Tervisekäitumine (0)

Tervisekäitumine. Seksuaalsel teel levivad haigused (tüüpilisem 
tunnus igale­ soovit fotod) . Riskikäitumine ja selle põhjused. Kuidas 
(ja millised) saab noorsootöötaja viia teadmised nooreni?
TERVISEKÄITUMINE- käitumine, mida inimesed võtavad ette oma tervise parandamiseks ja
heaolu   suurendamiseks;   haiguste   ennetamiseks   ja   avastamiseks;   või   oma   tervise
kahjustamiseks.
 Meditsiiniteenuste kasutamine, nt arstlikud kontrollid, vaktsineerimine , sõeluuringud.
 Arstilt saadud soovituste ja ravireziimi järgimine, nt toitumissoovitused, diabeedi või
kõrgvererõhutõvega seotud ettekirjutused .
 Iseseisvalt  sooritatud  tervisekäitumised, nt toitumine, kehaline aktiivsus,  suitsetamine ,
alkoholi  liigtarvitamine , riskiv seksuaalkäitumine.
Viimase   saja   aasta   jooksul   on   vähenenud   ägedate   nakkushaiguste   (tuberkuloos,    leetrid ,
lastehalvatus) esinemine seoses ravi paranemisega ja avalike tervisestandardite  muutustega
(prügimajandus,  kanalisatsioon ), samas on tõusnud ennetatavate haiguste/häirete esinemine,
nt kopsuvähk, südamehaigused, alkoholi ja teiste ainete tarvitamine ja liiklusõnnetused.
Tervisekäitumist mõjutavad:
 demograafilised tegurid- vanus, sugu, sotsiaalmajanduslik staatus, etniline  staatus
 sotsiaalsed tegurid- vanemlik  eeskuju, eakaaslased, töökaaslased
 väärtused ja kultuuriline tagapõhi
 isiklik kontroll
 isiklikud eesmärgid
 tajutud sümptomid
 juurdepääs tervishoiusüsteemile nt uuringud, vaktsineerimised
Tervisekäitumist mõjutavad ka  isiksuseomadused  ning kognitiivsed tegurid (nt uskumused).
SEKSUAALSEL TEEL LEVIVAD HAIGUSED.
Seksuaalsel   teel   levivad    infektsioonid    ehk    nakkused    (rahvakeeles    suguhaigused )   levivad
kaitsmata   seksuaalvahekorra   ajal.   Mitmed   seksuaalsel   teel   levivad   infektsioonid   võivad
kulgeda ilma sümptomite ja vaevusteta ja seetõttu inimene ei pruugi seda ise tähele panna.
Sellest hoolimata võivad nakkused palju kahju teha, näiteks põhjustada nii naistel kui meestel
viljatust. Ka ilma sümptomiteta kulgeva seksuaalsel teel  leviva   nakkuse  võib oma partnerile
edasi   anda.   Sõltumata   sümptomite   olemasolust   või   puudumisest   võib   inimene   kaitsmata
seksuaalvahekorras teist  nakatada  või ise nakatuda. 
Ükski   seksuaalsel   teel   leviv    infektsioon    ei   kao   iseenesest.   Suurem   osa   seksuaalsel   teel
levivatest  infektsioonidest  allub  hästi   ravile ,  kui  seda  õigeaegselt  teha.  Mida  varem need
nakkused avastatakse, seda parem on neid ravida. Herpesviirust ja HI-viirust, mis samuti
levivad kaitsmata seksuaalvahekorra ajal, ei ole võimalik välja ravida. Kui olete nakatud mis
tahes   seksuaalsel   teel   levivasse   infektsiooni,   peate    hoiatama    oma   sekspartnerit/
sekspartnereid, et ka nemad saaksid lasta ennast arsti juures kontrollida ja vajadusel ravida.
