Tallinna
ÜlikoolPsühholoogiaTeismelisedReferaatTallinn
2011
Sisukord
Sisukord 1
Sissejuhatus 2
Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema 4
Pere ja kodu 4
Tingimusteta armastus 5
Suhted ja sõbrad 6
Enesehinnang 7
Iseseisvumine ja identiteedi otsimine 8
Tunnete mõistmine( pilkamine, hülgamine, surve, kartlikkus,viha,
armukadedus ,
stress ,
depressioon ) 9
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13
Sissejuhatus
Lapse
sünd on igale vanemale kui ime. Lapse olemasolu annab vanemale
võimaluse hoida, kaitsta,
armastada ning hellitada teda igal
võimalikul viisil. Ka lapse jaoks on pere ja kodu esmatähtsad.
Kuniks jõuab kätte kurjakuulutav aeg lapse elus, mil teda hakkab
huvituma ümbritsev maailm ning iseseisvumine. Laps hakkab proovima,
katsetama ning riskima, kuidas eluga toime tulla. See tähendab, et
alguse saab karm, aga õiglane teekond lapse sirgumisest
täiskasvanuks.
Murdeea
ehk puberteediga saab alguse lapse tugev bioperiood, mille käigus
toimuvad temas paljud muutused.
Muutuma hakkab nii lapse füüsiline
välimus kui ka
hingeelu . Sel perioodil kujunevad välja sootunnused
ning lapsed saavad suguküpseks. See tähendab, et poisist hakkab
sirguma mees ning tüdrukust saab naine. Kuid välimuse muutuse
kõrval, võib-olla ka olulisem muutus, toimub üleminekuperioodil ka
lapse sisemaailmas. Tekivad uued arusaamad ümbritsevast maailmast,
uutest olukordadest ning inimestest. Nii nagu öeldakse, hakkab laps,
sel perioodil,
otsima kohta siin päikese all.
See
keeruline, ebakindel ning muutuv olukord on raske lapsele, kuid sama
raske või raskemgi veel vanemale, kes peab püüdma sel
eluetapil oma teismelist suunata ning aidata. Paukuvad uksed, sõnapodinad ning
vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti
kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest
ning ainsad
emotsioonid , mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend:
„Jumal aidaku meid!“. Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise
muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks
lahutamatu osa.
Käesolev
referaat räägibki peamiselt
teismelise psüühilisest arengust
täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi
muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus,
suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi
otsimine ning tunnete mõistmine.
Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid,
millega vanemad peavad tegelema
Oma
igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on
sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone
ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast. Murdeealise
identiteedi kujunemine on seotud paljude erinevate probleemidega. Identiteediotsingud toovad endaga kaasa eluperioodi, mil noor inimene
mõtestab oma eksistentsi, püüdes paigutada end erinevatesse
elusituatsioonidesse ja –olukordadesse. Ta teeb läbi palju
emotsionaalseid ja hingelisi katsumusi, et tekiks võimalikult
terviklik nägemus iseendast ja oma eesmärkidest, mille poole
pürgida. 1
Pere ja kodu
Üheks
peamiseks raskuseks teismelise
kasvatamisel on see, et suurema osa
oma ajast veedab ta õpetajate, sõprade,
naabrite ja televisiooni
meelevallas. Kuid siiski on kodu see, mille mõju ületab kaugelt
kõik teised tegurid. Just kodu määrab, kui õnnelik,
usaldav ja
tasakaalukas
teismeline on; kuidas ta suhtleb täiskasvanute, sõprade
või lastega; kui kindel on ta endas; kuidas tegutseb ta uutes või
ootamatutes
olukordades . 2
Laste
noorukiikka jõudes on väga oluline, et nad tunneksid end ikka osana
perekonnast.3
Kuigi teismeline võib olla suurem, tugevam või mõnel muul moel üle
oma
vanematest , siis emotsionaalselt on ta tegelikult ikka veel laps.
