli paigutatud kummalegi poole nende pead. Osadel esines ekspositsioon ainult paremal või vasakul pool ning kolmanda gruppi moodustasid need, kellel puudus ekspositsioon. Katses mõõdeti reaktsiooniaega ja täpsust. Keskmine vastamise aeg pikenes märgatvalt neil, kellel esines ekspositsioon vasakul pool, võrreldes nendega, kellel ekspositsioon esines parema või puudus üldse. Need tulemused kinnitasid raadiosageduslainete ekspostsiooni toime olemasolu ning ka seda, et ekspositsiooni pikkus (koos vastamiseks kasutatava käe ja ekspostsiooni poolega) mängib olulist rolli põhjustadess märgatvaid raadiosageduslainete toimeid sooritusele.7
Mobiiltelefonide ja kognitiivse funktsiooni vaheliste seoste kohta on tehtud veel mõningaid uuringuid. Näiteks ühes uuringus üritati leida seos konkreetse aju piirkonna ja kognitiivse funktsiooni vahel, mis on selle piirkonnaga seotud. Uuringus osales 36 paremakäelist meest ning sarnaselt eelmisega eksponeeriti, kas paremat, vasakut või mitte kumbagi pea poolt. Kuid antud katses pidid katsealused sooritama nelja erinevat kognitiivset ülesannet (ruumiline eseme äratundmist, sõnalise üksikasja äratundmist ja kaht ruumilise sobivuse ülesannet). Kusjuures eksperiment koosnes kahest osast, mis kestsid tund aega ja mille vahe oli 5 minutiline paus. Tulemused näitasid, et kokkupuude vasaku aju poolega aeglustab vasaku käe reaktsiooniaega, eriti katse teises pooles.5

Genotoksiline efekt

On viidud läbi mitmeid nii in vitro kui in vivo uuringuid selleks, et selgitada välja, kas raadiosageduslainetel esineb kahjustavat mõju imetaja keharakkude geneetilisele materjalile. Viidi läbi esitatud andmete meta -analüüs, et saada genotoksilisuse kvanitatiivne hinnang (koos 95% usaldusintervalli) raadiosageduslainete kiirgusega kokkupuutunud rakkude puhul. Üle üldine informatsioon näitas seda, et erinevus raadiosageduslainete kiirgusega eksponeeritud ja teeseldud/mitte-ekpsoneeritud kontrollide vahel ning ka efekti suurus või keskmine standard hälve (raadisosageduslaine kiirgusega kokkupuute tõttu) oli väike väljaarvatud mõne erandiga. 13
Näiteks leiti ühes uuringus, et raadiosageduslained, omavad genotoksilist toimet spermatosoididel. Meeste aina süvenevat viljatust arenenud riikides on enamasti seostatud vigase sperma funtksiooneerimisega, kuid selle põhjust pole veel kindlaks tehtud. On leitud, et oksüdatiivne stress limiteerib inimese spermatosoidi viljastamise potensiaali. Oksüdatiivne stress põhjustab peroksüdatiivset kahjustust sperma plasmamembraanile ja seda seostatakse ka DNA kahjustumisega. Paljudele viljatutele meestele on omane kõrge DNA kahjustuse tase spermatosoides. DNA kahjustumist seostatakse peale vähenenud viljakuse ka kasvanud nurisünnitus juhtude arvuga ja järglaste haigestumisega.
Antud uuringus uuriti raadiosageduslainete mõju spermatosoididel in vitro ning leiti, et ekspositsiooni kasvades väheneb motoorika ja elujõud, kuid samas reaktiivsete hapniku radikaalide arv ja DNA fragmenteerumine suurenevad. Raadiosageduslained stimuleerivad mitokondriaalsete reaktiivsed hapniku osakeste ehk vabade radikaalide tootmist ning loovad see läbi oksüdatiivse stressi seisundi, millele on omane DNA fragmenteerumine. Antud uuringu tulemustel on selge järeldus reproduktiivses eas meeste ohutusele ulatuslikku mobiilitelefoni kasutamise puhul, potentiaalselt mõjutades nende viljakust ja nende järglaste tervist ja heaolu.4

