Referaat teismelistest (0)

Tallinna Ülikool
Psühholoogia
Teismelised
Referaat
Tallinn 2011

Sisukord

Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema 4
Pere ja kodu 4
Tingimusteta armastus 5
Suhted ja sõbrad 6
Enesehinnang 7
Iseseisvumine ja identiteedi otsimine 8
Tunnete mõistmine( pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus,viha, armukadedus , stress , depressioon ) 9
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Lapse sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale võimaluse hoida, kaitsta, armastada ning hellitada teda igal võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad. Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima, katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest täiskasvanuks.
Murdeea ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus toimuvad temas paljud muutused. Muutuma hakkab nii lapse füüsiline välimus kui ka hingeelu . Sel perioodil kujunevad välja sootunnused ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse kõrval, võib-olla ka olulisem muutus, toimub üleminekuperioodil ka lapse sisemaailmas. Tekivad uued arusaamad ümbritsevast maailmast, uutest olukordadest ning inimestest. Nii nagu öeldakse, hakkab laps, sel perioodil, otsima kohta siin päikese all.
See keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama raske või raskemgi veel vanemale, kes peab püüdma sel eluetapil oma teismelist suunata ning aidata. Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid , mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: „Jumal aidaku meid!“. Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa.
Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine.

Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema

Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske  mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega. Identiteediotsingud toovad endaga kaasa eluperioodi, mil noor inimene mõtestab oma eksistentsi, püüdes paigutada end erinevatesse elusituatsioonidesse ja –olukordadesse. Ta teeb läbi palju emotsionaalseid ja hingelisi katsumusi, et tekiks võimalikult terviklik nägemus iseendast ja oma eesmärkidest, mille poole pürgida. 1

Pere ja kodu

Üheks peamiseks raskuseks teismelise kasvatamisel on see, et suurema osa oma ajast veedab ta õpetajate, sõprade, naabrite ja televisiooni meelevallas. Kuid siiski on kodu see, mille mõju ületab kaugelt kõik teised tegurid. Just kodu määrab, kui õnnelik, usaldav ja tasakaalukas teismeline on; kuidas ta suhtleb täiskasvanute, sõprade või lastega; kui kindel on ta endas; kuidas tegutseb ta uutes või ootamatutes olukordades . 2
Laste noorukiikka jõudes on väga oluline, et nad tunneksid end ikka osana perekonnast.3 Kuigi teismeline võib olla suurem, tugevam või mõnel muul moel üle oma vanematest , siis emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps. Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma vanemate toetust, ei püüa ta anda endast parimat . Seega peavadki vanemad hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi see, kui lapsed ei tunne, et neist hoolitakse ja armastatakse tingimusteta. Tihti jääb see just vanemate väljendusoskuse taha kinni.4
Loomulikult on olukordi kui nad panevad vanemate kannatuse proovile. Sel hetkel tundub olukord lootusetu ning tekib tahe jätta kõik sinnapaika. Kuid sel hetkel tuleb mõelda, et see laps on kasvamas suureks ning selline asi ei saa sündida iseenesest. Igal asjal on oma hind.5
Olulisel kohal teismelise elus on ka vanemate omavahelisel suhtel. Kindlustunne tuleneb otseselt isa-ema vahelistest suhetest, mis määrab ära, milline on vanema-lapse suhe. On ääretult tähtis hoida just mehe ja naise vahelised suhted võimalikult head. See paneb aluse positiivsele suhtumisele oma lastesse.6

Tingimusteta armastus

Teismelise elus on tähtis küsimus: „Kas sa armastad mind?“. Ta esitab sellist küsimust pidevalt oma käitumisega, mitte otse küsides. Sel juhul on teismelise jaoks oluline, mis on vanemate vastus tema küsimusele. Tihti, aga juhtub, et ema-isa ei oska öelda „jah“ sellisele küsimusele. Põhjuseks pole mitte see, et nad oma last ei armasta, vaid see, et vanemad ei oska seda armastust nähtavaks ja tuntavaks teha.7
Peamine põhjus vanemate oskamatusele oma armastust välja näidata on erinev orienteeritus. Murdeealised nagu lapsedki on orienteeritud käitumisele, täiskasvanud peamiselt sõnadele.8
Mis on üldsegi tingimusteta armastus? See tähendab armastada oma last vaatamata tema välimusele, võimekusele või puuetele ning vaatamata tema käitumisele. Püsivate ja kindlate suhete aluseks teismelisega on tingimusteta armastus, sest selline armastus hoiab ära vastuhaku, süü-, hirmu-ja ebakindlustunde noores hinges . Tingimusteta armastus aitab vanemal oma lapse maailma mõista, suunata ja annab ka vanemale kindluse kasvatustöös.9