Kuidas nakatutakse?  Seksuaalsel  teel  leviva  infektsiooni  võib saada  nakatunud  inimesega
kaitsmata seksuaalvahekorras olles. Inimese suu,  tupe , päraku ja kusiti sisemus on kaetud
limaskestaga, millel elavad ja paljunevad mikroorganismid (enamasti  bakterid  või  viirused ),
mis   põhjustavad   seksuaalsel   teel   levivaid   infektsioone.   Kaitsmata   seksuaalvahekorra   ajal
võivad   need   nakkusetekitajad    levida    ühe   inimese   limaskestalt   teise   inimese   omale.   See
põhjustabki nakkuse. 
GONORRÖA (TRIPPER) Gonorröad põhjustavad bakterid võivad elada tupe, emakakaela,
suguti,   päraku,   kusiti   ja    kurgu    limaskestal.   Seega   võib   nakkus   levida   kõikides   nendes
kohtades.  Milline   piirkond   nakatub ,  sõltub  sellest,  kas  nakatunud   partneriga  harrastatakse
suu-, tupe- või pärakuseksi. Naistel võib paar päeva kuni kaks nädalat pärast nakatumist
tekkida suguteedest eritis või  voolus  (kollakas või  rohekas ) ja/või kusiti on urineerimisel
valulik . Meestel võib esineda eritist peenisest (võibolla ainult paar tilka) või on  urineerimine
valulik. Nii naistel kui meestel ei pruugi sümptomeid alati esineda. Gonorröad on võimalik
ravida.   Naistel   võib   gonorröa   levida   emakakaelast    munajuhadesse .   See   võib   põhjustada
munajuhade põletiku. Võib esineda  palavik  ja valu kõhu alaosas. Ka seda on võimalik välja
ravida. Ravimata juhtudel on peamiseks tüsistuseks  viljatus  ja emakaväline  rasedus . 
KLAMÜDIOOS Klamüdioos on väga levinud seksuaalsel teel leviv infektsioon. Üle pooltel
naistel   võib   see   kulgeda   ilma   kaebusteta.   Võib   esineda   rohkem   voolust,   natuke   rohkem
verekaotust   menstruatsiooni   ajal   või   veritsemist   pärast   seksuaalvahekorda   või   ka   valu
alakõhus.   Meestel   esinevad   sümptomid   sagedamini.   Paar   nädalat   pärast   kaitsmata
seksuaalvahekorda võib mehel esineda eritist peenisest (võib-olla ainult paar tilka) või on
urineerimine valulik. Ent samuti ei pruugi ka mehed midagi tähele panna. Kui klamüdioosi
õigel  ajal  ei   ravita ,  võib  see  põhjustada  samu  probleeme  nagu  gonorröagi  –  munajuhade
põletik   ja   emakaväline   rasedus   naistel,   viljatus   nii   meestel   kui   naistel.   Klamüdioosi   on
võimalik ravida.
 SÜÜFILIS Süüfilis on kolme staadiumiga kulgev seksuaalsel teel leviv infektsioon. Esimeses
staadiumis , kaks kuni kaksteist nädalat pärast nakatumist, võib tekkida üks või mitu haavandit
selles kohas (või ümbruses), kus  haigustekitaja  sisse pääses. Need haavandid on väikesed,
katsudes kõvad ning tavaliselt valutud. Alati pole neid näha, sest need võivad olla peidus
tupes või pärakus. Need kaovad ise ära isegi siis, kui nende suhtes midagi ette ei võeta. Kuid
süüfilise  tekitajad  jäävad kehasse alles. Teises staadiumis võivad esineda sellised sümptomid
nagu palavik, juuste väljalangemine või  plekid  nahal. Ka need nähud kaovad ilma ravita, kuid
bakterid jäävad inimese organismi alles. Aastaid pärast nakatumist algab süüfilise nn kolmas
staadium ja kahjustada võivad saada mitmed  organid  ja organsüsteemid. Süüfilist on võimalik
ravida esimeses ja ka teises staadiumis.
