Sõltuvused (2)

Kadrioru Saksa Gümnaasium
Referaat:
Sõltuvused
Laur Langeproon
Klass: 10 A
Sõltuvused
Sõltuvus on seisund, kus teatud tegevusest tekkiv meeldiv elamus muutub inimesele peagi lõplikult siduvaks vajaduseks .  Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimastite, sealhulgas ka alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib ilmneda ka hasartmängude mängimisel või interneti kasutamisel .
Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad siin nii inimese isikuomadused , aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid.
Eksisteerib erinevaid sõltuvuse liike:

• Psüühiline
  
• Füüsiline
  
• Sotsiaalne
  
• Seksuaalne
  
• Majanduslik
  

Sõltuvusi on erinevaid. Need võivad olla põhjustatud ainest või olla käitumuslikud. Ained võivad omakorda olla legaalsed või illegaalsed. Käitumine võib olla aktsepteeritav või taunitav. Kuid sõltuvuse toimemehhanism on erinevatel juhtudel siiski sarnane. Sõltuvus on haigus.
Sõltuvuse põhjused võivad olla väga erinevad. Traditsiooniliselt jagunevad need sisemisteks (seotud inimese iseloomu, kogemuste, väärtuste, vajaduste, oskuste, emotsionaalsete ning vaimsete protsessidega) ja välisteks (mis on seotud elukeskkonna, ümbritsevate inimeste ja suhtlemisega ) põhjusteks.
Üldjuhul on iga üksikindiviidi sõltuvuse põhjused kombinatsioon nii sisemistest kui välistest teguritest. Kui võrrelda iga inimese põhjusi teiste omadega, on need vägagi erinevad. Nii lai on see spekter .
Meditsiinilist lähenemist vaimsetele häiretele muudab raskemaks segadus selles osas, mis on haigus ja mis lihtsalt meeleseisund. Haigust võetakse tõsiselt juhul, kui esinevad iseloomulikud füüsilised sümptomid, mida on võimalik jälgida ja ravimite abil muuta. Haigusi ilma füüsiliste sümptomiteta on raske diagnoosida või üldse olemasolevateks tunnistada.
Sõltuvus ei teki tavaliselt üleöö. Kõigepealt tekib harjumus tarbida ainet või teatud viisil käituda. Kui harjumus on kujunenud, siis mingil hetkel tekib vajadus. Vajadusest ei saa enam üle ega ümber. Füüsilised sümptomid ilmnevad tavaliselt siis, kui vajadus aine või tegevuse järele suureneb. Ometi on muutused meeleseisundites märgata juba varem.
Igal haigusel on seos psüühika ja emotsioonidega; mõni seos on lihtsalt ilmsem kui teine, nii ka sõltuvuse puhul. Ei ole selget vahet, mis toimub kehas, mis meeles. Nii füüsilisi vaevusi kui vaimseid ja emotsionaalseid heitlusi võivad põhjustada eneseaustuse puudumine või eraldatus oma tõelisest olemusest. Lahenduse leidmine tähendab sageli iseendaga sõbraks saamist ja oma nähtavatest piiridest kaugemale nägemist.