Ta vajab armastust ja tunnustust ennekõike oma vanematelt. Ilma
selle hindamatu kindlustundeta, mis tekib, kui teismeline tajub oma
vanemate toetust, ei püüa ta anda endast
parimat . Seega peavadki
vanemad
hoolima ja armastama oma last sellisena, nagu ta on. Suurim
viga, mida teismeliste vanemad teevad ongi see, kui lapsed ei tunne,
et neist hoolitakse ja armastatakse tingimusteta. Tihti jääb see
just vanemate väljendusoskuse taha kinni.4
Loomulikult
on
olukordi kui nad panevad vanemate kannatuse proovile. Sel hetkel
tundub olukord lootusetu ning tekib
tahe jätta kõik sinnapaika.
Kuid sel hetkel tuleb mõelda, et see laps on kasvamas suureks ning
selline asi ei saa sündida iseenesest. Igal asjal on oma hind.5
Olulisel
kohal teismelise elus on ka vanemate omavahelisel suhtel.
Kindlustunne tuleneb otseselt isa-ema vahelistest suhetest, mis
määrab ära, milline on vanema-lapse suhe. On ääretult tähtis
hoida just mehe ja naise vahelised suhted võimalikult head. See
paneb aluse positiivsele suhtumisele oma lastesse.6
Tingimusteta armastus
Teismelise
elus on tähtis küsimus: „Kas sa
armastad mind?“. Ta esitab
sellist küsimust pidevalt oma käitumisega, mitte otse küsides. Sel
juhul on teismelise jaoks oluline, mis on vanemate vastus tema
küsimusele. Tihti, aga juhtub, et ema-isa ei oska öelda „jah“
sellisele küsimusele. Põhjuseks pole mitte see, et nad oma last ei
armasta, vaid see, et vanemad ei oska seda armastust nähtavaks ja
tuntavaks teha.7
Peamine
põhjus vanemate oskamatusele oma armastust välja näidata on erinev
orienteeritus. Murdeealised nagu lapsedki on orienteeritud
käitumisele, täiskasvanud peamiselt sõnadele.8
Mis
on üldsegi tingimusteta armastus? See tähendab armastada oma last
vaatamata tema välimusele, võimekusele või puuetele ning vaatamata
tema käitumisele. Püsivate ja kindlate suhete aluseks teismelisega
on tingimusteta armastus, sest selline armastus hoiab ära vastuhaku,
süü-, hirmu-ja ebakindlustunde
noores hinges . Tingimusteta armastus
aitab vanemal oma lapse maailma mõista, suunata ja annab ka vanemale
kindluse kasvatustöös.9
Suhted ja sõbrad
Me
kõik
otsime teadlikult või alateadlikult rahuldust ning meil on
palju vajadusi. Viis, kuidas erinevad inimesed neid vajadusi
rahuldavad, tingib suhte. Meie esmane suhe on emaga- see on õppimise
algus. Inimese arenedes vajadused muutuvad ja olulist rolli hakkab
mängima isa ning teised
pereliikmed . Järk-järgult hakkame otsima
erinevaid suhteid väljastpooolt perekonda, rahuldamaks uusi
vajadusi.10
Puberteediperioodil
muutuvad sõbrad teismelisele väga tähtsaks. Sel ajal otsib laps
kohta ja inimesi, kuhu
kuuluda . Puberteedi ajal võivad emotsionaalse
labiilsuse tõttu
inimsuhted muutuda. Võivad toimuda tülliminekud
endiste sõpradega või vanematega; võivad
moodustuda uued suhted,
mis ei leia heakskiitu endistelt sõpradelt ja/või vanematelt jne.