 
TRIHHOMONOOS    Trihhomonoosi    tekitajad   elavad
tupe   või   kusiti   limaskestas   ja   põhjustavad   seal   põletikku.   Naistel   esinevad   sümptomid
tõenäolisemalt kui meestel. Tupp võib muutuda põletikuliseks. Voolus võib rohkeneda ning
see võib halvasti lõhnata ja vahutada. Tihti muutuvad häbe ja tupp seestpoolt punaseks ja
valulikuks   ning   võivad   sügeleda.   Mõnikord   muutub   kusiti   põletikuliseks,   mis   teeb
urineerimise valulikuks ja võib tekkida vajadus urineerida vähe ja sageli. Sümptomid võivad
olla nii kerged, et neid on raske tähele panna. Mehed ei märka sageli mitte midagi. Mõnikord
võib esineda hommikuti peenisest vähest eritist. Samuti võib peeniseots või kusitiava ümbrus
olla ärritatud ning urineerimisel võib esineda põletavat tunnet. Trihhomonoosi on võimalik
ravida.
  KONDÜLOOMID   Kondüloomid   esinevad    suguelunditel    ja   nende   ümbruses.   Nende
tekitajaks  on papilloomiviirus. Naistel on need tupe ja päraku sees ja selle ümbruses ning
meestel peenisel ja päraku sees ja selle ümbruses. Kondüloomid ilmnevad paar nädalat kuni
mitu kuud pärast nakatumist. Tavaliselt esineb hulk väikesi näsasid, mis võivad kasvada ja
levida. Kondüloomid on mõnikord seksuaalvahekorra ajal valulikud ja tavaliselt iseenesest ära
ei kao. Arst ravib neid, peitsides vastava lahusega või mõnikord külmutamise, kõrvetamise
või operatsiooni abil. Seda tehakse tuimestuse mõju all. Vahel võivad kondüloomid pärast ravi
tagasi    ilmuda .   Siis   tuleb   ravi   korrata.   On   olemas   papilloomiviiruse   vastane   vaktsiin,   mis
kaitseb ka nende viirustüüpide eest, mis põhjustavad kondüloomide teket. Samas on vaktsiin
üpris kallis, ning vaktsineerida  tuleks juba enne  seksuaalelu alustamist. 
HERPES     Herpesviirus    põhjustab   villide   teket,   mis   võivad   muutuda   haavanditeks   ja
kärnadeks. Kõige tuntum  herpese  vorm on ohatis. Herpes võib esineda ka suguelunditel või
nende ümbruses, sel juhul nimetatakse seda genitaalherpeseks. Herpes levib nii suu-, tupe- kui
ka   pärakuseksi   ajal.   Naistel   tekivad    villid    ja   haavandid   tuppe   ja   pärakusse   ning   nende
ümbrusesse. Samuti võib  genitaalherpes  põhjustada valu tupe ümbruses ja urineerimisel või
lümfisõlmede    suurenemist   kubeme  piirkonnas.  Meestel   võib  esineda   ville   või  haavandeid
peenisel või munanditel ja päraku ümbruses ning lümfisõlmed võivad olla valulikud. Samuti
võib meestel olla urineerimine valulik. Sümptomid kaovad kahe või kolme nädala jooksul
iseenesest.   Kuid   see   ei   tähenda,   et    viirus    oleks   organismist   kadunud.   Sümptomid   võivad
uuesti   ilmuda   –   sageli   siis,   kui   keha   vastupanuvõime   on   nõrgenenud   menstruatsiooni,
väsimuse või stressi tõttu. Esimesel korral on haigushoog kõige valulikum, hiljem sümptomid
leevenduvad. Herpest ei saa välja ravida – viirust ei ole võimalik organismist hävitada. On
olemas   ravimeid,   mis   sümptomeid    leevendavad .   Nakkav   on   vedelik   herpese   villides   ja
haavandites.   Kui   neid   ei   ole   võimalik   kondoomiga    katta ,   sest   need   asuvad   väljaspool
kondoomiga kaitstud piirkonda, on genitaalherpese ägenemise ajal parem  seksist  hoiduda. 
