Inimese areng ja anded (3)

INIMESE ARENG JA ANDED
Referaat
Sisukord
Sissejuhatus 2
Inimese areng 3
Arengu etapid 4
Isiklik areng 7
Ande avastamine 9
Eluloo analüüs 10
Entusiasmitest 11
Soovid kui meie annete kuulutajad 12
Andemustrid 13
Autorite arvamused ja järeldused 14
Kokkuvõte 15
Kasutatud kirjandus 16

Sissejuhatus

Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad.

Inimese areng

Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng . Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid.
Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna .
Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised:

• Inimese areng jätkub kogu eluaja. Ka täisea ja küpsuse/vanaduse elujärkudes tekib inimest uuendavaid võimeid ja jõude.
  
• Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku.
  
• Suurtest individuaalsetest erinevustest hoolimata võib inimese elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi.
  
• Indiviidi arengusündmusi võib, sõltumata sellest, millistesse elujärkudesse need kuuluvad, kõige paremini mõista, kui neid vaadeldakse seoses mainitud arengu üldiste seaduspärasustega.
  

Sageli tundub elu raske ja rõõmutu pärast lapsepõlve, kui edaspidine toob kaasa üha suurema iseseisvuse. See kujutlus ei anna siiski täit pilti inimese elust. Inimese psüühiline ja vaimne areng ei toimu käsikäes füüsilise ja sotsiaalse arenguga, kuigi kõik kolm mõjutavad vastastikku üksteist.

Arengu etapid

Inimese arengut periodiseerivad erinevad elukaareuurijad erinevalt, kuid enim levinud
on elukaare jagamine järgmisteks etappideks :

• Elukaare algperiood (0-3 a.). Seda jagatakse omakorda kaheks erinevaks
  

etapiks:

• Looteetapp
  
• Sünd ja varane areng.
  

Väga olulised inimese arengu seisukohalt on üleminekud ühest elukaare etapist või
perioodist teise. Näiteks öeldakse isegi, et inimese elu kõige ohtlikum moment on
tema sünd. Sünni ja järgmisse etappi ülemineku vahele jääb väga tähtis periood, mille
märksõnadeks on: maailma avanemine , välise tajumine , keha tajumine, liikumine (1
eluaasta lõpp), kõne õppimine ja keeleline areng (1-2 a.), individualiseerumine ja
mina teke (2-3 a.)

• Mudilase etapp (3-7 a.)
  

Selle eluetapi märksõnadeks on: sotsialiseerumine, südametunnistuse aluse teke,
väliste reeglite omaksvõtt, mängu suur tähtsus (psüühiliste pingete ja muude vaevuste
korral võib abi saada mänguteraapiast) – mängu kaudu tutvub laps ümbritseva
maailma ja inimestevaheliste suhetega , kooliküpsuse saavutamine (füüsilised ja
psüühilised võimed sh. sihikindlus ja keskendumisvõime, iseseisvus , kriitikataluvus,
empaatia , kognitiivsed võimed). Arenevad fantaasia , tahe ja iseloom.

• Kainiku etapp (7-12/14 a.)
  

Lapsel tekib vajadus tõsise tegevuse järele. Tähelepanu on peamiselt tahtmatu, mälu
mehaaniline , mõtlemine konkreetne ja vähekriitiline. Märksõnadeks ongi: abstraktse
mõtlemise areng, kriitilisus teiste ja enda suhtes, võõrdumistunded, füüsiline areng,
soov osaleda täiskasvanute tegevuses, õppimine tegemise kaudu.

• Noorus (12/14-20 a.)
  

Jällegi on väga oluline üleminekuperiood ühes etapist teise – murdeiga , kus laps on
muutumas täiskasvanuks. Üleminekuikka jõudmise aeg on sooti erinev – tüdrukud
jõuavad selleni umbes 2 aastat varem kui poisid. Selle etapi märksõnadeks on:
inimsuhete kriis, bioloogiline murdeiga, protest vanemate vastu (12-16),
identiteedikriis, piiride katsetamine, sügavad suhted (16-19), ideoloogiline kriis,
selginemisetapp.