Sotsiaalse ümberkohanemise käigus võivad moodustuda
puberteediealiste noormeeste või tütarlaste
kambad , kes võivad ka
omavahel rivaalitseda, kaldudes vägivallale jm kuritegevusele.11
Sõpruskondade,
nn. kampade tekkimisel on aluseks
tarve sotsiaalse kontakti, ühise
tegevuse ja põnevate elamuste järele.12
Kuna teismelisele on väga oluline nn. „karja
kuulumine “, võib
tihti selline arvamus viia seltskondadesse, mis ei ole just parimaks
eeskujuks. Sealt võivad
alata probleemid alkoholi, narkootikumide ja
suitsetamisega, sest teismelistel on täitmatu uudishimu. Nad otsivad
seiklusi, tahavad proovida midagi, mida peetakse riskantseks. Olulist
rolli mängib selles olukorras ka eakaaslaste surve ning eeskuju.13
Teismelistel
on ürgne vajadus olla
armastatud ja mõistetud ning suureks kasvades
ei suuda vanemad meid enam rahuldada. Tihti tekitab sellise tunde ka
üksindus. Me otsime uusi sõpru ja kaasame oma ellu järjest rohkem
inimesi, et rahuldada kasvavaid vajadusi- emotsionaalseid,
intellektuaalseid, füüsilisi ja hingelisi- ning nende täitudes
muutume me tervikuks.14
Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse – algul
iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva
inimese suhtes. Fantaasiad arendavad seesmist seksuaalsust, tuues
endaga kaasa tunded, unistused, lootused,
hirmud . See on aluseks
naudinguvõimele. Teismeliseeas on
romantilised suhted motiveeritud
pigem enesekesksusest, suhtlemisoskused on alles arenemas.15
Murdeeaga seotud
bioloogiliste muutustega paralleelselt toimuvad kognitiivsed,
emotsionaalsed ja psühholoogilised muutused, mis on tihedalt seotud
seksuaalse arenguga teismeliseeas.16
Ühelt
poolt stimuleerib neid füsioloogia ja võimendab suhtluskeskkond,
teiselt poolt takistab neid väline ühiskondlik suhtumine ja üldine
sotsiaalne keskkond.
Seksuaalsuhted puberteedi ajal on seetõttu
paratamatult seotud häbi,
süütunde,
valetamise ja
sotsiaalse ebaväärikusega.17
Lapse
kasvav seksuaalne aktiivsus on lapsevanemate suurimaks mureks.
Parimaks lahenduseks selle probleemi puhul on hästi informeeritud
laps. Lapsed peaksid teadma täpselt, mis toimub, kuidas kasutada
kaitsevahendeid, kuidas saada aru, kui miski on valesti ja mida siis
ette võtta. Enamik lastest saab sellest teada liiga
hilja ning nad
on olnud juba vahekorras või kujundanud välja omad tõekspidamised.18
Enesehinnang
Igaühel
tuleb elus ette probleeme
enesehinnanguga - eriti teismelistel, kes
pole veel selgeks saanud, kes nad õieti on ja kus on nende koht
maailmas. Suhtumine endasse on seotud mitmete teguritega, nagu
keskkond, väljanägemine, ootused ja kogemused. Näiteks
pereprobleemid, keerulised suhted või liiga kõrged eesmärgid
võivad viia madala enesehinnanguni.19
Puberteedieas
tekib esimest korda iseseisev hinnang. Enne seda määravad vanemad
ja õpetajad selle ning laps võtab nende mõõdupuu omaks. Teismeeas
sõltub enesehinnang valdavalt eakaaslaste arvamusest, mis kinnitab,
et oled vastuvõetav ja
atraktiivne . Kuna teismeline mõtleb, et on
maailma kõige huvitavam ja tähtsam, siis eeldab ta sama
suhtumist ka teistelt. Kuhu iganes ta ei satu, on kõigi pilgud pööratud vaid
talle. Demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine ongi osaliselt
sellest ootusest
kantud , samas
varjab agressiivsus sageli
ebakindlust. Väljendusviis kinnitab, et mul on suva sellest, mida te
arvate , tean ise täpselt, kuidas olla ja mis on mu väärtused.
