Referaat düsleksia (0)

Sisukord

Sissejuhatus 2
Düsleksia definitsioon 3
Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid 4
Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas 5
Düsleksiaga toimetulemine 8
Kokkuvõte 12
Kasutatud allikad: 13

Sissejuhatus

Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi . Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu.

Düsleksia definitsioon

1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida düsleksia põhjust. Nad väitsid et, „ Düsleksia on ilmne kui täpne ja ladus sõna lugemine ja/või hääldamine ei arene täielikult või millega on suuri raskusi. See keskendub kirjaoskuse õppimisele „ maailma tasemel“ ja tähendab, et probleem on raske ja püsiv hoolimatta sobivatest õppimise võimalustest“. ( Reason , 2002: 188-9). See definitsioon tõestab vastuolulisust ametlikes düsleksia ringides aga selle eest on kasulik klassiõpetajatele.
(Dyslexia and Inclusion: supporting classroom reading with 7-11 year old, 2003, 3-4)

Düsleksia

Düsleksia on väga tähtis probleem, kuna see on kõige sagedamini esinev arenguhäire. See avastatakse, kui lapsed lähevad kooli ja selgub , et neil tekib raskus lugema õppimisel. Need lasped on sama intelligentsed kui nende eakaaslased ja selletõttu on vanemad ja õpetajad üllatunud kui tekivad raskused. Analüüsid näitavad, et düleksikutest lastel on keelelise arengus suuri erinevusi võrreldes teiste lastega. Paljud neist on vajanud kõneravi juba enne kooli, kuigi mõne kõnepuue võib olla vaevumärgatav. Fonoloogilistest raskustest esineb düsleksikutel sageli probleeme verbaalse lähimälu piiratusega ja fonoloogilise teadlikkusega. Raskusi on tabelite lugemisel, üldtuntud järjendite, nagu näiteks kalendriaasta kuude nimetuste omandamine, mitmesilbliste sõnade kordamisel ja lugemise ja õigekirja spetsiifilised häired. Neil lastel on eriti raskusi sõnade kõlaga; nad teevd vigu kui püüavad seostada foneemi sss grafeemiga s. Eelkoolieas on neil olnud raskusi riimi ja alliteratsiooniga. Näib, nagu neil lastel oleks sõnamängude faas vahele jäänud. Hilisemas eas võib olla raskusi sõna hääldamisel. On võimalik, et düsleksikutest lapsed on kõne varajases arengustaadiumis olnud sõnade kordamises lihtsalt väga tõhusad, ja see segab hiljem lugemise omandamist. Peetakse oluliseks tuvastada düsleksia või mõne muu keelelise arengu häiretega lapsi, et nad saaks abi enne, kui see hakkab mõjutama nende õppimist. (Smith, Cowie , Blades, 2003, 355-356)
Lugemisraskuseks (düsleksia) võib pidada olukorda, kus lugeja teeb lugemisprosessi käigus sedavõrd palju tehnilisi vigu, et selle tõttu kannatab loetu mõistmine. Lugemisraskuse kohta on loodud palju erinevaid definitsioone. Ühisosana rõhutatakse lugemise, häälimise, kõne-ja keelekasutuse probleeme lastel, kellel on eakohaselt arenenud kognitiivsed oskused, sensoorsed võimed ning kes on saanud adekvaatset lugemaõpetamist. Laiema tausta lugemisraskusele moodustavad bioloogilised, perekondlikud ning keskkonnast tulenevad iseärasused. (Lukanenok, 2008, 16)

Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid

Eelkommunikatiivne ehk logograafiline etapp: lapse kirjakatsetused pole loetavad, laps mängib (jäljendab) lugemist ja kirjutamist. Laps tajub sõnu visuaalsete tervikutena, mismõttu tunneb ära sõnu ümbritsevast keskkonnast (oma nimi, McDondals, Ford ), õpib üksikuid tähekujusid ja –nimetusi. ( Hallap , Padrik, 2008, 296)
Osaliselt alfabeetiline etapp: poolfoneetiline kirjutamine, situatiivne lugemine. Laps hakkab mõistma kirja alfabeetilist põhimõtet, st tähendust annavas edasi tähejärjed. Laps ei tunne veel kõiki tähti ega suuda määrata sõnade häälikkoostist. Ta kirjutab sõnaskelette, mis koosnevad näiteks algus- ja lõputähtedest ja/või veel üksikutest tähtedest, nt TRT( tort ), LEP(leib). (Hallap, Padrik, 2008, 296)
Alfabeetiline etapp: foneetiline kirjutamine, aimamisi lugemine. Laps saab aru, et kirjapilt