• Iseseisva elu algus (19-20/25). Ideaalide otsimine ja realiseerimine,
  

seksuaalsuse teke, enese otsimine.

• Teekond täisikka - (20 - 40 a.)
  

Otsitakse oma sisemistele pürgimustele vastavat elukeskkonda, perekond, töö, sõbrad,
harrastused , kohtamised, iseseisvus ja vastutus, kasv iseendaks, individuaalsuse
tugevnemine. Kohanetakse tööeluga, liigutakse oma elualal edasi, sotsiaalse rühma
leidmine, kuhu inimene tunneb end kuuluvat. Elukaaslase otsimine, kodu loomine ja
hoidmine, laste kasvatamine.

• 30-ndate kriis (algab umbes 28-selt)
  

Iseenese leidmise aeg. Enne 30-ndat eluaastat on inimene innukas "ühe asja
liikumise" pooldaja, 30-aastaseks saanult on ta nagu postmodernne filosoof , kes näeb
kõike suhtelisena. Tunnetatakse sotsiaalset survet , et peaks muutuma teiste sarnaseks,
"osaks ühiskonnast". Seda etappi iseloomustab sisemiste küsimuste lahendamine läbi
enesekasvatuse:

• identifitseerimine - enda vaatlemine n-ö. "väljastpoolt"
  
• tunnistamine - vastutuse võtmine oma tegude ja reaktsioonide eest - kui see on
  

tõsi, et osalen alati olukordade loomises, siis on samuti selge, et mina vastutan
nende eest ning mul on õigus ja võimalus neid muuta. Kui olukordade
põhjused oleksid minust väljaspool, oleks ka muutmine raskem.

• tegutsemine, et elu muutuks.
  
• sisemise tunde leidmise etapp - kerkivad küsimused - mida mina tegelikult
  

tahan teha? Kelle tahet ma õieti teostan?

• iseenda kohtamine - mõtte ja tundetasandil, sügavamate põhitunnete tasandil.
  
• oma koha leidmine kollektiivis ja ühiskonnas - perekonnas, inimsuhetes, töös.
  
• suhte loomine elumõttega - oma individuaalsuse tunnistamine ja arendamine,
  

suhe ellu, universumisse.

• Keskiga (40-60/65 a.)
  

Kaob illusioon igavesest rahust ja turvalisusest. Loobumine noore täiskasvanu
identiteedist.

• 40. aasta üleminek – keskea kriis
  

Raskused suhetes, uus hinnang, ebakindlus. Keskea kriisi tunnetavad umbes 40%
meestest ja 80% naistest.
Keskiga nõuab uusi psüühilisi valmidusi ja sotsiaalseid oskusi, et taluda
vananemisega seotud tuska . Sellesse etappi jääb ka bioloogiliste rütmide mõju,
klimakteerium, naistel jällegi varem kui meestel.

• Küpsuse periood (60/65 a.)
  

Üleminek välistelt väärtustelt sisemistele. Inimese kalduvus tõmbuda sissepoole,
isoleerida end välisest. Suureneb oht, et tunded kobavad minevikku ja muudavad
meele kibedaks. Võib kasvada ümbruse surve inimese kõrvaletõmbumiseks ( ealine
diskrimineerimine).
„Inimese iseloom uueneb üha, igas faasis on ta alati üks ja seesama inimene, kes seda läbi elab, nimelt see persoon, kes on enesest teadlik ja vastutab käesoleva faasi eest. Iga faas on omapärane, mida ei saa tuletada ei eelnevast ega ka järgnevast lähtudes. Laps ei ole laps mitte ainult selleks, et ükskord täiskasvanuks saada, vaid ka selleks, ei – esmalt selleks, et ta oleks just laps ja lapsena – inimene. Sest see, kes elab elu iga faasi on inimene. Nii ei ole tõeline laps mitte sugugi vähem inimene kui tegelik täiskasvanu.“ (Guardini, raamatust „Die Lebensalter“)