Suhted ja sõbrad

Me kõik otsime teadlikult või alateadlikult rahuldust ning meil on palju vajadusi. Viis, kuidas erinevad inimesed neid vajadusi rahuldavad, tingib suhte. Meie esmane suhe on emaga- see on õppimise algus. Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab mängima isa ning teised pereliikmed . Järk-järgult hakkame otsima erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi vajadusi.10
Puberteediperioodil muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps kohta ja inimesi, kuhu kuuluda . Puberteedi ajal võivad emotsionaalse labiilsuse tõttu inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud endiste sõpradega või vanematega; võivad moodustuda uued suhted, mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne. Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda puberteediealiste noormeeste või tütarlaste kambad , kes võivad ka omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11
Sõpruskondade, nn. kampade tekkimisel on aluseks tarve sotsiaalse kontakti, ühise tegevuse ja põnevate elamuste järele.12 Kuna teismelisele on väga oluline nn. „karja kuulumine “, võib tihti selline arvamus viia seltskondadesse, mis ei ole just parimaks eeskujuks. Sealt võivad alata probleemid alkoholi, narkootikumide ja suitsetamisega, sest teismelistel on täitmatu uudishimu. Nad otsivad seiklusi, tahavad proovida midagi, mida peetakse riskantseks. Olulist rolli mängib selles olukorras ka eakaaslaste surve ning eeskuju.13
Teismelistel on ürgne vajadus olla armastatud ja mõistetud ning suureks kasvades ei suuda vanemad meid enam rahuldada. Tihti tekitab sellise tunde ka üksindus. Me otsime uusi sõpru ja kaasame oma ellu järjest rohkem inimesi, et rahuldada kasvavaid vajadusi- emotsionaalseid, intellektuaalseid, füüsilisi ja hingelisi- ning nende täitudes muutume me tervikuks.14 Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse – algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues endaga kaasa tunded, unistused, lootused, hirmud . See on aluseks naudinguvõimele. Teismeliseeas on romantilised suhted motiveeritud pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15
Murdeeaga seotud bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed, emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud seksuaalse arenguga teismeliseeas.16 Ühelt poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond, teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine sotsiaalne keskkond. Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu paratamatult seotud häbi, süütunde, valetamise ja sotsiaalse ebaväärikusega.17
Lapse kasvav seksuaalne aktiivsus on lapsevanemate suurimaks mureks. Parimaks lahenduseks selle probleemi puhul on hästi informeeritud laps. Lapsed peaksid teadma täpselt, mis toimub, kuidas kasutada kaitsevahendeid, kuidas saada aru, kui miski on valesti ja mida siis ette võtta. Enamik lastest saab sellest teada liiga hilja ning nad on olnud juba vahekorras või kujundanud välja omad tõekspidamised.18

Enesehinnang

Igaühel tuleb elus ette probleeme enesehinnanguga - eriti teismelistel, kes pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid võivad viia madala enesehinnanguni.19
Puberteedieas tekib esimest korda iseseisev hinnang. Enne seda määravad vanemad ja õpetajad selle ning laps võtab nende mõõdupuu omaks. Teismeeas sõltub enesehinnang valdavalt eakaaslaste arvamusest, mis kinnitab, et oled vastuvõetav ja atraktiivne . Kuna teismeline mõtleb, et on maailma kõige huvitavam ja tähtsam, siis eeldab ta sama suhtumist ka teistelt. Kuhu iganes ta ei satu, on kõigi pilgud pööratud vaid talle. Demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine ongi osaliselt sellest ootusest kantud , samas varjab agressiivsus sageli ebakindlust. Väljendusviis kinnitab, et mul on suva sellest, mida te arvate , tean ise täpselt, kuidas olla ja mis on mu väärtused. Katte varjus nopitakse tegelikult ahnelt teiste hinnanguid ja arvamusi . Iseseisvuse piire kompides ja määratledes kehtib kindel põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad.20
Teismeline, kellel on terve enesehinnag , tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning on uhke oma võimete, oskuste ja saavutuste üle. Võrreldes seda, milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega, millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu.21