Üldjuhul tekib sõltuvus igatsusest millegi enama järele, vajadusest leevendada sisemist iha või piina. Põhjuseks võib olla mingi väline surve, näiteks rahalised raskused, emotsionaalsed traumad või üleskasvamine stressirohkes keskkonnas koos emotsionaalse ja/või füüsilise väärkohtlemisega. Võib esineda sügav vajadus peita kõik oma probleemid ja mured. Selline tegevus ei ole teadvustatud.
Alkohol paneb inimest tundma, et kõik on hästi. Sigaretid võimaldavad tunded alla neelata. Narkootikumid viivad hoopis teistsugusesse maailma, kus ei pea reaalsusega tegelema ja sõltuvalt konkreetsest ainest võib saada ka võltsi ülevustunde.
Toit asendab armastust, mida ihaldatakse. Kõik see tuimestab inimeste hingevalu , muudab teadvust ja täidab sisemist tühjust. Kõik need ained (tegevused) pakuvad turvatunnet ja isegi rõõmu ning nendega tegelemine on palju lihtsam kui valuga toimetulek ja oma emotsioonidega tegelemine. Emotsioonide peitmine ja allasurumine aitab säilitada illusiooni õnnest või lihtsalt tavalisest nn normaalsest elust.
Kuid sõltuvus ei ole tuim ja õnnelik seisund. Sügaval sisemuses pesitseb teadmine, et hävitatakse ennast. Ajapikku häbi- ja süütunne süvenevad, mis võib avalduda ka vihana ümbritseva suhtes - iseenda, teiste inimeste ja kogu maailma suhtes. Sõltuvusega kaasneb tihti sügav depressioon . Sügaval sisimas pesitseb teadvustamata hirm selle ees, kuidas võidakse lõpetada; sallimatus enda suhtes, isegi enesevihkamine, mis hävitab tervenemisvõimet.
Kuidas inimene saab ennast üldse armastama hakata, kui ta on iga päev sellise meeleheite tunnistajaks? Kui inimene ei suuda armastada iseend , ei suuda ta armastada ka kedagi teist. Sõltuvus on kogu pere haigus. Kõik tegelevad vahelduva eduga teiste pereliikmete muutmisega, surudes alla oma tunded, heites kõrvale oma vajadused, manipuleerides üksteisega. Lisaks sõltuvusele esineb peres ka suhte- ja suhtlemisprobleeme. Lõpptulemus on see, et kõik kannatavad ja on õnnetud.
Kui inimene suudab oma tunnete ja igatsustega silmitsi seista, neid mõista, siis on võimalik ajapikku sõltuvusest vabaneda . Kuid sel juhul on vaja silmitsi seista probleemidega, mida sõltuvus varjas: peab tegelema minevikus kogetud valu ja hirmuga, ebaõnnestumistega.
Sõltuvusest vabanemine tähendab muuhulgas enese aktsepteerimist sellisena, nagu inimene tegelikult on, kõigi heade ja halbade külgedega. Tegemist on oma reaalsetele tunnetele otsa vaatamisega, mitte nende eest põgenemisega, ja armastava suhtumisega sellesse reaalsusesse.
Ei ole võimalik muuta teisi inimesi. Me saame muuta vaid ennast, tegeldes oma tunnetega ja muutes oma suhtumist , saades seeläbi kogemuste võrra rikkamaks ja mis põhiline, saades teadlikumaks iseendast.
Mida eneseteadlikum on inimene, seda paremini suudab ta iseenda ja ümbritseva maailmaga toime tulla, leppida, kohaneda. See on parim viis sõltuvust ennetada.
Sõltuvuse põhikomponendid
  Igasugune sõltuvus hõlmab nelja põhikomponenti: sundust, sõltuvust, regulaarsust ja hävitavust.
 