Isiklik areng

Inimesel on võimalik olla ise oma eluloo meister. Ta ise võib teadlikult või ebateadlikult kujundada oma saatust. Kõige olulisem ajajärk inimese arengu seisukohalt on lapsepõlv, sest sel ajal on inimese õppimisvõime kõige suurem. Samuti on laps sel perioodil vaimselt kõige haavatavam. Näiteks kui laps ei saa oma varajases lapsepõlves vanematelt piisavalt tähelepanu ja hoolitsust, tekib lapse ajus psühholoogiline tõrge, mille tõttu tema areng takerdub. Kui tõrget ei parandata piisavalt kiiresti, võivad järgneda fataalsed tagajärjed, kuna varajases lapsepõlves tekkinud arengulünki on hilisemas eas väga raske täita. Seega on lapsepõlv inimese arengu seisukohalt ülimalt oluline periood.
Juba nooruk esitab endale küsimuse – kes ma olen. Pikkamööda muutub see küsimus isikliku arengu keskseks punktiks. Sugugi mitte seepärast, et tundutakse endale sedavõrd tähtsana, vaid seepärast, et tahetakse teada „mida tegelikult teha tuleb“. Ka siin on erinevaid vastuseid. Siinkohal tooksin välja F. Schilleri näite: Kui keegi õhtul väsinuna poole kirja pealt sule kõrvale paneb ja voodisse läheb, siis hommikul leiab ta laualt pooliku kirja. Selles on ta ebavaba – ometigi on tal vabadus see kas katki tõmmata ja ära visata või lõpuni kirjutada ja ära saata. See on tema vabadus. Kas ei või inimese eluga olla samamoodi? Kas ei leia me oma eluteelt palju selliseid poolelijäetud kirju?
Kes selle pildi üle edasi mõtiskleb, leiab võibolla ka vastused meie küsimustele: kes ma olen?, kust ma tulen?, millised on minu tegelikud ülesanded?, kus olen ma seotud?, kus olen ma vaba?, mida hakkan ma peale nende poolikute kirjadega, mida ma leian oma eluteelt? Pean ma üksi läbilööma või olen ma osa ühest võrgust, mis on põimitud seostest, millest kõige muu kõrval hoovab mulle vastu ka armastust?
Vastusest kõigile neile küsimustele sõltub see, kui suure innu ja kui suure usaldusega asub inimene komponeerima oma elulugu.
Isiksus ehk meile omane käitumine ja mõtlemine saab alguse siis, kui inimene tunnistab
endale arenemise vajalikkust . Kui inimene seda ei tunnista, puudub tal elus eesmärk kuhugi jõuda, midagi saavutada. Selliseid inimesi on vähe, kes vaid niisama vegeteerivad, omamata mingisuguseidki sihte, mille poole pürgida. Enamik meist soovib elada hästi nii praegu kui ka tulevikus ning selle nimel tööd teha, mille alla kuulub kindlasti ka pidev õppimine ja arenemine. Lõppude lõpuks kujundavadki meie isiksuse omandatud teadmised ning mida rohkem neid on, seda tugevamaks meie isiksus areneb.

Ande avastamine

Meie anded kujutavad intelligentsuste kombinatsiooni mingis kindlas tegevusvaldkonnas, mille potentsiaali me vajame silmapaistvate tulemuste saavutamiseks. Seejärel arendame ja lihvime oma annetest teadmiste ja oskuste abil tugevad küjed. Et nimetada mõnd oma võimet tugevuseks, peab meil kõigepealt olema võimalus seda võimet pidevalt, järjekindlalt ning peaaaegu täiuslikult rakendada. Tugeva külje puhul ei piisa sellest, kui suudame teha midagi ülihästi. See tegevus peab pakkuma meile ka täit rahuldust, tegema õnnelikuks ja laskma hingel hõisata.
Igaüks meist peaks tundma oma andeid, võimeid ja käitumiseelistusi. Siis oskame valida eriala ja elukutse, mis pakub rõõmu ja rahuldust ning võimaldab jõuda tippsaavutusteni.
Alexander Christiani ja Frank M. Scheelen oma raamatus „Arenda võimeid“ annavad viis andeleidja moodulit: oma eluloo analüüs; entusiasmistsenaarium; pürgimuse analüüs vastavalt motole: soovid on meie võimete kuulutajad; „loobujaharjutus“; 34 mõtlemis- ja tegevuseelistust.