HIV HIV (või HI-viirus) on viirus, mis kahjustab inimese
organismi võimet kaitsta end haiguste eest. Inimene muutub
väga vastuvõtlikuks kõikvõimalikele nakkushaigustele (ka sellistele, mida tavaliselt põetakse
väga harva). Aids ehk omandatud immuunpuudulikkuse sündroom ehk HIV-tõbi on HIV-
nakkuse lõppfaas. HI-viirus levib kaitsmata seksuaalvahekorra ajal, aga ka  otsesel  kontaktil
nakatunud   inimese   verega   (näiteks   süstalde   jagamine   narkootikumide   süstimisel).   HI-
viirusega nakatumisest aidsi kujunemiseni võib kuluda kümmekond ja isegi enam aastat ning
inimene   võib   end   pikka   aega   üsna   hästi   tunda.   Hoolimata   sellest   ei   kao   viirus   tema
organismist  kuhugi  ning  ta  on nakkusohtlik  kogu aeg.  HI-viirust  on  organismis  võimalik
kindlaks teha verd uurides. On olemas ravimeid, mis leevendavad sümptomeid ja aeglustavad
HIV-nakkuse kulgu, kuid kahjuks ei ole nendega võimalik viirust organismist hävitada. Ei ole
olemas ka vaktsiini, mille abil saaks nakatumist vältida. 
HEPATIIDID Hepatiiti ehk maksapõletikku võivad põhjustada erinevad viirused. Tuntumad
nendest on A-, B- ja C-hepatiidi viirused. B-hepatiidi viirus levib eelkõige seksuaalsel teel. C-
hepatiit  levib peamiselt verega kokkupuutel ning A-hepatiit eelkõige pesemata käte, saastunud
toidu   ja   veega.   B-hepatiiti   nakatumine   põhjustab   maksapõletiku.   Kui   palju   sümptomeid
esineb, sõltub põletiku tõsidusest. Mõnikord ei ole üldse sümptomeid. Ainult üks kolmest B-
hepatiiti põdevast inimesest märkab, et on haigestunud. Sümptomid võivad ilmneda alles kaks
kuni   kuus   kuud   pärast   nakatumist   ja   nendeks   võivad   olla   näiteks   väsimus,    iiveldus ,
gripitaolised sümptomid ja kõhuvalu. Mitu päeva pärast nende sümptomite ilmnemist võivad
nahk ja silmad kollakaks muutuda. Uriin näeb välja nagu seisnud tee (tume) ja väljaheide
muutub väga heledaks (nagu pahtel). Need sümptomid võivad kesta paarist nädalast kuni
mitme  kuuni . Isegi pärast sümptomite kadumist võib väsimus kesta veel mitu kuud. Üheksal
inimesel   kümnest   kaob   viirus   iseenesest.   Ühel   inimesel   kümnest   viirus   aga   ei   kao   ning
kujuneb välja krooniline B-hepatiit. Seejärel on need inimesed nakkusohtlikud. Krooniline B-
hepatiit võib põhjustada maksa kärbumise – maks ei tööta enam korralikult, samuti võib
lõpuks   areneda   maksavähk.   Teistel   inimestel   võib   viirus   organismi   jääda,   kuid   püsida
soikeseisundis.  Tavaliselt   neil   sümptomeid   ei   esine,   kuid   nad   on   viirusekandjad   ja   seega
nakkusohtlikud. B-hepatiidi levimise oht on suurem kui HI-viiruse levimise oht – B-hepatiit
on   nakkusohtlikum.   B-hepatiidi   vastu   on   võimalik   lasta   end   vaktsineerida.   C-hepatiit   on
maksapõletik, mida tekitab C-hepatiidi viirus ehk HCV. See levib peamiselt nakatunud vere
kaudu   (näiteks   ühiste   süstalde   või   nõelte   kasutamine   narkootikumide   süstimisel),   viiruse
ülekandeks  piisab  isegi ühest veretilgast. Seksuaalsel teel levib nakkus harva. Erinevalt A- ja
B-hepatiidist   on   organismi   immuunsüsteemil   C-hepatiidist   tunduvalt   raskem   vabaneda.