Sundus on tugev, mõnikord vastupandamatu soov midagi teha. Sõltlane tunneb ülitugevat soovi tarvitada tema jaoks olulist ainet või jätkata tegevust.
Sõltuvuse puhul on tegemist usuga, et narkootikumi võtmata jätmisel või sundkäitumise lõpetamisel võib olla tohutult negatiivne tagajärg. Näiteks inimene tunneb, et ta läheb selleta hulluks või sureb .
Regulaarsus on sõltuvusliku käitumise kindel tunnus. Ainet vajatakse pidevalt teatava aja jooksul-olgu selleks siis kord kuus või igapäevaselt. Sõltuvuse süvenedes hakkab ka tarvitamine sagenema-senise kuu või nädala tagant toimu hakkab aset leidma igapäevaselt.
Hävitavus ehk kahju tekitamine kellelegi või millelegi. Kahjustada saab nii inimene ise, tema tunded ja organism, kui tema lähedased ja tuttavad. Üldiselt hävitab inimene iseend kui teda ümbritsevat.
 
Nende nelja elemendi ühendamisel saame sõltuvuse definitsiooniks seisundi, mille puhul indiviid tugeva ning ületamatu soovi ajel tarvitab  regulaarselt teatud ainet või käitub konkreetsel viisil ning soovile allumata jätmisel kogeb negatiivset või haiguslikku tunnet . Ainet edasi manustades või teataval viisil käitudes põhjustab sõltlane kahju nii iseendale kui teistele.
Sõltuvuse märgid
 Kõiki neid nimetatud märke ei tohiks võtta üheseltmõistetavalt, seda eriti noorukite puhul.
 Kõikuv meeleolu. Meeleolu võib kõikuda igal inimesel-ühel hetkel oled õnnelik ning mõne ajapärast muretsev või nukker ning see on täiesti loomulik. Eriti nooruses, kui tunded kipuvadki aegajalt ülepea kasvama. Pigem tuleks tähelepanu pöörata kergele vihastumisele. Kui inimene ei suuda ennast valitseda ning ärritub vähimastki asjast. Eriti kui isik on sunnitud eemal olema talle olulisest ainest või tegevusest.
  Valetamine . Loomulikult valetab või luiskab iga inimene mõnikord kas tahtlikult või isegi tahtmatult. Sõltlase puhul saab aga valetamisest elustiil kuna valusat tõde tuleb varjata nii enese kui teiste eest. Endale valetades eitatakse reaalsust- „mul pole probleemi, kõik teised on rumalad ja tobedad, nad ei saa minust aru". Teistele valetamisega saadakse vajalikku vabadust, raha jne. Näiteks hasartmängurid on pidevalt võlgades ja leiutavad lugusid , et saada raha tagasimaksmiseks ühele või teisele isikule. Salajoodikud peidavad pudeleid uskudes, et ega keegi ju tema joomisest ei tea. Söömishäirete all kannatajad peidavad toitu ning enda kõhnumist lohvakate riiete taha. Arvutisõltlane väidab, et tegelikult ei veeda ta üldsegi nii palju aega internetis kui arvatakse ning kui kodused „kiusama hakkavad" käib hoopis avalikes internetipunktides.
 
Varastamine. Sõltuvust tekitava aine jaoks on tarvis raha ja nii hakkavadki kodust asjad kaduma või minnakse võõraste rahakottide ja omandi kallale.
 
Seletamatud äraolekud. Sõltuvusse sattunud inimene ei suuda enam ise oma elu juhtida, peamiseks peaskummitavaks ideeks on igatsetud aine või tegevus. Pikaajalised äraolekud ja otsitud vabandused muutuvad üha vähem usutavateks. Teismelised puuduvad koolist, hoiavad eemale kodust jne. Suutmatus normaalse päevakava kohaselt toimida on mõnikord ilmseks osutajaks väljakujunenud sõltuvusele.
 
Inimestes, kes sõltlasest hoolivad tekitab tema käitumine ja pidevate valede kuulmine hämmastust, pinget, valu ja segadust. Samas pole inimesepoolne käitumine isiklik reetmine vaid pigem sõltuvushäire sümptomid, mis korraliku abi korral peaks kaduma.
Alkoholisõltuvus
Enamik noori ei usu, et joomine on neile kuidagi ohtlik. Kui alkoholi tarbida targalt ja mõõdukalt, siis võib see nii olla, kuid enamasti ununeb mõõdukus peo käigus. On leitud, et tervelt 47% inimestest, kes alustasid joomisega enne 14. eluaastat , saavad hilisemas elus alkoholisõltlased. Võrdluseks võib tuua, et peale 21. eluaastat alkoholi tarbimist alustanutest saavad sõltlased vaid 9%. Niisiis tegelikkuses võib alkohol meie igapäevaelu tõsiselt mõjutada. Noortele tekitab alkohol rohkem tervise- ja sotsiaalseid probleeme kui täiskasvanutele. Purjus olemine võib kaasa tuua vedelikukaotuse, madala veresuhkru taseme ja mürgituse- pohmeluse .  Väga suur kogus alkoholi võib osutuda surmavaks- võid langeda koomasse, oksendada ja seejärel oksesse lämbuda. Alkohol võib kahjustada ka sinu aju ja organismi ning põhjustada depressiooni. Füüsilistele mõjutustele lisaks võib alkohol kahjustada ka sinu lähedasi ja suhteid üldiselt. Viimase 10 aasta jooksul on raskeid maksahaigusi põdevate noorte arv mitmes Euroopa riigis kasvanud. Need on haigused, mida varem peeti vanemate inimeste haigusteks. Alkoholi liigtarbimist ja ka sõltuvust alahinnatakse sageli, kuna mõju tervisele, suhetele ja tervele elule ei ilmne kohe. Mida varem hakkab inimene liigselt alkoholi tarbima, seda raskem on oma käitumist muuta ja nad võivad kaotada kontrolli oma elu üle. Probleemid alkoholiga on ka üks peamine enesetappude põhjustaja Eestis.
Enamasti on alkoholist põhjustatud probleemid seotud:

• alkoholisõltuvusega sh ärajäämanähud, kontrolli kaotus, sotsiaalne võõrandumine jm;
  
• regulaarse tarbimisega sh maksatsirroos, kognitiivsed häired, ühtekokku üle 60 haiguse ja häire;
  
• intoksikatsiooniga sh. alkoholiga seotud kuritegevus , riskikäitumine, liiklusõnnetused, vigastused jm.
  Need kolm alkoholiga tarbimisega seotud aspekti kattuvad suuresti: regulaarne alkohoolsete jookide kuritarvitamine, alkoholisõltuvus ja ägedad alkoholiga seotud probleemid.
  

Suitsetamine ja tubakas

Suitsetamine on väga laialt levinud nii noorte kui ka täiskasvanute seas, kuid paljud inimesed ei teadvusta seejuures, et tubaka puhul on tegemist siiski uimastiga. Kuigi see on seaduslik, tekitab tubakas tugevat sõltuvust, millest saadakse aru alles selle küüsis olles. Tubakas sisaldab nikotiini, mis on võimas närvimürk ja põhjustab sõltuvust ning muudab meie organismi tegevust, nagu teisedki uimastid. Seetõttu on palju kergem suitsetamist ennetada kui sellest hiljem lahti saada.
Tubakatoodete tarbimine võib tihti tunduda ohutuna, sest tervisekahjustused ei ole kohe nähtavad, vaid tekivad alles aastate pärast. Kuid tegelikult on sellel väga palju erinevaid mõjusid.
Narkosõltuvus
Kõige üldisemas mõttes on narkootikumid kõik sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet , ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Tavaliselt kutsutakse narkootikumideks siiski aineid, mida inimesed kasutavad joobe või naudingu saamiseks, aga mis on seadusega keelatud ning tervisele ohtlikud. Narkootikumid võivad olla kas looduslikku päritolu (näiteks kanep) või tehakse neid keemiliselt (näiteks LSD). Kõik narkootikumid tekitavad sõltuvust! Ka uimastid, mida inimesed väidavad tarbivat lõõgastumise eesmärgil ehk nn peonarkootikumid (nt ecstasy, GHB ja speed ), tekitavad sõltuvust- sul tekib vajadus seda tunnet ikka ja jälle kogeda. Narkootikumid nagu heroiin ja crack on ühed tugevaimad sõltuvuse tekitajaid. Kõik narkootikumid võivad otseselt või kaudselt põhjustada surma.
Arvuti-ja internetisõltuvus
 
Arvutisõltuvuse puhul võib rääkida pidevast soovist kasutada arvutit ja internetti ning siia kuuluvad ka erinevad arvuti- ja videomängud. Kui alkoholi ja uimastisõltuvusest on räägitud juba pikemataega siis sellised mõisted nagu arvuti või telerisõltuvus on suhteliselt uued. 
 
Ometigi on ka neil sõltuvustel sarnasusi ainesõltuvustega. Üldiselt iseloomustavad seda tolerantsus ja ärajäämanähud. Tolerantsus väljendab pidevat vajadust suurema ainekoguse, arvuti puhul arvutis veetud aja, järele. Isegi arvutist eemal olles mõeldakse võimalusele seda uuesti kasutada. Ärajäämanähuna tunnevad arvutist eemal olema sunnitud inimesed ebamugavustunnet ja pinget. Pahatihti lisandub sellele ka viha. 
 