Elektromagnetiline hüpersentsitiivsus

Elektromagnetiline ülitundlikkus on nähtus, mille puhul indiviidid kogevad kahjuliku mõju tervisele, kui nad kasutavad või kui nad on elektrilist , magneetilist või elektromagnetlilist välja kiirgavate seadmete läheduses.6 Dermatoloogilist sündroomi kirjeldati kõigepealt seoses kokkupuutega elektromagnetkiirgusega. Sümptomid on primaarselt subjektiivsed nagu näiteks sügelev, põletav ja kõrvetav tunne. Esinevad ka objektiivsed mittespetsiifilised sümptomid nagu lööve, kuivus või õhetav nahk. Need sümptomid paiknevad enamasti näo piirkonnas. Üldise sündroomi mõistet on alles hiljuti kasutama hakatud. Patsientidel esinevad erinevad sümptomid, kas koos naha probleemidega või ilma. Närvisüsteemi funktsionaalsed sümptomid nagu uimasus, väsimus, peavalu, keskendumis raskused, mälu probleemid, ärevus ja depressioon . Respiratoorsed probleemid (raskused hingamisel), seedimise probleemid, silma ja nägemise sümptomid ning südamepekslemine. Neid sümptomeid süvendab kokkupuude erinevate elektriliste seadmetega ning ajajooksul enamasti patsiendi olukord halveneb. Patrick Levalloisi kirjanduse ülevaate artiklis võeti kokku avaldatud artiklid, mis on tehtud elektromagnetilise ülitundlikkuse teemal. Antud ülevaates leiti, et ei esine tõendeid elektromagnetväljade ja naha probleemide vahelise seose kohta, kuid on mõningasi tõendeid, mis seostavad organisatoorseid faktoreid ja võimalike füüsilisi faktoreid nagu niiskus naha probleemidega.6 Ühes ülevaates räägitud artiklis uuriti tekitatud elektrivoolu muutuse tundlikust 606 katsealuse seas. Kuigi kaks protsenti katsealustest olid eriti tundlikud elektrivoolu suhtes, ei esinenud ühelgi katsealustel elektromagnetilise ülitundlikuse sümptomeid. Enamus sellel teemal läbiviidud uuringuid on toimunud Skandinaavias ning on uuritud dermatoloogiliste probleemide esinemist . Kui antud uuringud oleks leidnud tugeva seose raadiosageduslainete ja sümptomite vahel, siis oleks edaspidi võimalik patsientide kaebuste põhjal kindlaks teha need inimesed, kes on rohkem eksponeeritud antud ohuteguri suhtes või haavatumad, ning seeläbi ennetada terviseriske.

Kokkuvõte

Mobiiltelefonide ja wifi-seadmete poolt kiirgav madala- ja ülimadalasagedusega raadiosageduslainete mõju väljaselgitamine inimese organismile on eriti oluline seeõttu, et enamus arenenud riikides elavaid inimesi on pidevalt eksponeeritud raadiosageduslainetele, mida wifi või mobiiltelefonid kiirgavad. Mitmed uuringud kinnitavad seda, et raadiosageduslainetel on mõju inimese organismile. Näiteks on teada, et raadiosageduslained põhjustavad dielektrilistes kehades kuumenemist kaasa arvatatud inimese organismis. Raadiosageduslained põhjustavad ka hematoentsefaalbarjääri nõrgenemist ning võivad mõjutada sperma kvaliteeti. Samas võivad raadiosageduslained madal ja ülimadalasagedusega omada olulist tähtsust meditsiinis. Nende võime suurendada hematoentsefaalbarjääri läbilaskvust võidakse kasutada edaspidi teatud rohtude toimetamiseks aju.
See, kas raadiosageduslainete mõju organismile on kasulik, ohutu või kahjulik pole veel selgunud ning esineb väga palju eriarvamusi. Paljudel juhtudel on ekspositsiooni suurus (kokkupuute aeg ja hulk) väljaselgitamine juba keeruline katsealuste seas, kuna pole võimalik mõõta kvantitatiivselt inimese kokkupuudet raadiosageduslainetega igapäevaselt. Siiski on seadusandlusega määratud mitteioniseeriva kiirguse (kaasaarvatud madala ja ülimadalasagedusega raadiosageduslainete) piirväärtused. Sageduse 2- 300 GHz korral on lubatud kuni 61 V/m elektriväljatugevus, 0,16 A/m magnetväljatugevus ja 10 W/m2 võimsustihedus.9
Mobiiltelefonid ja wifi- seadmed on küllaltki uued nähtused meie ühiskonnas ning seetõttu pole võimalik ka määrata nende pikaajalist mõju tervisele. See raskendab ka sobivate piirmäärade rakendamist. Teadaolevalt pole ükski uuring veel uurinud nende seadmete mõju lastele pikema perioodi jooksul. Aina rohkem ja aina nooremad lapsed kasutavad pidevalt mobiiltelefoni ning on potentsiaalselt väga vastuvõtlikud kahjulikele mõjudele, millest osad võivad avalduda alles täiskasvanuna. Soovituslik oleks jätkata uuringuid sellel teemal, et saaks tulevikus varakult ennetada mõnda terviseriski, mida liigne ekspositsioon raadiosageduslainetele võib põhjustada. Suurim oht, mida mobiiletelefonid praeguste uuringute kohaselt ka reaalselt põhjustavad, on liiklusele ning parim profülaktika on telefoniga sõiduajal mitte rääkimine.