Iseseisvumine ja identiteedi otsimine

Kui laps jõuab murdeikka, peab vanema-lapse vaheliste suhete aluseks saama vanemlik usaldus, mitte vanemlik kontroll. Kuni laps on väike ja pole võimeline oma tegude eest ise vastutama, lasub kogu kontroll lapse tegevuse üle vanemal. Murdeeas laps vajab, aga rohkem vabadust ja püüab ise enda eest otsutsada. Vanemate ülesanne on muuta see üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22
Olles irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust täiskasvanutelt, püüab teismeline ise alla kriipsutada oma mehisust ja iseseisvust. Ta püüab teadlikult, enamasti aga ebateadlikult kogu oma oleku, hääle, kommete ja käitumisega tõmmata piirjoont enda ja laste vahele, üritades paista võimalikult täiskasvanuna. Sellest on tingitud mõningane kunstlikkus ja vasturääkivus tema käitumises.23
Kui täiskasvanud püüavad teismelise tungi iseseisvusele piirata, siis reageerib ta sellele kas jõhkruse, turtsakuse, ülbusega, negativismiga (eitab ja kritiseerib soovitusi ), ulakustega (tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24
Noorukiiga on seotud ka identiteedikriisiga. Laps hakkab huvi tundma iseenda elamuste vastu ning alguse saab „mina“ otsimine. See on aeg, kus esitatakse endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elus saavutada, mida minult oodatakse? Avastatakse oma unikaalsus ning tekib soov millegi erakordsega silma paista. Puberteet , kiire füüsiline areng, lapsepõlvest väljumine ning väärtuste ebakindlus muudavad selle üleminekuaja raskeks ja keeruliseks. Muutused eneses ja oma tuleviku ebamäärasus võivad tekitada sisemise segaduse ning võimetuse end ja oma rolli määratleda ning oma tulevikku kavandada. Ent just otsingute ning eneseavastamise piinade ja rõõmude läbi kujunebki identiteeditunne. Võime olla ustav oma ideaalidele ja teistele inimestele saab oma jõu identiteeditundest ning samas ka tugevdab seda.25

Tunnete mõistmine( pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus,viha,armukadedus, stress, depressioon)

Pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus, viha, kadedus - need on vaid mõned põhjused, mis teevad teismelise eluperioodi segadust tekitavaks, keeruliseks ning raskesti mõistvaks. Need kõik panevad aluse madalale enesehinnangule, mis omakorda mõjutab lapse identiteedi kujunemist ja edasist käekäiku.
Kartlikkus või ebakindlus on paljudele noortele raske koorem. Kartlikkus pole alati silmaga näha, seda saab varjata üsna veidra ja ootamatu käitumisega. Kas sukeldutakse õpingutesse või oma tuppa , muudetakse oma välimust või keeldutakse kodust välja minna. Tihti on selle põhjuseks ebakindlus oma tegemistes ja endas.26 Üks reaalsemaid nooruki hirme on ka mittemeeldimine. Tundmine , et keegi ei märka, keegi ei huvitu, muserdab teismelist üha enam.27
Kõikide tegurite hulgas, mis võivad inimese endast lugupidamist mõjutada, on naeruvääristamine nimekirjas esimene. See kehtib enam siis kui su keha muudab kuju, su hääl muutub võõraks, sa ei tea enam, kuidas käituda ja kõik, mida sa teed, näib olevat pilkemärklauaks nii oma perekonnas kui väljaspool seda.28 Põlgamisel, mõnitamisel, võrdlemisel ja parematele tulemustele õhutamisel teiste ees võivad olla hävitavad tagajärjed, sest lapse enesehinnang võib langeda mõne sekundiga. Tunded ei allu loogikale ning kahjuks on sageli mõistusest märksa tugevamad. Selline negatiivse tähelepanu saamine on raske just kujunevale noorele inimesele, sest ta on sel hetkel haavatav ja kergesti mõjutatav.29
Teismeliste seas on üheks peamiseks mõõdupuuks ka populaarsus ning oluliseks on muutunud sõprade ja kaaslaste arvamus. Enamik valusaid probleeme tuleneb nendevahelistest suhetest ja sisaldab endas kas kadedust, süütunnet, viha või depressiooni.30
Kui teismelisel on probleem, mis puudutab madalamal astmel olevat kaaslast , on normaalseks tundeks süütunne. Kui aga kaaslane on temast kõrgemal, on tavaliselt tundeks kadedus. Huvide lahknemisel või võimuvõistluses, võidakse hakata manipuleerima. Mida tundlikum on laps, seda kergem on teda ära kasutada. Seetõttu ongi vaja õpetada last neid tundeid ära tundma ning siis neist võitu saama.31