Eluloo analüüs

Oma elulugu sobib analüüsida kaheastmeliselt. Esimese sammuna tasub vaadelda kõiki emotsionaalseid tähtelamusi, mille puhul meil läksid silmad lahti ja me tundsime, et meil on millekski kutsumust ja see köidab meid. Seejärel on teise sammuna soovitatav kammida veel kord alates varajasest noorusest läbi kogu oma mäluandmepank, et võimalikult selgesti näha täiuslikku pilti kõigist ande- ja tugevuskombinatsioonidest.
Mõnel inimesel on üsna kerge tunda möödanikus ära oma olulisemaid andeid ja tugevaid külgi, sest nad on täiesti tavatute ahaa-elamuste kaudu saanud saatuselt selge märguande.
Pigem harva näib esinevat niinimetatud valgustuselamusi. Valgustuslikest elamustest sagedasemad on tegelikkuse tähtelamused, millega kaasneb meie elutingimuste järsk muutumine: lähedase inimese surm, abielu, lahutus, oma ettevõtte kaotamine, paratamatus alustada pärast tulekahju elu otsast peale. Säärased situatsioonid vallandavad sageli protsessi, mis teadvustab meile välkkiirelt meie anded ja tugevad küljed. Tähtis abiline annete avastamisel on ka sisetunne, paljud inimesed teavad juba varakult sügavas sisimas ilma välismõjuta, mida nad tahavad oma eluga peale hakata.
Eespool kirjeldatud annete avastamise võimalustest on kindlasti abi, kuid need on pigem erandid, kui reegel. Tubli enamik inimesi leiab oma anded lapsepõlve hoolika analüüsi kaudu, uurides täpselt, missuguste tegevuste puhul nad tundsid spontaanset tõmmet ning mis juba tollal äratas neis vaimustust ja kirge.
Et meie anded ja tugevad küljed on meisse neuroloogiliselt väga sügavale kodeeritud, siis annavad äärmuslikud stressiolukorrad andeotsinguiks samuti häid pidepunkte, sest oma põhiandeid saame aktiveerida veel siiski, kui kõik õpitud oskused ja vilumused on ammu unustatud või blokeeritud.

Entusiasmitest

Kui tahate teada, kas teile palju rõõmu pakkuv tegevus on tõepoolest üks teie suuri kirgi, mille puhul limbiline süsteem on täielikult rakkes ja teeb ületunde, siis raamat „Arenda võimeid“ annab hulk küsimusi, millele vastata, toon mõned näited: Kas unistate sellest tegevusest? Kas torkate oma entusiasmiga teistele silma või tõmbate teisi kaasa? Kas olete hiljem tulvil energiast? Kas tunnete pärast tegutsemist suurt sisemist rahulolu?
Osal inimestel on raske vastata sisemist rahulolu puudutavale küsimusele, sest tegemist on ülimalt subjektiivse kriteeriumiga. Laias laastus antud üldreegel kõlab: toimi samamoodi nagu armastuse puhul. Kui sa üht inimest tõeliselt armastad , siis tead seda. Ja kui sul on kahtlusi , kas sa seda inimest tõesti armastad , siis on need kahtlused õigustatud. Niisiis , kuni te kahtlete, kas üks või teine tegevus pakub teile tõepoolest sisemist rahuldust, on needki kahtlused põhjendatud.

Soovid kui meie annete kuulutajad

Juba Goethe teadis, et salajasimad ja sügavaimad soovid annavad sageli märku meie võimetest. Seepärast on mõttekas süveneda tähelepanelikult oma püüete ja kavatsuste maailma, et ära tunda entusiasmi teeviit. Siiski kasutame soovistsenaariumide analüüsi üksnes mineviku- ja olevikuanalüüsi täienduseks, sest mõlemad annavad ühetähendusliku pildi.
Praktika näitab, et visioonid toetavad sageli soovkujutlusi, mida kultuur, reklaam või lähedased inimesed on meile vahendanud. Tulevikuanalüüs on usaldusväärne eelkõige siis, kui see jätkab väljavaateid, mis oleme leidnud oma lapsepõlve põhieeskujudest.
„Loobujaharjutus“ annab meile võimaluse mingis täiesti uues emotsionaalses kontekstis mõtiskleda oma annete üle.