Kasutatud kirjandus

1. Ahlbom A, Green A, Kheifets L, Savitz D, Swerdlow A. 2004. Epidemiology of Health Effects of Radiofrequency Exposure . Enviromental Health perspectives 112, 1741 –1754.
2. Cardis E, Deltour I, Vrijheid M, Combalot E, Moissonnier M, Tardy H, Armstrong B, Giles G, Brown J, Siemiatycki J, Parent ME, Nadon L, Krewski D, McBride ML, Johansen C, Collatz Christensen H, Auvinen A, Kurttio P, Lahkola A, Salminen T, Hours M, Bernard M, Montestruq L, Schüz J, Berg -Beckhoff G, Schlehofer B, Blettner M, Sadetzki S, Chetrit A, Jarus-Hakak A, Lagorio S, Iavarone I, Takebayashi T, Yamaguchi N, Woodward A, Cook A, Pearce N, Tynes T, Blaasaas KG, Klaeboe L, Feychting M, Lönn S, Ahlbom A, McKinney PA, Hepworth SJ, Muir KR, Swerdlow AJ, Schoemaker MJ. 2010. Brain tumour risk in relation to mobile telephone use: results of the INTERPHONE international case - control study . International journal of epidemiology 39, 675-694
3. C.I.A. 2009. The World Factbook.
Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/rankorder/2151 rank .html [külastatud 3. november 2010].
4. De Iuliis GN, Newey RJ, King BV, Aitken RJ. 2009. Mobile phone radiation induces reactive oxygen species production and DNA damage in human spermatozoa in vitro. Public library of science one 4, e6446
5. Eliyahu I, Luria R, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N, Shani G. 2006. Effects of radiofrequency radiation emitted by cellular telephones on the cognitive functions of humans . Bioelectromagnetics 27, 119-26.
6. Levallois P. 2002. Hypersensitivity of human subjects to environmental electric and magnetic field exposure: a review of the literature . Enviromental Health perspectives 110, 613-618.
7. Luria R, Eliyahu I, Hareuveny R, Margaliot M, Meiran N. 2009. Cognitive effects of radiation emitted by cellular phones : the influence of exposure side and time. Bioelectromagnetics 30, 198-204.
8. Nittby H, Brun A, Eberhardt J, Malmgren L, Persson BR, Salford LG. 2009. Increased blood -brain barrier permeability in mammalian brain 7 days after exposure to the radiation from a GSM-900 mobile phone. Pathophysiology : the official journal of the International Society for Pathophysiology / ISP 16 , 103-12.
9. Riigi teataja. 2002. Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine.
Kättesaadav: http://riigiteataja.ee/akt/163816 [külastatud 4. november 2010].
10. Salford LG, Brun AE, Eberhardt JL, Malmgren L, Persson BR. 2003. Nerve cell damage in mammalian brain after exposure to microwaves from GSM mobile phones. Enviromental Health perspectives 111, 881–883
11. Schüz J, Jacobsen R, Olsen JH, Boice JD Jr, McLaughlin JK, Johansen C. 2006. Cellular telephone use and cancer risk: update of a nationwide Danish cohort. Journal of the national cancer institute 98, 1707-1713
12. Vignal R, Crouzier D, Dabouis V, Debouzy JC. 2009. Effects of mobile phones and radar radiofrequencies on the eye. Pathologie-biologie 57, 503-508.
13. VIjayalaxmi, Prihoda TJ. 2008. Genetic damage in mammalian somatic cells exposed to radiofrequency radiation: a meta- analysis of data from 63 publications (1990-2005). Radiation Research 169, 561-574.
14. 2010. Over 5 billion mobile phone connections worldwide . BBC News 9. Juuli.
11