Katte
varjus nopitakse tegelikult ahnelt teiste hinnanguid ja
arvamusi . Iseseisvuse
piire kompides ja määratledes kehtib kindel
põhireegel: vastanduda kõigele, mida täiskasvanud ütlevad.20
Teismeline,
kellel on terve
enesehinnag , tunnustab oma iseloomu ja omadusi ning
on uhke oma võimete, oskuste ja
saavutuste üle. Võrreldes seda,
milline me tahaksime olla ja mida tahaksime saavutada, sellega,
millisena me end tegelikult näeme, saamegi enesehinnangu.21
Iseseisvumine ja identiteedi otsimine
Kui
laps jõuab murdeikka, peab vanema-lapse vaheliste suhete aluseks
saama
vanemlik usaldus, mitte vanemlik kontroll. Kuni laps on väike
ja pole võimeline oma
tegude eest ise vastutama, lasub kogu kontroll
lapse tegevuse üle vanemal. Murdeeas laps vajab, aga rohkem vabadust
ja püüab ise enda eest otsutsada. Vanemate ülesanne on muuta see
üleminek võimalikult sujuvaks ja valutuks.22
Olles
irdunud laste keskkonnast, kuid leidmata veel täit tunnustust
täiskasvanutelt, püüab teismeline ise alla kriipsutada oma
mehisust ja iseseisvust. Ta püüab teadlikult, enamasti aga
ebateadlikult kogu oma oleku, hääle,
kommete ja käitumisega
tõmmata piirjoont enda ja laste vahele, üritades paista võimalikult
täiskasvanuna. Sellest on tingitud mõningane kunstlikkus ja
vasturääkivus tema käitumises.23
Kui
täiskasvanud püüavad teismelise tungi iseseisvusele piirata, siis
reageerib ta sellele kas jõhkruse, turtsakuse, ülbusega,
negativismiga (eitab ja kritiseerib
soovitusi ), ulakustega
(tähelepanu võitmine) või siis üksindusse tõmbumisega.24
Noorukiiga
on seotud ka identiteedikriisiga. Laps hakkab huvi tundma iseenda
elamuste vastu ning alguse saab „mina“ otsimine. See on aeg, kus
esitatakse endale küsimusi: kes ma olen, mida tahan elus saavutada,
mida
minult oodatakse? Avastatakse oma
unikaalsus ning tekib soov
millegi erakordsega silma paista.
Puberteet , kiire füüsiline areng,
lapsepõlvest väljumine ning väärtuste
ebakindlus muudavad selle
üleminekuaja raskeks ja keeruliseks. Muutused
eneses ja oma tuleviku
ebamäärasus võivad tekitada sisemise segaduse ning võimetuse end
ja oma rolli määratleda ning oma tulevikku kavandada. Ent just
otsingute ning eneseavastamise piinade ja rõõmude läbi kujunebki
identiteeditunne. Võime olla ustav oma ideaalidele ja teistele
inimestele saab oma jõu identiteeditundest ning samas ka tugevdab
seda.25
Tunnete mõistmine( pilkamine, hülgamine, surve,
kartlikkus,viha,armukadedus, stress, depressioon)
Pilkamine,
hülgamine, surve, kartlikkus, viha,
kadedus - need on vaid mõned
põhjused, mis teevad teismelise eluperioodi segadust tekitavaks,
keeruliseks ning raskesti mõistvaks. Need kõik panevad aluse
madalale enesehinnangule, mis omakorda mõjutab lapse identiteedi
kujunemist ja edasist käekäiku.
Kartlikkus
või ebakindlus on
paljudele noortele raske koorem. Kartlikkus pole
alati silmaga näha, seda saab varjata üsna veidra ja ootamatu
käitumisega. Kas sukeldutakse õpingutesse või oma
tuppa ,
muudetakse oma välimust või keeldutakse kodust välja minna. Tihti
on selle põhjuseks ebakindlus oma tegemistes ja endas.26
Üks reaalsemaid nooruki
hirme on ka mittemeeldimine.
Tundmine , et
keegi ei märka, keegi ei huvitu, muserdab teismelist üha enam.27
Kõikide
tegurite hulgas, mis võivad inimese endast lugupidamist mõjutada,
on naeruvääristamine nimekirjas esimene. See kehtib enam siis kui
su keha muudab kuju, su hääl muutub võõraks, sa ei tea enam,
kuidas käituda ja kõik, mida sa teed, näib olevat pilkemärklauaks
nii oma perekonnas kui väljaspool seda.28
Põlgamisel, mõnitamisel, võrdlemisel ja parematele tulemustele
õhutamisel teiste ees võivad olla hävitavad tagajärjed, sest
lapse enesehinnang võib langeda mõne sekundiga. Tunded ei allu
loogikale ning kahjuks on sageli mõistusest märksa tugevamad.