Andemustrid

Põneva küsimusega, kas mõnda põhiintelligentsust ja annet esineb eriti sagedasti, tegeleb pühendunult Gallupi instituut. Seal püütakse enam kui kahest miljonist intervjuust, mis on viimase 30 aasta jooksul saadud tipptegijatelt üle kogu maailma, välja sõeluda, missugused anded ja tugevad küljed inimannete mitmekesisuses ikka ja jälle esile kerkivad. Üksiknäidiste kuhjumisel joonistus välja 34 „andeteemat“, kõik need leiate raamatust „Arenda võimeid“ kirjanikelt A. Christiani ja F.M Scheelen.
Meie anded on ulatuslikult – kuigi mitte alati – vastastikuses seoses entusiasmiga, mõlemad faktorid suhtuvad teineteisesse nagu kaks laialdaselt lõikuvat ringi. Nii leidub andeid, mida inimesed ei soovi eriti arendada ega tunne neist ka erilist rõõmu. Näiteks ei taha osa ülimusikaalseid inimesi selle andega midagi peale hakata. Aeg-ajalt kohtame ka vastupidiseid isikuid, kes tahavad kirglikult teha midagi, milleks neil kahjuks pole piisavalt annet.

Autorite arvamused ja järeldused

Bernard Lievegoed oma raamatus „Inimese elukäik“ arvab, et inimelu tunneb kolme faasi: 20 aastat, et õppida, 20 aastat, et võidelda, 20 aastat, et targaks saada. Juba selline ütlus ise on üheaegselt nii vaatluse vili, kui väärtushinnang. Kes ei tea, mis on tarkus, ei hakka ka arvama , et selle omandamiseks kulub 20 aastat. Ta jääbki püsima võitluse, ekspansiivsuse ja puhtloogiliste arusaamade juurde. Kui tema raamatust võib leida midagi selle hiina tarkusesõna olemusest, siis tema jaoks, kes ta on seisukohal, et elutarkus on enam kui teadmised, on selle raamatu üks eesmärk saavutatud. Kirjutamisel on ta püüdnud anda lugejale enam kui ainult teaduslike faktide kogumit.
Alexander Christiani ja Frank M. Scheelen oma raamatus „Arenda võimeid“ leiavad, et ametialal ja eraelus jõuavad edasi ning saavad õnnelikuks üksnes inimesed, kes raputavad maha meie haridussüsteemi ahelad ja hakkavad omal käel arendama oma individuaalseid võimeid, andeid ja intellekti. Raamat sündis tänu nende ühise treenimiskogemuse kokkuvõttest ja arusaamadest, mida nad ise on oma annete arendamise teekonnal talletanud. Nad soovivad anda selle raamatuga omapoolse panuse mõistmisse, et võrdsusprintsiip hariduses ei tohiks tähendada, nagu saaks inimesi nende annete mitmekesisuses ühe mõõdupuuga mõõta. Võrdne kohtlemine saab tähendada ainult igaühe võimete, annete ja tugevate külgede individuaalset soodustamist.

Kokkuvõte

Teema, mille valisin on tegelikult palju keerukam ja sisukam, kui ma arvasin. Siiski selle suhteliselt pealiskaudsest teemast sain teada palju uut, nimelt on põnev jälgida enda isikliku elu näidete põhjal, kuidas inimesed erinevas vanuses arenevad. Annete avastamine pani ka mind lapsepõlve aegu meenutama ning mõtlema oma kas mahasurutud annetele või avastama uusi meelistegevusi. Leian ka, et sarnaste teemade puhul võiks kirjandust rohkem olla.

Kasutatud kirjandus

1. Bernard Lievegoed, Inimese elukäik, 1997, Inge Tael ja „Librarius“
2. Alexander Christiani ja Frank M. Scheelen, Arenda võimeid, 2004, AS Kirjastus Ilo
3. http://www.parnu.ee/raulpage/sotstoo5.html