Kokkuvõte

Laps kasvab ja areneb kogu elu. Kõige suuremad muutused toimuvad teismeeas, mis tähendab, et laps hakkab saama täiskasvanuks. Ta muutub nii emotsionaalselt, kehaliselt kui ka psüühiliselt. See metsik ja tormiline aeg, mil laps „otsib“ end, on oluline nii lapsele endale kui vanemale.
Iga teismeline laps on kindlalt veendunud, et tema vanemad on kõige rumalamad ja ta ise kõige targem . Kuid teadke vanemad, et see on mööduv. Mõne aasta pärast on see unustatud ning teie laps armastab teid samamoodi nagu ennegi. Teil on lihtsalt antud „raske“ aeg, et kasvatada noori täiskasvanuid, et hiljem nende üle uhke olla. See ongi vanema ülesanne. Tagada oma lapsele rõõmus, usaldav lapsepõlv ning veelgi armastav hüppelaud täiskasvanuikka.
Kokkuvõttes võin öelda, et seda referaati oli väga huvitav teha. Kuna olen kuulnud palju teismelise füüsilise välimuse muutustest, siis sain uut ja põnevat infot just psüühika poole pealt. Sain vastuse paljudele küsimustele, mis on tekkinud suheldes murdeealiste lastega ning oli ka palju äratundmisrõõm iseeenda käitumist lugeda ning leida põhjuseid taolistele käitumismallidele.

Kasutatud kirjandus

Raamatud

• Grant , W. 13 kuni 19. Näpunäited vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20, 22, 23, 105, 51, 57, 106, 125-126
  
• Koemets , E., Tamm, L., Elango , A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 124-125
  
• Campbell , R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos . Tallinn 1996, lk. 9, 10, 11, 21, 23, 36-37, 74
  

Interneti allikad

• Staar sinu kodus.( http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5002 ). Otsing 18.10.2009
  

• Kuidas ma saan tõsta oma enesehinnangut? ( http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5 ). Otsing 18.10. 2009
  
• Sisemised stressiallikad. Oled tulnud läbi kriiside . ( http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.ht m). Otsing 18.10 2009
  
• Seksuaalne areng teismeeas. ( http://www.amor.ee/39425#8 ). Otsing 18.10. 2009
  
• Puberteet. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet ). Otsing 18.10.2009
  
• Murdeiga ning sellega kaasnevad identiteediotsingud.
  

( http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad%20identiteediotsingud.ht m). Otsing 18.10. 2009
1 http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad%20identiteediotsingud.ht m
2 Campbell, R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos. Tallinn 1996, lk. 9
3 Grant, W. 13 kuni 19. Näpunäiteid vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20
4 Campbell 1996, lk.9
5 Campbell 1998, lk. 10
6 Campbell 1998, lk. 11
7 Campbell 1998, lk. 23
8 Campbell 1998, lk. 23
9 Campbell 1998, lk.21
10 Grant 1996, lk. 106
11 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet
12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125
13 Grant 1996, lk. 125-126
14 Grant 1996, lk. 106
15 http://www.amor.ee/39425#8
16 http://www.amor.ee/39425#8
17 http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet
18 Grant 1998, lk. 105
19 http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5
20 http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5002
21 http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5
22 Campbell 1998, lk. 74
23 Koemets, Tamm, Elango, Indre 1981, lk. 124
24 Koemets, Tamm, Elango, Indre, lk. 124
25 http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.ht m
26 Grant 1998, lk. 51
27 Grant 1998, lk. 57
28 Grant 1998, lk. 22
29 Grant 1998, lk. 23
30 Campbell 1996, lk. 36
31 Campbell 1996, lk. 36-37