Seetõttu   areneb   enam   kui   80   protsendil   ägeda   C-hepatiidi   viirusega   nakatunud   haigetest
kauakestev   või   krooniline   C-hepatiit.   Võivad   tekkida   fibroos,   maksatsirroos,   maksakoe
armistumine,   lõppstaadiumis   ka   maksapuudulikkus,   samuti   maksavähk.   See   kõik   toimub
tavaliselt   väga   pika   aja   jooksul.   C-hepatiiti   ei   ole   võimalik   välja   ravida   ning   selle   vastu
vaktsiini ei ole. Viiruslikest hepatiitidest on kõige soodsama  kuluga  A-hepatiit. A-hepatiidi
viirus (HAV) eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte,
saastunud vee ja toiduga. Inimesed  nakatuvad  eelkõige lõunamaades reisides, seepärast ei
peaks   seal   kasutama   keetmata   vett,   jääga   jahutatud    jooke ,   tooreid   puu-   ja   juurvilju   ning
mereande.   Ka   seksuaalvahekorra   ajal   võib   A-hepatiit   levida   –   seda   just   pärakuseksi   ja
suuseksi    ajal.   Haigussümptomid   tekivad   kuni   poolteist   kuud   pärast   nakatumist:   väsimus,
palavik,  oksendamine ; nahk võib muutuda kollakaks ja sügeleda, uriin tumedaks ja väljaheide
heledaks.   Üldjuhul   on   see   haigus   soodsa   kuluga.   Läbi   põdedes   saab   inimene   eluaegse
immuunsuse ning erinevalt B- ja C-hepatiidist ei muutu haigus krooniliseks. 
KUBEMETÄID Kubemetäid põhjustavad sügelust, eriti kubemekarvades (tupe või päraku
ümbruses).   Täide   väljaheited   tekitavad   punakaid   või   pruune    plekke    aluspesule.    Ehkki
kubemetäid on väikesed, on neid võimalik näha. Täid ise on hallikaspruunid. Munad ( tingud )
on hallid või beežid. Viimased klammerduvad kubemekarvade külge. Paar päeva või nädalat
pärast intiimset kehalist kokkupuudet kellegagi, kellel on kubemetäid, võib tekkida sügelus.
See on ainuke seksuaalsel teel leviv infektsioon, mille suhtes on võimalik ise midagi ette
võtta.    Ostke    apteegist   kubemetäide   vastane   ravim.   Järgige   hoolikalt   kasutusjuhendit   ning
peske oma riided ja linad, et hävitada täid ja tingud. Samuti tuleb ravida partnerit. Kui te pole
kindel, et tegemist on kubemetäidega, paluge oma  arstil  vaadata.
Kõikide   seksuaalsel   teel   levivate    infektsioonide    puhul   tuleb   meeles   pidada:   need   ei   kao
iseenesest ja neid ei ole võimalik maha pesta. Võib esineda sümptomeid, kuid tihti ei pruugi
kaebusi olla. Sõltumata sümptomite olemasolust, võite nakatuda ise ja nakatada kedagi teist.
Enamikke   seksuaalsel   teel   levivaid   infektsioone   on   võimalik   ravida.   Ainult   arst   saab
kontrollides kindlaks määrata, kas olete nakatunud seksuaalsel teel levivasse infektsiooni.