Selline negatiivse tähelepanu saamine on raske just kujunevale
noorele inimesele, sest ta on sel hetkel haavatav ja kergesti
mõjutatav.29
Teismeliste
seas on üheks peamiseks mõõdupuuks ka populaarsus ning oluliseks
on muutunud sõprade ja kaaslaste arvamus. Enamik valusaid probleeme
tuleneb nendevahelistest suhetest ja sisaldab endas kas kadedust,
süütunnet, viha või depressiooni.30
Kui
teismelisel on probleem, mis puudutab madalamal astmel olevat
kaaslast , on normaalseks tundeks süütunne. Kui aga
kaaslane on
temast kõrgemal, on tavaliselt tundeks kadedus. Huvide lahknemisel
või võimuvõistluses, võidakse hakata manipuleerima. Mida
tundlikum on laps, seda kergem on teda ära kasutada. Seetõttu ongi
vaja õpetada last neid tundeid ära tundma ning siis neist võitu
saama.31
Kokkuvõte
Laps
kasvab ja areneb kogu elu. Kõige suuremad muutused toimuvad
teismeeas, mis tähendab, et laps hakkab saama täiskasvanuks. Ta
muutub nii emotsionaalselt, kehaliselt kui ka psüühiliselt. See
metsik ja tormiline aeg, mil laps „otsib“ end, on oluline nii
lapsele endale kui vanemale.
Iga
teismeline laps on kindlalt veendunud, et tema vanemad on kõige
rumalamad ja ta ise kõige
targem . Kuid teadke vanemad, et see on
mööduv. Mõne aasta pärast on see unustatud ning teie laps
armastab teid samamoodi nagu ennegi. Teil on lihtsalt antud „raske“
aeg, et kasvatada noori täiskasvanuid, et hiljem nende üle uhke
olla. See ongi vanema ülesanne. Tagada oma lapsele rõõmus, usaldav
lapsepõlv ning veelgi armastav hüppelaud täiskasvanuikka.
Kokkuvõttes
võin öelda, et seda referaati oli väga huvitav teha. Kuna olen
kuulnud palju teismelise füüsilise välimuse muutustest, siis sain
uut ja põnevat infot just psüühika poole pealt. Sain vastuse
paljudele küsimustele, mis on tekkinud suheldes murdeealiste lastega
ning oli ka palju äratundmisrõõm iseeenda käitumist lugeda ning
leida põhjuseid taolistele käitumismallidele.
Kasutatud kirjandus
Raamatud - Grant , W. 13 kuni 19. Näpunäited vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20, 22, 23, 105, 51, 57, 106, 125-126
- Koemets , E., Tamm, L., Elango , A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 124-125
- Campbell , R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos . Tallinn 1996, lk. 9, 10, 11, 21, 23, 36-37, 74
Interneti
allikad
(
http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad%20identiteediotsingud.ht m).
Otsing 18.10. 2009
1
http://www.triintomingas.fie.ee/Artiklid/Murdeiga/Murdeiga%20ning%20sellega%20kaasnevad%20identiteediotsingud.ht m
2 Campbell, R. Meie teismeline. Raamat kristlikust kasvatusest. Logos. Tallinn 1996, lk. 9
3 Grant, W. 13 kuni 19. Näpunäiteid vanematele, kuidas mõista teismelist. Sinisukk. Tallinn 1998, lk. 20
4 Campbell 1996, lk.9
5 Campbell 1998, lk. 10
6 Campbell 1998, lk. 11
7 Campbell 1998, lk. 23
8 Campbell 1998, lk. 23
9 Campbell 1998, lk.21
10 Grant 1996, lk. 106
11
http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 12 Koemets, E., Tamm, L., Elango, A., Indre, K. Psühholoogia ja pedagoogika alused. Valgus. Tallinn 1981, lk. 125
13 Grant 1996, lk. 125-126
14 Grant 1996, lk. 106
15
http://www.amor.ee/39425#8 16
http://www.amor.ee/39425#8 17
http://et.wikipedia.org/wiki/Puberteet 18 Grant 1998, lk. 105
19
http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5 20
http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php?id=5002 21
http://www.inimene.ee/index.php?sisu=teemakeskus¢ral_id=40&article_id=107&idr=n6ioPwAs0uzCMntvqSFGv3Y-sD5 22 Campbell 1998, lk. 74
23 Koemets, Tamm, Elango, Indre 1981, lk. 124
24 Koemets, Tamm, Elango, Indre, lk. 124
25
http://www.meestekeskus.ee/04raamatud/st/st_sisemised.ht m
26 Grant 1998, lk. 51
27 Grant 1998, lk. 57
28 Grant 1998, lk. 22
29 Grant 1998, lk. 23
30 Campbell 1996, lk. 36
31 Campbell 1996, lk. 36-37
Kõik kommentaarid