Arvutimängusõltuvuse üheks peamiseks ajendiks on põgenemine pseudomaailma – virtuaalmaailma, kui reaalsuses on kuidagi raske hakkama saada (näiteks emotsionaalsed probleemid). Virtuaalses pseudoreaalsuses on kõik iseenda kontrolli all – kõik sõltub temast. See võib olla tugev kontrast reaalsusele, kus inimesel võib ennast näiteks väga keeruline kehtestada olla.
 
Interneti- ja arvutisõltuvusest rääkides saab mõju nende mõju oma elule hinnata kahel moel. Kuna arvutisõltuvusega inimene veedab üha rohkem aega arvutis ja internetis ning kaotab seeläbi kontakti reaalsete inimeste ja suhetega , tuleks võrrelda isiku arvutis veedetud aega tema nö. reaalsuses veedatud ajaga . Näiteks kui suur osa päevast, nädalast kulus arvutile ning kui suur osa koolile , tööle, lähedastele jne.
 
Teiseks palutakse hinnata elukvaliteeti enne ja pärast arvuti saamist. Kuna sõltuvuses inimesed veedavad suure osa ajast arvutis on nad sellest eemaldudes väsinud, pahurad ning isegi ärevad. Suutmatus töökohal mängudest või jututubadest eemalehoida võib anda põhjuse töölt vallandamiseks. Koolilastel kannatavad väsimuse tõttu hinded või siis ei jõutagi kooli kuna uut ja põnevat mängu on vaja mängida.
 
Internetisõltuvuse ohumärkidena on väljatoodud:
· Pidev arvutikasutamine või sellele mõtlemine
· Arvuti kasutamine parandab tuju, tekitab eufooriat
· Suutmatus kontrollida internetis või arvutis veedetavat aega
· Arvutis veedetava aja kohta valetamine ja süütunne
· Ärevuse ja kurbuse tunne kui ei ole võimalik arvutit kasutada
· Agressiivne või vägivaldne käitumine kui arvuti kasutamine ei ole võimalik või seda takistatakse
· Arvuti kasutamine mõjutab reaalseid suhteid, õppimist, tööd,  tervist või elukvaliteeti
· Pea- ja seljavalud
· Ebaregulaarne toitumine, söömise unustamine
· Enesehügieeni unustamine
· Pidev väsimus ja unerežiimi muutus
Laste puhul lisanduvad veel: arvuti eelistamine sõpradele, huviringidest loobumine, hinnete halvenemine.
 
Hasartmängusõltuvus
Hasartmänguks loetakse seaduse mõistes mängu või meelelahutuslikku tegevust, milles osalemine võimaldab omandada raha, muud vara või varalisi õigusi ning mille tulemus on määratud täielikult või osaliselt juhuslikkusel põhineva tegevusega. Sealjuures riskib mängija kaotada raha, mida ta on mängus osalemise õiguse eest maksnud.
Hasartmängusõltuvus on tõsine käitumishälve, mida ei tohiks jätta tähelepanuta. Selle puhul toimuvad inimese elus tõsised muutused- kõrvale jäävad igapäevased suhted, huvid ja kohustused. Mängusõltuvuse tunnuseks on võimetus vastu seista soovile, ajele või kiusatusele sooritada mingit tegu, mis on kahjulik inimesele endale ja tema lähedastele. Näiteks hasartmängusõltlane võib kasiinos ühe õhtu jooksul maha mängida kogu oma raha ja muu vara.
Milles väljendub hasartmängusõltuvus?
1. Inimese võimetuses mängimist lõpetada.
2. Laenude võtmises mängimise finantseerimiseks.
3. Raha nägemises mitte elatus-, vaid mänguvahendina.
4. Muutustes mängija iseloomus , valetamises ja salatsemises.
5. Mängimise kahetsemises ja häbenemises.
6. Riskimisega töö, pere ja muude oluliste suhetega mängimise tõttu.
 
Kasutatud allikad:

• http://www.nip.ee/page/139/16/111
  
• http://www.parnupostimees.ee/220707/arvamus/10076559.php
  
• lahendus.net/?a=saveart&file...type=html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5ltuvus_%28narkoloogia%29