Ravi puhul on oluline võtta sisse kõik  ravimid  vastavalt arsti ettekirjutusele, isegi siis, kui
sümptomid on juba kadunud. Minge järelkontrolli, et saada teada, kas ravi on mõjunud.  Laske
end   ravida   alati   arstil,   ainult   arst   oskab   määrata   õiged   ravimid.   Ärge    kasutage    lihtsalt
ravimeid, mida kasutasite kunagi varem. Samuti ärge kasuta kellegi teise ravimeid. Ei ole
olemas ühte ravimit kõigi seksuaalsel teel levivate infektsioonide vastu. Iga nakkuse raviks on
erinevad ravimid. Te pole kunagi ainuke seksuaalsel teel levivat infektsiooni põdev inimene,
sest nakatusite sellesse kaitsmata seksuaalvahekorra ajal juba nakatunud inimesega. Seega
hoiatage oma sekspartnereid, kui olete nendega kaitsmata seksuaalvahekorras olnud. Neid
tuleks samuti kontrollida ja vajadusel ravida.selle põhjused.
KUIDAS KÄITUDA?
TURVALINE SEKSUAALELU – kaitske ennast ja oma partnerit. Ärge laske oma partneri
spermal,  verel  ega tupevedelikul sattuda oma kehasse suu-, tupe- või pärakuseksi ajal. Selleks
kasutage kaitsevahendeid nagu kondoom ja turvakile. Rasestumisvastased  tabletid , pessaar
või  spiraal  aitavad ära hoida soovimatut rasedust, kuid seksuaalsel teel levivate infektsioonide
vastu need mingit kaitset ei paku. Katkestatud suguühe ei kaitse HIV-i, suguhaiguste ega
raseduse   eest.   Kondoomi   kasutamine   on   lihtsaim   viis   kaitsta   ennast   ja   oma   partnerit
seksuaalsel teel levivate infektsioonide ja HI-viiruse eest ning ära hoida soovimatut rasedust.
  PARTNERITE VALIMINE Kui  partner  süstib narkootikume või tal on mitmeid erinevaid
seksuaalpartnerid,   siis   on   nakatumisoht   suurem.   Kui   märkate   partneril   mingeid   kahtlasi
lööbeid,   haavandeid   või   eritist,   siis  ärge   seksige   temaga.   Pigem   uurige   välja,   millega   on
tegemist, ja soovitage tal arsti juurde minna. Pidage meeles, et ainult vaatlusest ei piisa, sest
mitmetel seksuaalsel teel levivatel infektsioonidel võivad nähtavad  haigustunnused  puududa.
Ka igati terve väljanägemisega inimene võib olla HIV-i või mõne seksuaalsel teel leviva
infektsiooni kandja. 
SEKSIST HOIDUMINE ehk abstinents on kõige  kindlam  viis kaitsta end seksuaalsel teel
levivate infektsioonide eest. 
MONOGAAMIA – olge  vahekorras vaid ühe inimesega, kes on omakorda seksuaalvahekorras
ainult teiega. Seksuaalsel teel levivatesse infektsioonidesse ei nakatu need paarid, kellel ei ole
elu jooksul olnud teisi seksuaalpartnereid. Püsisuhtes on oluline vastastikune truudus. Kui
olete leidnud püsipartneri ja otsustate olla vahekorras ilma kondoomita, siis tuleks eelnevalt
käia koos testimas HIVi ja levinumate seksuaalsel teel levivate infektsioonide suhtes. 
VÄLTIGE ALKOHOLI JA NARKOOTIKUME Purjus või narkouimas inimene teeb asju,
mida ta kaine ja selge peaga ei  teeks , ning võib panna nii ennast kui ka teisi inimesi ohtu.
KUIDAS NOORI TEAVITADA?
Vanemad ja noortega töötavad inimesed peavad näitama head eeskuju.
Eakohased loengud, õppefilmid, videod, trükised.
Väga asjalik internetilehekülg www.hiv.ee
NB! Markkuse aktiivtöö kondoomi kasutamisest!!!